[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

brošeerima ‹42›
trükist paberist v. kartongist kaantega lihtsalt köitma. Brošeeritud raamat.

getinaks ‹-i 21› ‹s›
tehn kihiline elektriisoleermaterjal sünteesvaikudega immutatud paberist

kapsel ‹-sli, -slit 2› ‹s›

1. (ümmargune v. ovaalne) kattev kest, ümbris. Kahekordse kapsliga taskukell. Avas uuril kapsli. Medaljoni kapsel. Amulett oli hõbedases kapslis. | piltl. *Ja ta hinge varjab mingi kapsel, / mis ei avane ka ema ees. J. Smuul. || farm vedelate v. pulbriliste ravimite želatiinist, tärklisest v. paberist kestake || anat elundi, õõne v. haigusliku moodustise hrl. sidekoeline ümbris, kihn
▷ Liitsõnad: kaitse|kapsel, kellakapsel; metall|kapsel, paber|kapsel, želatiin|kapsel, ravimikapsel.
2. sõj tehn silindrikujuline metallist kestaga ese lõhkelaengu süütamiseks v. detoneerimiseks, sütik
▷ Liitsõnad: detonaator|kapsel, süütekapsel.

kartong ‹-i 21› ‹s›

1. paberist paksem, papist õhem paberimassist materjal. Kihiline, kleebitud kartong. Kartongile joonistatud pilt. Kohvreid valmistatakse erilisest pressitud kartongist.
▷ Liitsõnad: karbi|kartong, kriit|kartong, pakke|kartong, taarakartong.
2. papist v. vineerist karp v. kohver. Kollane ümmargune kartong. Pakkis oma asjad kartongi. Kübar on kapi otsas kartongis. Reisijail olid sumadanid ja kartongid käes.
▷ Liitsõnad: kübara|kartong, reisikartong.

kirja|ümbrik
paberist ümbris, millesse asetatakse lähetatav kiri. Postmargiga kirjaümbrikud. Avas, kleepis kirjaümbriku kinni. Võttis kirjaümbrikust mitu täiskirjutatud lehte.

konfett ‹-feti 21› ‹s›
värvilisest paberist sõõrike(sed) (karnevalidel vm. pidudel pildumiseks). Käis karneval, pilluti konfette ja serpentiine. *.. puistatakse meile ülevalt rõdudelt kaela puudade viisi värvilist konfetti .. V. Beekman.

kott ‹koti 21› ‹s›

1. riidest, paberist, plastikaadist vm. materjalist kinnine, suletava suuga ese millegi hoidmiseks v. transportimiseks; vastav ese koos sisuga. Takune, linane kott. Kerge, raske, täis, tühi kott. Kotti õmblema, lappima, nõeluma. Kott oli asju täis tuubitud. Koti põhjas on veel natuke riisi. Kallab, valab suhkru kotti. Tsementi hoiti kottides. Tõstab kotid vankrile, laadib kotid veoauto peale. Kott õlal, seljas. Võtab koti õlale, selga. Eit kohendas küljealust kotti, et ase oleks pehmem. Jõuluvana tuli suure kotiga. Tõi lammastele kotiga heinu. Agitaator ähvardatud kotti ajada. Õpime veel natuke ja siis koti peale 'magama'. Rõivad rippusid tal kotina seljas. Mantel oli suur nagu kott. Raputas vastast nagu kotti. Lund tuli nagu kotist, nagu kotiga 'rohkesti'. Oli pime nagu kotis. Siin elame nagu kotis 'teadmata, mis mujal toimub'. Täna öösel magasin nagu kott 'väga sügavalt, väga raskesti'. Tühi kott ei seisa püsti. Ega põrsast kotis osteta. Ega kott ääri nuta. Ülekohus ei seisa kotis. *Pehmelt nagu kott langes August põrandale. T. Lehtmets. || kotitäis (ka mõõduna). Kott jahu, pool kotti kruupe. Kolm kotti vilja, kartuleid. Suhkrut, soola on laos veel kottide kaupa. || ‹hrl. liitsõna järelosana› eriotstarbeline, ka mõneti erineva tegumoega ese. Otsib kotist peenraha. Ära ikka osta, kui kott ei kanna. Poiss pistis raamatud ja vihikud kotti. Postiljon võttis kotist kirja.
▷ Liitsõnad: agana|kott, alus|kott, aseme|kott, heina|kott, iste|kott, jahi|kott, jahu|kott, jää|kott, kael|kott, kaera|kott, kala|kott, kaltsu|kott, kande|kott, kartuli|kott, kerja|kott, kinga|kott, kingi|kott, kommi|kott, kooli|kott, kõlka|kott, käe|kott, laastu|kott, leiva|kott, liiva|kott, lõnga|kott, madratsi|kott, magamis|kott, meremehe|kott, moona|kott, nisu|kott, odra|kott, padja|kott, pakke|kott, pea|kott, peenraha|kott, poksi|kott, posti|kott, põhu|kott, raamatu|kott, raha|kott, ranna|kott, reisi|kott, rukki|kott, sadula|kott, sandi|kott, seemne|kott, selja|kott, soojendus|kott, soola|kott, spordi|kott, suhkru|kott, sule|kott, sulg|kott, sõduri|kott, sängi|kott, sööda|kott, tangu|kott, teatri|kott, toidu|kott, tubaka|kott, turu|kott, vilja|kott, villa|kott, voodi|kott, väetise|kott, vähi|kott, õlekott; kile|kott, kummi|kott, nahk|kott, paber|kott, plastikaat|kott, puldan|kott, võrkkott.
2. väliskujult eelmist meenutav moodustis. a. (tursunud silmaaluste kohta). Suured, sinised, tumedad kotid silme all, silmade ümber. b. (millegi muu kohta). *Ainult suur valge pelikan oma vägeva kotiga noka all kasutab seda kalarikkust. Ü. Kurvits (tlk).
▷ Liitsõnad: eos|kott, loote|kott, munandi|kott, mäda|kott, pisara|kott, rebukott.
3. kõnek piiramisrõngas, piirkond täielikult ümber piiratud (suurte) väeosadega (enamasti sisekohakäänetes). Kuramaa kott. Mitu väeosa jäi, sattus kotti. Pataljonil õnnestus kotist välja murda. Ringiminekumanöövriga püüti vastast kotti ajada.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› piltl (inimese kohta, kui rõhutatakse mingit tema laiduväärset iseloomujoont)
▷ Liitsõnad: ihnus|kott, kiusu|kott, kurjuse|kott, patu|kott, põrgu|kott, une|kott, vale|kott, õelusekott.

kunst|lill
paberist, riidest vm. materjalist lill. Kunstlillede kimbuke jakirevääril. Kunstlilledega kaunistatud kübar.

kääri|lõige
kääridega väljalõikamine; kääridega (paberist, ajalehest vms.) väljalõigatu. Käärilõikes siluett. *Toas oli igaühe jaoks pitsiliste servadega paberserviette, Vifi kauneid käärilõikeid. A. Pervik.

lampioon ‹-i 21› ‹s›
värvilisest klaasist v. paberist ilutulestuslatern

paber|filter
vahetatav paberist filter (kohvimasinal, tolmuimejal jne.)

paberine ‹-se 5› ‹adj›
hrv paberist. *.. nüüd kärnas / mu hing ja peas mul – luuletaja paberine pärg. J. Kärner. | piltl. *Maali on alati kõhn olnud.. Aga nüüd tundus ta lausa paberine. J. Kross.

paber|käterätt
paberist käterätt ühekordseks kasutamiseks. Paberkäteräti rull.

paber|lennuk
paberist volditud lennuk v. nool. Üle klassi lendasid paberlennukid.

paber|lill
paberist kunstlill. Paberlilledega pärg. Kimp kirevaid paberlilli.

paber|mass
peenestatud paberist mass. Pabermassist maskid, mänguasjad.

paberossi|kest
torujas paberist kest, mis kooneb paksemast pitsi- ja õhukesest tubakaga täidetavast osast. Ostis karbi paberossikesti.

paber|raha
paberist raha. Viie-, sajakroonine, kümnemargane paberraha. Pakk, patakas paberraha(sid). Uus krabisev paberraha. Kortsunud, võidunud, kokkukägardatud paberrahad.

papiljott ‹-joti 21› ‹s›
van paberist, kummist, metallist vm. lokirull. Papiljottides pea. Papiljotid peas, juustes. Keeras papiljotid ööseks pähe, juustesse, sisse. Aitasin tal papiljotte juustest välja võtta.

paspartuu ‹14› ‹s›
pildi tausta moodustav paksemast paberist v. kartongist ääris, raamis, kant. Lai valge paspartuu oli akvarellile sobiv taust. Hele papist paspartuu.

pauguti ‹1› ‹s›
paberist v. plastist kestas pürotehniline toode. Soetas vana-aastaõhtuks mitu paugutit.

punn1 ‹-i 21› ‹s›

1. puust, paberist vm. prunt, kork. Tünni kaane punn tehakse haavast, pajust või paplist. Pane õlleankrule punn ette. Panin vaadile, pudelile punni peale. Õlu on juba ankrus punni all. Tõmbas õllevaadil, kaljaastjal, lähkril punni eest ära. Õlleankur lõi punni ära, viskas punni eest. Kummipadja, õhkmadratsi punn on kadunud. Vile teises otsas on puust voolitud punn. Pistsin augu ette paberist punni. Kase mahlaaukudele löödi punnid ette. Punniga suletav ava. Augud seinas täideti puust punnidega. Ma ei saanud sõnagi suust, oli nagu punn kurgus. *„Riia palsam paneb kõhu kinni, nagu punni pistab ette,” arutas külamees. M. Aitsam. || (mingi punni meenutava, lühikese laia eseme kohta). Poisid loobivad klassis paberist punne. *Ja sektipudel, mille Papa ise köögist kohale tõi, oli ilus külmaudune punn. J. Kross. || piltl takistus, pidur. Ta meelepahal oli läinud punn eest. Uus juhatus pani majandi allakäigule punni ette. *.. õpetaja juuresolek oli ju õigele peotrallile punniks ees. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: heina|punn, kaltsu|punn, korgi|punn, paberi|punn, puupunn.
2. kõnek väike (noor) õun, mari vm. Tal on õunaaias iga viimane kui punn arvel. Niisuguseid tooreid punne ma ei söö!
▷ Liitsõnad: marja|punn, sibula|punn, õunapunn.
3. (mäda)põletiku vinn, vistrik; mügerik. Tal on mõned punnid nina peal. Kehvast toidust lõid ihul välja paisetaolised punnid. Parmu hammustusest tekkis seljale punn.
▷ Liitsõnad: katku|punn, mäda|punn, sääsepunn.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› kõnek hlv jonnakas, kiusakas v. saamatu, armetu inimene. Ta on selline kangekaelne punn. *Allohvitser Bock möirgas: „Sa ei hakka ju soldatipunni paluma! .. Anna jalamaid punnile käsk kätte!..” V. Tomberg (tlk).
▷ Liitsõnad: jonni|punn, kaebu|punn, kaevu|punn, kiusu|punn, nannipunn.
5. kõnek punkt (8. täh.) Kaotasime, võitsime mängu kahe punniga.

püünis|vöö
aiand viljapuu tüvele seotav paberist, riidest, traatvõrgust, õlgedest vm. materjalist riba tüvedel talvituvate kahjurputukate püüdmiseks

ragulka ‹6› ‹s›
kaheharulisest puuoksast hark, mille lõhestatud otste vahele pistetud kummiriba abil lapsed lennutavad kivikesi, paberist kuule vms., kada. Laskis ragulkast, ragulkaga kassi pihta. Sihib ragulkaga varblast puuokstes.

tapeet ‹-peedi 21› ‹s›
siseseina (v. lae) külge kinnitatav paberist vm. materjalist kate. Hele, tume, lilleline, triibuline tapeet. Pestav, karvastatud, heli summutav tapeet. Ostab kümme rulli tapeeti. Jättis vanaaegse kuldkirjadega tapeedi seina. Algul kisume vana, luitunud tapeedi maha. Laseb seina panna uue(d) tapeedi(d). Toasein kaeti tapeediga, köögisein värviti. Uks on tapeediga üle kleebitud. Suuremustrilise tapeediga tuba. || piltl (millegi ühetoonilise kohta). Ajaleht ei tohi olla tapeet, igal leheküljel olgu oma pilgupüüdja. Filmi muusika oli sisutühi tapeet.
▷ Liitsõnad: pilttapeet.

ümbrik ‹-riku, -rikku 30 või -u, -ut 2› ‹s›

1. paberist nelinurkne ümbris hrl. lähetatava kirja tarvis; ka see koos kirjaga (vm. saadetavaga). Väike, suur, piklik ümbrik. Kinnine, avatud ümbrik. Pildiga ümbrikud. Pani, pistis kirja, postkaardi ümbrikusse, ümbrikku. Ulatas mulle suures valges ümbrikus kirja. Võtsin kirja ümbrikust ja lugesin kiiresti läbi. Kleepis ümbriku kinni, avas ümbriku. Rebis, käristas ümbriku lahti. Ümbrik oli pitseeritud. Postkastis oli mahukas ümbrik. Ostis kioskist mitu ümbrikku, ümbrikut.
▷ Liitsõnad: ilu|ümbrik, kirjaümbrik; palgaümbrik.
2. etn villane vaipseelik; ka kitsas ühevärviline seelik. *Tume ümbrik Ebu prinkis sääremarjade ümber hööris, otsekui ruttaks ta ringmängule. J. Peegel.

ümbris|paber
paberist kaaneümbris, paberümbris. Raamatute kirevad ümbrispaberid. Teosel on kaunilt kujundatud hõbedane ümbrispaber.