[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

püü ‹14› ‹s›
hrl. põld- v. laanepüü; ‹liitsõna järelosana› ka mõne teise kanaliste hulka kuuluva linnu nimetuses. *.. kus [koduvainudel] püüde parv käib hirmul ülesse / ja kiirel lennul kaob kaugele.. J. Lõo. *Püüd sidusin ma maadjaväädiga kaheks kimbuks ja heitsin üle õla. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: lume|püü, rabapüü.