[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pahk|luu
ülemise hüppeliigese külgedel olev(ad) luukühm(ud); jala vastav piirkond; sün. kederluu, luupeks. Sisemine, välimine pahkluu. Vasak jalg on pahkluu kohalt paistes. Põlve alt või pahkluu(de) kohalt kinni seotud pastlad. Pahkluu(de)ni ulatuv seelik. Vajus pahkluu(de)ni, pahkluu(de)st saadik, üle pahkluu porri. Vett oli ojas ainult pahkluuni. Kihnu sukakiri algab pahkluust natuke kõrgemalt. Kas su sõrmed ulatavad mu pahkluu ümbert kinni võtma?