[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hüppe|pall
sport palli mängupanek kahe eri võistkonda kuuluva mängija vahel ülesviskamise teel

jalg|pall
sport
1. pallimäng, milles kumbki meeskond püüab palli jalaga (v. peaga) lüües vastaspoole väravasse saata. Poisid mängisid, lõid, tagusid jalgpalli. Lähen staadionile jalgpalli vaatama. Eesti võitis jalgpallis Armeeniat 3:1. Ameerika jalgpall 'Ameerikas mängitav ragbile lähedane pallimäng'.
2. pall jalgpallimänguks. Poisile kingiti sünnipäevaks jalgpall.

jää|pall
sport
1. jääväljakul uiskudel mängitav sportmäng, kus eesmärgiks on palli löömine vastasmeeskonna väravasse, jääpallimäng
2. jääpallimängus kasutatav nööritud korkpall

jääpalli|kepp
sport jääpallimängus palli löömiseks kasutatav kõveraotsaline kepp

korvi|kütt [-küti]
kõnek korvpallur, kes on osav palli vastasmeeskonna korvi viskama. Võistluste suurim, edukaim korvikütt.

külje|sissevise
sport üle külgjoone läinud palli sissevise (näit. jalgpallis, väravpallis)

lahti|hüpe
sport (palli mängu panemiseks korvpallis)

lahti|löök
sport (palli mängu panemiseks jalgpallis). Pall pandi mängu lahtilöögiga väravaesiselt.

lend|pall
sport (tennises:) löök, mille puhul palli tabatakse lennult (enne väljakult põrkamist)

lõikama ‹lõigata 48›

1. noaga, kääridega vm. terariistaga laaste, viilusid, tükke, lõike millestki eraldama, sälku, täket vms. tekitama; midagi (soovitavat vormi andes) lõhki, pooleks vm. osadeks tegema; lõikeriistaga töötlema. Noaga, kääridega, lambaraudadega, saega, skalpelliga, žileti(tera)ga lõikama. Leiba, saia, liha, juustu, vorsti lõikama. Kartulid lõikame pooleks, viiludeks, kuubikuteks. Paberit, pappi, riiet, klaasi lõikama. Lõikab kala ühe noatõmbega lõpustest sabauimeni lahti. Lõika konservikarp lahti. Raamat on lahti lõikamata. Lõika ajalehest see artikkel välja. Vaata, et sa endale sisse, noaga pöidlasse, žiletiga põske ei lõika. Poistel on kombeks oma nime puutüvesse, koolipinki lõigata. Küüsi lõikama. Oli lasknud endal juuksed lühikeseks, maha, poisipeaks lõigata. Hekki tuleb lõigata. Lähme metsa puid, palke lõikama. Saekaater lõikab laudu. Palgid lõigatakse laudadeks. Katuselaaste, sindleid lõikama. Turvast lõigati õhukese terava turbalabidaga. Vikatit lõigatakse vikatinoaga. Kraavi lõikama 'kraavi kaevama'. Vilja lõikama 'sirbiga lõigates v. niites koristama'. Vankrirattad lõikavad kõrrepõldu sügavad rööpad. Uusmaasaajale lõigati suurtalust tükk maad. Linooli, puitu, metalli lõigatud joonis. Halvasti lõigatud kuub. Metalle lõigatakse peamiselt metallilõikepinkidel. Tooriku töötlemisel lõigatakse sellelt laaste. Nii paks udu, et lõika või noaga. Ülemus astus sisse, jutt lõigati nagu noaga katki, pooleks. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Mida külvad, seda lõikad. Kes tuult külvab, see tormi lõikab. *Isa lõikab laua juures suure pika noaga tubakat .. M. Traat. | piltl. Laev lõikab laineid. Pääsukese tiivad lõikavad vihinal õhku. Tantsupaarid lõikavad parketil hoogsaid kaari, poognaid. || kõnek opereerima; kastreerima, kohitsema. Teda on mitu korda lõigatud. Tal lõigati pimesool, osa magu välja. Taheti lõigata, aga haige polnud nõus. Põrsaid, kulti, täkku lõikama. Ähvardanud teisel munad maha lõigata. || (terariista lõikevõime kohta). Vikat lõikab hästi nagu habemenuga. Nuga, saag on nüri, ei lõika.
2. piltl teravat, hrl. ebameeldivat, valulist vm. aistingut v. tunnet tekitama. a. teravalt valutama. Lõikav valu rinnus. *.. lõikas Jüri Vihuri kätesse ja jalgadesse otse väljakannatamatu valu. H. Sergo. b. teravat, häirivat aistingut esile kutsuma. Vile, sireen, trammirataste krigin, ukse kägin lõikab (valusalt) kõrva, kõrvu. Ere valgus lõikas silma, silmadesse. Põrandalaki terav hais lõikab ninna. Lõikav hääl. c. hinge-, südamevalu tegema. Solvang lõikab hinge, südamesse. Lõikab (südant, südames) nagu nüri saega, kreissaega. Lõikav pilge. *Esimest korda oma abielus tunneb Andres, et Krõõda sõnad võivad südamesse lõigata. A. H. Tammsaare. d. (järsku) teravalt teadvusse tungima; teadvusse, mällu sööbima. Upun, lõikas mul läbi pea. Lapsepõlvesündmused lõikavad eredalt mällu. *Kas oli see unenägu või jampsimine, .. aga meelde on ta mulle lõiganud teravalt. J. Parijõgi. *Aga kui siis tuule puhang niutsatas korstnas, lõikas hirmuvärin läbi südame. A. Mälk. e. (tuule, madala temperatuuri kohta:) teravat külmatunnet tekitama. Tuul, tuisk lõikab hammustavalt näkku. Lõikav külm, pakane.
3. midagi läbima, millestki üle kulgema (ning sel teel osadeks jaotama), millegagi lõikuma. Sirge AB lõikab sirget CD punktis P. Juhe liigub magnetväljas selle jõujooni lõigates. Põhjaga paralleelse tasapinnaga lõigatud tüvikoonus. Magistraalkraav lõikab heinamaa pooleks, kaheks. Maanteelint lõikab viljavälju. Värsked jänesejäljed lõikasid meie rada. Vanaisa otsaesist lõikavad sügavad vaod. Autojuht lõikas kurvi sirgeks. Autolaternate valgusvihud lõikavad pimedust, udu. || suunduma, tungima. *.. ainult Via Appia lõikas takistusist hoolimata nöörsirgelt edasi. F. Tuglas. *Veidi aja pärast lõikas teine auto kõrvalrajalt ette. T. Kokla (tlk).
4. piltl (millegi pealt) teenima, (vahelt)kasu, tulu saama; midagi osaks saama. Kasu, profiiti lõikama. Ärimees oskab (igalt poolt, igast asjast, igas asjas) lõigata. Osav mees lõikab, kust vähegi annab. Defitsiitse kauba pealt annab lõigata. Ihaldab kuulsust, au, kiitust lõigata. Reeturid lõikavad rahva põlgust ja viha. *Härrale kerkisid majad, aga mina lõikasin aina sõimu ja sajatusi. I. Sikemäe.
5. piltl (teis(t)e juttu katkestades) teravalt, järsult ütlema, nähvama. „Ole vait!” lõikas Jaan. „Mis see sinu asi on,” lõikas teine talle vastu. *„Tuhkagi te ei tea,” lõikas Paul vahele ja naeratas siis hädiselt oma järskude sõnade pehmendamiseks. R. Kaugver.
6. kõnek lööma, nähvama. Haaras vitsa ja lõikas poisile mööda paljaid sääri. Lõikab hobusele piitsaga. *Laterdavad seljataga, tõmmaku, tulevad suu sisse ütlema, lõikan vastu vahtimist .. A. H. Tammsaare. || sport palli (teatava liikumissuuna ja pöörlemise saavutamiseks) riivamisi lööma. Lõigatud palling, löök.
7. kõnek jooksma, tormama, lippama. Pani, pistis lõikama. Üks lõikab ees, teine lippab järel. *Ja lõikabki noor rätsep Ülesoolt tulisi jalu koju .. O. Luts. *.. Maril käind kohe külm tuul südame alt läbi, nõnda lõigand noor mära mõisa soo peal. A. H. Tammsaare.
8. kõnek taipama, jagama. Sel mehel pea, nupp, kolu, kuppel lõikab. Mul (pea) ei lõika. *Tudeerigu need, kelle rahakott kannab ja aru lõikab .. R. Sirge.
9. kõnek (nägu, ilmet) tegema. Poiss lõikas koledaid lõustu, et teisi naerma ajada. *Kääbus viskas poole viinast alla, lõikas kibeda näo, tõmbas hinge .. M. Metsanurk. *Saamel köhatab ja lõikab veidraid irveid. B. Alver.

maa|hoki
sport muruväljakul kahe võistkonna vahel mängitav pallimäng, milles püütakse väikest palli kumeraotsalise kepiga vastase väravasse lüüa. Maahokis kohtusid India ja Pakistan.

nahk|pall
(hrl. nahkkestaga palli kohta)

orkaan ‹-i 21› ‹s›
meteor tuul, mille tugevus on 12 palli või rohkem; troopiline tsüklon. Tuul kasvas, paisus orkaaniks. Orkaani purustused.

pall1 ‹-i 21› ‹s›

1. ümmargune põrkav ese. a. (mänguasi). Kummist, plastmassist, kaltsudest pall. Kõvasti täispumbatud pall. Täispuhutud, tühjakslastud pall. Pehme, kõva, kerge, raske, suur, väike pall. Palli viskama, püüdma. Pall hüppas, põrkas kõrgele. Laps mängib palliga, veeretab palli mööda põrandat. Viskas teist palliga. Põrgatab palli vastu maad. Lõi palli üle aia. Loobin palli vastu seina. Pall lendas aknast mööda. Pall tabas täpselt märki. Palli järel jooksma, palli taga ajama. | piltl. *Üle metsatee veeres väikesi, karvaseid palle: eks jänesepoegadel oli just pesast väljatuleku pühapäev! L. Kibuvits. b. mänguvahend (võistkondlikes) pallimängudes. Palli mängima. Lõi palli võrku, üle võrgu, väravasse. Söötis palli kaasmängijale. Viskas palli korvi. Saatis palli üle otsajoone. Vastasvõistkond pani palli mängu. Lahtilöögist kandus pall vastaste väljakupoolele. Palli lööma, taguma, loopima 'palli mängima'. || (palli liikumistee iseloomu ja löögijõu kohta). Tugev, nõrk pall. Kõrge, madal, pikk, lühike pall. Vindiga pall. Kõige lihtsamaidki palle ei suutnud ta tõrjuda. Väravavahil oli tegemist kergetegi pallide püüdmisega. c. ‹liitsõna järelosana› esineb pallimängude nimetustes, näit. jalgpall
▷ Liitsõnad: kummi|pall, nahk|pall, piloot|pall, pirn|pall, poksi|pall, sond|pall, topis|pall, õhupall; jalg|pall, korv|pall, kroketi|pall, lauatennise|pall, moto|pall, pesa|pall, sulg|pall, tennise|pall, vee|pall, võrkpall; geim|pall, kaar|pall, küünal|pall, lend|pall, matš|pall, sett|pall, tagalaua|pall, tilkpall; kuker|pall, uperpall; jalg|pall, korv|pall, käsi|pall, moto|pall, pesa|pall, rahvaste|pall, sulg|pall, võrkpall.
2. pallitaoline moodustis. Sulalume pall. Võttis peotäie lund ja mätserdas selle palliks. Veeretasin lumest suure palli. Tainas surutakse palliks ja jäetakse jahedasse seisma. Hakklihast vormitakse väikesed pallid. Istiku juurte ümber jäetakse suur pall kasvukoha mulda.
▷ Liitsõnad: juure|pall, lume|pall, mullapall; kala|pall, lihapall.

pallija ‹1› ‹s›
sport palli mängu panija üle võrgu mängitavates mängudes, pallingu sooritaja. Pallija ja vastuvõtja. Harva juhtub, et pallija kaotaks oma pallingugeimi.

pallima1 ‹42›
sport üle võrgu mängitavates mängudes palli mängu panema (mängu alustamisel v. katkestamise järel). Pallis auti, napilt üle võrgu. Pallima tuleb, asub meeskonna kapten. Mängija pallib tennises vahelduvalt esimeselt ja teiselt pallingualalt.

palling ‹-u 2› ‹s›
sport palli mängupanek; löök, millega üle võrgu mängitavates mängudes pall mängu pannakse. Mängija tegi pallingul vea. Teine palling õnnestus. Iga sett algab pallinguga paremalt väljakupoolelt. Pallingust saadud punkt. Alt kahe käega vastuvõetud palling. Tugev, nõrk, pikk, lühike palling. Vindiga, lõigatud, lame palling. Esimene, teine palling. Pallingut vastu võtma, tõrjuma.
▷ Liitsõnad: bumerang|palling, kahurpalling.

pass2 ‹-i 21› ‹s›
sportmängudes palli ettesöötmine teisele mängijale. „Passi!” hüüdis Peep, kes oli end katjast vabaks jooksnud. Ta andis väga häid passe.

peale|löök
pealelöömise üksikjuhtum; hrl sport löök palli väravasse löömiseks (näit. jalgpallis). Tugev, täpne pealelöök väravale.

platseerima ‹42›
sport palli suunama. Tennisist, võrkpallur platseeris palli nurka. Hästi, täpselt platseeritud ründelöögid.

pušš|pall
sport pallimäng, kus kaks võistkonda üritavad suurt palli ülessirutatud kätel tõugata üle väljaku otsajoone või väravasse; selles mängus kasutatav väga suur raske pall

püüdmis|harjutus
(palli püüdmiseks). Palli viske- ja püüdmisharjutused.

püüdmis|oskus
(palli püüdmisel). Söödu- ja püüdmisoskuse treenimine.

püüdmis|võte
(näit. palli püüdmisel)

rabak ‹-u 2› ‹s›
sport löök, kus mängija lööb kõrge palli oma pea kohalt ülalt alla (hrl. tennises). Rabakut lööma. Lõi palli lameda ja terava rabakuga tagasi.

randme|sööt [-söödu]
sport palli söötmine randmeliigutustega (näit. korvpallis)

rebima ‹37›

1. tugevasti tõmbama, kiskuma, tirima. a. (rebenema pannes v. millegi küljest eraldades). Lapsed rebivad värvilistest paberitest kujusid. Pesumasin ei tohi pesu rebida. Üle aia ronides rebis ta riideid ja kriimustas käsi. Poiss tuli koju, püksid lõhki, katki rebitud. Rebisin kirja puruks, pisikesteks tükkideks, (kärtsti) pooleks, (kärinal) ribadeks. Rebis vana kodukitli tolmulappideks. Raamatust ei rebita lehti välja. Rebi mulle märkmikust, joonistusplokist üks leht. Rebitav seinakalender. Kirja, ümbrikku lahti rebima. Keegi on margi ümbriku pealt ära rebinud. Konduktor rebis rullist pileti. Vana tapeet tuleb seinalt ära, maha rebida. Rebis pakil paberi ümbert (ära). Rebis tee äärest peotäie rohtu. Torm rebis mitu puud juurtega välja, üles. Kui rebida sisalikult saba, kasvab selle asemele uus. Laps rebis kärbselt tiivad. Rehepeksumasin, mürsk rebis mehel käe otsast. Plahvatus rebis majal ukse eest. Tuul rebib pilvi, maast tolmu ja prahti lendu. Tikriokkad rebisid marjakorjajate käed verele, marraskile. Tööd on nii palju, et rebi end või tükkideks, puruks. Kasvõi rebitagu neljaks, aga mina ei räägi midagi! || hammaste v. küüntega midagi katki, millestki tükke välja kiskuma. Koer rebis teisel kõrva katki. Lõvid rebisid gaselli tükkideks. Hundid olla lehmamullika nii ära rebinud, et vaevalt tast elulooma saab. b. jõuga v. järsult tõmbama (ka asendi v. asukoha muutmisega); sikutama, sakutama; pingutades v. järsult tõmmates midagi tegema. Ära rebi teist patsist, juustest! Juukseid kammides ei tohi neid rebida. Kedagi käisest, hõlmast rebima. Tuul rebis pesu nööril, teekäijate riideid, aknaluuke. Haige rebis oma särgikaelust laiemale. Jõmpsikad hakkasid üksteist rebima ning rusikatega taguma. Poiss rebis tüdruku(t) tantsima. Tüdruk rebis end poisi käte vahelt, käest lahti. Kellegi käsi rebis mu eemale, tagasi. Pistis jooksu ja rebis teise ka kaasa. Mees rebiti autost välja. Röövlid rebisid ratsaniku sadulast. Kargas teisele kallale ja rebis ta pikali. Sõnavõtja rebiti tagasi istmele. Hobune kihutab nelja, isa rebib ohjadest. Ratsanik rebis hobuse tagajalgadele püsti. Rebis koera kaelarihma pidi tagasi. Rebis kiiruga mantli selga, põlle eest. Mees rebis naisel riided seljast. Hakkas kitsaid kindaid aeglaselt käest rebima. Poiss rebib mütsi sügavamalt silmile. Rebi tal mask maha! Kellelgi paguneid pealt, aurahasid rinnast rebima. Uks rebiti lahti, pärani. Rebi rool paremale, puri vasakule! Purjed rebiti alla. Rebisin kardina akna eest kõrvale. Nüüd rebis võõras jahinoa vöölt, saapasäärest laskeriista. Sõudjad rebisid kõigest jõust aere. Külamees rebib akordioni ja hõiskab laulda. Peitu pugenud laps rebiti sängi alt välja. Haavatu rebis end edasi ainult käte abil. Sõdurid rebivad mäest üles rasket kahurit. Auto rebis end ulgudes paigalt. Lennuk rebis end stardirajalt, maast lahti. Kotkas rebis end tiibadega rapsides lendu. Lassosilmus rebis lehma jalust. Äratatav rebis und täis silmalaud pilukile. c. piltl. Valu rebib sisemust. Hirm rebis südant. Järsku rebisid öist vaikust plahvatused. Erepunane kleit lausa rebis pilgu endale. See lause on kontekstist välja rebitud. Suure vaevaga rebisin end põnevast raamatust lahti, oma mõttelõnga katki. *Oo, kuidas te sõnad mu kuulmeid rebivad! H. Suislepp.
2. sport tõstekangi põrandalt otse, katkematu liigutusega sirgeile kätele (v. sangpommi sirgele käele) tõstma vrd tõukama Tõstja rebis 160 ja tõukas 209,5 kg. Ta rebis keskkaalu(s) maailmarekordi. Mitu kilo sa vasaku käega üles rebid? || (tennises:) reketit palli löömisel jõuliselt alt üles tõstma. Rebitud löök.
3. kõnek jõulise pingutusega v. spurtides võistlema, jooksma v. sõitma. Esikoha pärast rebis kolm meeskonda. Jooksjad rebisid peaaegu rind rinna kõrval. Võidusõitja rebis ennast kolmandaks. Viimasel sirgel õnnestus meie jalgratturil napilt ette rebida. Kohe stardist rebis (end) etteotsa soomlane. Lõpusirgel rebis jooksja end konkurentidest marulise spurdiga lahti.

reket ‹-i 2› ‹s›
sport
1. mõnes sportmängus kasutatav palli löömise vahend. Kerge, raske reket. Võtsin reketi ja hakkasin platsil harjutama. Lõi reketiga pallist mööda. Lauatennist mängitakse üleni puust reketiga.
▷ Liitsõnad: lauatennise|reket, sulgpalli|reket, tennisereket.
2. kõnek (tennisisti, lauatennisisti v. sulgpallimängija kohta seoses tema järjekorranumbriga edetabelis). Noor tennisist tõusis kiiresti Eesti esimeseks reketiks. Ta on Euroopa teine ning maailma kolmas reket. Edetabeli üheteistkümnes reket.
▷ Liitsõnad: esireket.

rist|löök
sport löök palli v. mängija liikumise suunaga risti (näit. jalgpallis, poksis). Kaitsja sooritas ristlöögi õhust. Tugevate ristlöökidega haaras poksija initsiatiivi taas enda kätte.

robinsonaad ‹-i 21› ‹s›

1. õpetlik v. filosoofilise kallakuga lugu merehädalise seiklustest inimtühjal saarel D. Defoe romaani „Robinson Crusoe” laadis. Maailmakirjanduse, eesti robinsonaadid. || üksildane elu metsikus looduses. Tormi ajal oli suvitajate elu saarekesel tõeline robinsonaad.
2. sport jalgpallis väravavahi jõuline hüpe palli püüdmisel

ründe|sööt [-söödu]
sport palli söötmine ründelöögiks

seina|tennis
sport kabiinitaolises, neljast küljest seinaga piiratud ruumis mängitav tennisetaoline pallimäng, kus võisteldakse palli vastu seina löömises, squash. Käib paar korda nädalas seinatennist mängimas.

seina|treening
sport treening palli põrgatamisega vastu seina (tennises, jalgpallis)

side|mängija
sport võrkpallis mängija, kes söödab palli ründelöögi sooritajale

sisse|vise
sport üle mänguväljaku külgjoonte mängitud palli tagasiviskamine mängu käte abil (jalgpallis); palli korvi viskamine (korvpallis)

surmama ‹surmata 48›

1. tapma, elu võtma. Odaga, püssiga, mõõgaga, pistodaga kedagi surmama. Kogupauk surmas süüdimõistetu. Maomürk võib surmata inimese. Boa surmab oma saagi kägistades. Osa vaenlasi surmati, teine osa võeti vangi. Kõik nakatunud loomad surmati. Taud surmas inimesi massiliselt. Õige kalastaja surmab kala kohe pärast kättesaamist. Lind oli noolega surmatud. Surmav annus mürki.
2. piltl hävitama. Ärge püüdke surmata tõde. Laste tegevusrõõmu ei tohi surmata. Surmasime aega kaardimänguga. Tegelikkus surmas kõik unistused juba eos. Esimesed öökülmad surmasid õrnemad taimed. *Mõõk tapab ihu, kuid sõna surmab hinge. J. Sütiste. || summutama, kustutama. Surmas sõrmega küünlaleegi. Tulepesa, tuli surmati märgade põrandariietega. Masinate undamine surmas iga muu hääle. *Jaamakella lõikav helin surmas Riita vastuse. E. Vilde. || (pallimängus:) palli peatama, õhust tuleva palli lennuhoogu pidurdama. Kõrges kaares lendava jalgpalli surmas üks mängijaist peaga.

suruma ‹37›

1. (tugevasti) vajutama, rõhuma (1. täh.). a. oma raskusega survena avalduma, survena tunda olema. Õhk surub meid seestpoolt niisama tugevasti kui väljast. Ranits surub õlgadele, õlgu, raskelt kui kivi. King surub konnasilma peale. Kasvaja surub naaberelundeile. Müts surub juuksed, soengu ludusse. Luupainaja surus rinna peal(e). Peavalu surus meelekohti, meelekohtades. *Kasukas ei suru õlgadele ja on soojem, kui sel vöö peal .. Madde Kalda. | piltl. Uni surub silmades, laugudele. Rõskus surus taeva ligi maad. Aastate koorem on eidekese kühmu surunud. Raske elu on nad põlvili, maadligi surunud. b. tahtlikult survet rakendama, peale v. sisse vajutama. Surus mütsi, kübara (silmini) pähe. Surub hambad võileivasse, kahvli lihatükisse, hangu heintesse. Surus sõrmega kellanupule, jalaga gaasipedaalile. Surub ukselingile, püssi päästikule. Surus korgi pudelile. Surus kannused hobuse külgedesse. Surus saha, labida mulda. Ekskavaator surus kopa liivasse. Surus suudluse ta käele, laubale, huultele. Surus näpitsprillid ninale, monokli silma. Kull surus küüned jänese turja. Surus revolvritoru teisele rindu, vastu rinda. Surus sõbra toolile, istuma. Istutamisel surutakse muld korralikult taime juurte ümber. Sõudjad surusid tugevamini aerudele. | piltl. Surub anuva pilgu teise silmadesse. Suru see soovitus endale mällu, meelde! Sõjaaeg surus kõigele oma pitseri. *Ei, otsustas Andres, vaja suruda õppimisele, raamatute lugemisele .. H. Angervaks. c. rusuma, masendama. Mure surub rinda, hinge, meelt. Lahkumistund surus südameid. Ta oli eile väga surutud meeleolus, olekus. *Mis surub sind, / Eestimaa tütar, et nutune seisad? L. Koidula. *Keegi ei vasta .. Surutud vaikuses möödub pisut aega. A. Hint.
2. pressima, litsuma (hrl. mingisse seisundisse v. asendisse, kuhugi v. mingis suunas). Teerull surub asfaldi tihkeks, siledaks. Marjad surutakse nuiaga, lusikaga puruks, katki, püreeks. Viinamarjadest surutud mahl kääritatakse veiniks. Vanasti suruti uhmris teradest tangu, terad tangudeks. Surus koni jala all laiaks. Surus oma vastase käpuli. Surub hambad kõvasti vastamisi. Mägedes on maakoor kurdudesse surutud. Ligistikku, üksteise ligi, üksteise vastu surutud inimesed. Kits surus jalad vastu maad ega liikunud paigast. Surus selja vastu ahju, nina vastu aknaruutu. Surus kõrva vastu lukuauku, et sees räägitavat paremini kuulda. Tüdruk surus end häbelikult ema vastu. Surub end peites nurka, seinaorva. Laps suruti suurte inimeste vahele. Surub end poisi ligi, poisile lähemale. Surus endale rahva hulgas teed. Surub end jõuga läbi tiheda võsa. Surub ennast bussi, ukse vahelt esikusse, läbi rahvasumma. Siga surus kärsa aialippide vahele. Surus käe, rätiku suu peale, käed näo ette. Surub käed kõrvadele, vastu kõrvu, et lärm ei kostaks. Surub näo padjasse, käte vahele. Kallistasid, põsk põse vastu surutud. Pull surus pea allapoole ja mölises ähvardavalt. Surus noaotsa karbikaane vahele ja kangutas. Säilitamiseks surutakse kohupiim tihedalt kaussi. Pump surub vedeliku mootori jahutussärki. Torm surus jää kalda äärde, jääpangad üksteise vastu. Magaja surus voodinaabrit ikka enam seina poole. | piltl. Vaenlase väed suruti endistele positsioonidele, põhja poole, soodesse. Vanakraamiga kaubitsejad on turu servale surutud. Autor püüdis oma uut näidendit teatrilavale suruda. Ta surus end uue ühistu esimehe kohale, esimeheks, juhtkonda. Poliitika on end ka naiste ellu surunud. Väsimus surus meid pikali.
3. pigistama. Surus suu kitsaks triibuks, silmad kõvasti kinni. Surus käe, sõrmed rusikasse. Surus sõrmedega kõvasti lauaserva. Surus kramplikult mu käsivart. Suruti tervituseks, hüvastijätuks sõbralikult kätt. Lähme juubilari kätt suruma 'teda õnnitlema'! Surus käepideme, rehavarre tugevamini pihku. Surus paberi peos kägarasse, nutsakusse, nutsakuks. Surub sulalume käte vahel palliks. Istus lehma alla ja surus lüpsiku põlvede vahele. Surus neiu käed oma pihkude vahele, pihku. Surus naise oma kaissu, vastu rinda, enese vastu. *Andres surus Marit ikka kõvemini oma käte vahel .. A. H. Tammsaare. || (rääkimise vm. häälitsemise kohta). Surus läbi hammaste vihase vandesõna. Sai oma küsimusele tigeda kurgupõhjast, hammaste vahelt surutud vastuse. Surus sõnu vaevaliselt suust. Kõrgemas registris on laulja hääl teravaks, kitsaks surutud. || kõnek (joomise v. söömise kohta). *„Suru veel .. teisegi jala jaoks, ” sundis sõdur. A. Jakobson.
4. toppima; pistma. Surus heinakarsi kõvasti ristikut täis. Surus paistes jala kuidagi saapasse. Tal õnnestus kõik riided kohvrisse suruda. Surus poisile ämbri kätte ja käskis vett tuua. Koer surus oma külma nina peremehe pihku. Surus käed sügavale taskutesse, kõik matkatarbed seljakotti, kutsikavolaski põue, kompsu kaenla alla. *.. siis võib ta oma parkimistõrtesse suruda korraga .. nelisada vasikanahka. A. Hint. | piltl. Elu ise on talle ajakirjaniku sule pihku surunud.
5. (raskustega, pingutades) kuhugi v. millessegi mahutama, paigutama. Meid kuuekesi suruti 3-kohalisse telki. Perekond oli surutud kitsasse korterisse, ühteainsasse tuppa. Pakasega on lapsed surutud toa nelja seina vahele. Teose tegevus on surutud poolesajale leheküljele, lühikesele ajalõigule, ühte päeva. Autor on püüdnud näidendi suruda kohaühtsuse seaduse raamidesse. Kriitikud üritavad seda teost mingi kindla kunstistiili alla suruda. Kõik oluline suruti ülevaatlikku tabelisse. Surus oma põlguse ainsasse sõnasse. Valemeisse surutud keemiline protsess. Sõnadesse, värsivormi surutud mõte. *.. rütmi ja riimi süsteem, kuhu mõtted ja sõnad on surutud. J. Aavik.
6. pingutama; pingutades edasi liikuma. Surusin edasi niita. Surus sammu kiiremaks, jõudsamaks. Surus kuuplaani kahe nädalaga täis. Surus jalgrattaga mäest üles kui pöörane. Ujuja surus kaugele järve peale. Surusime läbi tuisu, vastu tuult kodu poole. Maastur surus üle kändude, läbi vee ja pori. Kalad surusid jõge mööda vastuvoolu, ülespoole. Nõlvast üles surusime jooksuga. Paat surus lainetuses, tormis edasi. Surus end finišis esimeseks. Surus täie hooga teistele järele. Mis muud kui suuskadele ja suruma! | piltl. Ta oli läbi elu surunud kangelasliku visadusega.
7. tunglema, rüsima. Kahel pool teed surub rahutu rahvahulk. Uudishimulike ring surub õnnetuskoha lähedal. Rahvas surus varjendi uksel. Lehmad suruvad joogikünade juures. Lapsed suruvad jõuluvana ümber. Mu ees suruvad lained. Taevas hakkasid suruma hallid pilved. *Hommikul surusid talumehed moonakate kogunemisruumi ümber nagu mesilased taru lennuaugu juures. P. Viiding (tlk). || parvlema (hrl. sääskede kohta). Soojadel suveõhtutel suruvad sääsed vaikses õhus, tiigi kohal, akende taga. | piltl. Õhus suruvad lõkkesädemed.
8. survet (2. täh.) avaldama, sundima. Haigus on ta haiglasse, voodisse, lamama surunud. Lapsed suruti kindla õpperežiimi alla. Rahvas oli viletsaisse elutingimustesse, vaesusse surutud. Tundis, et on surutud teiste mõju alla. Talle suruti järjest uusi kohustusi kaela. Kitsas jalgrada surus minejad haneritta. Sõda surub mehed sinelisse 'sõjaväkke'. *Ei lase veel, sindrid. Suruvad sind sanatooriumi .. V. Panso.
9. summutama, takistama, tagasi hoidma. Surus oma jutu sosinaks. Rääkis vaikseks surutud häälel, et teised ei kuuleks. Räägib surutud vihaga, erutusega. Ta hääl on surutud raevust kärisemas. Vaikne surutud oigamine, nuukse, naeruturts. Maalide hallikas surutud koloriit. *Ühel päeval märkan, sosisev, surutud kõne on mul juba maneeriks muutunud. B. Alver.
10. sport. a. (võrkpallimängus:) ettetõstetud palli järsu alla suunatud löögiga üle võrgu lööma. Tõsta, ma surun! *.. võrkpalliplatsil oli au sees see, kes hästi servida ja suruda oskas. R. Männis. b. (varem tõstespordis:) kangi algasendist rinna kohale tõstma, kust see ettenähtud peatuse järel pikkamööda tõstetakse üles sirgetele kätele. Tõstja oli kolmevõistluses surunud 160 kg, rebinud 145 kg ja tõuganud 185 kg.

söödu|harjutus
harjutus palli vm. vahendi söötmiseks. Tehti vaheldumisi viskeid, põrgatamist ja sööduharjutusi.

söödu|mäng
sport ohtrasti võistkonnasisest palli v. litri söötmist kasutav mäng. Treeniti söödumängu.

söödu|tehnika
sport võtted palli vm. vahendi söötmisel. Meeskond täiustab oma söödutehnikat.

sööt1 ‹söödu 21› ‹s›
sport palli, litri vm. vahendi edasitoimetamine teisele oma võistkonna mängijale. Hea, täpne sööt. Kõrged, madalad söödud. Annab, teeb kiire söödu. Mängija sai söödu ja viskas värava. *Väljakul käisid söödud välkkiirelt käest kätte. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: haak|sööt, kaar|sööt, lühi|sööt, otse|sööt, põrke|sööt, randme|sööt, rinna|sööt, ründe|sööt, tagasi|sööt, vintsööt.

söötma ‹söödan 46›

1. süüa andma, kedagi toitma; midagi söödavaks andma, millegi söödavaga kostitama. Kiirustas koju peret söötma. Külalisi söödeti ja joodeti tublisti. Peremees läks talli hobuseid söötma. Loomi söödetakse kolm korda päevas. Poisike söödab 'karjatab' ädalal loomi. Kas sul sead, jänesed on juba söödetud? Ta söötis mul kõhu täis. Lasteaias söödetakse korralikult. Ema söödab kõik paremad suutäied lastele. Jõuluõhtul söödeti lehmadele leiba. Mõnel talvel söödeti õlgkatusedki loomadele. Tädi söötis meid kookidega. Lapsed söödavad linde toiduraasukestega. Olen koerale head ja paremat nahka söötnud. Karjamaad ei tohi liiga paljaks sööta. Hästi, siledaks söödetud loomad, sälud. Kuidas söödad, nõnda lüpsad. Sööda suud nii kaua, kui ta sööb. *Kõik, mis vähegi võimalik, tahtis peremees ise valmistada, et mitte võõrast inimest sööta [= ülal pidada] ega võõrale raha maksta. A. H. Tammsaare. | piltl. Laagris kannatati nälga, söödeti lutikaid ja täisid. *Tundsin, kuidas minu hinge ainult mõtlemine sinust söötis ja jootis kui näljast. J. Mändmets. || toitu suhu panema, söömisel abistama. Haiget, väikest last peab lusikaga söötma. Söödab imikut pudelist lutiga. Pääsukesed söötsid poegi nokast. Emis söödab 'imetab' põrsaid.
2. seadmesse, masinasse, töövahendisse (töötlemiseks) materjali sisse viima; sisestama. Söödab viljavihke rehepeksumasinasse. Söötis kuulipildujasse lindi teise järel. Söödab muusikaautomaati müntidega. Söötis pangakaardi rahaautomaati. Lähteandmed tuleb arvutisse sööta. *.. ja töö kestis poole ööni, tüdrukud söötsid vokkidele villu või linu.. Madde Kalda.
3. sport palli, litrit vm. vahendit heites, lüües, visates v. veeretades teisele oma võistkonna mängijale toimetama. Treener õpetab mängijaid kiiresti ja õigesti söötma. Söödab palli peaga edurivimehele. Kaitsemängija võttis palli vastu ja söötis kohe edasi. Söötsime kaua, varitsesime läbimurde võimalusi. Venitati mänguaega, söötes litrit omavahel edasi-tagasi.
4. sööta (2. täh.) õngekonksu otsa panema. Mehed hakkasid õngi söötma. Õnge söödetakse vihmaussiga, putukaga, viljateraga, hautatud hernega.

tagalaua|võitlus
sport korvpallimängus võitlus tagalauast tagasipõrkunud palli pärast

torm ‹-i 21›

1. ‹s› väga tugev tuul; meteor tuul, mille tugevus on suurem kui 9 palli. Tugev, kange, kõva, metsik, kohutav torm. 10-palline torm. Tuul on tugev, päris noor torm kohe. Sügisesed tormid ja sajud. Puhkes, tõusis, algas torm. Tuul muutus, paisus tormiks. Hakkab tormi kiskuma. Torm kõvenes, nõrgenes, hakkas vaibuma. Torm möllab, mässab, lõõtsub, juurib puid maast. Akende taga undas, huilgas, vingus torm. Merel märatses torm. Tuli torm ja tegi palju kahju. Kalurid jäid tormi kätte. Tormis hukkus mitu laeva. Tormist murtud puud. Torm ajas, paiskas paadi karile. Tormi võimuses mässav meri. Laev heitleb tormiga. Tormiga, tormi pärast ei saadud merele minna. Torm mühiseb puude ladvus.
▷ Liitsõnad: hiigel|torm, keeris|torm, liiva|torm, lume|torm, pööris|torm, troopika|torm, äikesetorm; kevad|torm, loode|torm, lääne|torm, põhja|torm, pööripäeva|torm, sügis|torm, talvetorm; magnettorm.
2. ‹s› piltl võimas, äge käärimine, möll; äge rahutus v. rahulolematus. a. (inimtunnetes, inimsuhetes). Tundmuste, tunnete, kirgede, mõtete torm. Hinges, rinnus möllas torm. Tema süda oli täis torme ja valu. Ta ei lasknud välja paista tormi, mis temas mässas. Mees oli tormi täis: teda tullakse alusetult süüdistama! Kadri ilme ennustas peatset tormi. Kui juhtunust kodus teada saadakse, siis alles tõuseb torm. Mõnest ettevaatamatust lausest puhkes perekonnas torm. Vallandus, puhkes kiiduavalduste, elaguhüüete torm. Arutelude torm ei tahtnud vaibuda. Aplaus paisus lausa tormiks. See sündmus kutsus ajalehtedes esile raevuka tormi. „Torm ja tung” 'kirjanduslik liikumine Saksamaal 18. saj. viimasel kolmandikul'. Kes tuult külvab, see tormi lõikab. *.. aga üldiselt oli ta uhke oma tormi ja tungluse perioodile, sest see oli talle andnud elukogemusi .. G. Helbemäe. b. (ühiskonnas, ajaloos). Sotsiaalsed tormid. Maailmasõdade tormides sai otsa palju inimelusid. Revolutsioon on kogu ühiskonda vapustav torm.
▷ Liitsõnad: aplausi|torm, kiidu|torm, kire|torm, kisa|torm, pahameele|torm, vaimustustorm; ajaloo|torm, elu|torm, revolutsioonitorm.
3. ‹s› van tormijooks. *Juhanil tuli nüüd jutustada Plevna piiramisest, tormiga võtmisest ning vene soldatite vahvusest .. M. Metsanurk.
4. ‹adj› tormakas, äkiline, tasakaalutu. Torm inimene. Küll on torm mees! Oota, ära ole nii torm! Ta on mõnikord liiga rutakas ja torm. Ma ise olin torm ja ajasin asja nurja. Teie, tormid, võtke meel pähe ja kuulake minu nõuannet! Kaarel oli meestest kõige lärmakam ja tormim. Ta võis joomase peaga päris tormiks minna. Tormi iseloomuga mees. Noor torm hobune. See oli küll loll ja torm temp.
5. ‹adj› hrv tormine. *.. aga tagasi polnud [laiult] enam pääsenud, meri oli nii järsku tormiks läinud. M. Traat.

triblama ‹37›
sport palli v. litrit kergete (pette)löökidega v. põrgatades edasi toimetama. Triblas palliga vastasest mööda, äärelt läbi. Kesktormaja oskas väljakul pikalt triblada.

tsenderdama ‹37›
sport jalgpallimängus palli väljaku äärelt keskele söötma. Ääremängija tsenderdas parajalt kauguselt.

tušeerima ‹42›
piljardimängus palli kogemata puudutama

tušš3 ‹tuši 21› ‹s›
palli kogemata puudutamine piljardimängus

tõrje ‹18› ‹s›
tõrjumine. a. eemaleajamine, peletamine; tagasilöömine. Naise hääles kõlas varjatud tõrje. Ta näoilmest võis välja lugeda kerget tõrjet. Vaimse väsimuse tõrjeks pole paremat rohtu kui aiatöö. Vaenlase tõrjeks oli kõik valmis. Kahur on mõeldud allveelaevade tõrjeks. *Hirmude tõrjest samm edasi on julguse kasvatamine. A. Kiitam. || sport palli tõrjumine. Noor lauatennisist hiilgas väga hea tõrjega. b. millegi ebasoovitava ärahoidmine kemikaalide vm. vahendite abil. Söödikute, näriliste tõrje. Põllukahjurite keemiline tõrje. Bioloogiline tõrje 'taimekahjurite arvukuse piiramine neid hävitavate organismide abil'. Aias tehti nälkjate tõrjet. Koide tõrjeks kasutatavad vahendid. Mõned umbrohud ei kadunud ka pärast tõrjet. Tomatitaimi pritsiti lehetäide tõrjeks. Taime-, nakkushaiguste tõrje. Arvutiviiruste tõrje.
▷ Liitsõnad: hiire|tõrje, kahjuri|tõrje, kirbu|tõrje, koi|tõrje, korrosiooni|tõrje, kärbse|tõrje, lume|tõrje, lutika|tõrje, pallingu|tõrje, prussaka|tõrje, putuka|tõrje, raketi|tõrje, roti|tõrje, sääse|tõrje, tanki|tõrje, taudi|tõrje, tuberkuloosi|tõrje, tule|tõrje, umbrohu|tõrje, viirus|tõrje, välgu|tõrje, õhutõrje; biotõrje.

tõrje|löök
sport palli tõrjumiseks sooritatav löök (näit. jalgpallis, tennises). Tugev tõrjelöök. Tõrjelöök ebaõnnestus.

tõrjuma ‹42›

1. eemale, kaugemale ajama, ära ajama, peletama. Mees tõrjub käega sääski, kärbseid. Poiss läks põllu äärde lehmi tõrjuma. Tõrjub kepiga tigedat koera. Uudishimulikud tõrjuti suure vaevaga kaugemale. Lapsed tõrjuti nurka. Põlisasukad tõrjuti saarestiku põhjaossa. Vene asunikud tõrjuti Amuuri äärest. Tegi käega tõrjuva liigutuse. Tüdruk tõrjus juuksesalgu silmilt. Mees tõrjus naise oma mõtetest. Tõrjusin kurvad mõtted eemale. Ebameeldivad soovid ja tunded tõrjutakse alateadvusse. Lõbus muusika tõrjub mured kaugele. || (koos sõnaga tagaplaanile:) millegi tähtsusetuks muutumist põhjustama. Aurulaevad tõrjusid purjekad tagaplaanile. || pealetungivat vastast tagasi lööma. Rünnak suudeti tõrjuda. || (palli) tagasi lööma; (lööki) pareerima. Väravavaht tõrjus kõik pallid, suutis tõrjuda ka karistuslöögi. Tennisist tõrjus pallingu eeskäelöögiga. Kaikavõitleja tõrjus osavasti vastase vägeva hoobi. Poiss tõrjus kõik vastase löögid.
2. midagi ebasoovitavat ära hoidma (v. seda teha püüdma); selleks kedagi v. midagi hävitama, kellegi v. millegi arvukust v. levikut piirama. Ebausukombed, millega tõrjutakse tulekahjut ja rahet. Hoonetest tõrjuti hiiri, rotte. Taime-, metsakahjureid tõrjuti keemiliste vahenditega. Asuti tõrjuma pealetungivat võsa. Raskesti tõrjutav umbrohi.
3. mitte nõustuma, vastu olema; seda sõnade v. žesti(de)ga väljendama; tagasi ajama, eitama. Töötajate tõrjuv suhtumine uuendustesse. Ei saagi aru, mis hoiaku ta võttis, kas tõrjuva või heakskiitva. Kõike võõrapärast enamasti tõrjutakse. „Mind ei ole vaja aidata,” tõrjub haige. „See ei tule kõne allagi,” tõrjus mees käega. Tõrjuv ilme, hääletoon, pearaputus. Minister tõrjus ajakirjanduses esitatud süüdistusi. Firmajuht tõrjub kuuldusi, nagu oleks ta seotud kasiinoäriga.
4. kellessegi halvustavalt suhtuma ja temaga mitte arvestama, teda vältima, suhtlusringist välja jätma. Teistsuguseid enamasti tõrjutakse. Ta oli koolis tõrjutud poiss. Tõrjutud lapsed on madala enesehinnanguga.

vedama ‹vean impers veetakse, veetud 42›

1. midagi v. kedagi enda järel tõmbama. Hobune veab vankrit, rege. Põhjapõder veab nartat. Traktor veab atra. Kaater vedas slepis praami. Veetavad mänguasjad. Poiss veab ritva enda järel. *Mees vedas [kelku] kõveras ees, kelgunöör üle õla, ja naine tõukas upakil tagant. A. Kivikas. | piltl. Veab koos mehega sõbralikult eluvankrit. Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama (millegi kohta, mis ei saa alguses hoogu sisse ja pärast ei taha lõppeda). || (midagi liikuma paneva mehhanismi tegevuse kohta). Vedav hammasratas paneb veetava hammasratta pöörlema. Lindi pani liikuma alumine vedav ratas. Veoautol veavad keskmine ja tagumine telg. Traktoril vedasid ka esirattad. || (noodaga vm. püünisega kalastamise kohta). Noota vedama. Hakkas noodaköit vedama. Mehed vedasid kolme paadiga võrku. *Veavad nooda jää alt läbi – ja eks kala pea siis siia kotti kokku jooksma. A. Hint. | piltl. *Seda hingelt ja ihult tervet inimeslast tahetakse kavalusega võrku vedada! M. Metsanurk.
2. kaupa, koormat, inimesi vms. sõidu- v. veovahendiga ühest kohast teise toimetama. Auto veab poodidesse kaupa. Isa läks hobusega sõnnikut, põhku, kartuleid, hagu, vett vedama. Palgid veetakse talvel metsast välja. Reeteega veeti heinad koju. Põllult korjatud kivid veame käruga hunnikusse. Purjekatega veeti küttepuud mandrile. Voorimees vedas mehe võõrastemajja. Pole kedagi, kes meid üle jõe veaks. Buss veab õpilasi kooli ja koju. Lennukid, rongid veavad sõitjaid. Prantsusmaa vedas 'eksportis' kalevit paljudesse Euroopa maadesse. Telliseid tohib vedada ainult konteinerites. Uus tee on kruusa täis veetud. Prügi on ära vedamata. Veab salakaupa. || palli edasi toimetama (jalgpallis, veepallis jm.). Vedas palli otse värava alla. || (ühenduses looduslike jõududega:) kandma. Vool vedas ta otse kärestikku. Kalamehed lasksid end voolul vedada. Jõgi veab risu merre. Tuul vedas kübemeid mööda maapinda. || (millegi tegelikult liikumatuga ühenduses). Tee veab mere poole. || ‹impers.› levima. Merelt vedas sompu maale.
3. midagi (rasket) kandma, tassima, kuhugi viima v. tooma. Veab pakki käe otsas, õlal. Kedagi kukil, seljas, kätel, süles vedama. Vedasid kahekesi rasket pampu. Veame ämbritega kastmiseks vett. Puud tuleb tuppa vedada. Poiss on oma jalgratta kööki vedanud. Matkajad peavad kogu varustuse ühes vedama. Koer vedas kingad kojast ära. Vanamees veab kogu saadud raha panka. Viimase kui sendi vedas kõrtsi. Haigele tuleb toit voodisse kätte vedada. Ta on auhindu süle ja seljaga koju vedanud (on rohkesti auhindu saanud).
4. tõmbama, tirima, sikutama. a. kedagi v. midagi rasket v. vastupanu osutavat hrl. mingit pinda mööda (kuhugi) lohistades. Mullikat veeti kahe mehega lauta. Vedas kutsika tooli alt lagedale. Veab uppujat kalda poole. Veab kapi teise seina. Mees vedas redeli lakaluugi alla. Kaldale veetud paadid. Veab naist juustest, juukseidpidi. Haaras poisil õlgadest ja vedas ta seina äärde. Talupoeg veeti talli ja anti peksa. Haige veab end vaevaliselt, käte abil püsti. Haavatu oli end metsaveerde vedanud. Vedas ennast hädavaevalt lähima pingini. Kalkun veab tiibu mööda maad. || (jala v. jalgade lohistamise, liipamise kohta). Vedas paremat jalga. Vedas solvunult jalgu mööda põrandat. Vedas jalgu lohinal läbi vilja. b. hrl. hoogsalt, jõuliselt tirides. Vedas nöörist kõigest jõust, aga eesriie ei avanenud. Veab kardina akna ette, akna eest ära. Vedas tõmbluku kinni. Veab ohjadest, et hobune seisma jääks. Laps veab ema käest. Veab ukse pärani. Tal andis käepidemest vedada, enne kui välja pääses. Laps veab teki kõrgemale, üle õlgade, üle pea. Veab tüdruku oma sülle, oma kõrvale. Üleliia kõrgele veetud seelik. Raskus vedas poisi järvepõhja. | piltl. Veab näidendi lahtisi otsi koomale. Kuidagi vedasid ots otsaga kokku. Pole üksmeelt, igaüks, kumbki veab oma kanti. Üks veab ühele, teine teisele poole. Ühed veavad paremale, teised vasakule. || (rahvamängudes). Köit vedama. Vägikaigast, vägipulka vedama. Sõrme, sõrmkooku vedama. c. piltl kedagi (sunniga, veenmisega) kuhugi viima, tooma v. kuhugi minema suunama. Poiss vedas tüdruku kinno, pittu. Vend vedas mu endaga koos maale. Vedas mind sünnipäevale kontvõõraks. Nüüd veetakse ta kohtusse tunnistajaks. Vanemad vedasid poisi tantsutrenni. Joodikud on ta oma kampa, paha peale vedanud. Armu poolest veetakse tüdrukut klassist klassi. Vedas last mööda arste. Vedas naise hipodroomile. Vedas külalised oma roose vaatama. Pidid sa ta ühes vedama! Ükski vägi ei vea teda linna elama. Näe, joodikut veab vägisi kraavi poole. || ‹hrl. koos refleksiivpronoomeniga enese› kõnek vaevaga, vastutahtsi, loivamisi v. aeglaselt liikuma; kuhugi tulema v. minema. Näe, vedas ennast kah kohale. Mis need võõrad end meie peole veavad. Kes sul käskis end üldse siia vedada! Kas sa ei või ennast õigel ajal koju vedada? Kae, kes kõik on end kohale vedanud! Vedas oma paksu keha, oma lotendava kere, oma paksu tagumiku läbi ruumi. Vedas end püsti, pikali, külili. Vea ennast seina poole! d. (kitsavõitu) riietuseset selga panema v. seljast ära võtma. Veab pluusi, kuue, kasuka selga, seljast ära. Vedas särgi üle pea, üle kõrvade. Hakkab pükse jalga, jalast ära vedama. Veab püksid üles, alla. Veab saapad jalga, jalast ära. Veab mütsi pähe, üle silmade, näole, silmile. Naine veab kitlihõlmad vaheliti. Vedas kindad kätte. Vedas vaevaliselt mantli paksu jaki peale. e. välja, esile tõmbama. Veab rinnataskust rahakoti. Vedas pussi tupest. Poiss veab püksitaskust piibu. Vedas vöö vahelt püstoli ja viskas lauale.
5. (märgib näoilme, keha v. selle osade asendi v. olukorra muutmist); tõmbama; kiskuma. a. (aluseks tegija). Laps veab suu naerule, muigele, kõrvuni, virilaks, viltu. Tüdruk vedas huuled mossi, silmad kissi, vidukile. Veab kulmu kortsu. Veab suunurgad kurvalt allapoole, pilklikult üles. Poiss veab näole grimassi. Veab näo krimpsu, pilve, viltu. Veab lõua pikaks. Vedas nina püsti, vingu, viltu ka piltl (uhke v. vingus oleku kohta). Vedas küüru selga. Vea kõht sisse! Vedas jalad konksu, põlved krõnksu. Vedas rinna pungi. Tüdruk vedas põlved lõua alla. Koer vedas saba jalge vahele. Veab ennast sirgu, kerra. b. (aluseks põhjustaja). Maiustused veavad lapse näo naerule, muigele. Kõverpeeglid veavad näo viltu. Põlglik naeratus vedas suunurgad alla. Tigedus veab silmad kissi. Muie vedas näonaha kipra. Kiitus veab suu vägisi kõrvuni. Töö on selja looka vedanud.
6. (märgib millegi asendi v. olukorra muutumist v. millegi kaldumist mingis suunas liikumisele, muutumisele, arenemisele); tõmbuma; tõmbama; kiskuma. a. (näoilme, keha v. selle osade kohta). Nägu veab pilve, krimpsu, tõsiseks, muigele. Selg vedas küüru. Piht veab vimma. Suu hakkas naerule vedama. Naise silmad vedasid tigedaks. Habe veab juba halliks. b. (loodusnähtuste kohta). Hakkab hämaraks, videvikuks vedama. Akna taga veab valgemaks. Taevas veab klaariks. Veab vihmale. Ilmad veavad suve poole. Veab sügiseks, kevadeks. c. (muu kohta:) kiskuma, kalduma, minema. Kõik veab täna kiiva. Asi veab sinnapoole, et peab selle töö katki jätma. Elus veab viltu 'läheb halvasti, ei vea'. Firmal vedas viltu.
7. tugevasti kuhugi meelitama, tõmbama, kiskuma. Süda veab ikka vana sõbra poole. Mõte veab koju, mere taha. Mulla lõhn vedas ta maale. Rahutus veab mööda maailma rändama. Kiusatus veab meest pudeli poole. Teda lausa veab kõrtsi. Huvi tüdruku vastu vedas teda naabermajja. Veri veab noored kokku.
8. (kestvamalt) mingis tundes, olukorras püsima, kiskuma (6. täh.) Vennad veavad juba aastakümneid vimma, kiusu, jonni. Miniad on hakanud viha vedama.
9. juhtima, suunama. a. (jooksus vm. spordialal ees liikudes ja tempot tehes). Asub, hakkab jooksu vedama. Norra suusatajad vedasid kordamööda. Veab teisi, kuni jõudu on. b. (kedagi kuhugi). Matkajuht vedas matkajad sohu. | piltl. Projektijuht vedas ehituse rappa. Küll ta veab asja mäele! c. (jutu kohta). Veab jutu poliitikale, ilmale, teisale. Veab juttu siia-sinna. d. (töö, projekti vms. kohta). Plaadi väljaandmist veab ansambli juht. Uus direktor veab kooli väga hästi.
10. virutama, lööma, nähvama, tõmbama. Veab poisile ühe tulise mööda kõrvu. Tahtis naabrile haluga vedada. Vedas lehmale peenikese vitsaga. Veab üle küüru.
11. (käega) mööda mingit pinda libistama, siluvat, puhastavat vms. liigutust tegema. Veab käeseljaga üle nina, nina alt läbi. Mees veab taskurätiga üle higise näo. Vedas peoga üle juuste, habeme. Veab sõrmedega läbi juuste. Vedas endal sõrmega üle kõri. Veab käega üle mõõgatera. Vedas poognaga üle pillikeelte. Veab näpuga mööda ridu, mööda linnaplaani. Veab sõrmega artiklis järge. Veab keeleotsaga mööda ümbrikuserva. Kammiga kuklasse veetud juuksed. || jooni, märke vms. mingile pinnale tegema, tõmbama; kirjutama. Veab paberile pliiatsiga jooni, tähti, kirjaridu, sõnu. Poiss vedas lehele söega kriipse. Veab numbrile rõnga ümber. Veab sõnale tugeva laia joone alla. Skeemid tuleb tušiga üle vedada. Veab sõrmega õhku küsimärgi. Veab pintsliga jutte laugudele. Vedas sulge üle paberi. Lennuk vedas taevasse valge joone. Paberile veetud varesejalad. Teksti kõrvale oli punasega veetud suur hüüumärk. Paberile on veetud kümmekond rida. Vedas ühe tiheda rea teise alla. Veab pookstavid paberile. Veab mõne lahke sõna paberile. Ei vedanud paberile enam kriipsugi. Vedas juba kümneaastasena salmikusse esimesed värsiread. Ta pole osav sulge vedama. || jälge, vagu vms. tekitades millegagi tõmbama. Ema veab rehaga peenrale kriipse. Ader veab põllul vagusid. Kammiga veetud vöödid muistsetel nõudel.
12. midagi ühest punktist teise tõmmates paigaldama; teed, kraavi vms. rajama. Elektriliini, kaablit vedama. Sidemehed veavad telefoniliini. Plangule veetakse okastraat. Tross oli ühelt kaldalt teisele veetud. Vedas traadi ümber kartulipõllu. Kommunikatsioonid on veetud krundi piirini. Läbi metsa veeti kraav. *Ega see siis veel kogu tarkus ole, kui oskad juhet vedada ja otsi ühendada .. H. Pukk. || midagi sirgu, pinguli venitama. Kahuritele on katted peale veetud. Pinguli veetud nöör.
13. (väljendites elutsemise, olelemise, olesklemise kohta). Veab päeva, päevi õhtusse. Vanake vedas elupäevi õhtule, surma poole. Veab ennast haua poole.
14. (õhu vm. sissepoole tõmbamise kohta). a. (sügava sissehingamise kohta). Vedas kopsudesse pika sõõmu õhku. Veab õhku läbi hammaste sissepoole. Vanamees vedas vilinal hinge. Põder vedas õhku ninna, sõõrmeisse. b. (nuusutamise, nuhutamise, haistmise kohta). Käidi köögis ninaga lõhna vedamas. Lükkas ahjusiibri kinni ja vedas ninaga õhku. Koer vedas koonuga võsa poole. Koer veab ninaga (õhku) ja uriseb. Nina veab lillelõhna. c. (suitsetamise kohta). Veab ahnelt, närviliselt suitsu, paberossi, sigaretti, pläru. Isa vedas kiirustamata piipu. Vedas paar mahvi, pika sõõmu (sigaretist). Veab suitsu sügavale kopsudesse. d. (luristamise kohta). Muudkui köhatab ja veab ninaga.
15. (laulmise kohta). Naised hakkasid viisi vedama.
16. hästi minema, õnne olema. Tal vedas eksamil kõvasti. Loodan, et nüüd hakkab vedama. Alati ei vea. Viimasel ajal ei vea kohe üldse. Ei tea, mis saab või kuidas veab. Tal ei vea naistega. Aga veab poisil: üks pruut ilusam kui teine. Kel ei vea kaardimängus, sel veab armastuses. Täna vedas hullupööra, tublisti. Sõbral üldse, mitte sugugi ei vea. Ilmaga ei vea.

vedamine ‹-se 5› ‹s›
(< tn vedama); sport palli edasitoimetamine ühe mängija poolt (jalg-, veepallis). Meeste vahel läks vägikaika vedamiseks. Tal pole tüdrukutega suuremat vedamist 'õnne'. Palli vedamine jala siseküljega.
▷ Liitsõnad: alt|vedamine, eest|vedamine, ninapidi|vedamine, sisse|vedamine, välja|vedamine, ülevedamine; köie|vedamine, palli|vedamine, sõnnikuvedamine.

vee|pall
sport ujudes mängitav sportmäng, kus üritatakse palli vastase väravasse visata. Veepalli mängima.

veeremängu|rada
sport rada, mida mööda veeremängus palli veeretatakse, keeglirada

peale viskama

1. visates, hooga peale tõstma v. panema. Poisid, visake koorem peale! Viskas vankrile katte peale.
2. selga viskama. Kohe tulen, viskan ainult mantli peale.
3. sport palli korvi v. värava suunas viskama (korvi v. värava saavutamise eesmärgil). *Väljakul joosti, anti sööte, visati peale. H. Pukk.

viske|harjutus
(näit. palli viskamiseks)

võrk ‹võrgu 21› ‹s›

1. hrl. niidist, nöörist v. traadist kootud, heegeldatud, sõlmitud v. põimitud korrapärase augustikuga kangas v. sellest valmistatud tarbeese. a. võrgulina; sellest valmistatud püünis. Tihe, hõre, suureauguline võrk. Kahesõrmeline, kolmesõrmeline võrk (vastavalt võrgusilma suurusele sõrme(de)ga mõõdetuna). Noodad, mõrrad, unnad, võrgud jt. kalapüügivahendid. Kalurid heitsid, lasksid, viisid võrgud sisse. Kogu talve olid naised võrke kudunud, paiganud. Võrgus sipleski juba paar kala. Meil püütakse kala isaisade viisil võrkudega. Talitajad kasutasid rebastele lähenemiseks erilisi kaelatange ja võrke. Hundiajamisel pandi teivaste vahele võrk üles. *.. peletas seal [= põlismetsas] koopaist uniseid karusid, püüdis neid paelte ning võrkudega kinni .. E. Kippel. b. (millegi varjamiseks, piiritlemiseks v. kaitseks kellegi eest). Daam oli kübara pähe pannud ja tiheda võrgu näo ette lasknud. Naised hoidsid oma soengut võrku pähe pannes. Aknad kaeti võrkudega, et putukad sisse ei pääseks. Krundid olid eraldatud traadist võrguga. Aianurka tõmmatud võrgu taga jalutasid kanad. Mesinikku kaitseb nõelamiste eest nägu ja õlgu kattev võrk. Marjapõõsastele tõmmati võrk peale, et neid lindude eest kaitsta. c. sport sportmängudes (näit. tennises, võrk- ja sulgpallis) väljakut poolitav nöörist tara, üle mille mängitakse palli. Lõi palli võrku, üle võrgu. Tennisist mängis võimalikult rohkem võrgus 'võrgu juures'. || kõnek võrkpall, võrkpallimäng. Tüdrukud mängivad võrku. *Meie poisid on korvis ja võrgus mõlemas üle linna koolide kõige kibedamad. S. Rannamaa. d. kõnek (muude sellisest kangatükist valmistatud esemete kohta). Naine vedeles päevad läbi võrgus 'võrkkiiges'. Lõi litri võrku 'väravasse'. Meestele tehti suvel kandmiseks trikoost võrke 'võrksärke'. Kupeesse tulnud uus sõitja upitas kõigepealt oma kohvri üles võrku. Sidus hobusele võrguga heinu ette. *Enamasti kõik kannavad käes maokaid võrke [= kandekotte] kurkide, kartulite ja kapsapeadega .. V. Luik.
▷ Liitsõnad: ahvena|võrk, heeringa|võrk, hundi|võrk, kala|võrk, kilu|võrk, latika|võrk, lõhe|võrk, mägra|võrk, räime|võrk, putuka|võrk, rebasevõrk; kale|võrk, kääni|võrk, muti|võrk, nakke|võrk, pinna|võrk, põhja|võrk, seisev|võrk, süvavee|võrk, traal|võrk, triiv|võrk, ujuvvõrk; aia|võrk, juukse|võrk, kaitse|võrk, kana|võrk, kärbse|võrk, maskeerimis|võrk, moondamis|võrk, moskiito|võrk, sääse|võrk, tara|võrk, õuevõrk; heina|võrk, hüppe|võrk, kande|võrk, kohvri|võrk, lamamis|võrk, pagasi|võrk, paki|võrk, toidu|võrk, väravavõrk; kapron|võrk, metall|võrk, nailon|võrk, niit|võrk, nöör|võrk, raud|võrk, teras|võrk, traatvõrk.
2. mõnede putukate eritatud võrguniitide põiming. Toominga lehti katsid võrgendikoide võrgud. Ämblik oli toanurka tiheda võrgu kudunud. Ämblik püüab oma saagi võrku.
▷ Liitsõnad: ämblikuvõrk.
3. piltl lõks (2. täh.), püünis. Valede, pettuste, intriigide võrku punuma. Ta oli Antsuga abiellumise mõtte pähe võtnud ja tõmbas nüüd järjest võrku koomale. Sind tahetakse kavalusega võrku meelitada, püüda, vedada. Langesin petise võrku. Sulid olid ta osavalt oma võrku mähkinud. Neiu sattus, läks elumehe meelituste võrku. Lõpuks tuli uni ja mässis ta oma võrku. *Tema eksitee viib küll vanakurja võrku ... M. Traat. *Aga kui sipled ühe [tütarlapse] võrgus, ei näe sa enam teisi. P. Viires (tlk).
▷ Liitsõnad: armu|võrk, patu|võrk, une|võrk, vaenu|võrk, võlavõrk; kurivõrk.
4. ristuvate ja lõikuvate horisontaal- ja vertikaaljoonte, omavahel ühendatud liinide v. ühenduste süsteem. Tihe veresoonte, kortsude võrk. Meridiaanid ja paralleelid moodustavad kaardil võrgu. Põlletikandeid on tehtud nii diagonaalrombilisele kui horisontaalsele võrgule. Tänavate, maanteede, tunnelite, jõgede võrk. On rajatud kuivenduskraavide, side- ja elektriliinide võrk. Hansalinnad moodustasid kaubandusliku võrgu. Tallinn oli mereteede võrgus varem eeskätt transiitsadam. Ära unusta puhkuse ajaks külmkapp võrgust välja lülitada. || info arvutivõrk; võrgustik (3. täh.); internet. Omavahel võrguks ühendatud arvutid. Interneti-laadse võrgu väljatöötamine algas 1960. aastatel. Pani, riputas pildid võrku üles. Seda raamatut saab võrgust lugeda.
▷ Liitsõnad: joonte|võrk, kaardi|võrk, koordinaatvõrk; ruut|võrk, rombvõrk; detail|võrk, drenaaži|võrk, elektri|võrk, jae|võrk, jaotus|võrk, kaabli|võrk, kanalisatsiooni|võrk, kaubandus|võrk, kontakt|võrk, kraavi|võrk, kuivendus|võrk, kõrgepinge|võrk, liiklus|võrk, liini|võrk, maandus|võrk, maantee|võrk, müügi|võrk, raadio|võrk, raudtee|võrk, ring|võrk, side|võrk, soojus|võrk, teede|võrk, telefoni|võrk, telekommunikatsiooni|võrk, toite|võrk, translatsiooni|võrk, valgustus|võrk, veevõrk; analoog|võrk, digitaal|võrk, info|võrk, kohtvõrk; inseneri|võrk, tehnovõrgud.
5. mingil maa-alal paiknevate ühte liiki asutuste, rajatiste, organisatsioonide v. kontakteeruvate isikute kompleks. Maakoolide, rahvamajade, haiglate võrk. Radarite, vaatlusjaamade võrk. Sõjaväebaaside, koonduslaagrite võrk. Looduskaitsealade võrk võiks veelgi laieneda. Eesti kattus tiheda spordiseltside võrguga. Agentide, informaatorite võrk. Üle maa kujunes välja laialdane „Sakala” levitajate ja kirjasaatjate võrk. Langesime varitsejate võrku.
▷ Liitsõnad: apteegi|võrk, asustus|võrk, haridus|võrk, jälitus|võrk, kino|võrk, kooli|võrk, levitamis|võrk, linna|võrk, spionaaži|võrk, teenindus|võrk, tervishoiu|võrk, toitlustus|võrk, transpordi|võrk, turuvõrk.

vastu võtma

1. pakutavat, antavat, ulatatavat v. saadaolevat oma valdusse v. kasutusse võtma. Taksojuhid võtavad meelsasti jootraha vastu. Võta õllekann vastu, kui pakutakse. Läks presidendilt autasu vastu võtma. Koer ei võta võõralt inimeselt sööki vastu. Sünnipäevalaps võttis vastu lilli ja kingitusi. Võttis vanaisa päranduse vastu. Üks hangub ja teine võtab kuhja otsas heinu vastu. Kiirustas esikusse telegrammi vastu võtma. Valis hulk aega vabade korterite vahel ning võttis lõpuks vastu ahiküttega toa. Võttis vastu õppejõu, tehasedirektori ametikoha. || sport (palli) tabama ja tagasi lööma v. kinni püüdma; kahinguga nõustuma. Alt kahe käega vastuvõetud palling. Mängijal ei õnnestunud välkkiiret söötu vastu võtta. Valge oli sunnitud kahingu, etturiohvri vastu võtma. || sünnitajale abiks olema. Ämmaemand käib lapsi, sünnitusi vastu võtmas. Perenaine valvas, et õigel ajal vasikat vastu võtta.
2. koosseisu lülitama, kuhugi sobivaks tunnistama. Eesti võeti vastu NATO-sse. Gümnaasium võtab vastu uusi õpilasi. Kirjanike liit ei võtnud sel aastal vastu ühtki uut liiget. Raad võttis noore meistri linnakodanikuks vastu. Ta oli meie sõpruskonda vastu võetud. Noormees võeti sõjaväeteenistusse vastu.
3. kedagi teat. eesmärgil (ametiasjus, vestluseks, läbivaatuseks, külalisena jne.) enda poole lubama; kellegi v. millegi suhtes teat. käitumist ilmutama. President võtab uue saadiku vastu homme. Ministrid võtsid vastu naaberriigi delegatsiooni. Advokaat võtab vastu neljapäeviti ja reedeti. Arst võttis iga päev vastu mitukümmend patsienti. Perenaine võttis ränduri vastu ja pakkus talle süüa. Peeti pidusid ja võeti sageli külalisi vastu. Külalised võtsid pruutpaari vastu auvärava all seistes. Eksamit vastu võtma 'teadmisi kontrollima'. Vastaskandidaat võeti vastu vilekooriga. Koori esinemine võeti vastu 'esinemisele reageeriti' marulise aplausiga. Ema võttis lapsed uksel vastu etteheitvate pilkude ja pahase torinaga. Tema sõnad võeti vastu pahameelehüüetega. Igaüks võtab meelsasti vastu häid mõjutusi. Kriitika võttis uue romaani hästi vastu. || piltl kellegi jaoks valmis olema. Öine mets võttis meid vastu vaikuse ja süngusega. Ülikoolilinn võttis noori sõbralikult vastu. Oleks ta vaid aimanud, et teda võtab vastu nii halb teade. || (liiklusvahendi kohta). Uduse ilma tõttu lennujaam vastu ei võtnud 'ei lubanud lennukitel maanduda'. *Ta [= jaamaülem] läks, nagu ikka, uhke hoiakuga vastu võtma kolme minuti pärast saabuvat reisijaterongi. E. Männik.
4. heaks kiitma, nõustuma; kehtivaks kuulutama; ant. tagasi lükkama. Ettepanek, nõuanne võeti rõõmuga vastu. Me ei lahku siit enne, kui meie nõudmised on vastu võetud. Neiu võttis mehe käe, kosjad vastu 'nõustus mehega abielluma'. Ma ei saa teie küllakutset vastu võtta. Abi, toetust vastu võtma. Mehed võtsid väljakutse, kihlveo vastu. Võttis vastu 'omaks' muhamedi usu. Vaherahutingimused tuleb igal juhul vastu võtta. Põhiseaduse võtab vastu riigikogu. Koosolek võttis tegevusprogrammi vastu. Pärast pikki vaidlusi võeti otsus siiski vastu. || tervitusele, helistamisele vms. vastama. Ei saanudki aru, kas tere, teretus võeti vastu või mitte. Võttis väljasirutatud (tere)käe meelsasti vastu. Sekretär võtab kõnesid vastu: helistatakse nii kodu- kui välismaalt. Keegi ei võtnud telefoni vastu. || kõnek (inimese kehaga seoses). Vanainimese kere ei taha enam kanget leili vastu võtta. Ega nii palju või süüa, kui kõht, magu, vats vastu võtab. Nälg ajab sööma, aga süda ei võta vastu. *Temal oli sihuke pea, et see mitte ei võtnud koolitarkust vastu. R. Roht.
5. meeltega tajuma. Inimese kõrv ei võta nii kõrgeid helisid vastu. Kujundeid võtame vastu nägemise ja kuulmise teel. *.. ruttaks ehk seegi poeg ema käe hellitusi vastu võtma. V. Saar.
6. millegi saabumist pidulikult tähistama. Meil oli koos lõbus seltskond uut aastat vastu võtmas. Kirikukellad kutsusid usklikke lihavõttepühi vastu võtma. Esimest maid võeti vastu ilutulestikuga.
7. hrl. millelegi ebameeldivale reageerima. Kaotust pole lihtne vastu võtta. Laev võttis merel vastu ootamatu tormi. Pärast viljarikast aastat ole valmis ikaldust vastu võtma. Kompanii pidi vastu võtma uue lahingu, rünnaku. Talupojal tuli sageli kupjalt ihunuhtlus vastu võtta. Tugev inimene võtab saatuselööke vastu püstipäi, valu trotsides. *Kuidas nemad [= rikkad] ka õnnetuse ja vaesuse kord vastu võtavad? M. Metsanurk.

värav ‹-a 2› ‹s›

1. müüris, aias v. seinas olev tarind, mis võimaldab sisse- ja väljapääsu (hrl. ka veokiga); ka ava selle tarindi jaoks. Mõisapargi, karjakopli, marjaaia, vangilaagri värav. Kiriku, rehealuse, tööstushoone värav. Laiad, rasked, võretatud väravad. Laudadest, lattidest, lippidest värav. Kahe poolega värav. Õueaial on kolm väravat. Vanalinna piirab müür Viru ja teiste väravatega. Kiriku rasked väravad, ka värava sisse ehitatud väike uks, on lukus. Pane värav ööseks kinni, haaki. Kas värav on haagis? Teeb värava mõlemad pooled lahti. See värav viib teise tänavasse. Mõisaõue pääseb lõuna poolt Atla värava kaudu. Auto sõitis väravast sisse. Mitu bussi püüdis korraga bussijaama väravast välja sõita. Koer pääses väravast, väravate vahelt läbi. Kutsikas jäi meie värava ees auto alla. Väravale koputati, põrutati. Ajas hobuse otse surnuaia väravasse 'värava juurde'. Lapsel oli kombeks väraval, väravas 'värava juures' seistes teisi koju oodata. Keegi tuli värava kääksudes õue. Vahib nagu vasikas uut väravat 'juhmilt, midagi taipamata'. Taevaserval paistis vikerkaar kui värav. || (üldisemalt sisse-, juurdepääsu vms. tähenduses). Balti jaama peetakse Tallinna väravaks. Hiiumaal on kaks väravat: sinna pääseb kas laeva või lennukiga. Sakslane oli Moskva väravais, väravate all 'lähistel'. Villid on nakkusele soodne värav. Teos jäi tsensuuri kitsasse väravasse, kitsaste väravate taha kinni. Igale värava tagant 'juhuslikule' tulijale ei maksa kohe korterit anda. *Pane kõrvale iga margake mis võid, sest mark on sama väärtusega kui frank, ja need teevad Pariisi väravad sullegi lahti! I. Talve. | piltl. Talve väravas 'talve hakul' pole õige aeg kalaretke plaanitseda. Heinaaeg on värava taga 'peagi saabumas'. Tal oli aega ennast ette valmistada surma väravast läbiminekuks.
▷ Liitsõnad: aia|värav, garaaži|värav, haigla|värav, hoovi|värav, kalmistu|värav, kiriku|värav, kloostri|värav, linna|värav, lauda|värav, lossi|värav, põllu|värav, rehe|värav, staadioni|värav, talu|värav, talli|värav, vabriku|värav, valli|värav, vangla|värav, õuevärav; koduvärav; jalg|värav, karja|värav, kontroll|värav, külg|värav, paraad|värav, pea|värav, suur|värav, sõidu|värav, taga|värav, turva|värav, välisvärav; kivi|värav, latt|värav, laud|värav, plank|värav, puu|värav, raud|värav, sepis|värav, varbvärav; kaar|värav, lükand|värav, pöörd|värav, ripp|värav, sild|värav, tiib|värav, võlvvärav; mere|värav, paradiisi|värav, põrgu|värav, taeva|värav, õhuvärav.
2. eraldi olev väravataoline tarind. Võidukaart kujutav kõrge värav. Berliini sümbol Brandenburgi värav. Suurslaalomi väravad 'lipuvardad, mille vahelt võistleja peab läbi sõitma'. Pulmarongi teele oli siginenud laasimata kuuskedest värav. Käivad läbi tantsupaaride kätest moodustatud värava alt. *Isa toob kaks, kolm seljatäit vilja väravatele [= rõuguredelitele] .. A. H. Tammsaare. || veevoolu sulgev luuk; vee läbipääsuava. Lüüsikambri alumised väravad. Tammi keskel olevad väravad avatakse kevadel suurvee ärajuhtimiseks.
▷ Liitsõnad: au|värav, gabariit|värav, lume|värav, pulma|värav, rõugu|värav, slaalomi|värav, tuisu|värav, vilja|värav, võiduvärav; liigvee|värav, lüüsi|värav, paisu|värav, vesivärav.
3. (sportmängudes:) kahest postist, neid ühendavast põiklatist ja väravavõrgust koosnev tarind, kuhu vastasvõistkond püüab lüüa palli v. litrit. Pall läks kas väravast mööda või lendas kõrgelt üle värava. Vastaste väravas seisis kiire reaktsiooniga hokimängija. Mäng kandub vaheldumisi ühe värava alt teise alla. || õnnestunud katse saata pall v. litter üle väravajoone. Värav! (hüüatus tabamuse korral). Jaan lõi esimese värava. Vaheldusrikas mäng lõppes väravateta viigiga. | piltl. Pall on teie väravas 'teie kord on tegutseda'. Kõik sõnavõtjad mängisid ühte väravasse 'esitasid ainult ühe poole seisukohti'.
▷ Liitsõnad: ava|värav, hoki|värav, ilu|värav, jalgpalli|värav, viigi|värav, võiduvärav.

värava|vaht [-vahi]
väravas vahti pidav mees. a. väravavalvur. Linna, kloostri väravavaht. Ainult väravavahi loal pääseb tehase territooriumile. b. (sportmängudes:) mängija, kelle ülesandeks on takistada palli v. litri sattumist väravasse. Väravavahil oli tegemist pealevisete tõrjumisega. Mängu tulemus sõltub paljuski väravavahist.

üles|vise
hrl sport palli viskamine üles (tennisemängul)