[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

parteitu ‹1›

1. ‹adj s› parteisse mitte kuuluv (isik); nõuk NLKP-sse mitte kuulunud (isik). Ta on iga riigikorra ajal parteitu olnud. Parteitu kommunist. Parteitud ja parteilased.
2. ‹adj› väljaspool parteide huve seisev, poliitliliselt neutraalne, objektiivne; ant. parteiline (2. täh.) Parteitu ajaleht, suhtumine.