[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

allpool
I. ‹adv›
1. millegi pealpool, kõrgemal asuva suhtes madalamal; ant. ülalpool. Tema korter on minu omast kaks korrust allpool. Allpool asetsevad huumusevaesemad mullakihid. Mõni kilomeeter allpool 'suudme pool' jõgi laieneb. Sellest tuleb veel allpool 'järgnevas tekstis' lähemalt juttu. *Allpool kasvas madalaid põõsaid, mis siit, kõrgemalt vaadatuna, näisid suurte, kohevate samblapuhmastena. P. Kuusberg.
2. hrv määralt v. tasemelt madalamal. Ta oli koolis paar klassi minust allpool. Tehase toodang on praegu üldisest tasemest tunduvalt allpool.
II. ‹prep› [part]
1. millestki ruumiliselt madalamal. Laeval on vigastus allpool veeliini. Tal oli kuulihaav allpool vasakut abaluud. Allpool 'suudme pool' paisu on kärestik.
2. määralt, tasemelt madalamal. Temperatuur püsis mõni kraad allpool nulli. Tase on allpool igasugust arvustust.

au|kartlik
sügavat austust osutav v. väljendav. Aukartlik imetlus, kuulekus. Jälgib professorit väga aukartlikul ilmel, pilgul. Püsis meist aukartlikus kauguses.

ent ‹konj›
vastandav sidesõna; sün. aga, kuid; (esineb harvemini kui aga või kuid ja on kirjanduslikum)
1. otseses vastanduses seob lauseid, harvemini lauseosi, kus hrl. kaks komponenti on omavahel vastandatud. *.. maad läänes katab öine pilvevari, / ent idas päiksest lõõskab taevatelk .. J. Kärner. *Mari teeb tujuti tiidsalt ja jõudsasti tööd, ent tujuti on lõtv ning loid. E. Vilde.
2. kaudsemas vastanduses alustab piiravat, täpsustavat lauseosa v. lauset. a. (korduvate lauseliikmete puhul). Isa oli mures, ent rahulik. Kirjutis oli lühike, ent tabav. Ütles seda vaikse häälega, ent otsustavalt. Alkoholi pruukimine oli lubatud, ent mõistlikkuse piirides. Ta oli voodis, ent ei maganud. Vesi tõusis aeglaselt, ent pidevalt. Ta peatus korraks, ent jooksis siis edasi. *Selles pole midagi valet, ent pole ka päris tõtt. I. Sikemäe. *Näovärv oli veidi kahvatu, valge, ent siiski mitte elutu, vaid hapralt õrn. R. Roht. b. (rinnastavalt seotud osalausete vahel). Ta tahtis tõusta, ent teda tõugati tagasi. Ta silmad vajusid küll kinni, ent naeratus püsis näol edasi. Otsisin küll kõrvalisema paiga, ent ka siia kostis pidutsejate lärm. Ilm oli soe, ent aeg-ajalt sadas. *Seltskond laua äärde asub, / kõigil koormana ent lasub / kohmetus ja meelehärm. B. Alver. *Räägiti, et kuusikus oligi hunte nähtud, ent kunagi ei kohanud sõbrad neid oma teel. E. Krusten.
3. iseseisva lause algul seostab seda eelneva lause v. isegi pikema kontekstiga; vahel on vastandusmoment nõrk ning sõna ent on ütlust sissejuhatav sõna. *Aga võis ju selle teo kellegi teise kaela ajada! Ent kelle kaela? H. Raudsepp. *Suured poisid küll, aga näe – peavad teda päevakangelaseks! Ent mõne aja pärast hakkas poiste huvi Ljoša vastu vähehaaval vaibuma. V. Beekman.

eri|arvamus
erinev, lahkuminev arvamus v. seisukoht mingis küsimuses. Jään eriarvamusele, eriarvamuse juurde. Oli, püsis eriarvamusel. Esitas oma eriarvamuse kirjalikult.

fiks|idee
kinnisidee, kinnismõte. *Poisikesena Peterburi tänavatel nähtud sõjaväemundrite kirevus jäi talle visalt pähe, võttis seal otse fiksidee kuju ning püsis kindlalt edasi ka Odessas .. V. Gross.

iseloomulik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
kellelegi v. millelegi eriti omane, karakteerne. Iseloomulik omadus, tunnus. Haiguse iseloomulikud sümptomid. Tänapäevale iseloomulikud nähtused. Saaremaale iseloomulikud kadakad ja kiviaiad. Õhus püsis veel püssirohu iseloomulik lõhn. Trots ja särtsakus on talle väga iseloomulikud.

kahkjas|punane
kahvatupunane. *.. jõudiski välja valgele lagilagedale jõeluhale, mille kohal püsis veel loojangupäikese kahkjaspunane kaja. N. Baturin. | (taimenimetustes). Kahkjaspunane käpp, ristik.

kannatamatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
läbematus, kärsitus. Ootasin kannatamatusega etenduse algust. Ta lausa põleb kannatamatusest midagi teha. Laps püsis kannatamatusest vaevu paigal.

kannul

1. ‹postp› [gen] järgnedes v. jälitades (vahetus läheduses) taga, järel; sabas. a. (ruumiliselt). Käivad teineteise kannul. Mindi hanereas üksteise kannul. Hiilib eesmineja kannul. Tema kannul astus veel keegi sisse. Laps astub ema kannul. Käib nagu vari, nagu needus minu kannul. Üksus püsis taganeva vaenlase kannul. Koer lonkis peremehe kannul. Hagijad püsisid jänese kannul. Laine veereb laine kannul. Vaesus hiilis alatasa tema kannul. Halb kuulsus käis ta kannul. b. (ajaliselt). Päevad, aastad veeresid üksteise kannul. Sõdade kannul käisid nälg ja katk. Ta saabus lahingute kannul Tallinna. Üks häda tuli teise kannul. Süüteo kannul saabus karistus.
2. ‹adv› järgnedes v. jälitades (vahetult) taga, järel; sabas. Keegi käib meil otse kannul. Nad käivad teineteisel kannul. Tagaajajad on põgenikul kannul. Hädavaevu püsisime tal kannul. Üks astus ees, teised kohe kannul. Jänes lippas ees, koerad kannul. Ta oli kogu aeg kannul käsutamas. Jookseb, nagu oleks tal kuri kannul. Käib sul nagu takjas, vari kannul. Tal on kibe rutt kannul. Meie võistkond on liidril tihedalt kannul. *Lühike sadu aga, millel päike kohe kannul, ei tee loole midagi. E. Rannet.

kepi|distsipliin
sundusel (ka peksul) rajanev range distsipliin. Varasemas tsaariarmees valitses kepidistsipliin. Kord püsis ainult kepidistsipliini najal.

killuke(ne) ‹-se 5› ‹s›
(< dem kild [-u] (hrl. 1., 2. täh.)).; natuke. a. Klaas purunes tillukesteks killukesteks. Killuke leiba, liha. Hammustas šokolaaditahvli küljest killukese. b. Mälestuste killuke. Killuke minevikku, minevikust. Lätis püsis keelesaarena leivu murrakut kõnelev eestlaste killuke.
▷ Liitsõnad: kivi|killuke(ne), klaasi|killuke(ne), mõtte|killuke(ne), mälestus|killuke(ne), rahvakilluke.

kindlalt ‹adv›

1. lahtipääsmatult, tugevasti, kõvasti. Laev oli kindlalt ankrus. Silla lauad on kindlalt kinni. Puude juured on kindlalt pinnases. Uksed on kindlalt suletud. Pudelil oli kork kindlalt peal. Võttis mu käest veel kindlamalt kinni.
2. vankumatult, vääramatult, kõigutamatult. Müürid seisid kindlalt aastasadu. Mees püsis kindlalt sadulas. Usub väga kindlalt paremasse tulevikku. Ma olen selles kindlalt veendunud. Vaatamata hädaohtudele mindi kindlalt edasi. Masin töötas kindlalt ja häireteta. Realiseeris oma ülekaalu kindlalt võiduks. Tulin kindlalt esikohale. || järeleandmatult, otsustavalt. Ta keelas selle kindlalt ära. Jäi kindlalt oma arvamuse juurde. Ta oli kindlalt töö katkestamise vastu. Ma olen kindlalt otsustanud, et ma ei lähe. *Vastused ta suust tulid kaalutult ja kindlalt. K. Rumor.
▷ Liitsõnad: enese|kindlalt, otsuse|kindlalt, tahtekindlalt; järje|kindlalt, kava|kindlalt, meele|kindlalt, meetodi|kindlalt, plaani|kindlalt, sihi|kindlalt, süsteemikindlalt; kalju|kindlalt, raud|kindlalt, surmkindlalt.
3. ilma et milleski mingit kahtlust oleks, kahtlematult, kindlasti. *Antit ma jälle puutuda ei julge, tema on minust kindlalt üle. R. Kaugver. *Need sellid juba päris kindlalt / ei ole sündind sõduriks. T. Lehtmets.
▷ Liitsõnad: kalju|kindlalt, raud|kindlalt, surmkindlalt.
4. konkreetselt, täpselt. Kindlalt piiritletud ala. Kindlalt väljakujunenud ilme.
5. ‹hrl. liitsõna järelosana› millegi mõju eest täiesti usaldusväärselt kaitstud seisundis
▷ Liitsõnad: heli|kindlalt, ilmastiku|kindlalt, vee|kindlalt, õhukindlalt.

koletislik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. koletisetaoline. Koletislikud mereelukad.
2. õudust tekitav, kohutav, koletu. Koletislikud teod, kuritööd. Koletislik vaatepilt. *.. Mahtra veresaun püsis koletisliku ülekohtuna rahva teadvuses. V. Alttoa.

koos
I. ‹adv›
1. ühte kohta, üheks rühmaks koondatult v. koondunult, ühe rühmana. Siin-seal istus mehi rühmiti koos. Seisti kobaras koos. Kivid on hunnikus koos. Paberid on kaante vahel koos. Pael hoiab juukseid koos. Reisitarbed on kohvris koos. Minu asjad on koos, võime teele minna. Vili on suurelt osalt koos 'koristatud'. Doktoritöö materjalid on koos. Vajalikust summast on veerand koos. *Arno püüdis oma mõtteid koos hoida.. O. Luts. || ühes tervikus, üht tervikut moodustavana. Lahtivõetud mootor on jälle koos. Raamat on nii lagunenud, et vaevalt seisab koos. Kuur on laudaga ühe katuse all koos. Näitetrupp püsis koos ainult ühe aasta. Neid hoiab koos ainult harjumus. Kaup, kaubad on koos 'millegi suhtes on kokku lepitud'. *..need olid smuuliliku huumoriga vürtsitatud elujuhtumid, kus tõde teinekord vaid sellepärast koos seisis, et valeks tunnistamine vajanuks oma silmaga nägemist.. Ü. Tuulik. || (kohaloleku, koosolemise, ka kogunemise, kokkutulemise kohta). Üle hulga aja oli jälle terve pere, meie kamp, lõbus seltskond koos. Muist külalisi oli juba koos, muist alles tulemata. Spordivõistlustel oli rahvast murdu koos. Rahvamajas käis palju noori koos. Komisjon istus mitu korda koos. Möödunud nädalal oli ministeeriumis koos kalanduse ekspertgrupp.
2. väga lähestikku v. päris vastamisi. Seisab, kannad koos. Istus, põlved koos, käed põlvedel koos. Nad arutasid midagi, pead koos. Tülitsejad olid peagi käsitsi, rinnutsi koos. Nad on karvupidi koos. Uksepooled seisid tihedalt koos. Toas on otsakuti koos kaks voodit. | (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Nad on alatasa ninapidi koos. Elati väikeses toauberikus, pead-jalad koos. Pea oma suu, lõuad koos!
3. ühes, seltsis (kahe v. mitme olendi, eseme, nähtuse kohta); ühiselt, üheskoos. Kahekesi, mitmekesi, hulgakesi, kõik, mõlemad koos. Lindat ja Antsu nähti sageli koos. Lastena olime, hullasime, mängisime sageli koos. Me tulime Peetriga kogu tee koos. Käis vennaga sageli koos jahil. Lähme koos koju! Koos on julgem liikuda. Poisid kasvasid koos üles. Tule, istume veidi koos ja ajame juttu. Nad pole ametlikult abielus, elavad niisama koos. Lõpetasime koos ülikooli. Lehmad ja lambad lasti koos karjamaale. Neid ravimeid ei tohi koos tarvitada. Sa oled õnnega koos 'sul on õnne', et nii hea korteri said. *..suure osavusega mässis ta orava maapinnal rätiku sisse ja pistis rätikuga koos korvi. J. Vahtra.
4. millegagi kaetud v. määrdunud. Kingad on poriga paksult koos. Riided olid tolmuga koos. Lusikas on veel meega koos. Sõrmed olid tindiga koos. Laste suud olid moosiga koos. Su püksisäär on millegagi koos.
5. hrl. ühes verbiga seisma osutab millegi koosnemisele teat. osistest. *Koos seisis kihelkonnakohus kohtuhärrast, keda mõisnikud valisid ja kolmest kõrvalistujast.. A. Kitzberg. *Söömisest ja magamisest karihiire elu õieti koos seisabki. F. Jüssi.
II. ‹prep postp› [komit]
1. ühes (sama tehes, sama laadi tegevusest v. protsessist osa võttes), kellegi seltsis (vahel lähedane sidesõna ja funktsioonile). Läks, tuli koos teistega, teistega koos. Tule koos Antsuga! Madli elab seal koos oma vanema tütrega. Ta töötas mõnda aega koos Arturiga. Kutsu ta abikaasaga koos! Isa läks pojaga koos linna. Meie koos Mardiga juba lõpetasime töö. Teda jäid leinama naine koos kolme lapsega. Küün koos rehealusega süttis põlema.
2. ühes (hrl. esinemusest, olemasolust rääkides). Koos kartulitega, kartulitega koos on kotti sattunud ka paar kivi. Koos raamatutega saadeti see kiri. Ta maeti koos teiste võitlejatega ühishauda. Võõrkeelsed lausenäited esitatakse tõlkega koos. Talle anti üle diplom koos rahalise preemiaga. Lepp koos pajuga moodustas siin läbipääsmatuid padrikuid. Kaassõnad esinevad kõige sagedamini koos nimisõnadega. || rõhutab millegi kaasasolu v. kaasaarvatust; sün. tükkis (sobib mõnikord). Rebis taimed koos juurtega, juurtega koos välja. Kaotas rahakoti koos dokumentidega. Ta müüks oma sõbrad koos naha ja karvadega, et aga ise karjääri teha.
3. märgib mingi sündmuse v. olukorra samaaegsust mingi teise olukorra v. sündmusega. Juhan tõusis hommikul koos päikesega, päikesega koos. Koos temperatuuri tõusuga suureneb ka aurustumine.
4. millegagi ühenduses, seoses. Olud ja inimeste suhtumine muutuvad koos ajaga, ajaga koos. Koos Forseliuse surmaga lõppes ka tema kooli tegevus.

kuid ‹konj›
vastandav sidesõna; sün. aga, ent
1. otseses vastanduses seob lauseid, harvemini lauseosi, kus hrl. kaks komponenti on omavahel vastandatud. a. rinnastavalt seotud osalausete vahel. Talgulised olid enamasti noored, kuid oli ka üksikuid vanemaid inimesi. Sina usud veel tema sõnu, kuid mina ei usu juba ammugi enam. *Niki vaatas kartlikult ringi, kuid Sepo läks julgesti edasi.. V. Raidaru. b. korduvate lauseliikmete puhul. *.. mängis mõnikord eht peremeest, oli üldse üks vajalik, kuid tihti ka mittevajalik olevus talus. J. Vahtra.
2. kaudsemas vastanduses alustab piiravat, täpsustavat, selgitavat lauseosa v. lauset. a. korduvate lauseliikmete puhul. Väike, kuid kärme hobune. Paratamatu, kuid ikkagi ebameeldiv reis. Ilm oli soe, kuid tuuline. Haav oli raske, kuid mitte elukardetav. Tuba oli küll väike, kuid valgusküllane. Riietus oli lihtne, kuid maitsekas. Mihkel oli rahulik, kuid tavalisest tõsisem. Kõne all olid olmeprobleemid, kuid ka mõned muud küsimused. Urmas võttis pudeli vastu, kuid ei rüübanud. *Öö edenes, kuid püsis ikka ühtviisi rohekasvalgena ja läbipaistvana. A. Jakobson. b. rinnastavalt seotud osalausete vahel. Proovisin uinuda, kuid uni ei tulnud. Jüri Mets sündis Valgas, kuid tema noorusaastad möödusid Tartus. Mees oli pealtnäha rahulik, kuid ta südames näris mure. Raamat oli huvitav, kuid Peetrile ta siiski ei meeldinud. Ma hoiatasin neid küll, kuid mind ei võetud kuulda. *Õhku täitis lakkamatu helin, kuid raske oli aru saada, kust ja millest see tekkis.. E. Krusten.
3. iseseisva lause algul seostab seda eelneva lause v. isegi pikema kontekstiga; vahel on vastandusmoment nõrk ning kuid on pigem ütlust sissejuhatav sõna. *Ilm oli sajune ja tuisune, ajuti kippus voorimehe hobune eksima. Kuid edasi pidi kiiresti saama, sest hiljaks jäämisest võis oleneda nii paljugi. J. Vorms. *Kuidas tal selle äriga läks, seda Kuslap ei teadnud. Kuid väga suuri ja hiilgavaid tulemusi ei võinud see anda. R. Roht.

kuiv ‹-a 22›
I. ‹adj›
1. veeta vm. vedelikuta, väga vähese veega vm. vedelikuga. Põuasel ajal jäävad väikesed tiigid, ojad, kraavid kuivaks. Kaev on juba teist aastat kuiv. Lihatünn on soolveest kuivaks jooksnud. Vili on juba kastest kuiv. Pühkis põranda, laua kuivaks. Väänas pesutüki, põrandakaltsu kuivaks. Hõõrusin enda vannilinaga kuivaks. Merehädalised pääsesid õnnelikult kuivale maale. Äigas silmad rätikunurgaga kuivaks 'pühkis pisarad ära'. Haavatu jooksis verest kuivaks. Mehed ähvardasid kõrtsi kuivaks 'jookidest tühjaks' juua. Rahustas imikut kuiva 'toidupudelita' lutiga. Et suutäis liiga kuiv poleks, rüübati kalja peale. Sõime ainult kuiva 'kastmeta' keedukartulit, kuiva 'võita vm. lisandita' leiba. Enamasti oldi kuival toidul 'keetmist mittevajaval valmistoidul'. Silmad on kuivaks nutetud 'nii palju nutetud, et pisaraid enam ei teki'. Bronhiidiköha on algul kuiv, hiljem vähese rögaga. | piltl. Keegi ei jäänud kuiva suuga, kuiva kurguga, kuiva keelega 'kõik said (alkohoolset) jooki'. Üliõpilaste töömalevas valitseb kuiv seadus 'alkoholikeeld'. Noortele on vaja oma kuiva 'alkoholita' kohvikut. *Kust sa nüüd seda [= raha] said? Kelle sa kuivaks laenasid? H. Sergo.
2. niiskuseta v. vähese niiskusega. Teed, tänavad on tolmavalt kuivad. Põllul on kõrgemad kohad juba liiga kuivaks tõmbunud. Muld on kuiv nagu tuhk. Kuiv metsaalune, nõmm, aruniit. Jusshein on tüüpiline kuivade alade taim. Maailma kuivim kõrb. Kuivaks tõmbunud sai, leib. Kuiv kooruke. Kuiv oks murdus jala all. Sületäis kõlisevalt kuivi kasehalge. Võtab metsas kuivi 'kuivanud' puid maha. Taime lehtedele on tekkinud kuivad pruunid laigud. Kuiv loog on maas. Kuiv(ad) hein(ad) veeti küüni. Karjale peab piisama põhku, turvast jm. kuiva allapanu. Vilju on nii kuivi kui mahlakaid. Sellest soonikust kuiva jalaga, kuivi jalu 'jalgu märjaks tegemata' läbi ei pääse. Pesu nööril on juba kuiv. Lapsele pandi kuivad mähkmed. Suu, kurk tõmbus erutusest kuivaks. Taignasse oli jäänud kuivi jahutompe. Sadas, tuiskas kuiva tuhkjat lund. Kuiv jää 'tahke süsinikdioksiid, mis normaalrõhul kiiresti aurustub'. Kuiv õhk, leil, kuumus. Kuivad kuumad tuuled. || sademeteta v. väga väheste sademetega. Kuiv kliima. Kuiv kevad, suvi, sügis. Ennustatakse kuiva aastat. On oodata kuivi ilmu. Kuival ajal tekivad kergesti metsatulekahjud. Heinaajal on kuiv päev kulda väärt. Kuivad välgud, kuiv äike 'järgneva vihmata'.
3. osutab millegi olulise puudumisele v. selle väga vähesele olemasolule. Nahk ta kätel oli kuiv 'vähese rasueritusega, väherasune' ja ketendav. Kuiv kõõm eraldub helvestena. Kuiv 'vähese rasvasisaldusega, väherasvane' puuder, kreem. Kana kuiv rinnaliha. Kas armastad kuivi või rasvaseid küpsiseid? Kuiv vein 'väikese suhkrusisaldusega naturaalne viinamarjavein'. Viimastel sekunditel löödud värav päästis meeskonna kuivast 'ainsagi väravata' kaotusest. Kuiv skoor '0 : 0' püsis mängu lõpuni.
4. kõhn, kõhetu, kuivetu. Kuiv kõhetu vanamees. Kuiv sooniline kael, kortsuline käsi. Kuivad teravad põsenukid. Araabia hobune on kuiva kehaehitusega.
5. (igavust äratavalt) asjalik, ametlik; ilma tundetoonita, külmalt ükskõikne, kiretu. Kuiv ettekanne, loeng, kirjutis, protokollistiil. Kuivad reeglid. Kuiv tuupimine. Kuiv faktide loetelu. Mis on kuivade arvude taga? Tuntud tõdede kuiv korrutamine. Suurmeistrid mängisid kuiva ilmetu partii. Kuiv käitumine, viisakus. Raamatu kuiv asjalikkus. Kuiv akadeemiline maalimislaad. Tal on omapärane kuiv huumor. Kuiv ja kalk inimene, pedant. Kuiv teoreetik, kabinetiteadlane.
6. kõnek ettevalmistav, tehnika omandamiseks võtteid, liigutusi jm. mehaaniliselt kordav; sellisena üksluine. Sõduritele tehti kuiva rividrilli. Suusatajad tegid kuiva trenni. Enne jääle pääsemist olid hokipoistel kuivad saalitreeningud.
7. järsk ja terav ning ühtlasi kõlatu. Teravad kuivad köhatused. Ta hääl oli kuiv ja kõlatu. Kuiv kõle naer. Varese kuiv kraaksatus. Kostsid laskude kuivad plaksatused. *Äkki rebenes Antoni kurgust esile paar kuiva nuuksatust.. A. Jakobson.
II. ‹s›
1. kuiv ilm; kuivus. Nädal aega oli kuiva, siis tulid jälle sajud. Kui heinaajal ometi kuiva peaks! Juunikuu kuiv pani heinakasvu kinni. Kuiva all kannatanud põllud. Ilm läheb kuivale. Kuivaga peab aeda kastma.
2. ‹esineb hrl. väliskohakäänetes› maa (vastandina veele), veest vaba, kuiv ala v. pind. Saarmas liigub kiiresti nii vees kui kuival. Ujumisliigutuste õppimist tuleb alustada kuival. Ahmib õhku nagu kala kuival. Tõmbas, vedas paadi veest kuivale. Vesistelt kohtadelt tuli hein kuivale välja kanda. Vesi taganes ja kivid jäid kuivale. Mere ja kuiva piiril oli paks adrukiht.
3. ‹hrl. pl.› veealune liivane madalik meres. Rannarahval olid lähemad kuivad täpselt teada. *Sadama ahtast suudmest väljas, pealpool peaaegu alati kohisevaid kuivi sattus paat raskesse lainetusse. A. Mälk.
Omaette tähendusega liitsõnad: krõbe|kuiv, krõps|kuiv, kõsu|kuiv, paber|kuiv, puru|kuiv, tuhk|kuiv, tulikuiv; metsa|kuiv, põua|kuiv, päikese|kuiv, toa|kuiv, õhukuiv; koristus|kuiv, säilituskuiv; pool|kuiv, ülikuiv

kuluma ‹37›

1. pideva kasutamise, hõõrdumise vms. tõttu järjest väiksemaks, õhemaks v. kehvemaks muutuma. Pehme pliiats kulub kiiresti. Kandis ühtsama palitut, kuni see narmendama, narmale, näruks, räbalaks, katki kulus. Vanal hobusel on kulunud hambad. Vikat, nuga on lausa kriipsuks kulunud. Mereranna kivid on lainetest siledaks, ümmarguseks kulunud. Mäed on aegade jooksul madalamaks kulunud. Muhklikuks kulunud põrand. Autokummidelt on muster juba kulunud. Rahatasku, kohver on peaaegu värvituks kulunud. Luuad on kontsuks kulunud. Paikab hõredaks, viledaks kulunud püksipõlvi. Kasukas, läkiläki oli üsna karvutuks kulunud. Küüned on kraapimisest (peaaegu) lihani kulunud. Masinad on kaunikesti kulunud. Palju mängitud heliplaat on kähisema kulunud. Mis liigub, see kulub. *Andres tundis, nagu kuluks ta kahest otsast korraga: töö sööb keha ja üleaedne põletab hinge.. A. H. Tammsaare. | piltl. Kulunud 'äraelanud' välimusega mees. Tuimaks kulunud inimene. Lühemaks kulunud sõna. *Minu kangus ei kulu. See kõveneb! M. Raud. || ‹hrl. nud-partitsiibis› sagedasest kasutamisest mõju kaotama, tüütult tuntuks, trafaretseks, äraleierdatuks muutuma. Tabavad ütlused, võrdlused kuluvad, kui neid liiga tihti tarvitada. Kulunud käibetõed, sõnakõlksud, fraasid. Tema oskab ka kõige kulunumad anekdoodid värskeks rääkida. Luuletus on igav, kulunud riimide ja kujunditega. Näidendi sündmustik hargneb tuttavate kulunud skeemide järgi. Ähvardus on kulunud võte, see mulle ei mõju. Meloodial pole muidu vigagi, ainult et tüütuseni kulunud. *Kulunud naeratus püsis Lota näol.. M. Nurme.
2. (millekski, millegi peale) tarvis minema, ära kasutatud saama. Suurem osa palka kulus söögi, viina, lõbustuskohtade peale. Raha kulus võlgade katteks. Sõidu peale, sõiduks ei kulu rohkem kui paar päeva. Suure pesu pesemiseks kulub palju seepi. Kleidiks, kleidile, kleidi peale kulub kaks ja pool meetrit riiet. Lina kulus kangasteks, kanep purjeriideks ja köiteks. Õhtupoolik kulus ümbrusega tutvumiseks. Jalgsi kulub Viru väljakult Balti jaama jõudmiseks kümme minutit. Toitu kulub suures peres palju. Tööga kulus aeg käest. *Rein jäi trepile niikauaks peatuma, kui kulub aega paberossi süütamiseks. O. Tooming.
3. (aja kohta:) mööduma, minema. Aeg kulus pikkamisi, tasapisi, visalt, märkamatult. Päevad, nädalad kulusid kiiresti. Sellest on kulunud juba aastaid. Tund kulus tunni järel. Öö kulus ootuses, vaidlustes. Ei kulunud nädalatki, kui ta oli juba kõigiga semu. Kulus tükk aega, enne kui ta nähtavale ilmus, kuni kõik kogunesid. Kevad ja suvi kulusid kibekiires töös. Kogu ta elu oli kulunud vaesusega võideldes.
4. kõnek vaja minema, vaja olema; tulema, pidama. Pärast tööd kulub veidi puhata, ringi vaadata. Selle üle kuluks mõelda. Mulle kuluks paarsada krooni laenu. Põhjalikumaks retsenseerimiseks oleks kulunud rohkem aega. Ei saa anda, kulub mulle eneselegi. Õunu tuli tänavu rohkem kui meile kulub. Võta nii palju kui kulub! Oleks kulunud endalgi sekka lüüa. Sellele poisile kuluks kaigast, malka, paar tulist, kere peale anda. Nii tige pull kuluks maha lüüa või lihaks teha. Seda kuluks sinulgi teada, osata. *„Praegu kuluks midagi hästi tahedat hinge alla,” unistas Veski. P. Kuusberg. *Sind kuluks veidi õpetada, saaks ehk meeski. H. Angervaks.

kuum|kollane
(punakaskollase värvitooni kohta). *Kuumkollasena ja üpris suurena nagu hõõguv raudkaas püsis ta [= kuu] udulademikkude harjal.. E. Vilde.

laudi ‹1› ‹s›

1. hrl. ühe lauaga (seina)riiul. Sahvri, aida laudid. Leivad on sahvris laudil. Ülemine, alumine laudi. Ladus süldikausid laudile. Peremees võttis kambri laudilt piibli. Kapi laudid. *.. [poes] palju kaupa, aga see lebab hunnikus, läbisegi, hindamata, sorteerimata, lauditele ladumata. M. Metsanurk.
2. lahtistest laudadest v. lattidest lagi rehealusel; rehealusepealne; (lauda)lakk. Linakood pandi laudile. Põhk, heinad on laudil. Ronis redelit mööda laudilt alla.
3. varbadest reepõhi
4. (sauna)lava, laudis. *Üsna vakka ja vagusi püsis [surnu] laudil, kui tegin talle viimset toimitsust. H. Raudsepp.

ligidal
lähedal
1. ‹adv›. a. Ta elab siinsamas ligidal. Kauplused on meil kõik ligidal. b. Eksamid, pühad on ligidal. Vanadus on käes, surm ligidal. c. Kõnekäänd on väga ligidal vanasõnale.
2. ‹postp› [gen]. a. Mu kodu ligidal pole ühtki järve. Elavad linna ligidal. b. hrv. Neljakümne ligidal naine. c. Temperatuur püsis 0° ligidal.

lugu|pidamine
austav suhtumine, austus (kellegi v. millegi vastu). Tema vastu tuntakse lugupidamist, temasse suhtutakse lugupidamisega. Ta on võitnud kõigi lugupidamise. Avaldas talle oma sügavaimat lugupidamist. Lugupidamine mineviku, rahva vaimuvara vastu. *Kuid ikka püsis ta nii perenaise kui peremehe lugupidamises, sest ta oli truu, usaldatav majavaht. F. Tuglas (tlk).

muutumatult ‹adv›
(< muutumatu). Oli ikka muutumatult sõbralik ja lahke. *Piimjas pilv seisis linna kohal. Temperatuur püsis muutumatult. M. Unt.

mõrra|sulane
mõrrapüügiks palgatud kalasulane. *Veel püsis majapidamises endine hoog, peeti päevilisi ja mõrrasulast .. J. Smuul.

mängu|kava
repertuaar; selle esitamise kalendaarne kava. Varsti tuleb teatri mängukavva uus komöödia. See operett püsis mängukavas aastaid. Oktoobri esimese poole mängukavas seda balletti ei ole.

nurk ‹nurga 22› ‹s›

1. mat punkti ning sellest eri suundades väljuva kahe kiire ühend, selliselt moodustuv geomeetriline kujund; punkti ümber pöörleva poolsirge asendite ühend algasendi ja lõppasendi vahel; kahe ühest punktist väljuva sirge vaheline hälve, selle hälbe määr nurgamõõtu väljendava reaalarvuna. Nurga tipp ja haarad. Nurga sisepiirkond. Positiivne, negatiivne nurk. Kolmnurga nurkade summa on 180°. 60°-line nurk. Kaardimõõdus, radiaanmõõdus antud nurk. Navigatsioonis, astronoomias mõõdeti nurki sekstandiga. Deklinatsioon on nurk geograafilise meridiaani ja magnetilise põhja-lõuna sihi vahel. Ekvaatoril langevad päikesekiired maale peaaegu 90°-se nurga all. Lõiketera ja töödeldava detaili vaheline nurk. Vikat tuleb varretada õige nurga all. Jõgi, tee teeb siin järsu nurga. Paneme söögilauad nurgaga 'üksteise suhtes nurka moodustavalt'. || piltl (käsituse, lähenemisviisi kohta). Uus põlvkond näeb probleeme uue nurga alt. *Mingi nurga alt vaadates võib tal isegi õigus olla .. V. Lattik. *.. kuid niipea, kui lugesin peatüki algust, küllalt kavalat nurka, mille all ta asjale lähenes .. – siis imestasin. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: nüri|nurk, sirg|nurk, terav|nurk, täisnurk; hulk|nurk, kolm|nurk, kuus|nurk, neli|nurk, viisnurk; horisontaal|nurk, vertikaalnurk; alus|nurk, kesk|nurk, kõrvu|nurk, lähis|nurk, piirde|nurk, ruumi|nurk, sise|nurk, tasa|nurk, tipp|nurk, tipu|nurk, vastas|nurk, välisnurk; faasi|nurk, inklinatsiooni|nurk, kalde|nurk, käände|nurk, langemis|nurk, lõike|nurk, murdumis|nurk, nihke|nurk, peegeldumis|nurk, pildi|nurk, põrke|nurk, pöörde|nurk, sihi|nurk, sihtimis|nurk, siht|nurk, teritus|nurk, tunni|nurk, tõste|nurk, tõusu|nurk, varretus|nurk, viskenurk; lähenemis|nurk, vaatenurk.
2. tasapinnalise kujundi, eseme vm. objekti kahe erisuunalise äärjoone v. serva ühinemiskoht; sellise ühinemiskoha piirkond. Vaiba, teki, rätiku, tahvli nurk. Teravate, ümmarguste nurkadega krae. Muruplatsi nurgad on ära tallatud. Kirjutab nime lehe ülemisele nurgale. Murdunud nurkadega postkaart. Vihikulehtedel on nurgad kahekorra ja krussis. Istub arglikult tooli nurgale. Toetub käega laua nurgale. Krundi nurgad tähistati vaiadega. Aiamaa nurka tehti väike kasvuhoone. Laev pöördub ümber saare nurga, kadus saare nurga taha. Narva maantee ja Kreutzwaldi tänava nurk. Seal nurgal, nurga peal on kohvik, kauplus. Ajalehekioskeid on igal nurgal, iga nurga peal. Õnneks saime kohe nurga pealt takso. Ma saadan sind järgmise nurgani. Töö on üle nurga 'lohakalt, hooletult' tehtud.
▷ Liitsõnad: ala|nurk, ülanurk; aia|nurk, tänavanurk; krae|nurk, põlle|nurk, räti(ku)nurk; silma|nurk, suunurk.
3. ruumilise kujundi v. eseme erisuunaliste tahkude ühinemiskoht. Karbi, kasti, laeka, sahtli nurgad. Rautatud nurkadega kirst, puukohver. Täringu nurgad ümardatakse. Kas oskad maja nurka laduda? Kutsikas on padjal nurgad maha närinud. || ‹hrl. liitsõna järelosana› (palkehitise nurkamisviisi ning nurkseotise kohta). Koerakaelanurk jt. nurgad. || piltl (mingi isiku- v. eripärase joone jms. kohta). Küll elu nühib ta(l) teravad nurgad maha. Väldib kriitilisi küsimusi, püüab teravatest nurkadest mööda hiilida. *Meie luules tõi see [= konfliktituse teooria] kaasa aastate vältel mingi õõnsa paatose, paraaditsemise, nurkade silumise .. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: esi|nurk, taganurk; ahju|nurk, aida|nurk, kapi|nurk, majanurk; kalasaba|nurk, koerakaela|nurk, ristnurk.
4. ehitise seinte ühinemiskoht ning selle lähem ümbrus. a. (väljast vaadatuna). Istutas kase suvila nurga juurde. Aida ja kuuri nurk on peaaegu teineteises kinni. Nurga taga võeti viina, joodi ja kakeldi. Läks nurga taha asjale. Hüppas järsku nurga tagant välja. Lapsed piilusid nurga tagant. Tuli ümbert nurga igavese jooksuga. Saame kell seitse postkontori nurgal kokku. Avalikult öelda ei julge, nurga taga 'salaja' sosistavad ja susivad. Ässitab, laimab nurga tagant 'salaja, mitte avalikult'. Räägib, küsib, tegutseb ümber nurga 'kaude, ääri-veeri, keerutades'. b. (seestpoolt vaadatuna). Kapp on toa, köögi nurgas. Istub nurgas. Poeb, taganeb minu eest nurka. Jaaniõhtuks toodi igasse nurka kask. Kõndis rahutult nurgast nurka. Vanasti pandi koolis karistuseks nurka (seisma). Aiatööriistad on kuuri nurgas, võta nurgast labidas. Istub saali kõige kaugemas nurgas. *Muidugi ei näinud ta kogu tuba. Ei näinud kogu toa sisustust, nurgast nurgani. J. Kruusvall.
▷ Liitsõnad: sise|nurk, välisnurk.
5. koht (elu)majas, tuba jm. ruum v. selle osa. Olen kodus kõik nurgad läbi otsinud, läbi tuhninud, aga ei leia. Köök on tüütu nurk majas, ikka kipub ta segi olema. Õpilasel peaks olema oma tuba või vähemalt mingi omaette nurk. Elavad pead-jalad koos, oma nurka pole kellelgi. Sai kapitaguse nurga ühe mutikese juurde. Kole on võõra nurgas, teiste nurkades elada. *Andresele ja Marile olid kõik Vargamäe nurgad täis töö, vaeva, mure, kurbuse ja meelepaha jälgi .. A. H. Tammsaare. *Peaasi – oma nurk, mis kõigi teiste eest varjatud .. Ei, vana ei võinud loobuda oma majast. R. Roht. | piltl. Hinge kõige salajasemas nurgas püsis lootusesäde. || mingiks otstarbeks määratud ja asjakohaselt sisustatud ruumiosa v. ruum näit. mõnes asutuses. Noored kodu-uurijad rajasid koolis oma paikkonna kirjameestele pühendatud nurga. Looduskaitse nurk. || hrv rubriik. Anekdootide nurk pühapäevases lehes. *Kui ma „Päevalehe” toimetuses töötasin, siis jõudis minu kui eesti kirjanduse nurga toimetaja kätte käsikirju, mis, nagu selgus, olid pärit O. Lutsult. J. V. Veski.
▷ Liitsõnad: elav|nurk, koduloo|nurk, laste|nurk, meisterdus|nurk, memoriaal|nurk, mängu|nurk, puhke|nurk, puna|nurk, söögi|nurk, töö|nurk, õppimisnurk; jutu|nurk, keele|nurk, kirja|nurk, luule|nurk, male|nurk, moe|nurk, nalja|nurk, satiiri|nurk, spordinurk.
6. (eraldatud) osa mingist maa-alast, nurgake, sopp; (kõrvalisem, kaugem) osa mingist paikkonnast, maakoht, maanurk, kant; kolgas. Kadriorus võib leida vaikseid rahulikke nurki. Maja taga on roheline nurk basseiniga. Odavalt oli saadaval vaid mõni kaugem ja kehvema pinnasega nurk. Lapsepõlvekodu iga nurgaga seostub mälestusi. Kihelkonna lõunapoolne nurk. Kas sa oled ka sealt nurgast pärit? Siis oleme ju ühe nurga mehed. Mul on seal nurgas sugulasi. Tunnen seda nurka, olen seal käinud. Rahvast tuleb laulupeole igast Eestimaa nurgast. Ta on palju rännanud, kõik maailma nurgad läbi käinud. Saadeti asumisele Siberi kõige kaugematesse nurkadesse. *Kas Paunvere siis nii vaene nurk on meheleminejate tüdrukute poolest? O. Luts.
▷ Liitsõnad: ilma|nurk, kodu|nurk, kõrve|nurk, maa|nurk, maailma|nurk, metsanurk.
7. hrv (nurga-, lapsevoodi kohta). *Kaks nädalat pärast pulmi jäi Teele nurka. .. Poiss saadi õnnega kätte küll, aga noorik ei võtnud pärast jalgu alla. H. Sergo.

nõtruma ‹37›
nõdraks muutuma. Raugad kipuvad ikka nõtruma. *Nii uskumata raske oli see väike nõtruv keha, ta püsis kui juurtega maas kinni. H. Raudsepp.

osuti ‹1› ‹s›
mõõteriista liikuv osake mõõdetava suuruse näitamiseks. Kella suur ja väike osuti. Kaalu osuti kõikus, jäi seisma. Koormiseta kaalu osuti asetseb nullil. Spidomeetri osuti püsis 120 peal. *.. manomeetri veripunane osuti rändas viiele, siis kuuele atmosfäärile. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: kaalu|osuti, kella|osuti, kiiruse|osuti, minuti|osuti, mõõte|osuti, sekundi|osuti, stopperi|osuti, tunniosuti.

peal
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna adessiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki pealpool, ülalpool, kõrgemal, millegi pealispinnal; millegi kohal, midagi katmas, varjamas; ant. all. Kivi, kännu peal. Lume, jää, liiva peal. Lamab kõhuli muru peal. Magas palja maa, põranda peal. Leib on laua, riiuli peal. Voodi peal ei sobi istuda. Magas ahju peal. Kastid on virnas üksteise peal. Lae peal on heinu. Heinad on aida peal 'aidalael'. Seisab purde peal. Aluspõhja peal lasuvad kivimid. Ta elab kontori peal väikeses toakeses. Pudeli põhja peal on veidi veini. Purgi peal on tsellofaankate. Piima peal on koorekiht. Naine kandis korvi pea peal. Joob, pudel suu peal. Haavatu kanti käte peal ära. Pilt on seina peal. Käed selja, rinna peal. Rinna peal on tätoveering. Huule peal oli vill. Tassi peal on rahvuslikus mustris kirjad. Kandis kampsunit särgi peal. Rihm on pükste peal. Tal on nüüd oma katus pea peal. See on ju nii ainult paberi peal 'tegelikkusele mittevastav'. Selgesti näha nagu peo peal. Teda hoitakse nagu pilpa peal. Ta oli nagu süte peal. || (kehaasendist kõneldes:) nii et põhisõnaga märgitud kehaosa on all, sellele toetutakse. Lamab selja, kõhu, külje peal. Laps roomab kõhu peal. Poisikesed harjutasid pea peal seismist ja käte peal käimist. Olen juba varahommikust jalgade peal 'jalul, tegevuses'.
2. kasut. viitamaks kohale, kus miski v. keegi on v. kus miski toimub. Maa peal ja taevas. Mere peal on torm. Olin paadiga jõe, järve peal. Turu peal oli suur sagimine. Auto seisis otse tee peal. Ta elab hoovi peal majas. Lageda peal tuul tõmbab. Kari sööb ristikupõllu, ädala peal. See juhtus käänaku, kurvi peal. Ära seisa kogu aeg ühe koha peal! Saime laada peal kokku. Ma elan temaga sama koridori peal. Nad on ühe köögi peal 'kasutavad sedasama kööki'. Perenaine oli ukse peal 'ukselävel v. ukse ees' vastas. Ta pilk viibis minu peal. *Mis ma seal kivide peal [= linnas] tegema hakkan? E. Maasik. | ‹asendatav ka põhisõna inessiivilõpuga› kõnek. Käisime linna peal jalutamas. Hulgub küla peal ringi. Maja peal liiguvad mitmesugused kuuldused. Mis Tartu peal uudist? Sellist meest pole teist terve Eesti peal. *„Saime kõrtsi peal juhuslikult kokku,” ütles Neeme Ormuski poole osutades. E. Raud. || teat. kaugusel, teat. vahemaa taga. Olime juba poole maa, poole tee peal. Ta seisis meist natukese maa peal. Iga mõne sammu peal ta seisatas. Asulas oli iga poole versta peal kõrts.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusele, millega keegi tegeleb. Ta on linnas tähtsa, kõrge koha peal. Poeg olevat tal linnas advokaadiameti peal. Ta töötab raudtee peal 'on raudteelane'. Töötab posti peal 'postkontoris'. Oli suurtalus noorkarja, vasikate, sigade peal. Muidu olen olnud traktorist, kuid sel sügisel olin kombaini peal. Ta on tehases keevitamise, kraana peal. Juta on kantseleitöö peal. Sellest nädalast olen uue töö peal. Poisil on veel kroonu peal käimata 'ei ole veel sõjaväes teeninud'. *Vastu sõuab Kalda Priidu kiiluta käula, Priidu ise ja tütar Milli aerude peal. H. Sergo. *Ütles enese olevat ülikoolis juura peal [= juristiks õppimas] ja otsivat tööd. H. Raudsepp. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Mehed olid metsas jahi peal. Olin ostmise peal väljas. Jõuk oli röövimise, teiste petmise peal väljas. Paljud on omakasu, äri, kerge teenistuse peal väljas. Vanamees olevat jälle jooma peal. Poiss on kusagil ula peal. Sõja ajal tuli elu ja surma peal väljas olla. Loomad on viljas kurja, paha peal. *Noor koer vist, vigureid ja tempe täis, lonkimise ja luusimise peal väljas. J. Parijõgi.
4. kasut. viitamaks millelegi, mille varal elatakse v. mille abil, millega midagi tehakse. a. (ühenduses elamisega, toimetulemisega). Nad on korraliku, viletsa toidu peal. Lapsed on ühe vanamammi juures kosti peal. Elati kartulite peal, leiba sai harva. Lehmad lähevad jõusööda peal rammusaks. Siga on nuuma peal. Ta on korraliku palga peal. Ta on hea elu peal tüsedaks läinud. Mis viga vanemate rahakoti, tasku peal elada! *Korporandid prassisid suurte rahade peal.. A. Kaal. b. viitab mingile riistale, esemele v. vahendile. Palgid lõigati saekaatri peal laudadeks. Käia, luisu peal teritama. Mängi klaveri, viiuli peal ette! Neid võib sõrmede peal üles lugeda. Eks katseta seda enda peal!
5. kasut. viitamaks hrl. mingile ajaühikule v. ajalisele seosele. Kell on, käib kolme peal. Kell on kaksteist minutit kaheteistkümne peal. Poiss on juba kuueteistkümne peal. Päev, töö on juba poole peal. Mul on see raamat, selle raamatu lugemine alles poole peal. *Nüüd on ta juba neljakümnendate aastate peal, mingit varandust ei ole hinge taga.. M. Metsanurk.
6. kõnek kasut. viitamaks tegevusele v. olukorrale, mis on toimumisele väga lähedal. Olin just minemise, mineku peal, kui telefon helises. Raamat oli laua serval päris kukkumise peal. Taat on väga haige, päris mineku peal 'suremas'.
7. kasut. viitamaks sellele, kellel v. millel miski lasub, on kohustuseks vms. Kahtlus on sinu peal. Minu lootus on nüüd veel ainult Märdi peal. Arvati, et tema peal lasub jumalate viha. Koha, maja peal on võlga. Kogu majapidamine oli ema peal. Tema peal olid ka külavanema kohustused.
8. kasut. viitamaks mingile käimasolevale tegevusele, protsessile, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Võttis käigu peal mantli seljast. Laadis jooksu peal püssi. Raha lõppes tee, reisi peal otsa.
9. kasut. viitamaks teat. hindele, millele keegi püsivamalt õpib. Püsis koolis kogu aeg neljade ja viite peal.
10. kõnek kasut. viitamaks laadile, viisile, kuidas miski toimub v. on korraldatud. Laulis vale viisi peal. Jutt käis mitme keele peal. Me oleme temaga sina peal 'räägime omavahel „sina”'. Raha on pangas isa nime peal. Koht on pooletera peal.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Miski püsib, seisab ainult ausõna peal. Hinge, südame peal olema, kipitama. Ilma peal(gi). Kahe jalaga maa peal. (Hea) järje peal olema. Kaela peal olema, istuma, elama. Keel on vesti peal. Keele peal olema, kipitama, sügelema. Käima peal (olema). Oma käe peal elama, töötama. Kedagi käte peal kandma. Loorberite peal puhkama. Kellegi naha peal elama, liugu laskma. Midagi oma naha peal tunda saama. Asi on noatera peal. Kellegagi nugade peal olema. Kellegagi ühe pulga peal olema. Karjub nagu ratta peal. Kellelgi on silmad märja, vesise koha peal. Tuule peal elama, olema. End vee peal hoidma. Vee ja leiva peal istuma, olema.
II. ‹adv›
1. pealpool, kõrgemal; pealispinnal; ant. all. Õlu on all, vaht on peal. Loikudel oli jääkirme peal. Jääl on paks lumikate peal. Piimal on koor peal. Magajal oli kaks tekki peal. Purgil on tsellofaanist kate peal. Pudelil on kork peal. Vankril, reel on suur koorem peal. Vastu tuli mootorratas, kaks meest peal. Jää on juba nii tugev, et kannab peal. Laev ei vajunud kohe põhja, sest puulaadung hoidis teda peal. Uuel hoonel ei ole veel katust peal. Ojal ei ole purret peal. Tal oli kampsun seljas ja mantel peal. Tassil on kirjad peal. Tünnil on raudvitsad peal. Ümbrikul on margid peal. *..kuni tuli nähtavale pere hobune, kõrge look peal ja saan järel.. A. H. Tammsaare. | (üldisemalt, mitteotseselt). Kempluses, vaidluses oli kord üks, kord teine peal. *Isa aga jäi alati selleks, kelle sõna peal püsis, kelle otsused ikka ellu viidi.. R. Kaugver. || millegi kasvavaga kaetud. Uudismaal on oder peal. Osal krundist on, kasvab mets peal.
2. kõnek kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. Mul on hirm, tüdimus peal. Sõidukil oli kõva kiirus, hoog peal. Töödega oli kogu aeg mahv, tamp peal. Talul on suured maksud, võlad peal. Koosolekul on kohe lõpp peal. Tema heal elul on ots peal. Tal käivad krambid, märatsemishood peal. Poistel hommikust saadik minekutuhin peal. Meestel on viinavõtmise neelud peal. Avaldusel on juba direktori resolutsioon peal. *On küll [tore tüdruk], aga minul pole naisevõtmise tuure peal. H. Angervaks.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peal, vahepeal

profileering ‹-u 2› ‹s›
profileeritud osa; kuju(ndus). *Peakilpsõlgi iseloomustab sõle peas asuv kõrge kilbitaoline profileering. S. Laul. *Lukuplekk laienes tagumises osas kas südame- või lehekujuliseks.. Säärane profileering püsis Tallinnas 16. sajandi teisel poolel.. V. Konsap.

punn|suutäis
suur suutäis (hrl. alkohoolset jooki). Võttis, rüüpas, kummutas tubli punnsuutäie (vägijooki). Sulle kuluks üks kõva, hea punnsuutäis ära. Kapten ergutas madruseid punnsuutäie rummiga. Isa jäi paarist punnsuutäiest üsna purju. Lonksas paraja punnsuutäie õlut, veini. Küll üritab punnsuutäit ahmida! *.. üks remondimeestest .. jõi pudelist punnsuutäie piima. M. Traat. *Ning kuigi uudishimu silmades püsis, kerkis käsi ometi võileivaga suu juurde ja hammustati tubli punnsuutäis. R. Vellend.

puustik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
hrv puude kogum, puud. *Silm püsis siis tardunult lõhnava aia puustikul.. A. Mälk.

püsima ‹37›

1. jätkuvalt olema. a. (kuskil, mingis kohas, sealt lahkumata v. ära kippumata). Et ma ka ei taibanud täna kodus püsida! Kes maldaks, läbeks, suudaks nii ilusa ilmaga toas püsida. Varitsejad peavad neile määratud kohtades püsima. Linnamees nüüd kaua maal püsib! Tahaksin siia püsima jääda. Ta jäi Tartusse mitmeks aastakümneks püsima. Selles talus tüdrukud ei püsinud. Sulane või asi, ei püsi jüripäevast teisenigi paigas. Ema ei püsi sugugi paigal: istub natuke ja kaob jälle kööki. Püsi paigal, mis sa niheled! Nii elav tüdruk, et ei püsi pudeliski (paigal). See marakratt püsib vaevu pükstes 'rahmeldab hirmsasti'. Ta on kogu elu mehe kõrval püsinud. Aastaid esirinnas, tipus püsinud sportlane. Nad ei suuda graafikus, konkurentsis püsida. Püsige oma nõudmiste juures! Haige laps püsis ilusasti voodis. Oinas ei püsinud enam karja juures. Kalad, linnud ei püsi ju paigal! Katsu sadulas püsida! Väikemees ei püsinud kelgul. Kanäe poissi, püsib juba vee peal. Jõgi püsib kallastes. Luited ei jää tekkepaigale püsima, vaid liiguvad edasi. Laev, palgiparv püsib ikka veel samal kohal. Värv ei tahtnud seinas püsida. Soni ei püsi peas. Ader ei püsi maa sees. Sülitas pihku, et labidavars paremini peos püsiks. Lugu, mis püsis nädalapäevad ajalehe esikülgedel. See ooper püsib tänini laval, mängukavas. Huvitav raamat kaua lettidel ei püsi 'müüakse peagi läbi'. | piltl. Vaba hing puuris ei püsi. Selle naise keel ei püsi ka hetkegi paigal. Kogu elu püsib vanaisa õlul. Nutikas püsib ikka sadulas. Noormehe pilk püsib Merikesel. Ema mõtted püsivad lapse juures. Mälestus õest püsis meeles, hinges. See seik jäi mällu püsima. Ükskordüks ei püsi peas. Hing püsib vaevu sees. Mänguhoog püsib veel sees. b. (mingis muutumatus asendis, seisundis, olukorras). See mees on pikka aega ministrikohal püsinud. Püsisin haiguse ajal pikali. Ta püsib jonnakalt seljaga kõneleja poole. Nii tugev tuul, et lapsed püsivad vaevu jalul. On nii nõrk, purjus, et ei püsi jalgel. Poisike ei suuda veel tasakaalus püsida. Kas sa, poiss, püsid töö juures! Püsi me kodunt eemal! Tagaajajad püsisid takjana kannul Üritas nii teha, et perekond koos püsiks. Nad on kolm aastakümmet paaris püsinud. Vanaisa püsib veel elus, hinges. Mu mälestustes püsib ema noor(ena). Kuidas ta küll suudab vanas eas nii töövõimeline püsida. Püsi ikka vormis! Ta käed ei püsi hetkegi rahul. Silmad ei taha enam lahti püsida, ma ei suuda ärkvel püsida. Kas sa püsid vakka, kas su suu kinni ka püsib? Mees püsib mõtteis. Olen selles veendumuses kaua püsinud. Püüdke asjadega kursis püsida. Ta püsib oma vande juures. Jüri püsib matemaatikas kolme piiril. See loss on tänini terve püsinud. Nii vana maja, et laed ei taha ülal püsida. Uks püsib vaevalt hingedel. Värav ei püsi hästi haagis. Rukis püsib veel püsti. Tühi kott püsti ei püsi. Lilled püsivad jahedas kauem värsked. Tamm püsib veel haljana. Ilm püsis udusena, hämarana, endisena. Päevad püsivad soojad. Ümberringi püsis vaikus. Temperatuur püsis muutumatu, sama. Palavik püsib 38 kraadi ringis. Kompassi nõelaots püsib kogu aeg põhja suunas. Metsiste arv on aastaid stabiilsena püsinud. Miski ei püsinud endises headuses. Kokkulepe püsib jõus. Võim püsis punaste käes. Tagurlased püsivad võimul. Pank püsib riigi omanduses. Püsigu see maa ja rahvas rahus. Nende suhe püsis hea seltskondlikkuse piirides, mõõdukuse raamides. Jaht püsib kursil. Mõtted ei püsi koos. Hirm püsis selge ja terav. Rahuldamatuna püsinud viha. *Miski ei püsi, kõik on muutlik, nagu õnn, nagu armastus, nagu igatsus. L. Hainsalu. | piltl. Me firma püsib hästi jalul. Suutis ränkade murede kiuste püsti püsida.
2. jätkuvalt eksisteerima, kestma, säilima, mitte hävima, mitte olemast lakkama. Aastasadu püsinud ehitis. Vana loss on alles püsinud. Suure kirjaniku looming püsib. Ettevõte, ühistu ei jäänud püsima. Imelik, et järjekord kaupluse ukse taga püsib! See kord ei jää enam kauaks püsima. Diktatuur püsib kolmandat aastat. Palavik ja haigusnähud püsivad. Vihmane ilm jäi püsima. Tihe udu on nädalapäevad püsinud. Lumi ei püsi enam kaua. Need taimed ületalve ei püsi. Mõned umbrohud püsivad ka peale tõrjet. Vitamiinid püsivad toorhoidises paremini kui keedises. Tänaseni püsinud legendid, traditsioonid. Üks keel jääb püsima, teine kaob. Vajadus abi järele püsib. Kui kaua selline olukord võib püsida? Vastik maitse püsis kaua suus. Me armastus, sõprus jääb püsima. Mälestus lahkunust püsib. Vihavimm, umbusk, rõhutud olek püsivad. Tugevad jäävad püsima. *.. kõige suuremgi õnn haihtub ära, kõige ilusam õis õitseb ära. Midagi ei püsi! E. Ilbak.
3. maldama, läbema; tihkama. Reisiärevuses ei püsinud ta magada. Poisid ei püsi ilusa ilmaga toas konutada. Vanamemm sul nüüd paigal püsib olla! *Kui Rannamäest alla sõitsime, ei püsinud enam istuda, tõusin püsti ja püüdsin kiirustada postipoissi.. J. Parijõgi. *Mina ei püsinud lahket andjat pahandada, läkastasin ja kiitsin [sigareid]. E. Bornhöhe.

rekordi|tabel
rekordite loetelu. Tema nimi püsis Eesti rekorditabelis aastaid. Noor pärnulanna tegi paranduse vabaujumise rekorditabelis.

renessanss|-stiil
Renessanss-stiili näiteks eesti arhitektuuris on 1597. aastal valminud Mustpeade vennaskonna hoone Tallinnas. *Kõrvuti sissetunginud barokiga püsis renessanss-stiil Tallinna sepises kui ühes konservatiivsemas kunstiliigis kuni 1660-ndate aastateni. V. Konsap.

ring ‹-i 21› ‹s›

1. mat tasandi osa, mida piirab ringjoon (see ringjoon kaasa arvatud). Ringi keskpunkt, raadius, läbimõõt, ümbermõõt. Ringi segment, sektor. Ma ei mäleta ringi pindala valemit. Ringi kvadratuur 'klassikaline konstruktsiooniülesanne konstrueerida antud ringiga võrdpindne ruut'.
▷ Liitsõnad: pool|ring, suurring.
2. eelmise v. ringjoone kujuline v. sarnane kujund v. ese; sõõr. Punane ring Jaapani lipul sümboliseerib päikest. Sõlel oli ringiga piiratud risti kuju. Ringina joonistatud maagiline märk. Tõmbasin paberile riste ja ringe. Langevatest piiskadest tekkisid veele ringid. Puidu ringe nimetatakse aastarõngasteks. Pudelipõhi jättis lauale märja ringi. Nool tabas märklaua välimist ringi. Ta silmi ümbritsevad sinakad ringid, tal on tumedad, mustad ringid silmade all. Tüdruk astus lambitule ringi. Kaklejate ümber on suur ring tühja maad. Trekisõitjad võistlesid 333,33 meetrisel ringil 'ringrajal'. || (kellestki v. millestki moodustatuna v. moodustununa). Tüdrukud võtsid kätest kinni ja tegid ringi. Mind lükati mängijate ringi sisse. Seisti, tantsiti ringis. Kirstu ümber kogunes leinajatest ring. Uudishimulike ring tõmbus kukkunu ümber koomale, kokku. Mehed istuvad ringis ümber lõkke. Mustlased magasid vankritest moodustatud ringi keskel. Heegelda veel viis ringi! Taime varrel on karvakestest ring. Mõned seened kasvavad suur(t)e ringi(de)na. *Sa tulid läbi valge õilmemöllu, / mis sädeles kui liblikate ring. M. Under. || (sõõrjas) piiristatud ala, millel võisteldakse. Kettaheitja, kuulitõukaja libises märjas ringis. Poksivõistluste finaalis kohtusid ringis Aasia nahkkindamehed omavahel.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, kardi|ring, lambi|ring, pool|ring, tule|ring, valgus(e)|ring, veering; inim|ring, istujate|ring, kivi|ring, laste|ring, seene|ring, tantsijatering; (ketta)heite|ring, (kuuli)tõuke|ring, nöör|ring, poksi|ring, vasaraheitering.
3. ringjoone vm. (seda meenutava) suletud kõverjoone kujuline liikumine, tiir; pööre. Tegin ringi ümber tiigi. Hunt teeb laagri ümber ringe. Poiss jooksis paar ringi ümber maja. Kotkas tiirleb suures ringis oma endise kodu kohal. Tegime tantsupõrandal mõne ringi. Tantsijad lähenesid ringiga uksele. Päike on teinud kolmveerand ringi ümber maja. Jalgratturid läbisid ringrajal kümme ringi. Ta läks viiendale ringile kaheksandana ja püsis sel kohal viimase ringini. Viimane jooksja on ringi võrra teistest maha jäänud, on ringiga sisse saanud, lasknud enesele ringi sisse teha. Suusamatka marsruut plaaniti suletud ringina: nii start kui finiš asusid Aegviidus. Tramm sõidab uuele ringile (ringliinil). Kolm kombaini müristavad põllul ringe teha. Kündmine läks iga ringiga aina vaevalisemalt. Võtit sai keerata ainult kolmveerand ringi. Keerasin end pool ringi ukse suunas, tegin kanna peal ühe ringi. Käte, jalgade ringid. Peremees tegi oma maadele ringi peale 'käis oma maad läbi'. Tegime suvega Eestile mitu ringi peale. Õllekapp teeb veel ühe ringi 'käib seltskonnas käest kätte'. Viinaklaas lasti esimesele ringile. Mul on kaardid kaasas, teeks mõned ringid (kaardimängu kohta). Ülemuse juubeliks klapiti kümnene ring 'korjati seltskonna igalt liikmelt kümme krooni (rubla vm.)'. Tellisin ringi 'kõigile lauasistujatele' topeltviskit. *Mõnes korteris tegid toad ringi. Kui käisid mööda tube, siis jõudsid tagasi sinna, kust olid alustanud. M. Unt. | piltl. Mõtted tegid suuri ringe. Ta ei saanudki enne eksamit kogu materjalile ringi peale tehtud 'kogu materjali kord läbi loetud'. || kontroll-, jalutus-, ringkäik (1. täh.) Valvur, arst, komandant on oma igaõhtusel ringil. Meister nägi õhtuse ringi ajal, et töödega valmis ei jõuta. Postiljon sõidab oma ringi mootorrattaga. Viljapeksumasin jõudis ringiga 'tööjärjega' meie tallu. Tegime õhtul linnas pika ringi. Priit armastas jalgrattal kaugeid ringe teha. *Tema läks ühel õhtul hobust kopli viima ja tegi seal väikese ringi, et vaadata, kas aed igal pool korras. A. H. Tammsaare. || liikumine mitte otse, vaid kaare- v. silmusekujuliselt (kellestki v. millestki mööda). Tee oli suletud ja pidime tegema ringi Leppneeme kaudu. Otse ei saa, tuleb pikk ring teha. Nägin musta kassi ja tegin ringi. Hullu Juhani majast mindi suure ringiga mööda. Ema läks läbi elutoa ringiga kööki. Isa tuleb ringiga kõrtsi kaudu koju. Sõitsime kõige pikemat teed pidi, linnas ringe tehes. Jäljed tegid ringe ümber põõsaste. || kulgemine algusest lõpuni, tsükkel; kulgemine nii, et naastakse algusesse. Päev sai oma ringi täis. Vanaisa maine ring on lõppenud. Kirjanik on ringiga jõudnud oma noorpõlve ainevalla juurde. Mõiste defineerimisel ei tohi tekkida loogilist ringi 'ühe mõiste defineerimist teise kaudu, mis omakorda on arusaadav defineeritava mõiste kaudu'. *Elust osasaamise eest, oma ringi kaasategemise eest tuleb taluda ka paratamatuid vaevu.. E. Nirk. *Minu isa oli pärit maalt .. nüüd olin mina [= poeg] taas tagasi, et alustada uut ringi. M. Traat. || piltl (väljapääsuta, muutusteta olukorda märkivana). Ravimite valel kasutamisel tekib surnud, nõiutud, katkematu ring: arstim ise tekitab haigust, mille vastu tuleb omakorda rohtusid võtta. Tuli pidada lisamatš, sest turniiril tekkis surnud ring. *Kõik tõmbub iseendasse rulli, sulgub. Suletud ring. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, aja|ring, au|ring, ava|ring, elu|ring, finiši|ring, hoo|ring, jalutus|ring, karistus|ring, karjatamis|ring, käe|ring, käte|ring, künni|ring, lennu|ring, nõia|ring, pea|ring, piima|ring, pool|ring, puusa|ring, päeva|ring, päikese|ring, pöia|ring, pööramis|ring, pöörde|ring, randme|ring, ratta|ring, sajandi|ring, staadioni|ring, sõidu|ring, tantsu|ring, tirel|ring, trahvi|ring, täis|ring, valsi|ring, voolu|ring, võnke|ring, võre|ring, võtmering.
4. spordivõistluse (sageli võistluse sarja) üks järk (mille vältel näit. kõik võistkonnad mängivad turniiril omavahel üks kord läbi). Korvpallurid lõpetasid meistrivõistluste esimese ringi viie võidu ja kuue kaotusega. Väravpalluritel on kolmandast ringist peetud neli kohtumist, ent teisest ringist üks mäng pidamata. Esimese ringi neli viimast teise ringi ei pääsenud. Tennise karikavõistlustel võitis Ungari esimeses ringis Soomet ja läks teises ringis kokku Rootsiga. Lauatennises kaotati juba esimeses ringis. Maadleja võitis teises ringis ja sai veerandfinaali. || (üldisemalt mingi tegevuse ühe etapi kohta). Arutati mitmendat ringi, kuidas asja lahendada. Käsikiri on esimest ringi toimetatud. Peenrad on juba teist ringi üle käidud 'kitkutud, hooldatud'.
▷ Liitsõnad: ava|ring, eel|ring, kaotus|ring, miinus|ring, plussring.
5. miski tervikut moodustav, koos v. ühtsena käsitletav: kogum, hulk; keskkond; seltskond vms. Probleemide ring laieneb, suureneb, avardub. Arutluse all oli maksudega seotud teemade ring. Määratle oma võimaluste, harjumuste, kohustuste ring! Bioloogia ei kuulu mu huvide ringi. Teadmiste ringi saab alati laiendada. Esimehe volituste ring on määratud põhikirjaga. Elu veeres argikohustuste ringis. Oma kannatuste ringi sulgunud naine. Kunstnik, kes rikastas graafikatehnikate ringi. Tema jaoks on ärimaailm tundmatute elunähtuste ring. Põõrdusin oma mõtete ringi tagasi. Poiss kasvas üles isa radikaalsete vaadete ringis. Kippusin kodunurga kitsast ringist kaugemale. Ta huvid piirdusid poe ahta ringiga. Kodu – õpingud – töö oli ring, millest ta pääseda ihkas. Ajakirja autorite, lugejate ringi üritati laiendada. Seadus suurendab pärijate ringi. Esimese. teise ringi pärijad. Kingsepa kundede ring on kitsenenud. Ta elab kapseldununa muusikute kitsasse ringi, on tuntud inimene kunstnike ringis. Nii huvitavate vestluskaaslaste ringist oli kahju lahkuda. Ta kuulub presidendile lähedaste inimeste ringi. Lobiseti niisama sõprade ringis. See tõotab tulla kohviõhtu kitsamas ringis, peoõhtu valitud ringile. Klubisse võeti liikmeid üksnes tuntud inimeste ringist. Perekond on minia oma ringi vastu võtnud. Vanad olijad üritasid uut meest oma ringi tõmmata. Koduses, perekondlikus ringis on ta jutukas. *Te ringi, laulikud, ma tahan astu. H. Visnapuu. || ‹hrl. pl.› ringkond. Uudis levis ülikooli ringides kulutulena. Neis ringides peetakse haridusest lugu. Ta liikus kirjandushuvilistes ringides, oli pealinna ringides omainimene. *Suudlust hindavat tean kõrgemaidki ringe: / me kuninganna käest me õnnelikem lord / sai ükskord kah seks loa! J. Kross (tlk). || (inimeste harrastusliku, erialase, poliitilise vms. ühendusena:) selts, klubi, ühing. Kodu-uurimise, kujutava kunsti, ajaloo, raadiotehnika ring. Osavate käte ring. Noorte loodussõprade ring. Raskejõustiku harrastamise ring. Ühineti ringi, organiseeriti, asutati ring. Tahaks mõnest ringist osa võtta. Klubis töötab 16 ringi. Ringi juhataja. Teaduslik ring. Marksistlikud ringid. Usulised ringid. Illegaalne ring. Ta kirjutas uurimuse neopositivistide Viini ringist.
▷ Liitsõnad: huvide|ring, ideede|ring, jutu|ring, külaliste|ring, küsimus(te)|ring, lugejate|ring, mõju|ring, mõtte|ring, nähtuste|ring, perekonna|ring, probleemi(de)|ring, silma|ring, sõprade|ring, sõprus|ring, teema(de)|ring, tunnetus|ring, tutvus|ring, vestlus|ring, äriring; aine|ring, ajaloo|ring, balleti|ring, draama|ring, eriala|ring, esperanto|ring, esteetika|ring, estraadi|ring, filmi|ring, foto|ring, harrastus|ring, huvi(ala)|ring, isetegevus|ring, karskus|ring, keraamika|ring, kino|ring, kirjandus|ring, kodundus|ring, koreograafia|ring, kultuuri|ring, kunsti|ring, käsitöö|ring, laste|ring, laulu|ring, liiklus|ring, looduskaitse|ring, lugemis|ring, male|ring, mudilas|ring, muusika|ring, näite|ring, piibli|ring, poliit|ring, psühholoogia|ring, raadio|ring, rahvatantsu|ring, raskejõustiku|ring, spordi|ring, sõnakunsti|ring, taidlus|ring, teadus|ring, tehnika|ring, töölis|ring, vaidlus|ring, võimlemis|ring, õmblus|ring, õpilas|ring, õpi|ring, õppering.

roosiline ‹-se 5› ‹adj›

1. roosimustriline. Roosiline laudlina, rätik, tekk. Roosilised kindad, sukad. Laegas oli pealt roosiliseks maalitud. *Aukohal püsis teine ajanäitaja: elatanud seinakell roosiliste ilustustega silmnäo ümber. J. Lintrop.
2. (jumekalt) roosa (1. täh.) Roosilised huuled, palged. Roosiliste põskedega laps. Neiu jume, nägu läks roosiliseks. *.. [lõvi] kohutas üheksat flamingot, kes tõusid õhku ja ehapunast ilusate roosilistena .. kadusid kiiresti. V. Helde (tlk).
3. piltl. a. roosa (2. täh.); suurepärane, väga hea, ilus, lihtne, harmooniline, paljutõotav. Roosilised lootused, väljavaated, unistused. Nad elavad oma roosilistes kujutlustes. Koolipingis oli poisil mitmeid roosilisi kavatsusi. Tulevik, maailm tundub talle lausa roosilisena. Mälestused sellest ajast pole kuigi roosilised. Pagulase elu ei saa pidada roosiliseks. Noored kippusid olukorda liiga roosiliseks pidama. Tuju polnud kõige roosilisem. Vein muutis seltskonna meeleolu järjest roosilisemaks. Roosilised suhted. Äri näis iseäranis roosiline. *Ikka roosilisemaks muutusid Remmelga mõtted, ja nii kerge näis olevat korraga maailma ümber pöörata.. F. Tuglas. b. midagi ilustav. Roosilises valguses, roosilistes värvides paista laskma. Ei usu neid väga roosilisi jutte. Maalisin sulle roosilisema pildi, kui asi tegelikult on. Läbi roosiliste prillide vaadates näib kõik ilus. *Roosiliseks värvisid sa kõik, ja noorus armastab roosilist, värvilist. A. H. Tammsaare.

rööbas ‹rööpa 19› ‹s›

1. sõiduki v. veoki rataste sügavam jälg tee- v. maapinnas v. mujal, rattarööbas, roobas. Sügavad, põhjatud rööpad. Vankrirattad on kruusateele rööpad sisse kulutanud. Autost jäid, auto jättis lumme mustrilised rööpad. Käru vajutas mullakamarasse kitsa rööpa. Rattad vajuvad rummuni liivasesse rööpasse. Rööpasse, rööpaid täis sõidetud, aetud õu. Püüab autot vett täis rööbastest välja juhtida, aga rattad libisevad ikka rööbastesse tagasi. Maantee on rööpas 'rööplik'. Rööbaste konarused raputavad autos istujaid. Rööpad lähevad, viivad metsa vahelt läbi naaberkülla. || ‹hrl. sisekohakäänetes› piltl millegi normaalne, tavapärane v. ettenähtud kord v. kulg. Elu hakkas vähehaaval rööpasse, rööbastesse minema. Ta ei suutnud oma perekonnaelu õigesse rööpasse seada. Jutt hüples ühelt teemalt teisele, suutmata rööpasse jääda. Juhib vestluse ettenähtud rööbastesse tagasi. Isa aitas majapidamist rööpas, rööbastes hoida. Tootmine püsis endistes rööbastes. Kriis viis tööstuse rööpast, rööbastest välja. Kõik asjad said peagi jälle rööpasse. Tervis kipub vägisi rööpa(i)st välja. Välismõjud ähvardavad kunsti rööpaist välja paisata.
▷ Liitsõnad: kelgu|rööbas, ratta|rööbas, tee|rööbas, vankrirööbas.
2. tehn vedurit, kraanat vm. liikuvat seadet suunav (hrl. ka kandev) teraslatt. Rööpa kandevõime, pikkus, paindejäikus. Rööpaid panema, paigaldama, vahetama. Kahe rööpa jätkukoht. Raudteel kinnitatakse rööpad liipreile. Tramm, rong liigub rööbastel, rööpail, mööda rööpaid. Kraana seisab rööbastel, rööpail. Kolm vagunit jooksis rööbastelt maha. Rööpaga ripptee. Rööbastega ja rööbasteta liiklusvahendid. || ‹hrl. pl.› piltl rada, tee. Juhtis jutu asjalikele rööbastele. Mõtted liikusid rahulikel rööbastel. Tuli üle minna sõjaaja rööbastelt rahuaja rööbastele. Töö läheb oma rööpaid mööda ja naised võivad seejuures juttu ajada. *Kuulutati välja mobilisatsioon, senine elu jooksis rööbastelt. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: kontra|rööbas, kraana|rööbas, raudtee|rööbas, teras|rööbas, trammirööbas.
3. sport ovaalne metallsüdamiku ja puust kattega varb rööbaspuudel. Esimene, tagumine rööbas. || ‹pl.› kõnek rööbaspuud. Rööbastel esinema, võimlema, võistlema.

saadik
I. ‹postp› [elat]
1. märgib lähtepunkti, millest alates, millest peale. a. (ajaliselt). Ta on juba sündimisest saadik nõrga tervisega. Olen lapsest, lapsepõlvest saadik tööd teinud. Teda on koolipõlvest, koolipoisist saadik tüdrukud huvitanud. On juba jõuludest, jüripäevast saadik põdur olnud. Olen varahommikust, kella kuuest saadik jalul. Suvest saadik pole teda näinud. Maa oli novembrikuust saadik külmunud. Tunnen teda Tartust saadik 'alates ajast, kui elasin Tartus'. Olen teda algusest saadik võõrastanud. *„Mis ajast saadik sa mind enam ei tunne?” – „Tänasest päevast saadik mitte enam,” vastas Peetrus.. A. H. Tammsaare. *Tunnen sind juba sellest saadik, kui sa jalgu hakkasid järel vedama. P. Vallak. | ‹adjektiiviga, substantiiv välja jäetud› kõnek. Ta on väikesest saadik linnas elanud. Müüjatöö on teda noorest saadik huvitanud. Siinne rahvas oli juba vanast saadik riiakas. b. (muudes seostes). Siia on kokku tuldud Muhust ja Värskast saadik. Kus on piir, millest saadik kasu asemel kahju hakkab saama?
2. märgib lõpp-punkti v. piiri, milleni. a. (kohaliselt, ruumiliselt). Näib, nagu tahaks puu kasvada taevast saadik. *Kevade poole käis Mägisaare Madis üle Soela Pöidest saadik kaarte jaoks kõveraks kasvanud tammesid otsimas.. H. Sergo. *Pimedus on pilvist saadik. J. Smuul. b. (määraliselt, mõõduliselt). Oli poolest kehast saadik vees. Kahlas vööst saadik jõkke. Hein on rinnust saadik. Olime kaelast saadik märjad. Mõõk raius Kalevipoja jalad põlvist saadik maha. Seelik on poolest säärest saadik. Nuga tungis peast saadik puusse. Kaevu asendas allika kohal poolest saadik maasse kaevatud tõrs. | (piltlikes väljendites). Poissmehepõlvest on tal juba kõrist saadik 'kõrini'. Muret silmist saadik! Kiitis sealset elu taevast saadik. Olen juba poolest saadik 'pooleldi' nõus. Elabki poolest saadik 'pooleldi' ema kaelas. c. (ajaliselt). Kuiv ilm püsis augusti lõpust saadik, siis hakkas jälle sadama. Töötati keskööst saadik, alles siis mindi puhkama. *.. siis peate teie säälsamas olema / mitu aastat ja pikka iga – seitsmest põlvest saadik.. J. Sütiste.
II. ‹adv› van liiati(gi), ammuks, ammu (siis veel). Ei tunnistanud seda endale, saadik siis veel teistele. *Need kaks asja ei tohi isegi jõukamal vabadik-peiul puududa, saadik siis perepojal. Juh. Liiv. *Kuid ma usun, et kõige kurvem pattudest on vihavaen, .. saadik veel kahe venna vahel... M. Sillaots (tlk).
III. ‹konj› van sestsaadik kui. *.. Eedu, kellega ta, saadik noorik linna elama asunud, läbi oli käinud.. E. Aspe.
Omaette tähendusega liitsõnad: kust|saadik, sealt|saadik, sest|saadik, siia|saadik, siit|saadik, sinnasaadik

selge ‹1› ‹adj›

1. hästi loetav, nähtav, kuuldav v. haistmisega tajutav. Ilus selge käekiri, allkiri. Kirjutab suurte selgete tähtedega. Hästi selge foto. Liivasse on jäänud selged jalajäljed. Kännult võis lugeda selgeid aastarõngaid. Keerab binokli selgemaks. Teadustajalt nõutakse selget diktsiooni. Laulab selge ja puhta häälega. Kostis selge kellahelin. Jagas vaikseid, kuid selgeid korraldusi. Kasukas levitab selget koirohu lõhna.
2. kindel, vaieldamatu, mitteebamäärane, ilmne. Neil on selge edu, paremus, ülekaal. Selged haigustunnused. Luuvalu on selge märk, et läheb sajule. Ütleb selge sõnaga 'keerutamata', mida ta asjast arvab. Tulin siia selge kavatsusega leida endale töökoht. Päikesekiirguse ja nahavähi vahel on täheldatud selget seost. Plaan hakkas võtma järjest selgemaid piirjooni. Hädaohust annab selget tunnistust järgmine asjaolu. Tuleb teha selget vahet autori ja minategelase vahel. Nüüd on meie vahekorrad, suhted, sotid täiesti selged. Ei julge selget seisukohta võtta. Silme ees seisis selge siht. Selge ülesehitusega teos. Ületas selges võiduseisus mõtlemisaja. Isa häälest kostis selge rahulolematus. Mine tee selgeks, kes on kes. Nüüd on juba selge, et me õhtuks pärale ei jõua. Algusest peale oli selge, et see asi hästi lõppeda ei saa. Peagi sai selgeks, mis saatus meid siin ootaks. Nüüd on enam kui selge, selgem kui selge, selgemast selgem, et viivitada ei tohi. Sõda pidi varsti lõppema, see oli selge. Tema käeliigutus oli selge ning ilmekas. Võõra päritolust ei olnud midagi selgemat teada. Pole veel päris selge, kummal on õigus. Üks mis selge, üks oli selge: nii ei või see kauem kesta. Ükskõik, kuidas otsustatakse, aga olgu üks selge sott. *Tiina aga ei teadnud veel, kas neist saab siia majja tänavuseks suvitajaid. See tuli küsida selgeks.. P. Krusten.
▷ Liitsõnad: ilm|selge, päevselge.
3. arusaadav, mõistetav. Seaduste keel peab olema üheselt selge. Professori loengud on selged ja süsteemipärased. Mehe kavatsus oli kõigile selge. Kas sul on selge, mis sul teha tuleb? Tegin näo, nagu oleks mul kõik selge. Kogu asi oli korrapealt selge. Nende sõnade mõte peaks juhmilegi selge olema. On iseenesest, pikematagi, seletamatagi selge, et.. See oli väga selge unenägu. Kõik segane sai selgeks. Püüdsin talle selgeks teha, et ta eksib. Püüab teistele märkide abil midagi selgeks teha. Kõigepealt pead ise selgeks mõtlema, kas see amet sulle sobib. Jutud tuleks kiiresti selgeks rääkida. Küsimus vaieldi selgeks. Sa ei taha minna, selge see. Homme kell kaks siinsamas, selge? Ah nii on lood, selge! Ära kedagi võõrast sisse lase! – Selge. || (millegi oskamise, kätteõppimise kohta). Tal on töö, amet selge. Kas poisil on tähed, lugemine juba selge? Õppetükid ei ole veel päris, täiesti selged. Inglise, soome keel on tal selge. Õppis suvel ujumise, rattasõidu selgeks. Laulupeolaulud on selgeks õpitud. Näidend olgu pühadeks selge. Võõrsil tuleb sealne keel selgeks õppida. Küll ma õpetan sulle tantsimise selgeks. Linnupojad on lendamise selgeks saanud. Kui sõna selge, siis joru julge. *Suurt muret tal aga ei ole.., sest talu talitus on Minnal juba selge kui viis sõrme. M. Raud. || kõnek (milleski arusaamisele jõudmise v. ülevaate omandamise kohta). Reisikaaslastest on mul nüüd selge pilt. Selge pilt, kuidas asi ajalehte jõudis: Koger lobises reporterile liiga palju. Elmari jutust sai pilt lõpuks selgeks. Tema jutust ei saanud küll selget sotti, selget otsa kätte. *.. ta ei saanud siis tema sonimise sõnadest ka midagi kindlamat, selgemat otsa. J. Järv.
▷ Liitsõnad: ilm|selge, päevselge; sõna|selge, vormiselge.
4. klaar, puhas, millestki segamata. a. (vedeliku kohta:) läbipaistev; ant. sogane, hägune. Selge jõgi, järv, allikas. Allikavesi on kristalselt selge. Kaevus on selge puhas vesi. Läbi selge vee paistab ojakese liivane põhi. Selged kastetilgad sädelesid lehtedel. Hea leem, puljong peab olema selge. Lasknud kohvil tõmmata, valas ta selge vedeliku tassidesse. Kask annab selget, läbipaistvat mahla. Mida selgem vesi, seda segasem põhi. Millal savine vesi selgeks saab. b. (ilma kohta:) pilvitu v. sombuta. Hommikune selge taevas ennustas head ilma. Taevas oli täiesti selge, mitte pilveraasugi. Taevas tõmbub juba selgemaks. Selge päikeseline ilm. Ilm oli selge ja külm. Haruldaselt selge hommik, suveõhtu. Selged kuuvalged ööd. Sügisel juhtub harva selgeid päevi. Õhtu eel läks selgemaks. Hommikune vines päike on nüüd selgeks läinud. Kevadine selge õhk. Käsk tabas teda nagu välk selgest taevast 'väga ootamatult'. *.. kui jõulud lumega lähenesid, kui tuli jaanuar oma selgete külmadega.. R. Kolk. c. särav, hele, kirgas. Aknaklaasid nühiti märja ajalehega selgeks. Selge peegel, kristall. Lapse suured selged silmad. Selgeid silmi on ähmastanud raev, palavikuudu. Mehe murelik nägu lööb, tõmbub selgemaks 'rõõmsamaks'. *.. suviõunad kirikumõisa aias helendasid läbipaistvatena ja selgetena.. M. Pedajas (tlk). d. korralik, laitmatu, täiuslik, ehtne. Ilusa selge kõlaga klaver. Selged riimid. Ornamendi selged proportsioonid. See on ju selges saksa keeles! Kas sa ei saa selgest maakeelest aru? *Kui me midagi saatuselt palume, siis kõigepealt seda, et ta hoiaks selgena meie tõetundmise. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: hõbe|selge, klaas|selge, kristall|selge, pisar|selge, vesiselge.
5. läbinisti ühest ainest, ilma mingi lisata. Ehted on selgest kullast ja hõbedast. Puusärk oli raske: selge tammepuu. Vasikas kasvab üles selge piima peal. Vitsutab süüa selget pekki. Terve kotitäis selget püülijahu. Selgest siidist rätik. *Et mägi selgest liivast koos seisis, langesid augu kaldad sagedasti sisse.. A. H. Tammsaare.
6. täielik, päris, lausa. Selge õnn, õnnetus, juhus. Neidu vaadata on selge rõõm. See pole töö, vaid selge lust. Abiellusime selgest armastusest. Silmad täis selget tigedust. See on lihtsalt selge laiskus, lohakus, hooletus, rumalus, liialdus. Sellega tegi ta küll selget ülekohut. Sinu jutt on selge vale, laim, väljamõeldis. See on selge tõsi, mis ma räägin. Ta on teistele selgeks ristiks. Käia restoranis lõunatamas oleks selge priiskamine. Paks kiht musta mulda – selge kullaauk! Tuleb välja, et ta on selge anarhist. Pärast vihma oli roheline jälle päris selge roheline. *Marjad praegu hinnas, ega ma seal [= metsas] muidu küüruta, nopin selget raha. P. Krusten. *Sest, Jumal paraku, nad on veelgi oma südame põhjas selged paganad, kuigi on Kristuse õpetuse vastu võtnud.. F. Tuglas (tlk).
7. mõistuselt normaalne, täie teadvusega; tasakaalukalt ennast valitsev, taibukas, arukas, kaine. Mees ajab imelikku juttu, ta pole vist päris selge aruga. Kõrgest palavikust hoolimata püsis ta mõistus selge. Haige sonib ja sonib, selgemaid hetki tuleb harva ette. Inimene elagu selge mõistuse, mitte tumedate tunnete järgi. Ükski selge aruga, mõistusega inimene ei tee säärast tempu. Teeb suures vihas mõndagi, mida selge peaga kahetseb. Ärkas hommikul täiesti selge ja puhanud peaga. Kuulub meie klassi kõige selgemate peade hulka. Pea valutas, kuid mõtted olid täiesti selged. Peas polnud ühtki selgemat mõtet. Liider on terase mõistuse ja teistest selgema pilguga. *Ei, poju, minu meeled on selged, aga sinul pole täit aru peas. A. H. Tammsaare. || mittejoobnud, mitte purjus. Selge peaga mõistlik mees, aga kui viina saab, siis kipub märatsema. Sa oled purjus, mine maga pea selgeks! Selgemad mehed püüdsid purjus sõnelejaid lepitada.
8. aval, aus, siiras. Selge silmavaade. Teda armastati ta targa meele ja selge südame pärast. *Ta tahtis naisele selgete silmadega [= ausalt, puhta südametunnistusega] otsa vaadata ja aru anda kõigist peensustest, ilma kavaldamata. V. Gross.
9. (silmade kohta:) hästi nägev. Laseb lapsel niidi nõela taha panna: tal on selgem silm. Hõõrub silmi selgemaks, et hämaras ruumis paremini näha. Selge silmaga 'selgesti' näha, et ta ootab last. Märkas ohtu teistest palju selgema silmaga 'selgemini'.
10. hrl van makstud, ära õiendatud, klaar. *Nüüd ta oli aga jällegi kodus, vallamaksud selged.. J. Oks. *Hind on ka väikene: kopika kahega saad kõrtsivõla selgeks. O. Kallas.
Omaette tähendusega liitsõnad: eba|selge, üli|selge, sulaselge

sudu ‹11› ‹s›
udupiiskade, suitsu, heitgaaside jms. mürgine segu, mis tekib hrl. orus asetsevate suurlinnade kohal. Sudu püsis linna kohal terve nädala. Tuul hajutas sudu. Linn on juba mitmendat päeva sinkjashallis sudus. Londoni sudu (tekib õhu saastumisest küttekollete suitsus sisalduvate vääveloksiididega). Los Angelese sudu (sisaldab orgaanilisi peroksiide ja osooni).

suurivaevu ‹adv›
suure vaevaga, suuri vaevu, raskustega, tugevasti pingutades, hädavaevalt. Mees pääses suurivaevu august välja, avast läbi. Hoiab pisaraid, köha suurivaevu tagasi. Jaksasin pakki ainult suurivaevu tõsta, lükata, lohistada. Suurivaevu õnnestus ta ägedust taltsutada, maha jahutada. Joobnu püsis suurivaevu jalul, püsti. Ta käekiri on ainult suurivaevu loetav.

sõidu|kurss
sõidusuund (merel). Laev püsis kindlalt sõidukursil.

sõõr ‹-i 21› ‹s›

1. ring, mingi ümmargune asi v. moodustis. Päevalille, karikakra kollased sõõrid. Täiskuu kuldne sõõr taeval. Ema pannkoogid olid suured sõõrid. Lõikas porgandi otsast õhukesi sõõre. Maas on mustunud sõõr – endine lõkketule paik. Pealtvaatajad seisid, keskel oli aga sõõr, kus tantsiti. On hingeauruga jäätunud bussiaknasse sulatanud sõõri. Kolm noolt tabasid märklaua musta sõõri. Valgel lipul oli punane sõõr keskel. Sõõris põhjaga vineertool. Ta püsis tänavalaterna, lambivalguse sõõris. Poistel olid seda juttu kuuldes silmad sõõridena pärani. *Lamp lõikab pimedusest välja heleda sõõri .. M. Traat.
▷ Liitsõnad: juustu|sõõr, kuu|sõõr, liiva|sõõr, lille|sõõr, näo|sõõr, vaha|sõõr, vee|sõõr, vorstisõõr; lambi|sõõr, laterna|sõõr, tule|sõõr, valgussõõr.
2. ringjoone- v. rõngakujuline (hrl. inimestest, esemeist) moodustis; sellise kujuga liikumistee. Tantsijate sõõr. Platsi ümbritses puude ja põõsaste sõõr. Kõneleja ümber kogunes tihe sõõr inimesi. Kividest, tuledest sõõr. Kogunesime tema ümber sõõri. Inimesed seisavad sõõrina, sõõris lõkke ümber. Munga paljaks aetud pealage ümbritses sõõrina hall juustevõru. Mängujuht asus sõõri keskele. Ringmängus liiguti sõõris. Lahkus pealtvaatajate sõõrist. Tantsijad tegid, moodustasid suure sõõri. Joonistas paberile mitu sõõri. Lennuk tegi paati otsides mere kohal sõõre. Täiesti kurnatud: silmade ümber, silmaalustes tumedad sõõrid.
▷ Liitsõnad: inim|sõõr, pool|sõõr, tantsusõõr.
3. piltl mingi piiratud v. suletud ring, mõju- v. tegevussfäär. *Ja otsekui tunned, et sõõr, milles inimene teadlikult elab, on pisike ja kitsas võrreldes sellega, milleni inimene võiks küündida. E. Ilbak. *Ega see kibelus suigu, / ega see rahutus roidu / nendegi tundide sõõris .. M. Under.

taga
I. ‹adv›
1. teat. kauguses tagapool, tagumisest küljest tagapool; tagaosas; ant. ees. Meie oleme viimased, taga ei ole enam kedagi tulemas. Vange viidi, püssimehed ees ja taga. Ta püsis meil kogu aeg taga. Ta oli meie salgas kõige taga. Poiss tuli, hobune ketiga taga. Neil oli teine paat taga slepis. Lennuk sööstis alla, must suitsujuga taga. Kihutab, tolmujutt taga. Luurajal oli saba 'jälitaja' taga. Veab longates jalga taga. Punapea istus seal taga. Bussis on taga ruumi küll. Sel autol on mootor taga. || toetamas, toeks, seljataga. Mis tal viga rääkida, kui vanemad mehed taga on! || (ajaliselt:) seljataga, möödas. Taga on magamata öö. *Nooruke [sõdur], ju juuksed hallid, / taga julmad tapatrallid. G. Suits.
2. tagumisele poolele, osale kinnitatud, tagumisel poolel, osal küljes (oma otstarvet täitmas). Kirvel, kulbil on vars taga. Nõelal on niit taga. Triikraual on juhe taga. Uksel on puu, kang taga (sulgemiseks). *Ei olnud tal kõhukest ees ega istumist taga. H. Raudsepp.
3. arengult, saavutustelt, tasemelt kaugemal tagapool, järel. Naabrid on põllutöödega meist taga. Ta oli koolis minust paar klassi taga. Teadmiste poolest olen ma teist kõigist taga. Ungari meeskond on eestlastest suurelt taga. *Ka Jõnsoniga võrreldes tundus ta palju noorem, kuigi oli viimasest ea poolest ainult mõni aasta taga. R. Vellend. || (kella kohta:) õigest ajast maha jäänud. Su kell on taga. Kell on paar minutit taga.
4. sundimas, kannustamas, hoogu andmas. a. ‹koos verbiga olema› hrl. esineb kiirustamist v. millegagi kiire-olemist märkivana. Mis rutt, kiire siis sul taga on? Ega sul ju nii kiiret taga ole? Mehel näis suur rutt taga olevat. Ajalehetöös on alati rutt taga. Kõik tõttasid, kõigil oli kiirus taga. Andil oli minekuga tuline kiire, rutt taga. Selle asjaga on kiire taga. Pole sul selle kohviga nii kibe taga midagi. b. esineb koos sundimist ja käskimist väljendavate verbidega. Kündja sundis väsinud hobuseid taga. Peremees sundis teenijaid taga. Oma lastele anti vahel puhkust, kasulast aga utsitati hommikust õhtuni taga. Mind on lapsest saadik tööga taga aetud. Muudkui torkis oma meest taga – tee seda ja too teist. Mind kihutasid tööd ja ülesanded taga. Mure, hirm kihutas taga. Ajasin ennast taga, et töö ära lõpetada. Meeletu uudishimu ajas, sundis taga. Tuul kihutab pilvi taga. *Vastase vaen ässitas teda õieti ainult taga, et kiiremini eesmärgi poole püüda. E. Vilde. c. muid juhte. Mis parata, kui sundijad taga! Mehel oli kõva naisevõtuvalu taga.
5. tulemuseks, tagajärjeks; (kiiresti) järgnemas. Tass kukkus maha ja kohe killud taga. Rebis kasukahõlmast, nii et tükid taga. Käis kõmakas ja kivist polnud muud kui tükid taga. Virutas malakaga, nii et sodi taga. Pilv oli ülal ja vihm varsti taga. Haned lähevad, hallad taga. Lõi nii et veri taga 'lõi nii et veri väljas'. Kui ta midagi ütleb, on tegu ka taga. *Teadagi, väsinud inimese asi, nagu pikali viskad, nii norin taga. E. Maasik. || põhjuseks; peidus, varjus. Ta ei tee tüdrukutele niisama välja, kui seal taga midagi ei ole. Mustlaste hookuspookus, pole seal taga midagi.
6. ‹ühendverbi osana› esineb tagaajamist, jälitamist v. tagaotsimist märkivates ühendverbides. Koer ajas kassi taga. Hundid ajasid hobusemeest tükk maad taga. Lapsed jooksid ja ajasid üksteist kilgates taga. Vaenlast aeti mitu kilomeetrit taga. Rüütlid ajasid põgenejaid taga. Palli taga ajama (hrl. jalgpalli mängimise kohta). Otsitakse taga ohtlikku kurjategijat. Ajas oma aruandes, arvestuses viga taga. Otsis mööda tuba prille taga. Ajasin seda raamatut kõikides poodides taga. Lukussepad on nõutud mehed, neid otsitakse taga. Keegi küsis sind äsja taga. Ajasin teda kõikjalt telefoniga taga. Kus sa olid, ema otsib sind taga! Laps hüüab isa taga. Mets on nii hõre, et üks puu hõikab teist taga. Mis raha sa mu käest jälle taga ajad? || koos kiusama-verbiga rõhutab pahatahtlikku toimimist kellegi suhtes. Teda kiusati taga tema progressiivsete vaadete pärast. Perenaine hakkas poissi igati taga kiusama. Kui sa tema meele järgi ei tee, siis hakkab taga kiusama. Saatus on naist taga kiusanud. || väljendites, mis märgivad millegi sagedast esinemust v. kiiret järgnemist. Üks töö ajas teist taga. Elati muretut elu – üks pidu ajas teist taga. Üks idee ajab peas teist taga. *Päev ajas teist taga ja nii nad kadusid. E. Kippel. || kurameerivat lähenemist märkivates väljendites. Naabrimees ajab naisi taga. Ta on korralik poiss, tüdrukuid taga ei aja. Noor tüdruk, aga ajab juba mehi taga.
7. ‹ühendverbi osana› esineb püüdmist, millegi taotlemist väljendavates ühendverbides. Ajab raha, rikkust, kuulsust taga. Toodangu kvantiteeti taga ajades unustati kvaliteet. Tehas ajab kõrgeid näitajaid taga. Faktides ei ajanud ta erilist täpsust taga. Ajas üksnes oma kasu ja au taga. Nõudis jonnakalt oma õigust taga. Ajab üksnes lõbu taga. Meie siin etiketti taga ei aja. Nõuab koolis tarkust taga.
8. ‹ühendverbi osana› osutab kaotatu, minetatu, möödunu v. puuduva (hilisemale, tagantjärele) kahetsemisele ning selle üle kurtmisele. Ema leinab sõjas langenud poegi taga. Surnu oli üksik vanainimene, keegi ei nutnud teda taga. Nuttis oma ainukest last veel aastate pärast taga. Kurtis taga vanu häid aegu. Lapsed nutsid kadunud kassipoega taga. Õhkab oma tervist taga. Kurdeti surnud omakseid taga. Haletseb hobust taga. Kahetseb taga endist muretut elu. Liiga noor, et paradiisi taga igatseda. Tüdruk on alati sõpra taga ihaldanud. *.. hakkas varsti poolelijäänud kooliõppust taga kahetsema. I. Sikemäe.
9. ‹ühendverbi osana› rääkimist väljendavates ühendverbides väljendab tagaselja, ilma asjaosalis(t)e juuresoluta rääkimist. Pole ilus teisi inimesi taga rääkida. Eit rääkis igal pool oma naabreid taga. Taat kirub oma joodikust poega taga. *„Usu teda kuradit veel,” siunas ta vallavanemat taga .. R. Lumi.
10. kõnek osutab millegi tõhusale olemasolule. Tüdrukul oli kõva kaasavara, koht taga. Sul vägev kere taga, sellepärast jaksad. Peaasi, et mehel ikka nimi taga oleks. Tema tegudel on jõud taga. Sel masinal on sada hobujõudu taga. *See oli kõva vana talu. Puhtad põllud, kuus hobust, kirikutäkk – ja rasked rahad taga .. E. Rannet.
11. järel (osutab kellegi eeskujul, samamoodi toimimisele, rääkimisele vms.). Mida üks ees rääkis, seda teised kordasid taga. Nagu vanemad ees, nii lapsed taga. Kuidas isa ees, nõnda poeg taga.
12. (kõrvalises paigas) kaugel. Elab seal taga pärapõrgus. Ta kodukoht on kusagil taga vastu kõrvemaad. *Aga sel [= pojal] on seal taga Poolamaa põhjas omad plaanid .. A. H. Tammsaare.
13. kõnek järjest, üha. Taga külmemaks läheb. Taga hullem asi on. Taga hullemaks läheb, nüüd võeti viimane leivaraas. *„Kuule, Prits,” püüab Mihkel teda vaigistada, „sinu meel läheb taga hapumaks, nii et vist parem oleks, kui suu jälle seks teeksid. ..” E. Vilde. *Omad lapsed liduvad linna, võõrad tuuakse tallu. Taga kuradimaks see asi ikka läheb. T. Braks.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi v. millegi suhtes tagapool, kellegi v. millegi tagumisest küljest tagapool; ant. ees. Ta istus kohe minu taga. Laps kõnnib isa taga. See riik asub mitme mere taga. Raja taga 'välismaal'. Laev on alles silmapiiri taga. Linna taga algas kõrb. Lauda taga kasvas paar kuuske. Ta seisis kuuri nurga taga. Seina taga mängis raadio. Keegi on ukse, akna taga. Keegi, miski on luku taga 'lukustatud ukse taga'. Vanamehe säng on ahju taga. Autod seisid ülesõidukohal tõkkepuude taga. Uks langes ta (selja) taga kinni. Varjas end kardina taga. Kuulas, käsi kõrva taga. Protsess toimus kinniste uste taga 'oli kinnine'. Istusime ringiratast laua taga 'ääres'. | sün. ka. järel. Ta käis meie taga. Ta oli järjekorras minu taga. Vedas käru enda taga. Kündja sammub adra taga. Sinu nime taga on küsimärk.
2. teat. vahemaa kaugusel. Lähim küla on siit paari-kolme kilomeetri taga. Koolimaja asus ligi kümne versta taga. Iga kümne meetri taga on tikukene püsti. Natukese maa taga paistis mets hõredamaks muutuvat. Jalgvärav on mõne sammu taga. || (ajaliselt:) teat. kaugusel minevikus v. tulevikus. Need sündmused on juba aastakümnete taga. *Paar päeva hiljem, kui jõulupühad olid vaid mõne päeva taga, viisid .. mehed hallid räimevõrgud paatidesse. A. Mälk.
3. kasut. viitamaks esemele, mille kallal v. juures ollakse tegevuses. Istusin päev läbi raamatute taga. Nad istusid poole ööni kaartide, malelaua taga. Mehed jorutasid viinaklaasi, õllekruusi, pudeli taga. Naised jutustavad kohvitassi taga. Ema istus kangastelgede, õmblustöö taga. Autorooli taga tuleb kaine olla. *„Päris seitsmekümneni olin treipingi taga,” rääkis Tõnis. I. Sikemäe.
4. viitab, et mingi nähtus, asjaolu v. isik on kellegi v. millegi poolt toetatud, suunatud, põhjustatud, algatatud. Kes selle asja taga seisab? Teadis, et tema taga on rahvas. Selle mõtte taga seisid peamiselt naised. Ei ole teada, missugused kaalutlused otsuse taga olid. Miks ta nii kergesti nõustus: selle taga on midagi. Kirjutise taga on tunda Jakobsoni kätt. Meie aistingute ja tajude taga on objektiivne tegelikkus. Tulemus on hea, sest selle taga on korralik töö. Aimasin ta sõnade taga suurt muret.
5. kasut. viitamaks nähtusele, asjaolule, olukorrale jne., mille varjus miski v. keegi on. Mis on nende arvude taga? Selle ütluse, nende sõnade taga peitus midagi. Ridade taga peituv etteheide. Vile taga peitus märguanne. On oma teeseldud korrektsuse taga paras avantürist. Teinekord on süütu lapsenäo taga võimuahne naine. Pilke taga võis tunda kibedust. Oli see süütu nali või on selle taga midagi tõsisemat peidus? Külgelöömiskatse taga polnud midagi tõsist. *Lõõbite muidu või on selle taga ka midagi? A. H. Tammsaare. *Selle krahv Stedingki taga pole keegi muu kui keiser ise. J. Kross.
6. kasut. viitamaks mingile takistavale, pidurdavale põhjusele, mille tõttu miski ei saa toimuda. Uue hoone ehitamine seisab raha taga. Asi ei seisa minu taga, vaid direktori allkirja taga. Põrandate tegemine seisab parketi taga, mida pole veel hangitud.
7. esineb fraseoloogilistes jm. väljendites. Enda taga sildu põletama. Keelt hammaste taga hoidma, pidama. Keel ei püsi hammaste taga. (Midagi on) hinge taga. Kulisside taga (toimuma). Seitsme luku taga (hoidma). (Miski on, ei ole) mägede taga. Selja taga 'tagaselja; möödas'. Nagu, kui vanajumala selja taga. Trellide taga (istuma, olema). (Miski on) ukse taga. Istub luku ja riivi taga.
III. ‹prep› hrv millegi v. kellegi suhtes tagapool; teispool, sealpool a. [gen] *.. kui ma isaga taga Viljandi olin, läks sealtpoolt keegi talutüdruk ma ei tea kas Tartu või Peterburi .. E. Särgava. *Kaugel-kaugel taga maade ja merede, elab Kapurthala valitsev vürst .. A. Gailit. b. [part] *Kaugel taga soid ja rabu, uue voore tõusul sinetas kuusikuid. H. Raudsepp. *.. aga kõu kõmises juba kuskil taga Põltsamaad. J. Kross.
Omaette tähendusega liitsõnad: seljataga

tahte|jõud
suutlikkus sihikindlalt püüelda, jõud ennast sundida, tahtetugevus. Inimeses peituv tahtejõud. Tahtejõud kasvab raskusi ületades. Võtsin kokku kogu oma tahtejõu, pingutasin tahtejõudu, et töö ära lõpetada. Raudne, suur tahtejõud. Nõrga, väikese tahtejõuga inimene. Tahtejõudu kasvatama. Tahtejõud vankus, paindus, murdus. Surus iivelduse tahtejõuga maha. Püsis elus vaid tahtejõu varal. Silmis välgub tahtejõud. Tal on, pole tahtejõudu. Tal on palju, vähe tahtejõudu. Kandiline lõug olevat tahtejõu tunnuseks.

teaduse|keel
teaduskeel. Ladina keel püsis teadusekeelena 19. sajandi keskpaigani.

tempo|meister
kõnek võistlusdistantsil juhtpositsioonis püsiv sportlane. Püsis kogu distantsi tempomeistri kannul. Naiste 200 m liblikujumises asus arvatav võitja kohe tempomeistriks.

terror ‹-i, -it 2› ‹s›
poliitiliselt motiveeritud vägivald; sellised vägivalla-, hirmuteod. Julm, metsik, ohjeldamatu, verine terror. Suure Prantsuse revolutsiooni aegne terror. Valge ja punane terror Vene revolutsioonis. Terrorit rakendama. Terrori ohvriks langema. Terrori eest põgenema. Võim püsis ainult terrori abil. Riigis märatseb, võimutseb terror. Maad valitses karistussalkade terror. || (muu vägivalla kohta). Elab koduse terrori all. See on ju vaimne terror!

tipp ‹tipu 21› ‹s›

1. millegi väljaulatuv, sageli koonusekujuline (terav) ülaosa, hari. Vulkaani, sopka, kaljukünka tipp. Mäel on terav, nüri, hambuline, ümar tipp. Kivirahnu tipp ulatub veest välja. Kõige kõrgema künka tipule oli ehitatud vaatetorn. Mägedes on tippudel veel lund. Ronisime, tõusime Suure Munamäe tippu. Keerdtrepp viis kirikutorni tippu. Masti tipus lehvis vimpel. Alpinistid hakkasid tipust, tipult alla laskuma. Ülevalt tipust avanes imekaunis vaade. Pikne lõi kuusele tipust kuni juurteni praod sisse. Heinakuhja, rukkihaki tipp. Musta tipuga mädapaise. *.. näe, sibulapealiste tipudki kipuvad juba pruuniks kõrbema. A. Jakobson. || (sellise ülaosaga kõrge mäe kohta). Kõrgmäestiku lumised tipud. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim tipp.
▷ Liitsõnad: masti|tipp, metsa|tipp, mäe|tipp, tornitipp.
2. millegi ahenev lõpposa. Poolsaare, maanina tipp. Mandri kõige läänepoolsem tipp. Liivlased elavad Kuramaa tipus. Sadam on lahe tipus. Jaanimardika tagakeha tipp helendab. Keele, kopsu, küüne tipp. Tulbijuured kasvavad tipust. Tipust teravnev ese. Asus suure väe tippu 'etteotsa'. Rongkäigu tipus 'ees' sammus peapiiskop. || mat joone v. pinna teat. eriomadustega punkt. Nurga tipp 'haarade ühispunkt'. Kolmnurga tipud 'kolmnurga külgede lõikumispunktid'. Koonilise pinna tipp on koonuse tipp. Püramiidi tipuks nimetatakse tema külgtahkude ühist tippu.
▷ Liitsõnad: lõuna|tipp, põhjatipp; juure|tipp, keele|tipp, kopsu|tipp, lehe|tipp, neeme|tipp, saba|tipp, võrsetipp; tagatipp; teravtipp.
3. mingi ala parim esindaja; teistest millegi poolest üle olev isik. Meie teaduse, kunsti, muusika tipud. Peab Flaubert'i prantsuse kirjanduse absoluutseks tipuks. Maailma tippe toodi noortele eeskujuks. Koolis on küll esile kerkinud üksikuid tippe, kuid keskmine tase jääb madalaks. Inimene loeb end kõige elava 'kõigi elusolendite' tipuks. Helve on ju korralikkuse tipp! Väe ja võimu tipud. Kuulus ühiskonna tippude, rikaste ülikute hulka. *Nagu ühisel kokkuleppel hoidus seltskonna kõrgem pool oma tippudega sel päeval pastorimajast eemale. E. Vilde.
4. piltl viimane, kõrgeim aste, kõrg- v. haripunkt; tippsaavutus. Tee teaduse tippudele on künklik. Feodaalredeli tipus asus kuningas. Laul on jõudnud edetabelite tippu. Treener viis sportlase mõne aastaga paremiku tippu. Püsis kunstnikuna aastaid tipus. Poisi unistuste tipp oli istuda autoroolis. Tollal olin oma võimete, karjääri tipul. Pidutuju tõusis kõige kõrgemale tipule. Viimase tipuni kasvanud ärevus. Tundis ennast olevat õnne tipul. Nõnda silma sisse valetada – see on häbematuse tipp. Kõige tipuks 'kõigele lisaks' jäi veel lapski haigeks. Romaan kuulub kirjaniku loomingu tippude hulka. Kaua aega peeti maalikunsti tipuks Raffaeli loomingut. *Rahvas jõuab kuulsuse, vägevuse ja hariduse kõrgema tipuni, siis – kaob temagi .. Juh. Liiv.
▷ Liitsõnad: haritipp.

tugev ‹-a 2› ‹adj›

1. suure jõuga, kõva, kange. a. (kehajõu kohta). Tugev mees, poiss. Onu oli tugev nagu karu. Sõbrad proovisid, kes on jõu poolest tugevam. Vanake on veel küllalt tugev. Töö tegi keha tugevamaks. Käed olid nii tugevad kui raudpihid. Atleedi tugevad musklid. Tugevate tiibadega kotkas. Maatõugu hobusel on tugev jõud. | piltl. Valitses maad tugeva käega. Tugevam pool 'otsustav pool perekonnas'. Tugevam sugu 'mehed, meessugu'. || jõuliselt sooritatav, jõudu ilmutav. Tugev käepigistus, rusikahoop. Sõuab tugevate tõmmetega. Kuulis liginevat tugevaid samme. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || piltl jõuline, mahlakas. See tugev väljend ei kannata trükimusta. Madruste jutus kohtab tugevaid sõimusõnu. b. (vaimujõu v. eluvõime kohta:) tahtekindel, elujõuline. Tugevat inimest ei murra ka üksindus. Katsumused on rahva tugevaks muutnud. Võitlus teeb tugevaks. Suutis edasi elada ainult teise, tugevama isiksuse najal. Ole tugev, ära karda! Tugeva iseloomuga, hingega naine. Kasvas tugevas ja terves perekonnas, kodus. Maadlussektsioon on seltsis kõige tugevam. Terved loomad annavad tugevaid järglasi. Orased tulid lume alt tugevaina välja. Tormidega võideldes oli rannamänd kasvanud eriti tugevaks. | ‹substantiivselt›. Tugevaid kardetakse. c. (millegi kohta:) võimas, vägev. Toodetakse järjest tugevamaid relvi. Lõid püssidesse tugeva laengu, tugevad kuulid. Tugev plahvatus tekitas suuri purustusi. Tulvavee tugev surve, vool. Maa tugev külgetõmbejõud. Uus tugev mootor, traktor. Tugev sõjavägi, laevastik, piirivalve. Tugevad erakonnad, organisatsioonid. Saksamaa on Euroopa tugevamaid riike.
2. suure intensiivsuse, tõhususe v. mõjujõuga. a. (protsesside, nähtuste v. omaduste kohta:) kange, kõva, vali, terav. Tugev kuumus, pakane, öökülm. Tugevad tuuled ja vihmad. Läheneb tugev madalrõhkkond. Aine tugev viskoossus. Tugev 'kiiresti reageeriv' hape, leelis. Tugeva desinfitseeriva toimega preparaat. Räägib tugeva slaavi aktsendiga. Võtab üha tugevamaid rahusteid. Loomkatseid tehti tugevate ärritajatega. Vask muutub tugevas tules vedelaks. Tugeva suurendusega pikksilm. Vajas järjest tugevamaid prille. Reguleerib valguse tugevamaks. Kunstnik ei kasuta tugevaid, intensiivseid toone. Kleidi tugev värv neelab kehavärvid. Tugeva tekstuuriga puit. Tugev hääl, aplaus, mootorimüra. Jasmiinide lõhn oli tugev ja tihke. Lõunamaadel eelistatakse tugevat maitset. || suure kontsentratsiooniga. Tugev soolvesi, äädikas. Väga tugev mürk, kantserogeen. Kas soovite tugevat 'suhteliselt kõrge alkoholisisaldusega ja täidlast' või kerget veini? || toitev, rammus. Maadleja vajab tugevat toitu. Mannatummist tüdinud haige himustas midagi tugevamat. *.. seal küll on tugev põllumaa, aga see on mõisa jagu .. Juh. Liiv. b. (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ja hingeeluga seoses:) kange, kõva, äge. Tugev söögiisu, janu. Esinemist segas tugev närveerimine. Kannatab sageli tugeva valu, peapöörituse all. Sai reisilt tugevaid elamusi, muljeid. Tugevad kired, tunded. Tugev viha, härdus, hirm. Haige elutahe oli väga tugev. c. (tegevuse kohta:) pingeline. Tugev ja tasavägine võistlus. Pääses tugevas konkurentsis finaali. Pärast tugevat tööd maitses puhkus hästi. Tempo püsis haruldaselt tugev. Heinateole pandi tugev press peale. d. keel. Tugev aste 'astmevaheldusega sõna III-välteline v. häälikuid b, d, g sisaldav vorm'.
3. vastupidav, kindel, kõva, sitke. Tugev linnus, hoone. Tugevad rauduksed, ahelad. Päästelaev peab olema kiire ja tugev. Uued ja tugevad kalavõrgud. Tugevast riidest puri pidas marule vastu. Tugeva kõrrega vili. Jää pole veel nii tugev, et kannaks inimest. Kas sul tugevamat liimi ei ole? Tainas, vormisegu olgu piisavalt tugev. Linna kaitses tugev kindlustuste rõngas. Väejuhatus käskis vaenlase tugevast kaitseliinist läbi murda. Vahialune toodagu kohale tugeva valve all. Kloostris valitseb tugev kord. Talu on tugeval järjel. || (inimese kohta). Tugev tervis, süda. Kõige tugevamadki närvid ei pea sellele pingele vastu. Pikamaajooks nõuab tugevaid kopse. Tugev habe, tugevad juuksed. | piltl. Habras naine ilmutas tugevat selgroogu. Abikaasade vahele oli kerkinud tugev müür. *Pealegi, ma olen mõisnik, kellel tugev põhi jalgade all, ma võin ju oma tahtmise järele kord [naise] valida. J. Pärn.
4. silmapaistev, kõva, kõrgetasemeline; hea. Ühtlaselt tugev romaan, film. Lavastamiseks valiti dramaturgiliselt tugevam näidend. Väga tugev näitlejate ansambel. Kooli tänavune lend on eriti tugev. Võistluste koosseis kujunes erakordselt tugevaks. Tugev praktika korvas väljaõppe puudujääke. Ajateenijad said tugeva tehnilise kooli. Jooksja läbis distantsi tugeva ajaga. Valge ei märganud tugevat käiku (näit. males). Tal on tugevat keeleannet, keelevaistu. Põdra nägemine pole kuigi tugev. Näitas end kõige tugevamast küljest. Sai eksamil tugeva kolme. || tubli mingil alal. Tugev teadlane, skulptor, interpreet. Keres oli maailma tugevamaid maletajaid. Ta on tugev reaalainetes, poliitikas, sprindis.
5. (mõõtmeilt, mahult) suur, toekas. Tugev singiviil, vorstilõik, leivakannikas. Ilm on külm, pane midagi tugevamat selga. Tihe ja tugev paber. Otsaesisel tugevad 'sügavad' kurrud. Tugevad, nagu kirvega raiutud näojooned. Kirjutas selgete tugevate tähtedega oma nime. Rüüpas tugeva lonksu. Tellis tugeva portsjoni suppi. Saunauksest lõi välja tugev aurusammas. Hommikul oli maas tugev kaste. *.. ahi võtab ruumist oma tugeva kolmandiku [= vähemalt kolmandiku] enese alla. A. Tõnurist. || (inimese v. looma keha v. mõne kehaosa kohta). Ohvitser on kasvu poolest tugev, tugevat kasvu. Oma suure tugeva mehe kõrval näis ta üsna kleenuke. Laiade puusadega tugev tüdruk. Väikest kasvu, aga tugeva kehaehitusega inimene, loom. Pisike suu ei sobinud tugeva lõuaga kokku. Mongoliidne tugevate põsesarnadega nägu. Päeviliseks palgati tugeva kondiga, tugevat konti 'jämedate luudega' naisterahvas. Tugevad õlad, rinnad, puusad, sääred, käsivarred.
6. (hulgalt, määralt:) tubli, korralik, kõva. Tugev, suure mesilaste arvuga pere. Piimakust saab tõsta just tugeva söödabaasi abil. Roosid vajavad tugevat väetamist. Kus oli alles tugev söömaaeg! Tugev viinavõtmine, tugevad napsid. Pane tugev 'kuhjaga' kaal! Tugevas lastis laev. Narkomaania kipub levima juba liiga tugeval määral. Tugevad intressid. Müüs varajase kartuli tugevama hinnaga. Annab kelnerile tugeva jootraha. Dollar on praegu tugevam 'rahvusvahelises käibes väärtuslikum' kui euro.
Omaette tähendusega liitsõnad: hiigla|tugev, ime|tugev, ülitugev

tuju ‹11› ‹s›

1. heast enesetundest v. mingist välistegurist tingitud hea meeleolu, ka üldse igasugune meeleolu. Kui isa tujus oli, rääkis ta oma noorusest. Hoia ülemusest eemale, ta pole praegu tujus. Teised pidutsevad, aga mul pole (õiget) tuju. Juba tervisenapsist sattusime tujju. Tuju läks järjest paremaks. Hoogne muusika tõstis rahva tuju veelgi. Tuju tõusis topsi najal. Tuju oli, püsis haripunktis. Hea ilm aitab tuju üleval, kõrgel hoida. Seltskonna tuju kippus langema. Raske töö ei suutnud tuju kuigivõrd rikkuda. Vahejuhtum rikkus tuju sootumaks (ära). Miks ta nüüd tujust nii ära läks? Kõigil läks tuju allapoole nulli, päris nulli. Paistab, et ta on täiesti tujust ära. Püüdis naljaga teiste tuju parandada. Tuju tõstev jook. See viis mu tuju üles, alla, nulli. Teade tegi tuju märksa paremaks, sandimaks. Jõudsime koju väsinult, kuid heas, rõõmsas tujus. Olen täna halvas, pahas tujus. Ärkas mõnusa tujuga. Soovin sulle kiiret paranemist ja tugevat tuju! Märjukese mõjul muutus kõigi tuju väga lõbusaks. Peolised olid juba parajas, kenakeses, kõrgendatud tujus. *Tema [= kupja] punetavast näost selgus, et ta endale topsist juba ohtrasti oli tuju nõutanud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: lusti|tuju, noru|tuju, pulma|tuju, pühade|tuju, pühapäeva|tuju, rõõmu|tuju, tusa|tuju, vihatuju.
2. tahtmine, soov v. valmisolek midagi teha, millekski kohane meeleolu; äkiline isemeelne tahtmine, kapriis. Mul tekkis, tõusis kange tuju kellegagi rääkida. Lastel tuli tuju õue minna. Kellelgi polnud tuju temaga vaielda. Tal pole praegu naljatamise tuju, tuju naljatamiseks. Võid jääda meile nii kauaks, kui tuju on. Hetkeline, pöörane, rumal tuju. See on tal ainult mööduv tuju. Miks sa seda tegid? – Tuli lihtsalt niisuke tuju. Vahel tuleb tal mingi hull tuju peale. Staari väiksemaidki tujusid püüti täita. Tantsib naise tujude järgi. Hellitatud tüdruk oli oma tujude ori. Tegi selle tembu lihtsalt tuju tõukel. Päev olenes hoolealuse tujudest. *Alguses tahtnud nad telkides elada, kuid viis esimest vihmapäeva võtnud selle tuju ära. L. Tungal. *See on vana asi – härrade tujud käivad kui tuuled. A. Gailit.
▷ Liitsõnad: hetke|tuju, jooma|tuju, jutu|tuju, kiusu|tuju, laulu|tuju, mängu|tuju, naeru|tuju, nalja|tuju, peo|tuju, pidu|tuju, tantsu|tuju, töötuju.
3. piltl (loodusjõudude muutlike, heitlike olude vm. ettenägematute juhtumuste kohta). Ilma, looduse tujud. Tüürimees peab tundma mere ja tuulte tuhandeid tujusid. Saatuse tujul sattusid nad teineteisega veel kord kokku.

(nagu) tuli tuha all
(mingi varjatult esineva rahulolematusnähtuse kohta). Otseseks tüliks ei läinud, aga tuli tuha all püsis.

töökus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
tööarmastus, usinus. Paistis silma oma taibukuse ja töökusega. Püsis ülikoolis tuima töökuse varal.

vaade ‹vaate 18› ‹s›

1. silmavaade, pilk (1. täh.) Mehe vaade oli sõbralik, aval, lahke, tehtult tõsine. Mõisahärra vaade oli külm ja kalk. Tema silmade läbitungivat vaadet oli raske taluda. Õpetaja uuriv vaade langes minule, peatus minul. Ta vaade püsis tükk aega lapsel. Tulija vaade oli kuidagi väsinud ja loid. Tal olid kurva vaatega silmad. Tähelepanu, vaade paremale, vasakule! Poisi vaates oli trotsi, pilget. Jäi tungival vaatel mind silmitsema. Üpris häbeliku vaatega noormees. Lõi silmad ema vaate ees maha. Ta vaade ei väljendanud üllatust ega hirmu. Püüdsin vaatega läbi hämaruse tungida. *Tema [= selle kana] ilme läks lahku ülejäänud kanade loiust, rumalast vaatest. M. Unt.
▷ Liitsõnad: tagasivaade.
2. hrl. mingist kõrge(ma)st paigast vaatevälja ulatuses avanev maastiku panoraam. Väikselt Munamäelt avaneb avar vaade Otepää moreenmaastikule. Siit kõrgelt avaneb suurepärane vaade ümbruskonna metsadele ja järvedele. Vaade sillalt jõele. Rõdult on lummav vaade mägedele. Aknast avanev vaade oli paeluv. Puu otsast oli suurepärane vaade kogu ümbrusele. Imetlesime Toompealt vaadet linnale. Võrratu oli avanev vaade madalalt lendavast lennukist. Kohati segas mets vaadet merele. Üks aken oli vaatega 'suunaga' aeda, teine õue poole. || (üldisemalt:) vaatepilt. *Juuru kirik pakkus sel pühapäeval haruldast vaadet: ainult naised ja tüdrukud olid koguduseks. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kaug|vaade, lennu|vaade, loodus|vaade, lähi|vaade, ring|vaade, tänava|vaade, välis|vaade, väljavaade; sisse|vaade, tagasi|vaade, ülevaade.
3. maastikku, hooneid kujutav (kunsti)teos (maal, gravüür, foto, postkaart vms.). Arhiivis on säilinud omaaegseid Tartu vaateid. Seinal on vana vasetrükis Tallinna vaade. Kunstniku maalitud Lõuna-Eesti, Norra vaated. Itaalia vaadetega postkaardid. *Mõnelgi neist [paberilehtedest] oli midagi kujutatud: söega visandatud talumajade vaateid .. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: linna|vaade, loodus|vaade, maastiku|vaade, postkaardi|vaade, sisevaade.
4. tõekspidamine, seisukoht, põhimõte, veendumus. Ühiskondlik-poliitilised, majanduslikud vaated. Ta on demokraatlike, sotsialistlike, pahempoolsete, ateistlike vaadetega. Kirjaniku esteetilised vaated on mõnevõrra muutunud. Progressiivsete vaadetega, kõrgesti haritud inimene. On omandanud välismaal õppides väga moodsad ja vabameelsed vaated. Isa oli karm ja iganenud vaadetega inimene. Tema vaated moraalile mulle ei meeldi. Tal on kindlad, väljakujunenud vaated elule. Oma vaadetelt on ta alalhoidlik, vanameelne. Nad olid vastakate, väga erinevate vaadetega inimesed. Püüdsin kummutada ta ekslikke vaateid selles küsimuses. Meil on Imbiga ühised vaated tulevikule ja õnnele. Mis vaadetega see sinu sõber on? Ümbritsev elu sundis inimesi mõneti oma vaateid muutma. Minu vaadet selles asjas teie arvamus ei muuda. *Sest mul oli ja on kindel vaade, et naine ja mees olgu üheväärsed. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: eksi|vaade, elu|vaade, ilma|vaade, kunsti|vaade, maailmavaade.
5. tehn eseme (v. ehitise) nähtavate pinnaosade kujutis joonisel. Osaline vaade. Projektis peab olema hoone kõik neli vaadet.
▷ Liitsõnad: alt|vaade, eest|vaade, külg|vaade, koht|vaade, lisa|vaade, ots|vaade, otse|vaade, pea|vaade, pealt|vaade, perspektiiv|vaade, tagant|vaade, ülaltvaade.

vaevalt ‹adv›

1. (väljendab kahtlust mingi tegevuse v. olukorra võimalikkuse suhtes:) vähe usutav. Vaevalt küll, et ta minu tööga rahul on. Forelle küll vaevalt selles jões on. Vaevalt ta enam tuleb. Vaevalt seal kedagi kodus on. Vaevalt nad mind enam mäletavad. Vaevalt tal enam seda raamatut vaja läheb. Vaevalt sa seal nii palju teenid, et peret ülal pidada. Vahest pühapäeval, vaevalt ma enne jõuan. Vaevalt leidub inimest, kellega ta läbi saab. Vaevalt see saal kõiki peolisi ära mahutab. Mari vaevalt hakkab seda edasi rääkima. Vaevalt, et me temaga suudame kokku leppida. Värsse ta vaevalt et kirjutas. Viiki suudan ehk mängida, aga võita vaevalt. Kas nad on oma saatusega rahul? – Vaevalt (küll).
2. (ajaliselt:) just alles, nüüdsama; hädavaevu. Vaevalt jõudsime metsani, kui algas tulistamine. Vaevalt jõudis koju, kui juba otsis raamatud välja. Vaevalt tuppa astunud, kuulis laste nuttu. Jõudsin vaevalt uinuda, kui mind juba äratati. Vaevalt sai tüdruk kooli läbi, kui läks mehele. *Rukis sai vaevalt lõigatud, kui ta ära tuli. P. Viiding. *Pistis juba varahommikul minema, päikesetera oli vaevalt metsa kohale tõusnud. O. Tooming.
3. napilt, mitte rohkem kui. a. (ruumiliselt). Koduni jäi vaevalt paarsada meetrit. Sinna oli maad vaevalt pool kilomeetrit. Ta seisis minust vaevalt mõne sammu kaugusel. Madal, vaevalt meetrisügavune järv. Ava oli vaevalt peopesasuurune. Praegu ulatub poeg isale vaevalt õlani. Vesi koolmekohas tuli vaevalt põlvini. *Laiu ja maa vaheline silm ei olnud lai – vaevalt et sülda viis-kuuskümmend .. J. Peegel. b. (ajaliselt). Tööle jõudmiseks kulub vaevalt veerand tundi. Audients kestis vaevalt kümme minutit. Tüdrukuke võis olla vaevalt kaheksane. Sellest rahast jätkub vaevalt nädalaks. Varane aeg alles, päike vaevalt keskhommikus. *Kell võis olla vaevalt kolme paiku pärast lõunat. V. Õun. c. (muudel juhtudel). See oli vaevalt paarisaja elanikuga rannaküla. Vaevalt kümnekilone kott teri. Plekknõu põhjas mulksus veel vaevalt pool liitrit õli. Ta oskas itaalia keeles öelda vaevalt kümmekond lauset. Talupojale jäi kogu saagist järele vaevalt kaks viiendikku. Laps on nii teki sisse mässitud, et vaevalt ninaots välja paistab.
4. hädavaevu, mitte korralikult, peaaegu et mitte. Haige suudab vaevalt käia, padjalt pead tõsta. On nii purjus, et vaevalt püsib jalul. Haavatu püsis vaevalt sadulas. Vilets hobune suutis vaevalt atra vedada. Oli nii õnnetu, et suutis vaevalt pisaraid tagasi hoida. Ella on nii muutunud, et vaevalt tundsin ta ära. Ta on nii uhkeks läinud, et vaevalt ütleb sulle tere. Tantsiti nii hoogsalt, et tüdruku jalad vaevalt puudutasid maad. Raamat on nii ära loetud, et vaevalt seisab koos. Vaikne tuul pani puulehed vaevalt-vaevalt liikuma. *Haug seisis peaaegu seljaga vastu jääd, liigutades vaevalt uimi. A. Kalmus. *Talvel oli oja peaaegu põhjani kinni külmunud ja immitses vaevalt .. R. Roht. || (nägemise, kuulmise vm. tajumise kohta). Läbi tuisu oli minejaid vaevalt näha. Silm vaevalt seletab kauget torni. Nõrk, vaevalt kuuldav heli. Tekst on tuhmunud ja vaevalt loetav. Päikest võis läbi pilvede vaevalt märgata. Läbi müra oli ta juttu vaevalt kuulda. Meri oli rahulik, lainetus vaevalt tajutav. *Vahetevahel oli, nagu kostaks kuskilt vaevalt-vaevalt kauge kellahelin. J. Vahtra.
▷ Liitsõnad: hädavaevalt.

vaevu ‹adv›

1. vaevaga, hädavaevalt. Oli nii väsinud, et püsis vaevu jalul, vedas vaevu jalgu järel. Suutsin temaga vaevu sammu pidada. Hobune jõudis vaevu rasket koormat vedada. Pääses vaevu tagaajajate käest. Suutis vaevu raevu, nuttu, haigutust tagasi hoida. Vaevu talutav olukord. Kõneleja hääl oli tuulevihinas vaevu kuuldav. Udus oli kaldajoon vaevu aimatav. Haige hingas veel vaevu. Laps ei oska lugeda, tunneb vaevu tähti. Tema teadmisi võib hinnata vaevu rahuldavaks. Nendest heintest piisab vaevu loomade ületalve pidamiseks. Pintsaku alumine nööp andis vaevu kinni. Vana lehtla püsib veel vaevu püsti. Vaevu põleda hingitsev küünlajupp. Söed hõõguvad veel vaevu-vaevu. *Orav hüppas, vaevu-vaevu küündis naaberpuu oksani. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: häda|vaevu, suurivaevu.
2. napilt, vaevalt (3. täh.) Nooruk ulatus mulle vaevu õlani. *Päike oli tulise raudkuulina vajunud Palutaguse sauna korstna taha, vaevu veerand oli tast veel näha. O. Kruus.

vagusasti ‹adv›
vagusalt. *Sull' küllalt sest, et vagusasti / nüüd tohid uinuda .. K. E. Sööt. *.. vahtis Silja ainiti [küünla] kollast leegikeelekest, mis nüüd vagusasti paigal püsis, aeg-ajalt kergelt võpatades .. A. Lõhmus.

vagusi ‹adv›
häält tegemata v. liikumata, vaikselt, tasa, vakka. Puges küüni peitu ja oli seal vagusi. Kuulas teiste juttu vagusi pealt. Minge nüüd vagusi igaüks oma koju! Koerad haukusid natuke aega, siis jäid vagusi. Haige lamas vagusi voodis. Istus, seisis tükk aega vagusi paigal. Ära liiguta, ole vagusi! Oleksid lapsed natuke aegagi vagusi. Lind püsis pesal vagusi. *.. puud ei liigu ega kohise. Isegi männioksad on vagusi .. R. Roht. *Kõik oli vagusi kui surnuhauas .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hiirvagusi.

vahe|sein

1. hrl ehit hoonet ruumideks jaotav piirdetarind. Puust, laudadest, tellistest, kipsplaatidest vahesein. Tubade vahel oli madal, õhuke, paks vahesein. Korterite, tubade vaheseinad. Kerge vahesein eraldas sahvrit esikust. Pealt lahtine vahesein jagas korteri kaheks. Tema kasutada oli vaheseinaga kööktuba. Töölised elasid suures vaheseinteta kivibarakis. Vaheseinteta kasvuhoone. Teiselt poolt vaheseina, vaheseina tagant kostis kopsimist. | piltl. Pole õige näha ületamatut vaheseina kirjaniku kahe loominguperioodi vahel. || piirdetarind mingis sõidukis. Kajutite, kupeede vaheseinad. Laeva autotekk on jagatud vaheseinte abil mitmesse ossa. *Tääv oli veekindlate vaheseintega eraldatud muust laevast. A. Hint. || jaotav pind mingis mahutis, õõneselundis v. mujal. Kütusepaagis on aukudega vaheseinad. Nina vahesein.
▷ Liitsõnad: kilp|vahesein, klaas|vahesein, laud|vahesein, paneel|vahesein, puit|vahesein, sõrestik|vahesein, tellis|vahesein, vineervahesein; liidend|vahesein, lükandvahesein.
2. piltl piirav, takistav tõke inimrühmade, ka üksikinimeste suhtlemises ja üksteisesse suhtumises. Ühiskondlikud, seisuslikud, seisuste vaheseinad. Selles maanurgas olid veel võrdlemisi tuntavad vaheseinad rikaste ja vaeste vahel. Teatav vahesein pererahva ja tööpere vahel püsib. Vanade ja noorte vahel kõrgus ületamatu vahesein. Vahesein õpetaja ja õpilaste vahel. Nende vahel püsis nagu mingi mõistmatuse vahesein. Ajad muutuvad, endised vaheseinad langevad.

vahetpidamata ‹adv›
lakkamatult, pidevalt, järjest, ühtesoodu. Päästemeeskonnad töötasid vahetpidamata viis päeva. Linna all käis vahetpidamata äge võitlus. Rännati vahetpidamata lõuna suunas. Töötasin vahetpidamata lõunani. Jutukas taat rääkis, lobises peaaegu vahetpidamata. Talle esitati vahetpidamata küsimusi. Ta ei saanud teisiti, kui pidi vahetpidamata juhtunule mõtlema. Pea vahetpidamata lõõmanud päike on rohu kollaseks kõrvetanud. Juba pool päeva oli vahetpidamata sadanud. Vahetpidamata valgustasid välgusähvatused tuba. Telefon helises vahetpidamata, nii et vaevu suutsin kõnedele vastata. Palavik püsis vahetpidamata kolmekümne üheksa ringis. *Vallas valitses vahetpidamata puudus, isegi nälg, mõisas alaline küllus, rikkus, toredus. A. H. Tammsaare.

vapralt ‹adv›
kartmatult, julgesti; kindla(meelse)lt; sün. vaprasti. Sõdurid võitlesid vapralt. Käitub vapralt. Vaatas õpetajale vapralt silma. Meie meeskond peab vapralt vastu. Väsimusest hoolimata harjutati vapralt edasi. Rühma noorim püsis vapralt teiste kannul.

varju|alune

1. ‹s› vari pea kohal; (tuule, vihma, külma jne. eest) varjav looduslik ulualune v. (seinteta) kerge ehitis; peavari, eluase. Puudus igasugune varjualune, nii et tuli kannatada lõõskavat päikest. Lai räästas, kaljukoobas moodustas avara varjualuse. Laagris õpiti, kuidas teha tuld, leida vett ja varjualust. Kitsed vajavad sooja varjualust. Jahimehed rajavad ulukitele varjualuseid. Kuuseokstest, kilest, puldanist varjualune. Laudadest kokkuklopsitud varjualune. Otsisime mõnd küüni, kuuri või muud varjualust. Tare külge oli ehitatud varjualune heinte ja põhu jaoks. Varjualused hobuste jaoks olid kõrtsi mõlemas otsas. Puuõõnsus on linnule külmaga varjualuseks. Tööriistade, masinate varjualune. Auto ei vaja garaaži, piisab lihtsast varjualusestki. *Vanamees püsis veidralt arvamisel, et varjualusest, kust suits välja pääseb ja tuul just peale ei puhu, tema elupäevadeks aitab. R. Sirge. *Kümmekond hälbinud kassi ja viis koerakutsikat olid tema juures varjualuse leidnud. A. Uustulnd.
2. ‹adj› varju all asetsev; varjuga kaetud. Pulmalised istusid varjualuste laudade taga, nooremad lõid muruplatsil tantsu. Peatasime auto, märganud tee ääres varjualust joogikohta.

varju|koht
varjuline koht; peidukoht. Varjukohtades püsis lumi kaua sulamata. Kütt leidis varitsemiseks hea varjukoha.

veri ‹vere, verd 13› ‹s›

1. inimese ja loomade veresoontes ringlev hrl. punane kehavedelik. Inimese, lehma, kala veri. Hapnikurikas veri. Kunstlik veri. Täiskasvanud inimesel on verd 5-6 liitrit. Vere puna- ja valgelibled. Vere suhkrusisaldus. Veri hüübib kiiresti. Konjak pani vere käima, soontes surisema. Mudis sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Käis verekeskuses verd andmas. Haigele kanti üle verd. Haigel lasti verd 'lasti aadrit'. Sääsed, parmud imevad verd. Patsient köhib verd. Ninast, nina jookseb verd. Haavast purskab, voolab, niriseb, immitseb verd. Kannatanu kaotas palju verd. Kukkus, ja kohe veri väljas, taga. Igaüks ei kannata verd näha. Haavatu võib verest tühjaks, kuivaks joosta. Side on verega koos. Riietel oli paakunud verd. Lastud hunt lamas oma veres. Mehed tirisid võrke, nii et veri küünte all. Tõusev päike oli nagu verre kastetud. Kristuse ihu ja veri (armulaualeiva ja -veini kohta). *Kes pääsukese surnuks lõi, selle lehm hakkas verd lüpsma. R. Soar. *Elutoa ukse avab Lion. Täies elusuuruses. Lihast ja verest. V. Luik. | piltl. Püüdis uue novelli kondikavale liha ja verd juurde mõelda. || (seoses mingisse kehaosasse tulvamisega; näopuna muutumisele, punastamisele v. kahvatumisele osutavates väljendites). Veri kohiseb kõrvus, taob meelekohtades. Veri valgub, tõuseb näkku. Tundsin, kuidas veri pähe lõi. Minestanul kadus veri näost. Verd täis valgunud silmad, silmavalged. || ‹allatiivis ja adessiivis› (seisundit väljendavana:) veriseks, veritsema; verine, veritsemas. Hobuse turi oli sadula all verele hõõrdunud. King on kanna verele hõõrunud. Kratsis kogu keha verele. Hammustas huule verele. Verele näritud huuled. Suurest sõudmisest on peopesad verel. || sea vm. looma vastav vedelik toiduainena. Loomade verest valmistatakse käkke ja leiba. Verd on ammust aega lisatud tanguvorsti sisule. || piltl miski, mis on (värvuselt, helgilt) selle vedeliku sarnane. Päike loojus pilvede verre. *Siis asendus roheline valgus äkki punasega ja rööpad kattusid helkiva verega. V. Gross.
▷ Liitsõnad: inim|veri, doonori|veri, konserv|veri, tehisveri.
2. (kasut. tapmisele, haavamisele, vägivaldsele surmale osutavates (piltlikes) väljendites). Vägivald ja veri käisid okupantide kannul. Rahva veri ei voolanud asjata. Süütute veri nõuab kättemaksu. Keset lahingute tuld ja verd saadi sõpradeks. Vaenlaste rünnak varises verre. Lahinguväli ujus veres. Ülestõus uputati verre 'suruti veriselt maha'. Vereni kokkupõrge siiski ei läinud. Vabaduse eest tuli maksta verega. Iseseisvus saavutati rahva vere hinnaga. Tema ise oma käsi verega ei määri, tapatöö teevad tema eest ära teised. Veri vere eest! (tapmisele tapmisega vastamise kohta). Veri nõuab vere hinda. *Verd, vägivalda, toorust hõõguvad lehtede veerud. Mõte sõjast luurab kui painaja .. F. Tuglas. *Katsume, kumb kummal vere laseb! ... Tule mehe vastu! Tule soolikaid laskma! A. H. Tammsaare.
3. piltl (kasut. loomulaadile, temperamendile, emotsionaalsele seisundile osutavates väljendites). Ara verega inimene. Tüdruk on nõrga, vedela verega, ehmub kergesti. Keevalise, rahutu verega nooruk. Kuuma, tulise verega lõunamaalased. Verelt on ta rahulik ja tasakaalukas. Äge veri võtab kergesti tuld. Tühinegi märkus ajas mehel koledasti vere pähe (ärritumise, vihastumise, ägestumise kohta). Noor veri ihkab tegevust. Noortel on rahutu veri. Kevad teeb vere rahutuks. Tal on rahutus veres. Tüdrukus on midagi, mis poiste vere kihama paneb. Veri mässab elulustist. Abiellu sellega, kelle poole veri rohkem tõmbab, kisub. Kõhedus puges verre. Õudne karjatus pani vere soontes tarretama, tarduma 'põhjustas suurt hirmu, õudu'. Veri tardub soontes, kui sellist vaatepilti näed. Pimedusest kostva imeliku heli peale lõi valvuril veri värisema 'tuli valvuril suur hirm peale'. Vaga veri ei värise. Noor veri, noor tahtmine. || (harjumustele v. kalduvustele osutavates väljendites ja tarindites). Kord on tal juba lapsena verre istutatud. Luuletamine, muusika, töö, jonn on tal veres 'talle igiomane'. Huvi kunsti vastu püsis tal veel vanuigigi veres. Poisis on seikleja verd. Vennal tundub ärimehe verd olevat. *Aga Kai polnud seda verd [= sorti, liiki] naisterahvas, et ta kaua oleks saanud väravale najatuda. Mart Kalda.
▷ Liitsõnad: kala|veri, orjaveri; südameveri.
4. piltl (kasut. sünnipärale, rassilisele kuuluvusele, sugulusele, suguvõsale osutavates väljendites). Oma, võõras veri. Eesti, saksa verd helilooja. Ema poolt on temas rootsi verd. Tal näikse olevat saarlase, hiidlase verd. Tema soontes voolab ka piisake mustlase verd. Suurte sõdade ajal segunevad paljud vered. Segatud, segamata veri. Noormees on kuninglikku verd. Sinine veri 'aadlipäritolu, siniveri'. Tumedat, tõmmut verd 'tumedavereline' mees. Heledat, valget verd 'heledavereline' rahvas. Poiss on isaga ühte verd 'sarnane'. Veri seob kirjanikku tema rahvaga. Kui see laps oleks meile vere poolest sugulane, siis võiks ta ju kasulapseks võtta. Oleme üks suguvõsa, üks veri. Loss oli inimpõlvi sama vere valduses. Sellest verest jäi järele, maha ainuke poeg. Minu verel pole järeltulijat. Sugulusabielude tõttu rikutud veri. Veri on paksem kui vesi. Veri hoiab vere poole. *Siin on nüüd see laps – kas pole seegi Anna veri? K. Ristikivi. *Kas peab tema .. olema see viimane vilets, kelle verest talule õiget pärijat ei tule? R. Sirge.
▷ Liitsõnad: siniveri.

visalt ‹adv›

1. järjekindlalt, allaandmatult; järelejätmatult. Kaitseb visalt oma seisukohti. Talle tuleb visalt peale käia, muidu ei saa. Püüdis visalt muremõtteid eemale peletada. Poiss püsis visalt tüdruku kannul. Haige rippus visalt elu küljes. „Juua,” nõuab laps visalt.
2. aeglaselt, vaevaliselt. Et töömehi oli vähe, edenes töö visalt. Koolis jõudis ta õige visalt edasi. Tõbi taandus visalt. Visalt paranev haav. *Kui visalt inimene küll õppust võtab! J. Semper. *.. õunapabulad paisusid väga visalt suuremaks, olid kaua hapud .. O. Tooming.

välis|temperatuur
ruumiväline temperatuur; väliskeskkonna temperatuur. Välistemperatuur püsis sel sügisel kaua soe. Nahk kaitseb organismi välistemperatuuri kõikumiste eest.

ärkvel ‹adv›
mitte uneseisundis, üleval; ärksas olekus. Oldi kaua ärkvel. Mõni oli ärkvel, mõni tukkus. Näen ma und või olen ärkvel? Haiget ei tohi lasta magama jääda, teda tuleb hoida ärkvel. Mure hoidis teda pool ööd, hommikuni ärkvel. Laps püsis vaevu ärkvel. Meeled olid ärkvel. Lamas ärkvel silmi. Huvi ärkvel hoidma. *Eneseunustus täiuseni viia olgu joogide asi. Teoinimene olgu ärkvel. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: poolärkvel.

ühe|sugune
samasugune, (väliselt laadilt, omadustelt) sarnane, ühtemoodi. Kaks ühesugust tassi. Rida ühesuguseid uksi. Kõik jaamahooned tee ääres olid ühesugused. Kõik hobused näisid mulle ühesugusena. Nad mõlemad kannavad pea ühesugust riietust. Kaksikud on välimuselt ühesugused jässakad. Mardi- ja kadripäeva kombed ja laulud olid ühesugused. Lage ja üsna ühesugune üksluine maastik. Ühesuguse keemilise koostisega kivimid. Ühesuguses tehnikas valmistatud ehted. Müür oli kõikjal ühesuguse paksusega. Meri püsis kogu päeva ühesugune hall. Ühesuguse ellusuhtumisega inimesed. Kõigil olid ühesugused õigused. Ta kohtleb kõiki ühesuguse rangusega. Meie saatus on ühesugune. Seaduste ees oleme kõik ühesugused. Saagikus ei ole kõikjal ühesugune.

ühe|suunaline
ühes suunas toimuv, ühe suunaga. Ühesuunalise liiklusega tänav. Tuul püsis enam-vähem ühesuunaline. Ühesuunaline areng, mõju. Ühesuunaline rõhk geol.

ühtlane ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
võrdlemisi ühesugune oma välisilmelt, omadustelt v. tempolt (eri paigus, eri ajalõikudes). Ühtlase hoonestusega linnaosa. Vili põldudel oli ühtlane. Maad kattis ühtlane lumevaip. Ühtlase lõimisega pinnas. Angoora kitsede vill on ühtlane. Vanaema kedratud lõng oli peen ja ühtlane. Taimestiku ja loomastiku levik ei ole piirkonniti ühtlane. Leivaviilud ei olnud ühtlase paksusega. Ühtlane selge käekiri. Ühtlane sujuv kõnnak. Kogu distants läbiti ühtlases tempos. Rongi ühtlane rappumine suigutas. Ühtlane keemine, voolamine. Ühtlane liikumine füüs liikumine, mille kiirus ajas ei muutu. Ühtlane areng. Kasvuhoones püsis ühtlane temperatuur. Kogu merereisi ajal puhus ühtlane 'ilma puhanguteta' tuul. Algas lausvihm – ühtlane ja tugev. Kogu päeva oli maanteelt kuulda ühtlast mootorimüra. Kõrvalvoodist kostis ühtlast rahulikku hingamist. Näituse tase on võrdlemisi ühtlane. Kirjaniku looming pole päris ühtlane: suurepäraste teoste kõrval on ka teisejärgulisi. Romaani esimene osa on järgnevatest ühtlasem ja viimistletum.
▷ Liitsõnad: ebaühtlane.

üks ‹ühe, üht e. ühte, ühesse e. ühte, ühtede, ühtesid e. üksi, ühtedesse e. üksisse 22›
I. ‹num›
1. põhiarv 1. Kaks pluss üks on kolm. Üks viiendik. Null koma üks. Kaheksakümmend üks. Sada üks. Üks, kaks ja – korraga! | (kellaaja kohta). Kell üks öösel, päeval. Kell oli kolmveerand üks. Kell üks kakskümmend viis minutit. Kell on viis minutit ühe peal. Ma jõuan ehk kohale (kella) üheks. See võis juhtuda kaheteistkümne ja poole ühe vahel. || arvult, hulgalt 1. Selles majas elab ainult üks inimene. Sügisel müüs ühe lehma ära, kaks jäi alles. Praegu töötab vaid üks masin. Raamatust on säilinud üks eksemplar. Neid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ühe jalaga mees. Särgil ei olnud ees enam mitte ühte 'ühtegi' nööpi. Kas ühtedest kinnastest ei aita? Ühe päevaga seda tööd ära ei tee. Olen seal käinud ainult ühe korra. Kui ta mulle ühegi hea sõna ütleks! Sobib ainult üks variant. Tühjendas peekri ühe sõõmuga. Meil on ju ainult üks elu elada. Üks tee ja kaks asja. Üks pääsuke ei too kevadet. Ega puu ühe laastuga lange. Üks ühe vastu tulen temaga toime. Mida üks ei suuda, seda üheksa suudavad. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Üks kärnane lammas ajab terve karja kärna. Üks rumal oskab enam küsida kui üheksa tarka vastata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. | (piltlikes väljendites). Kas nii või teisiti, aga asjad olgu lõpuks ühel pool 'korras, selged'. Oodati, et asi kord ühele poole saaks. Ants ei läinudki kaebama, oli ühe sõnaga 'lühidalt öeldes' täitsapoiss. *„Poisi eluga on siis ühel pool,” ohkas isa kergendatult .. M. Mutt. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Punkt, paragrahv üks. Lehekülg (number) üks.
2. ‹s›. a. number 1. Rooma, araabia üks. Ühega lõppevad liitarvud. b. hinne 1. Sai matemaatikas ühe. Karm õpetaja jagas küsitlemisel ühtesid ja kahtesid. c. (muid juhte). Viskas täringuga ühe. Mängiti kahtkümmend üht 'teat. kaardimängu'.
▷ Liitsõnad: ükskordüks.
II. ‹pron› umbmäärane asesõna: osutab, et tegemist on objektiga, keda v. mida ei identifitseerita
1. ‹adjektiivselt› kasut. kellegi v. millegi esmakordsel mainimisel, kui põhisõnaga tähistatavat ei konkretiseerita. Elas kord üks kuningas. Üks kirjanik on kusagil öelnud, et .. Seal on üks võõras mees. Mulle helistas üks tuttav inimene. Ta käitus nagu üks korralik kodanik kunagi. See on üks kuulus laulja. Meile tuleb tuleval nädalal üks praktikant. Kas ma tohin ühe sõbra kaasa võtta? Jõe ääres on ühed suvitajad. Ühed nurjatud viskasid mu akna sisse. Kelle juurde sa lähed? – On üks Sirje, sa ei tunne teda. Olid sa üksi? – Üks teine oli ka. Kusagil meres on üks saar. Sõime lõunat ühes kohvikus. Ja siis tuli üks põhjalikum jutuajamine. Mul on sulle üks palve. Tal on üks veider komme. Ta lubas üks teine kord tulla. Ma tulen ühel õhtul sinu juurest läbi. Mulle meenub üks suveöö. Ja ühel heal päeval tuligi asi ilmsiks. Otsis hoones viimse kui ühe urka 'kõik kohad' läbi. *.. ja jutt aina voolas Jaani suust nagu üks otsata lai ja laisa vooluga jõgi. A. Ploom. | aitab põhisõna emotsionaalselt esile tõsta. See Gustav on üks ütlemata lahke inimene. Sirje on ikka üks vahva ja elav tüdruk! Sa oled ka üks naljatilk! Oled ikka üks ohmu küll! Ta tormas mööda nagu üks keravälk. Metsatöö on üks raske töö. See jutt pole muud kui üks totter jama. See joomine on ikka üks hirmus asi. Oli see vast üks võit! Oled sina ka üks! Miks sa varem ei rääkinud? | rõhutab mingi tegevuse v. olukorra pidevat jätkuvust. Üks töö ja õiendamine ilmast ilma, ei mingit puhkust. Nende vahel käib kogu aeg üks kisklemine ja riid. Üks lõpmata kisa ja lärm iga päev! *Hommikust õhtuni üks mürin, kolin ja gaasiving ... akent ära parem lahti teegi .. V. Lattik. | ‹koos sõnaga mitte eitavalt› (mitmesugustes fraseoloogilist laadi väljendites:) mitte sugugi, üldsegi mitte, mitte natukestki. See lugu ei meeldi mulle mitte üks raas. Toit ei maitsenud mitte üks põrm. Ma ei usalda teda mitte üks tera. Tütar ei ole mitte üks mõhk ema moodi. Aga meie jutust Mihklile mitte üks noh! || kõnek hulka väljendava sõna ees ebamääraselt tähenduses 'umbes, umbkaudu, võiks öelda vms.'. Sinna tuleb maad üks kolm kilomeetrit. See läheb maksma üks kuus-seitsesada krooni. Kas tahad veel kohvi? – Vala üks pool tassi. *.. aga äkki seal vana veskikere kohal ratsutab meile vastu üks paarkümmend punast. Andsime kohe tuld. A. Kivikas.
2. ‹ka pl., substantiivselt› (isiku vm. olendi kohta:) keegi. Ole tasa, üks tuleb. Üks tuli mulle teel vastu, aga ma ei tundnud teda. Üks on mu magustoidu ära söönud. Pean nüüd minema, üks juba hüüdis. Ärkasin, kui üks koputas. Ühed räägivad seal. *Lähedal tegi üks: „Ku-kuu-kuu-ku” ja kaugel vastas talle teine ... V. Luik.
3. ‹substantiivselt› tähistab konkretiseerimata üksikobjekti mingi hulga seast v. konkretiseerimata hulka (lähedane numeraalile). Üks meist. Üks neist, nende seast tegi seda. Kutsututest jäi üks tulemata. Lahkus peolt ühena esimestest. Üks lastest uppus. Viimane kui üks põgenikest tabati. Onul on palju maale, üks neist meeldis mulle eriti. Õunad on köögis, too mulle sealt üks. Täna müüdi ilusaid kingi, ostsin endale ka ühed. Mis sa enam valid, võta üks ära! Ta on üks väheseid õnnelikke, kes pääses. See mees on üks meie tuntumaid kunstnikke. Ta on üks andekamaid õpilasi klassis. Penitsilliin oli omal ajal üks efektiivsemaid ravimeid. *Kuningas teab isegi, et sõduril peab olema kas viin ja veri või viin ja naine, üks kahest. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: igaüks.
4. ‹substantiivselt› (mingi asjaolu, olukorra kohta, millest hrl. järeldub midagi). Üks on selge – alustatu tuleb lõpule viia. Üks mis selge: töömeest temast enam ei saa. Teist sellist võimalust enam ei tule, see on üks mis kindel. Kuid ühes ta ei kahelnud: naine rääkis tõtt. Ühte arvasid kõik: see oli Jaagupi kättemaks. *Mina ütlen ühte: enne kui neid baase ükskord ehitama hakatakse, on sakslased meil ammugi sees. J. Semper.
III. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne umbmäärane asesõna, esineb koos asesõnaga teine ja väljendab midagi ebamäärast v. viitab mingile täpsemalt konkretiseerimata asjale, olendile v. olukorrale
1. (mitmesugustes ühendites umbkaudu tähenduses:) see, miski, mõni, mõnesugune vms. Uustulnukalt küsiti üht ja teist. Olen sellest üht ja teist kuulnud, aga täpselt ei tea. Rääkisime ühest ja teisest. Ta on sel teemal üht-teist kirjutanud. Poest oli tarvis veel üht-teist osta. Lobiseti niisama ühest-teisest. Eks elus ole üht kui teist nähtud. Üks kui teine oli saladuse jälile saanud. Ma ei tea midagi, võin ainult üht kui teist oletada. Võõrastelt oli võimalik ühte kui teist õppida. Ei kuulnud ma temast ühte ega teist. Kodus on alati ühte või teist teha. Üht või teist võis ju tema vaikimisest oletada. Üks ja teine hädaline käis abi palumas. Külas pakuti ühte ja teist paremat. Vaatasin ühele ja teisele poole, aga kusagil ei olnud kedagi näha. Ta oli sellele juba üks kui teine kord mõelnud. Kartsin, et ettepanek lükatakse ühel või teisel põhjusel tagasi.
2. tõstab kahe (v. mitme) objekti hulgast lähemalt täpsustamata esile ühe v. üksiku(id). Üks mees saagis, teine hööveldas. Vanaemal on kaks kassi, üks on hall ja teine must. Ühele meeldib ema, teisele tütar. Ühes käes tort, teises lilled. Üks kivi oli liiga suur, teine väike, kolmas liiga teravate servadega. Kompassinõel näitab ühe otsaga põhja, teisega lõunasse. Siis äkki kadusid kõik, üks siia, teine sinna. Sõideti, kord üks ees, kord teine. Mis üht inimest vaimustab, võib teise hoopis külmaks jätta. Ühed juba lõpetavad, teised alles alustavad. Ühtedega rääkis spordist, teistega arutles kirjandusprobleeme. Ühed kivimid murenevad kiiremini, teised aeglasemalt. *Rääkisin öömaja pärast küll ühega, küll teisega, aga kaubale ei saanud. H. Sergo. || iga üksik eraldi võetuna. Tuleb ära otsustada, mis ühele või teisele lapsele kinkida. Ütle, milline tapeet ühte või teise tuppa panna. Meile õpetati, kuidas ühel või teisel juhul käituda. *.. seadis Mari liha ja vorstid ahju ning kerisele, nagu ühele või teisele kohane. A. H. Tammsaare. || (kaht asjaolu, olukorda vastandavalt). Täna üks meeleolu, homme hoopis teine. Ühelt poolt oli sellest kasu, aga teiselt poolt tuli uusi muresid lisaks. Raadio räägib üht, tegelik elu näitab hoopis teist. *Rahvalaul teeb vahet töö ja töö vahel, üks töö on endale, teine – töö võõrale, orjastajale. Ü. Tedre. || (objektide vastastikuse tegevuse v. olukorra puhul). Nad saavad hästi läbi, üks aitab teist. Hõikasid ja hüüdsid küll, aga üks ei kuulnud teist. Nad istusid nii lähestikku, et üks kuulis teise hingamist. Üks maja on ühel pool, teine teisel pool teed. Vili on kehv, üks kõrs hüüab teist taga. || ‹komparatiivses võrdlustarindis›. Üks tüdruk on ilusam kui teine, ei oska valida.
3. esineb korduvuse, järgnevuse osutamisel. Käis rahutuna ühest toast teise. Tõstab asju ühest kohast teise. Poiss pääses raskusteta ühest klassist teise. Üks koorem metsamaterjali teise järel toimetati laoplatsile. Polegi vahet: üks külaline läheb, teine tuleb. Üks töö ajab teist taga. Teda tabas üks häda teise otsa. Üks sõna järgnes teisele ja tüli oligi käes. || (vahelduvuse osutamisel). Poiss keksis ühelt jalalt teisele. Kaldub oma meeleoludes ühest äärmusest teise.
IV. ‹pron› lähedane omadussõnalisele näitavale asesõnale
1. osutab objektide, nähtuste, olukordade identsusele, samasusele v. sellele, et miski on kahele v. enamale ühine; sün. sama (sobib sageli). Seisab kui naelutatult ühe koha peal. Ta läheb igal õhtul ühel ajal magama. Ole ettevaatlik: nad on kõik üks kamp. Šamaan oli preester ja arst ühes isikus. Neis on nii palju ühist, et nad on kui üks olend. Meil olid ühte värvi mantlid. Üht tüüpi laevad. Seadused kehtivad ühte viisi kõigi kohta. Olime ühel nõul, arvamusel, seisukohal. Selles asjas on nad ühel meelel. Riis on tatraga ühes hinnas. Mõlemad raamatud on ühe hinnaga. Ametiredelil olime enam-vähem ühel pulgal. Kõiki inimesi ei saa mõõta ühe mõõdupuuga. Temperatuur püsis kogu aja ühel tasemel. Kasutati küll eri vahendeid, kuid eesmärk oli üks. Nad istusid ühe laua taga. Ühiselamus elasime temaga ühes toas. Temaga on võimatu ühe katuse all 'samas majas' elada. Tuleb välja, et sõitsime ühes rongis. Oleme käinud ühes koolis, kuigi eri aegadel. Lähme koos, meil on üks tee! Koer ja kass sõid ühest kausist. | esineb koos sõnadega sama ja seesama, mis aitavad identsust rõhutada. Ei mingit vaheldust, aina ühed ja samad inimesed ümberringi. Nende nimetustega mõeldakse tegelikult üht ja sama asja. Kuidas ka arvutati, tulemuseks oli ikka üks ning sama summa. Mart käib kogu aeg ühe ja sellesama tüdrukuga. Ma ei saa ju ühel ja selsamal ajal mitmes kohas olla. Aastast aastasse korduvad kirjandites ühed ja needsamad vead. Päevast päeva kordub üks ja seesama.
2. ühesugune, samasugune. Vennad on ühte nägu 'näolt sarnased'. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. *„Ei usu ma enam kedagi ega midagi. Ühed petised olete te, mehed, kõik!” karjatas Ene-Age .. O. Kruus.

üle|võim
jõudude vm. ülekaal; juhtiv seisund, hegemoonia. Oldi sunnitud taganema, sest vastase ülevõim oli liiga suur. Võitlus ülevõimu pärast Lähis-Idas. Hispaanlaste ülevõim meredel hakkas kaduma. Väiketöösturite vastuseis monopolide ülevõimule. || paremus. Endiselt püsis Norra suusatajate ülevõim.

ümber
I. ‹postp prep› [gen]
1. osutab millegi kui keskpunkti suhtes ring- v. pöörlemisliikumisele. a. ‹postp› Maa tiirleb Päikese ümber. Käis paar ringi maja ümber. Mis sa tiirutad minu ümber? Tuks keerles nagu meeletu poisi ümber. Jooksjad tegid järve ümber ringi. b. ‹prep› Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Kosmoselaev tegi mitu tiiru ümber Maa. Algas teekond ümber maailma. Võistlejatel tuli joosta mitu ringi ümber staadioni 'staadioni ringrajal'. Keerutas hooga vasarat ümber pea 'pea kohal ringe tehes'. || osutab millelegi, millest kaarega möödutakse. Sõudsime paadiga ümber maanina. Tuli ümber lauaotsa minu juurde. See pood on meist ainult ümber nurga 'tänavanurga taga'. || ümber nurga piltl kaude, mitte otse. Sellest räägiti ümber nurga, vihjamisi. Lähenes probleemile ümber nurga. Ütle otse, mis sa hiilid ümber nurga! *Asi puutub küll Tammsaaresse kaunis ümber nurga .. H. Tarand.
2. midagi v. kedagi ümbritsevasse asendisse. a. ‹postp› Seo see pael endale käe ümber. Lõi käed jämeda paku ümber ja püüdis seda tõsta. Tegi noorte istikute ümber pulkadest aia. Lapsed jooksid vanaema ümber kokku. Poisid kogunesid tiheda ringina kandlemängija ümber. Boa lööb end saaklooma ümber keerdu. Lapse suu ümber ilmus nutuvõru. *.. ja samal hoobil lõid tuliste rebaseraudade välkuvad vibud mehe sääre ümber kinni ning pigistasid pööraselt. F. Tuglas (tlk). b. ‹prep› Heitis mulle käed ümber kaela. Keeras endale sideme ümber käsivarre. Lõi käed ümber puupaku ja püüdis seda tõsta. Istus ja asetas käed ümber põlvede.
3. midagi v. kedagi (sõõrina) ümbritsemas; ümberringi. a. ‹postp› Laua ümber istus mitu meest. Noorrahvas seisis kiige ümber. Poistekamp oli oma peamehe ümber kobaras koos. Seisti ringis kõneleja ümber. Omaksed seisid vaikselt lahkunu puusärgi ümber. Maja ümber on väike iluaed. Lätte ümber kasvab kõrge rohi. Viljapuude ümber on kastmiseks rennid. Tal oli seljas tihedasti keha ümber liibuv kleit. Kaela ümber oli pärlikee. Lamas asemel, jalad kõveras ja käed põlvede ümber. Vanaisa suu ümber lehvis kerge naeratus. Selle naise ümber oli mingi salapärasuse loor. Maja ümber valitses vaikus. Minejate ümber oli pime öö. Avas silmad, kuid ei taibanud äkki, mis tema ümber toimus. *.. kaks versta õhtu pool seisab Sauga jõe ääres Sauga mõis ja tema ümber laialine Sauga vald. E. Aspe. b. ‹prep› Istusime kõik ümber suure laua. Kükitasime kolmekesi ümber lõkke. Seisime sõõris ümber matkajuhi. Ümber puutüvede on põimunud liaanid. Kitsas kleit oli ümber keha nagu tupp. Meestel oli punane lint ümber käsivarre. Istus kivil, käed ümber põlvede. Lapsel oli nutuvõru ümber suu.
4. askeldamas, tegevuses, liikumas millegi v. kellegi läheduses v. juures. a. ‹postp› Ema korraldas midagi pliidi ümber. Kalamaimud sagivad toidukübemete ümber. Liblikas tiirleb lille ümber. Ärimaailmas jätkus tants kuldvasika ümber 'mammonajaht'. Vanas tares koondus kogu elu külmal ajal reheahju ümber. Põgeniku pea ümber vihisesid kuulid. Laps keerles ema jalge ümber. || kellegi tähelepanu, soosingut võita püüdes temaga vestlemas, tema eest hoolitsemas jne. Ilus poiss, tüdrukud aina lipitsesid tema ümber. Ats keerles kogu õhtu Viivi ümber. *Tüdrukud olid igalpool nagu mesilased Andrese ümber .. A. H. Tammsaare. b. ‹prep› Inimesed askeldasid ümber autode. Mesilased lendlesid ümber taru. *Ta mõtted ringlesid ümber Simuli .. O. Tooming.
5. ‹hrl postp› osutab koondumisele millegi v. kellegi kui keskuse v. suunaandja juurde. Ajalehe ümber kogunes peagi kindel lugejaskond. Isamaaliselt meelestatud haritlased koondusid Eesti Kirjameeste Seltsi ümber. *Tallinna linnakonsistooriumi ümber koondusid kõik Põhja-Eesti protestantlikud kogudused .. E. Siirak.
6. ‹postp› osutab millegi (v. kellegi) keskpunktiks olekule (jutuajamistes, vaidlustes, sündmustes jne.). Jutt keerles kalapüügi ümber. Tal pole ka midagi uut kõnelda, jorutab aina ühe ja sama asja ümber. Ilmunud raamatu ümber käisid esialgu tulised vaidlused. Jagelus käis päranduse ümber. Seadusemuudatuse ümber oli palju kära. Noormehe mõtted liikusid sageli koduste ümber: kuidas nad elavad ja toime tulevad? Teose sündmustik koondub Mahtra sündmuste ümber. *Ta on ilma teenistuseta, ta on vaene, tema nime ümber on tehtud halba kõmu .. J. Kärner.
7. (arvuliselt:) umbes, ringis. a. ‹postp› Kohale tuli üksnes paarikümne inimese ümber. Naisväge oli kartulipõllul nii tosina ümber. Ajalehel oli tellijaid tuhande ümber. Puuliike on Taheva pargis 50 ümber. Sel teemal on temalt ilmunud veerandsaja kirjutise ümber. Räime võis paadis olla paarisaja kilo ümber. Aastaid võis naisel olla kolmekümne ümber. Jaak oli viiekümne ümber vanapoiss. Mehe kadumisest on juba nädala ümber mööda läinud. Põldu oli talul 30 hektari ümber. Koolimajani oli meilt maad poolteise kilomeetri ümber või veidi rohkemgi. Käre külm püsis mitu päeva neljakümne kraadi ümber. Päikesetõusuni on veel jäänud poole tunni ümber. b. ‹prep› hrv. *Ümber kümne kilomeetri matkanud, istume rukki äärde puhkama. E. Ellor.
8. ‹postp› (ajaliselt:) paiku, ringis. Kell võis kuue ümber olla, kui ta hommikul koju jõudis. Aeg võis olla südaöö ümber ja kõik magasid. Lõuna ümber muutus laadal elavamaks. Jaanipäeva ümber on ööd kõige lühemad. Käsu Hans suri 1715. aasta ümber. See võis toimuda umbkaudu sajandivahetuse ümber.
9. kestel, läbi, ringi. a. ‹postp› *.. siis teevad nad selle ilma maata hurtsiku eest mõisale jälle päevi – mees ühe päeva nädalas aasta ümber, naine kaks päeva nädalas jüripäevast mihklipäevani .. E. Vilde. b. ‹prep› *Buenos Aireses on ümber kogu aasta soe. H. Sergo. *.. nad [= käbilinnud] hauvad poegi ümber aasta, nii talvepakases kui suvesoojuses. K. Põldmaa.
10. esineb fraseologismides, näit.:. Nagu kass ümber palava pudru, palava pudru ümber käima. Kedagi ümber sõrme, sõrme ümber mässima.
II. ‹adv›
1. oma telje v. keskpunkti suhtes ringjoone v. kaare kujuliselt ringi. Ajab käsikivi, käia ümber. Vesi ajab vesiratast ümber. Ajas kohviveskit vändast ümber.
2. ümbritsevasse asendisse, (ringina) ümbritsema. Tegi krundile aia ümber. Karjamaale oli vaja ainult traat ümber vedada. Õunapuudele oli vaja talveks õlgi ümber panna. Pani raamatule uue paberi ümber. Iidsele kindlusele on aastasadadega linn ümber kasvanud. || (riietusesemete katteks võtmise v. selgapaneku kohta). Kui sul külm hakkab, võta endale suurrätt või mantel ümber. Saanis seati lastele veel tekke ja rätikuid ümber. Vanaperemeeski võtab õue minnes kasuka ümber. Võttis endal pintsaku seljast ja pani lõdisevale poisile ümber. Pane endale ka veidi paremad hilbud ümber! Sa ju läbimärg, mine pane endale kuivad riided ümber! || (millegi v. kellegi suhtes ringina ümbritsevasse, piiravasse seisu asumise kohta). Vaenlane piiras linna, lossi ümber. Metsas redutavad mässajad piirati ümber. Põgenikud leidsid, et nad on ümber piiratud. Vaenlane püüdis taganevat väeosa ümber haarata. *Meid võeti [jurtades] sõbralikult vastu, piirati ümber, puistati üle küsimustega. H. Kiik (tlk).
3. ümbritsemas, ümberringi. Maja läheb remonti, tellingudki juba ümber. See oli väike lagendik, ümber kasvas tihe mets. Seisatas ja kuulas: ümber oli kõik vaikne. Ei ühtki elavat hinge, ümber ainult lumi ja jää. Alustas kõnet, peagi oli rahvast murdu ümber. || (riietusesemete katteksoleku kohta). Naistel olid hommikumantlid ümber. Tuli naabertalu perenaine, suurrätt ümber. Kõigil olid pühade ajal paremad hilbud ümber. *Alati on tal midagi värvilist seljas ja ümber, harilikult kollast ja punast ka keset talve. A. Mägi.
4. liikudes, askeldades siin-seal, eri paigus ringi (sageli ilma kindla eesmärgita). Longib, hulgub niisama ümber, tööd ei tee. Kolab mööda linna ümber. Poissi pole näha, aeleb vist jälle kusagil ümber. Keegi luusib siin meie kandis ümber. Sõideti mööda laatu ümber. Lapsed hilpasid õues omapead ümber. Aeg-ajalt koperdas vanataat ka õues ümber. Püsi ometi paigal, mis sa aina tuuseldad ümber! Mis tal viga on, käib kui uimane ümber. || (kergemeelsust v. kõlvatust väljendavates püsiühendites). Kurtis, et mees ajavat tüdrukulipakatega ümber. Tüdruk päris käest ära, aeleb ümber naisemeestega. Poiss joob ja tõmbab igasuguste naistega ümber. Mine tea, kus see Kusti jälle oma topsisõpradega ümber aeleb! *Nüüd on aga nii, et kui töö tehtud, siis pirtsud-partsud selga ja killadi-kõlladi ümber tõmbama. Todaviisi elada ei saa. R. Roht.
5. vastupidisesse suunda, teistpidi, ringi. Mineja tegi paar sammu, kuid pöördus siis ümber. Pööras ukse peal sõna lausumata ümber ja läks tagasi. Pööras end istmel ümber selja taha vaatama. Käskis voorimehel ümber pöörata ja linna tagasi sõita. Pööras paadi ümber ja sõudis kaldasse tagasi. Pööras, keeras poolel teel otsa(d) ümber ja tuli koju tagasi. Autol pole siin ruumi ümber keerata.
6. (vaatamisega ühenduses:) mitmesse suunda, mitmele poole, ringi. Vaatas abiotsivalt ümber. Vaatasin kiiruga ümber, kuhu vihma eest varjule minna. Poiss piilus kogu aeg kartlikult ümber. Ma ei jõudnud veel ümbergi vaadata, kui keegi krabas mind käest. Laskis silmad saalis ümber käia, kuid ei märganud tuttavaid. *Aga sina oled nüüd siiski peremees! Vaatad muidugi ümber, kust saaks rikast naist? M. Metsanurk.
7. teise kohta, teisale, ringi. Kallas kartulid kotist ümber kasti. Hakkas sööginõusid laual ümber tõstma. Paistab, et siin on piirikupitsad ümber tõstetud. Lahkunu põrm maeti ümber Metsakalmistule. Mõne aasta pärast kolis kogu pere Põltsamaalt ümber Tartusse. Vallutajad asustasid osa kohalikku rahvast ümber teistele aladele. Väeosa paigutati ümber teise rindelõiku. Järgmises asulas istusime laevalt ümber paatidesse. Ketitasin nurmel hobused ümber. Kaup laaditi vagunist ümber autodele. Toataimi istutatakse aeg-ajalt ümber suurematesse pottidesse. Oli keelatud elektrijuhtmeid ümber paigaldada. *.. [toimetaja] soovitas nimed ümber tõsta veidi teise järjekorda. E. Vetemaa.
8. püst- v. normaalasendist pikali v. kummuli. Komistas tooli otsa ja see läks kolinal ümber. Kõrtsis läks kakluseks – lauad paisati ümber. Lehm lõi lüpsiku jalaga ümber. Ajasin kogemata kausi, kohvitassi, veepudeli ümber. Värvipott läks ümber. Ristid olid viltu vajunud, mõned ümbergi kukkunud. Ebajumalakujud tõugati ümber. Kõndis õlaga toetades heinakoorma kõrval, et see ümber ei läheks. Kipakas paat võib kergesti ümber minna. Torm oli ühe kalalaeva ümber visanud. Vaata et sa metsas rege ümber ei aja! Mees oli väsimusest ümber kukkumas. *Tuul murrab puu kas tüvest pooleks või virutab juurtega ümber. E. Maasik. || ‹koos verbiga lükkama› osutab millegi paikapidavuse, õigsuse kummutamisele. Kellegi väidet, seisukohta, arvamust ümber lükkama. Teadus on selle teooria, hüpoteesi ümber lükanud. Neid fakte polnud võimalik ümber lükata. Lükkas tunnistajate abiga kogu talle esitatud süüdistuse ümber.
9. teise külje peale, teistpidi. Künti lahmakas sööti ümber. Kaevas aiamaa juba sügisel ümber. Läks heinamaale loogu ümber keerama. Pöörab pannil lihaviile ümber. Pööras paberilehe ümber ja uuris selle teist külge. Kui ta seda kuuleks, pööraks ta end veel hauas ümber. *Harva tuli mõni kunde, laskis ümber pöörata vana mantli, kohendada kleidivolange .. E. Männik.
10. (ühenduses muutmise v. muutumisega:) teistsuguseks, teiseks, ringi. Mitmed vanad hooned on kohendatud ja ümber ehitatud. Vana tuulik ehitati ümber kohvikuks. Autojuht lülitas kaugtuled ümber lähituledele. Ema tegi vanema poja palitu noorema jaoks ümber. Vahetas raha pangas ümber. Loodab senist korterit parema vastu ümber vahetada. Tuli töölt ja riietas end kodus ümber. Töötas käsikirja põhjalikult ümber. Laulumäng on ümber tehtud operetiks. Mälu kipub sündmusi ümber kujundama. Arvutas miilid ümber kilomeetriteks. Püüdis oma elu, majapidamist ümber korraldada. Temasugust enam ümber ei kasvata. Misjonärid läksid paganaid ümber pöörama. Seda meest on raske milleski ümber veenda. Ta suutis muutunud olukorras kiiresti ümber orienteeruda. Elus on tulnud paljugi ümber hinnata. Tehnika tormiline areng sundis paljusid ümber õppima. Kõike ei saa rahasse ümber arvestada. Ta on nagu ümber vahetatud: sõbralikkusest enam mitte jälgegi. || ühest keelest teise. Raamatu on saksa keelest maakeelde ümber pannud üks baltisaksa pastor. Mõtles natuke aega, kuidas öeldut prantsuse keelde ümber panna. Püüdis kuulajaile kuidagi võõra jutu ümber panna. || oma sõnadega (edasi andes). Ma ei saa sulle kogu teost ümber jutustada, pead ise lugema. Võimatu on merehädaliste kannatusi ümber jutustada. || (nimetamisega ühenduses:) uutmoodi, teisiti, teise nimega. Paljud tänavad on ümber nimetatud. Perekonnanimede eestistamisel muutnud ta Tomsoni ümber Toompaluks. Sõjaministeerium nimetati ümber kaitseministeeriumiks. || märgib, et midagi tehakse uuesti v. üle, otsustatakse uuesti vms. Praaktöö tuli suurelt osalt ümber teha. Osa müüri tuleb ümber laduda. Ambulantsis seoti haav korralikult ümber. Mul lubati eksam ümber teha. Osa filmistseene, kaadreid võeti mitu korda ümber. Korteriühistu juhatus valiti ümber. Oli kavatsenud juurat õppida, kuid otsustas ümber filoloogia kasuks. Sa ikka tuled kaasa, ega sa ometi vahepeal ümber ole mõelnud?
11. (ajaliselt:) otsa, mööda, läbi; otsas, möödas. Tema teenistusaeg hakkab ümber saama. Tuleb jälle tööle minna: puhkus sai ümber. Kõik tähtajad on ümber saanud. Taat ütles, et tema aeg on ümber ja ta sureb varsti. *Üks tagasipöördumatu etapp oli asunikuelust ümber. K. Saaber.
12. ringiga, kaarega, mitte otse. Sellest asjast ei pääse, saa me üle ega ümber 'seda ei saa kuidagi vältida'. *Aga ämber vedeles hooviteel ja inimestel tuli sellest üle hüpata või ümber minna. A. Valton.
13. ‹koos verbiga käima› moodustab püsiühendi, mis väljendab hrl. kellegagi käitumist, kellegi v. millegi kohtlemist. a. (inimeste ja loomadega ühenduses). Nii ei tohi lastega, teenijatega ümber käia. Ülemus peab oskama oma alluvatega viisakalt ümber käia. Kes sinuga nii halvasti, toorelt on ümber käinud? Poisile tuleb öelda, et ta loomadega, hobustega paremini ümber käiks. b. (esemete, loodusvarade, aja jm. puhul). Poiss käib oma raamatutega lohakalt ümber. Õnnetus juhtus sellest, et lapsed olid tulega hooletult ümber käinud. Leivaga käis vanarahvas väga austavalt ümber. Sa oled pillaja, ei oska veel rahaga ümber käia. Maapõuevaradega on liiga priiskavalt ümber käidud. c. (mingi riista, vahendi, masina käsitsemisega ühenduses). Kas sa oskad arvutiga ümber käia? Noormehi õpetatakse sõjaväes relvadega ümber käima. *.. seda kalapüüdmise riista ei olegi, millega tema ümber ei mõistaks käia. O. Luts.