[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

paremus ‹-e 5› ‹s›
parem-olek kellegagi või millegagi võrreldes; seda osutav seik, omadus vms. Püüdleme paremuse poole. Samm, pööre paremuse poole, paremusele. Uue kirjaviisi paremus selgus üsna pea. Meie mängijad suutsid oma paremuse maksma panna. Vastasmeeskond alistati 10-punktilise paremusega. Suurmeister saavutas juba avangus paremuse. Asbesti paremus(t)eks on kuumakindlus ja mittepõlevus. *.. tegin rasket tööd, orjasin, aga elu jäi ikkagi viletsaks – paremust ei tulnud. A. Taar. *.. püüdis igal viisil vana usu paremusi uue usuga võrreldes näidata.. A. Kalmus.