|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
polaarne ‹-se 2› ‹adj›
1. polaarpiirkonnas asuv, sellele omane, sealt pärinev, sellega seotud. Polaarne kliima. Tundra levib Euraasia ja Põhja-Ameerika polaarsetes osades.
2. polariseerunud, vastasnimelisi pooluseid v. rühmi moodustav. Polaarne aatom, molekul. Polaarsed 'polaarsetest molekulidest koosnevad' ained.
3. piltl täiesti vastandlik. Hea ja kurja polaarne vastandlikkus.
primaarne ‹-se 2› ‹adj›
esmane. a. esimesena avalduv v. esinev, algne, otsene, vahetu. Primaarne ja sekundaarne. Kas mateeria on primaarne? Kivimi primaarsed koostismineraalid. Vesi kui elutegevuse primaarne substants. Primaarsed 'vahetult kosmilise päritoluga' osakesed. Primaarsed 'kohapealsed, algsed' dolomiidid. Primaarne 'iseseisev, teistest haigustest sõltumatu' verejooks, šokk, lööve. Primaarsed 'terveid v. elujõus puid kahjustavad' kahjurid. b. põhiline, esmatähtis. Primaarne on kunstniku looming, mitte tema eraelu. Koosolekul olid primaarsed rahaküsimused.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|