[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

paik1 ‹paiga 23› ‹s›

1. (kõige üldisemalt:) ruumi, pinna, joone punkt v. piirkond; (hrl. kitsamalt:) maa-ala, piirkond, koht maastikul, looduses; asu-, toimumiskoht. Kauged, võõrad, tuttavad paigad. Ajaloolised, pühad paigad. Kalevipoja nimega seotud paigad. Eesti kaunimad paigad. Mahajäetud, üksildane, kõrvaline paik. Kõrgemad paigad on juba tahedad. Varjulistes paikades oli veel lund. Mitmes paigas tekitas rahe kahjustusi. Hunt oli neis paigus haruldane kiskja. Pariis oli paik, kuhu kõik igatsesid. Lume, prügi mahapaneku paik. Sobivamat paika maja ehitamiseks on raske leida. Leidsin roosipõõsale paraja paiga. Näitas paiga, kust võisime juua saada. Pane tööriistad oma paika tagasi. Haavatu vajus sealsamas paigas kokku. Püüdsime endale pealtvaatamiseks raja ääres paremat paika leida. Kool on ikka samas, endises paigas, samal, endisel paigal. Rändas aina paigast paika, (ühest) paigast teise. Elas kogu elu ühes ja samas paigas. *Victorile ustavad inimesed olid näinud Elenit kaunis kahtlastes paikades, väljumas hommikuti barakkidest.. M. Mutt. | piltl. Kõik asetus nagu iseenesest oma (õigele) paigale. Rahale leiti varsti paras paik. Nende peres ei ole ebaaususel paika. || (ettevõtte, asutuse, maja, ruumi kohta). Otsustasime mõnes peenemas paigas einestada. Klooster oli paik, mida maksis vaadata. Klubi on meeldiv kooskäimise paik. Kui sa ei leia paremat, lähemat paika, ööbi minu pool. Võõras paigas magan ma halvasti.
▷ Liitsõnad: ankru|paik, asula|paik, asu|paik, elamis|paik, esinemis|paik, finiši|paik, harjutus|paik, haude|paik, heite|paik, hoiu|paik, hukkamis|paik, jahi|paik, jalutus|paik, jooma|paik, jootmis|paik, kalapüügi|paik, karjatamis|paik, kodu|paik, kogunemis|paik, kohtumis|paik, kokkutuleku|paik, koondumis|paik, kudemis|paik, kultuse|paik, kuriteo|paik, laagri|paik, lahingu|paik, lao|paik, leiu|paik, lemmik|paik, lõbustus|paik, maabumis|paik, maandumis|paik, majutus|paik, matmis|paik, meelis|paik, mängu|paik, ohvri|paik, pani|paik, parkimis|paik, peatus|paik, peidu|paik, pelgu|paik, pesa|paik, pesitsemis|paik, pesitsus|paik, puhke|paik, püha|paik, randumis|paik, redu|paik, riituse|paik, sadama|paik, stardi|paik, suitsetamis|paik, suplus|paik, surma|paik, suvitus|paik, sündmus|paik, sünni|paik, talvitus|paik, tegevus|paik, turva|paik, ujumis|paik, vaatlus|paik, varitsus|paik, varju|paik, viske|paik, võistlus|paik, võtte|paik, väljasõidu|paik, õnnetus|paik, ööbimispaik.
2. kindel ettenähtud koht istumiseks, viibimiseks (mingis ruumis). Akna all, saalis, esimeses reas on veel mõned vabad paigad. Kõigile külalistele ei jätkunud laua ääres paika. Ainus paik, kus pere kokku sai, oli söögilaud. Kass kerib end oma armsamasse paika diivaninurka. Leidsime nurgataguse paiga, kus suitsu teha. Pühapäevakalamehed olid juba jõekäärus paiga sisse võtnud.
▷ Liitsõnad: au|paik, iste|paik, lamamis|paik, magamis|paik, seisu|paik, toetus|paik, voodipaik.
3. kitsam piirkond, punkt, koht. a. (kehal, esemel). Kõik paigad valutavad pärast rasket tööd. Käsi on mitmest paigast sinine. Löök tabas mind parajasse paika. Tekk on paarist paigast katki. b. (ruumis). Kõik paigad on kodus läbi otsitud, aga saapaid ma ei leidnud. Kolikambris pole astumiseks ka paika. c. kirja- v. kõnekoht. Ma ei leia seda huvitavat paika (kirjas, raamatus) nii kiiresti üles. Jutt jätkus samast paigast, kus see hommikul pooleli jäi.
▷ Liitsõnad: keskpaik.
4. ameti-, töö-, teenistuskoht. *.. kes pole õige mees õigel kohal, sellele ütlete, et mine ära. Tehku paik vabaks tublimale. O. Tooming. || kellegi (õige) tegutsemiskoht, ametiala vms. Tema (õige) paik on müügileti, autorooli taga. Naise õige paik olevat kodu. *.. ning teiseks pole teie paik mitte siin saalis härrade hulgas, vaid seal – klaveri taga! E. Vilde.
▷ Liitsõnad: ameti|paik, tööpaik.
5. ‹ainsuse kohakäänetes adverbilaadselt› märgib oma õigel, ettenähtud kohal olemist, sellele kohale seadmist v. sellelt kohalt liikumist (enamasti ka paigalseisust liikuma hakkamist). Pildid, mööbel on juba paigal, paigas. Seavad kapi, mootori paigale, paika. Asetas torujupi paika, paigale. Kive, uut asfaldikihti paika panema. Vedasime juhet ja panime mikrofone paigale. Hakkas roovlatti paika passitama. Hauasammas sai täna paika. Sättis lipsu ilusasti paigale, paika. Nikastatud käsi pandi paika, paigale. Rühm, (ühte viirgu) paigale! Liigutab toole paigalt, paigast. Rong nõksatas paigast, paigalt. Mehed ei liigu paigast, paigalt. Koorem nihkub paigast, paigalt. Keegi ei liikunud, ei liigutanud end paigastki. Väänas jala paigast (ära). Kott on nii raske, et tõsta, venita või naba paigast (ära). *Velsker Markus tiris röökiva sakslase käe paika. J. Peegel. *Sõitsid linna sisse, panid hobuse paigale ja asusid siis poodi minema. L. Tigane. | piltl. Asi on paigas 'korras, kombes', sai paika 'korda, kombesse'. Sassiläinud inimsuhteid on raske paika saada. Asjad hakkavad tasapisi paika minema. Elu paneb, seab kõik (asjad) paika. Mehed istuvad õlletoobi ääres ja sätivad ilmaasju paika. Asi, töö, läbirääkimised ei nihku paigast. Ta on justkui poole aruga inimene, kellel on midagi paigast ära. *„Lähen panen ta ajud paigale,” otsustas Mare. Ja läks. J. Smuul.

mitte kõrtki paigast tõstma vt kõrs

mägesid paigast liigutama ~ nihutama ~ tõstma vt mägi

paigale panema

1. paika panema (3. täh.) Poiss oli juba ajalehetoimetusse paigale pandud. Vaevalt, et sind mopikomisjon oleks kohe paigale pannudki.
2. paika panema (5. täh.) Varsti on oma pool pätsi leiba suutäisi murdes paigale pandud 'ära söödud'. Lootis oma näidendi kuhugi paigale panna, et väikestki raha teenida. *Kuld jäi tagasi toomata. See oli jõutud asja eest paigale panna: Liiva koha viimased võlasabad olid mõisale kinni makstud. M. Pihla.

paika loksuma
kõnek korda, rööpasse v. oma kohale saama. Ajapikku loksusid tööasjad paika. Lõpuks rahunesin maha ja siis loksus kõik paika.

paika panema

1. midagi õigele kohale, korda v. rööpasse seadma. Laval valgust, misanstseene paika panema. Küll elu ise paneb kõik paika! Meie seadusandluses pole kõik veel paika pandud. *Orvi ei teadnud, mil viisil seda tühjusest haigutavat päeva paika panna. Las juhus juhib! A. Beekman.
2. midagi selgeks tegema v. saama, kindlaks määrama. Asjalik arutelu aitas selles segases loos mõndagi paika panna. Püüab ise kõike lahti mõtestada, asju mõistusega paika panna. *.. leiab korraga sõna, mis paneb asja paika. See sõna on – ükskõiksus. V. Lattik.
3. kedagi kohale määrama, ametisse panema; sõjaväkke, aega teenima võtma. Noormees lõpetas merekooli ja pandi kohe ka paika. Võta uus töömees vastu ja pane paika. Selle sügise kutsealused on juba paika pandud.
4. kellelegi tema õiget kohta kätte näitama, (kibedat) tõtt avaldama. Niisugune vennike tuleb kohe esimesel päeval paika panna, pärast on hilja. Paneks keegi tüdruku ometi paika, ei laseks tal nii pirtsutada. *Läbi aegade hämaruse säilinud toponüüm paneb meid paremini paika kui ükskõik missugune täiustatud sekstant. K. Saaber.
5. ära kulutama, ära kasutama, hakkama panema. Sinusugune juba oskaks niisugust summat paika panna. *.. raha pidi liikuma, mis sisse tuli, sai peatselt ka paika pandud. A. Beekman.

paika pidama

1. (paigal) püsima, asuma, elama, peatuma; kohta pidama. Jääks õige mõneks ajaks siiamaile paika pidama. Renditi talu, kuhu jäädi paika pidama. Kas allakugistatud lihatükk jääb paika pidama või tuleb tagasi? *Viru-Roela teemajas pidasin kolm-neli päeva paika. Sõitsin rattaga ümbruses ringi ja õhtuks tulin tagasi öömajale. H. Kiik.
2. tõele vastama, põhjendatud olema. Väide, oletus, seletus, ennustus, tunnistus, süüdistus peab paika. Vananenud andmed ei pea enam paika. Jutt pidas ainult osaliselt paika. See teooria tundus paika pidavat. Peab paika ütlus, et sõpra tunned hädas. *Tal ei ole ühtegi vabandust, mis Berenike ees paika peaks. A. Sang (tlk).

paika võtma
van aset võtma, kuhugi asuma. *Neil oli nõu siin ühes laevameeste-trahteris pikemaks paika võtta ja kaarte mängida. E. Vilde.

[kedagi] parajasse paika saatma
kellelegi vulgaarselt vastu ütlema; teise öeldule v. tehtule käega lööma, millestki mitte hoolima. Selle jutu, tembu peale saatsin nad parajasse paika. *Tahtsin saata ta parajasse paika, aga mõtlesin, et inimestel ikkagi lein... H. Lepik (tlk).

pea (on) õigel paigal vt pea

suu (on) parajal paigal ~ paraja paiga peal ~ õigel paigal ~ õige paiga peal vt suu

paik2 ‹paiga 23› ‹s›
katkise v. kulunud koha parandamiseks v. tugevdamiseks kasutatav lapp, riide-, naha- vm. tükk. Püksipõlvele, kampsuni küünarnukile tuleks paik peale, alla panna, ajada. Oskamatult pealeõmmeldud paigad. Nahkne, vildist paik sussi talla all. Punase paigaga lapitud püksid. Tööülikonda oli eri värvi paikadega kohendatud. Parem on paik kui auk. *Tumedal sindlikatusel valendasid heledad paigad – keegi on seda hiljuti parandanud.. E. Rannet.
▷ Liitsõnad: nahk|paik, püksipaik.