[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

piip ‹interj›
‹hrl. korduvana› annab edasi piibitavat heli. Telefonitorust kostis lühikesi signaale – piip-piip-piip.

piip ‹piibu 21› ‹s›

1. uimastusaine, hrl. tubaka suitsetamise riist, millel on ümmargune kaha ja õõnes vars. Puidust, savist, portselanist, sarvest, merevaigust piip. Kasejuurikast õõnestatud piip. Omatehtud piip. Piibu kaha, vars. Pika varrega, kõvera varrega, lühike piip. Hõbeilustustega piip. Meestel olid piibud suus. Pani piibu suhu, võttis piibu suust. Pani piibu põske 'suhu'. Mehed panid piibud ette. Võttis taskust piibu ja täitis selle tubakaga. Toppis piipu 'täitis piibukaha tubakaga'. Hakkas piipu seadma 'piibusuitsetamiseks ettevalmistusi tegema'. Süütas, läitis piibu. Panin piibule tuld, piibu põlema. Piipu suitsetama, popsima, popsutama, pahvima, tossutama, kiskuma, vedama. Tõmbas mõne popsu piipu. Imes tühja piipu. Piipu panema, tegema '(piipu) suitsetama'. Teeme üks piip 'tõmbame ühe piibutäie tubakat'. Istus trepil, kustunud piip hambus. Koputasin piibu vastu pingiäärt, saapakontsa tühjaks. Piip ja püss pole lapse mäng. || piibutäis. Piip tubakat ja kõhutäis süüa ei ole võlg, aga kopik raha on võlg.
▷ Liitsõnad: portselan|piip, puu|piip, savipiip; oopiumi|piip, tubaka|piip, vesipiip; rahupiip.
2. seda meenutav ese, millegi osa vms. Mesilasi peletati eemale plekist piibu abil, milles suitses pajukoor või turvas. Vanasti tehti kõik klaasesemed puhumistoru ehk piibu abil. *Puulüpsiku ja piipkannu tila e. piibu saamiseks lõigati männitüvest laud koos sobiva oksaga, millesse siis auk sisse põletati või puuriti. A. Viires.
▷ Liitsõnad: klaasi|piip, puhumispiip.

(et) hoia piip (ja prillid)
(millegi erakordse, enneolematu asjaolu kohta, mille eest tuleb end igati hoida). *Kolmetolline [mürsk]. Vaat kui kukuvad kaheteistkümnestega andma. Siis hoia küll piip ja prillid. R. Kaugver. *Mujal oleks tulnud sellest niisugune skandaal, et hoia piip. Näiteks Prantsusmaal. E. Männik.

piipu põhja vajutama ~ suruma
släng autole suurimat liikumiskiirust andma, gaasi põhja vajutama. *Kuid juba enne Narvat algas tuisk. Jäime veidi hiljaks. Nüüd tuli piip põhja vajutada. V. Pant. *.. võtsin kursi Lullikatkule. Et kaotatud aega tagasi võita, surusin, nagu autojuhid ütlevad, piibu põhja. O. Tooming.