[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

peo ‹14› ‹s›

1. pihk [pihu]. Töömehe parkunud peod. Tüdruku peo on ülaseid täis. Andis hobusele peo pealt, peost leiba. Hoiab lapse kätt oma peos. Hoidis kaussi kahe peo vahel. Luges 'ennustas' peo pealt tulevikku. Libistas peoga üle juuste. Lõi endale peoga otsaette. Töötas nii, et peod rakkus, rakud peos. Võtab allikast peoga vett. Viskas kanadele peoga teri. Ema andis lastele peoga 'tublisti' kompvekke. Nii vastik hais, et hoia nina peos. Veeretab iga senti peo peal 'ei raatsi raha välja anda, on ihne'. Töö sai tehtud ja raha laoti, loeti, maksti peo peale 'otse, puhtalt kätte'. Tal peod lausa sügelevad töö järele 'tahab kangesti tööd teha'. Inimesi oli seal nagu peoga puistatud 'väga palju'. Mäe otsast paistis küla nagu, kui peo peal 'väga selgesti'. Sina oled ju peo peal kantud, seepärast sa ei saavutagi midagi (ülimalt hoitud ja hellitatud inimese kohta). | piltl. *Hästi tunneme oma pisikollektiivi, ka ööelu on meil peo peal. O. Anton. || ‹ainsuse sisekohakäänetes adverbi- v. postpositsioonilaadselt› kätte; käes; käest a. ‹adverbilaadselt›. Seisab, müts peos. Mis sa sest raamatust niisama peos hoiad, hakka juba lugema! Oled mul peos ja teen sinuga, mis tahan. Kurjategijad, salakaubavedajad olid politseil peaaegu, niisama hästi kui peos. Nüüd on mul trumbid peos. Kui nii jätkad, on majas varsti puudus peos. Tundis, et olukord libiseb peost. Oled end peost lasknud ja oma hea nime ära määrinud. Kõik pudeneb peost, järele jääb vaid mälestus. *.. ja kui mina poleks ohje hoidnud kõvasti peos, poleks meid enam olnud selle koha peal! E. Särgava. b. ‹postpositsioonilaadselt›. Selles talus on ohjad peremehe peos. *..Aaralti ja Märdi saatus on minu peos. M. Talvest.
2. lina- v. kanepipeo. Naine kitkus eile üle tuhande peo linu. Kitkutud linakahlud seoti peodesse. Raatsitud peod viidi (vette) likku.

kui ~ nagu peoga pühkima ~ võtma
‹hrl. tud-partitsiibis› äkki ja jäljetult ära kaotama, ära võtma (peam. millegi psüühilis-füsioloogilise tunde kohta). Uni, valu, söögiisu, rõõm, viha, hirm on nagu peoga pühitud. Öine meeleolu oli hommikul kui peoga võetud. Kogu ta vaprus oli järsku nagu peoga pühitud. *.. need kuumad sidemed võtsid peavalu ära nagu peoga. H. Sergo.

peenike (on) peos, peenike tuleb peosse
majanduslikult vm. suhtes raskevõitu, täbar olukord käes, kibe käes; majanduslikult vm. suhtes raskevõitu, täbar olukord jõuab kätte. Raha on otsas ja peenike peos. Toiduga on peenike peos. Ma ei saa sind aidata, mul endalgi peenike peos. *Ja selle [= laskemoona] poolest näis piiratuil peenike peos olevat. A. Sinkel. *.. aga sina juba talvetagavarade kallal. Vaata, et sul kevadeks peenike peosse ei tule. A. H. Tammsaare.

peost suhu elama vt suu

silmad (on) peos, silmi peos hoidma vt silm [-a]