[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

aia|plank [-plangu]
aeda piirav planktara. Aiaplangule kleebitud kuulutused.

aia|tara
aeda (1. täh.) piirav tara. Aguli luitunud majad ning längus aiatarad.

hulk|tahukas
mat hulknurkadega piiratud geomeetriline keha; ka seda keha piirav pind. Hulktahuka tahud, servad, tipud. Prisma on hulktahukas.

isogloss ‹-i 21› ‹s›
keel mingi keelenähtuse levikuala piirav joon keelekaardil

kallas ‹kalda 19› ‹s›

1. veekogu-äärne, seda piirav (pisut kõrgem) maismaariba (terminina ainult jõe, oja ja väiksema järve puhul). Kõrge, madal, lauge, järsk kallas. Järve kaldad on liivased, soised. Jõe vasak, parem kallas. Ujume kaldale! Paat tõmmati kaldale. Laine loksub vastu kallast. Saarmas elutseb jõgede ja järvede kallastes. Vesi on kalda sisse koopaid uuristanud. Aerutati kalda äärt mööda. Jõgi tõuseb, ajab, paisub üle kallaste, väljub kallastest. Paat jooksis kaldasse. Tõukas parve kaldast lahti. Läksime läbi jõe teisele kaldale. Rada kulges mööda oja, kraavi kallast. Kallastes püsima 'mitte üle kallaste tõusma'. *Nad jätsid ranna selja taha ja sammusid kaldast üles. A. Kalmus. | piltl. *Mälestused, mida ta oli vaevaga tagasi surunud, valgusid nüüd üle kallaste. P. Kuusberg. || mingi suurema veekogu (mere, jõe) lähikonnas asuv maa-ala. Eestlaste muistsed esivanemad saabusid Läänemere kallastele enne meie ajaarvamise algust. || auku, süvendit piirav ääreala. Liivaaugu, kruusaaugu, turbahaua kallas.
▷ Liitsõnad: graniit|kallas, jõe|kallas, kalju|kallas, kivi|kallas, kruusa|kallas, kõrkja|kallas, liiva|kallas, pae|kallas, õõtsikkallas; ida|kallas, lõuna|kallas, lääne|kallas, põhjakallas; vastaskallas.
2. kõnek (merel-, laevasolekule vastandatuna:) maa. *Selle kirja kirjutan seepärast merel valmis, et nii kui kaldasse saame, saadan ära. A. Kaskneem.
3. van mäe, künka v. mõne kunstliku moodustise nõlv. *Ronib siis kõrget kallast mööda mäe harjale, et siit silma kaugemale saata. J. Kunder. *Sellest [= kanarbikust] kirendasid nägusalt üksikud metsalagendikud ja raudteetammi kõrged kaldad. J. Kärner.

karja|tara

1. karjaaeda piirav tara. *.. memmele suvekööki paar seljatäit hagugi kantud, hüppas Kalle üle karjatara ja suundus metsa poole .. P. Rummo.
2. karjaaed (1. täh.) *Pimedas karjataras kõndis kaua lehma ümber .. A. Kurfeldt (tlk).

kile1 ‹6› ‹s›

1. ka anat (lahutav v. piirav) nahkjas moodustis (membrana). Keskkõrv on väliskõrvast eraldatud õhukese kilega.
▷ Liitsõnad: trummikile.
2. õhuke painduv sünteeslehtmaterjal. Kasvatab kile all kurke. Toiduained pakiti kilest kotti. Kilega kaetud raamatukaaned.
▷ Liitsõnad: polüetüleen|kile, polüester|kile, tsellofaankile.
3. õhuke ainekiht, kelme. Lakikiht moodustab kuivades eseme pinnal õhukese kile. *.. kui ta märkas, et tassides on hoopis kakao, mille pinnale hakkas just kile tekkima. L. Metsar.

kitsendus ‹-e 5› ‹s›
piirav, kitsendav asjaolu, tingimus vms. Alkoholimüügi, valimisõiguse, kalapüügi kitsendused. Endine reegel jääb kehtima ühe kitsendusega, ilma kitsendus(t)eta.
▷ Liitsõnad: sisseveo|kitsendus, tolli|kitsendus, valimiskitsendus.

klausel ‹-sli, -slit 2› ‹s›
piirav punkt v. lisatingimus (eriti lepingus). Lepingus on klausel, et see jõustub alles aasta pärast. Määruse, paragrahvi, reegli juurde käib kaks klauslit. || (üldisemalt:) mööndus. Teatava klausliga võib sellesse kategooriasse arvata ka ..

külg ‹külje 22› ‹s›

1. inimese v. looma vasak- v. parempoolne kehaosa, eriti roiete piirkond. Parem, vasak külg. Laps surub end vastu ema külge. Küljes, külje sees pistab. Küljed valutasid kõvast asemest. Surus käe vastu külge. Istusime tihedalt, külg külje vastas, küljed vastamisi. Lööb, tonksab, müksab kaaslasele küünarnukiga külge. Panin palitu külje alla 'asemeks'. Tüdruk viskles voodis unetult küljelt küljele. Keeras enda teisele küljele. Sel ajal pööras ta alles teist külge 'magas'. Külg külje kõrval 'ligistikku, tihedas kokkupuutes' elama, töötama. Vasturünnak tuli küljelt 'külje suunast'. Pea, keha külg (näit. linnul). Lõi hobusele piitsaga vastu külge. Kass nühib oma külge vastu mu jalgu. Koer jookseb, külg ees. Lehm oli poolest küljest saadik ojas. | (riietusesemel). Kuub on külje pealt katki. || eseme v. ruumi vasak- v. parempoolne pind. Kapp koosneb kahest küljest, põhjast, laest, tagaseinast ja ustest. Tellisel nimetatakse külgedeks kõige laiemaid tahkusid. Laev kaldub vasakule küljele. Lained õõtsutavad paati küljelt küljele. Sõitis teisele autole külje pealt sisse. Kaeveõõne küljed.
▷ Liitsõnad: looma|külg, seakülg.
2. eset piirav välispind; eseme v. maastikuobjekti üks (väline) pool. Ülemine, alumine külg. Mäe külgedel kasvab mets. Kivi päikesepoolsel küljel ei kasva sammalt. Maasika üks külg oli juba punane. Koogi üks külg on kõrbenud. Medali teine külg on sile. Vorstidel keerati pannil teine külg. Mantlil pöörati teine külg 'sisemine, pahem pool välisküljeks'. Istusime põõsa tuulealusesse külge maha. *Õue lahtine külg avanes põhja, nii et päikest nähti siin vähe. E. Rängel.
▷ Liitsõnad: ahju|külg, ala|külg, all|külg, esi|külg, mäe|külg, taga|külg, väliskülg.
3. lehekülg. Ajaleht pühendas sündmusele terve külje. Kuulutused on ajalehe viimasel küljel.
▷ Liitsõnad: kuulutuskülg.
4. piltl omadus, iseloomulik joon, esinemisvorm vms.; vaatenurk. Trükise sisuline, tehniline külg. Kunstiteose esteetiline külg. Tutvuti linna muusikaelu organisatsioonilise küljega. Asja majanduslik, rahaline külg. Igal asjal on oma(d) head ja halvad küljed. See kõik oli asja väline külg. Püüdis end näidata paremast, tugevamast küljest. Näeb kõiki asju halvemast küljest. Küsimust arutati igast küljest. Kirjandus peab valgustama elu kõiki külgi. Nähtuse positiivsed, negatiivsed küljed. Siin on kirjeldatud protsessi üksikuid olulisemaid külgi. Joonistamine oli koolis tema kõige nõrgemaks küljeks. Kust küljest ka küsimusele läheneti, ikka oli asi halb. Lool ei puudunud ka oma naljakas, koomiline külg. || konstruktsioon (ühest küljest ...) teisest küljest vastandab kaht asjaolu, täh. 'ühes suhtes ... teises suhtes, ühelt poolt ... teiselt poolt'. Ühest küljest tuli see asjale kasuks, teisest küljest aga tegi kahju. *Seda tuleb kõike arvesse võtta. Teisest küljest ei tohi ka unustada materiaalset baasi.. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: varju|külg, vormikülg.
5. suund, kant. Eesti on kolmest küljest ümbritsetud veega. Siit näeme eset samaaegselt kolmest küljest: pealt, eest ja kõrvalt. Tuul puhus pikemat aega ühest küljest. Kanad jooksid mitmesse külge laiali. Mindi laiali, igaüks ise külge. Meil pole ühine tee, mina lähen teise külge. Kuhu külge nad läksid? *Juba ammu horisondi lõunapoolsele küljele kerkinud pilv paisus silmanähtavalt.. N. Kaplinski (tlk).
▷ Liitsõnad: alltuule|külg, ida|külg, lõuna|külg, lääne|külg, pealtuule|külg, põhja|külg, tuulekülg.
6. mat hulknurka piirav sirgjoone lõik. Ruudu neli külge. Kolmnurgal on kolm külge.
▷ Liitsõnad: lähis|külg, vastaskülg.

külg|kivim
geogr mäend külgmine, küljel asuv, küljelt piirav kivim

lava ‹7› ‹s›

1. (hrl. laudadest tehtud) kõrgendatud alus, kõrgend; sellise kõrgendi pealmine osa. a. saunalava. Istuti laval, higistati ning viheldi. Kes leili ei kannatanud, kobis lavalt maha, alla. Lase sant sauna, tahab lavale. b. magamislava, lavats, nari. Vanasti olid sängide asemel lavad. *Siin lamati seinaäärseile lavadele laotatud õlgedel pikad öötunnid .. A. Mälk. c. (muude kõrgendite v. aluste kohta). Müüri laotakse hoone põrandale või vahelaele toetuvatelt lavadelt, nn. töölavadelt. Jahimehed ehitavad ulukite varitsemiseks puude otsa lava. Teede ääres on postidele toetuvad lavad piimanõude jaoks. Kuhja aluseks laoti hagudest lava. *Otse laevamasti ees asetses tugisammastele ehitatud lava – see oli kõrgem paik, millel mereröövlite käsknik taotses seista. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: kuhja|lava, magamis|lava, sauna|lava, surnu|lava, sööda|lava, tantsu|lava, tapa|lava, töölava.
2. teater kõrgendatud põrandaosa, kõrgem ruumiosa v. pind, kus esitatakse (teatri)etendusi. Lava ja vaatesaal. Estraadietendused kontserdisaali laval. Koor tuleb lavale, on laval, lahkub lavalt. Tantsijad ootavad lava taga esinemisjärge. || (teatri kohta üldse). Aleksis Kivi „Nõmmekingseppade” menu Eesti laval. Jüri Järvetit tunneme nii lavalt kui kinolinalt. „Estonias” toodi lavale 'lavastati' Verdi „Aida”. Juhan Peegli fragmentaarium sõjasuvest tuli lavale 'lavastus' „Vanemuises”. || piltl elu näitelava, (ajaloo) areen. Lavale on ilmunud uus poliitiline jõud.
▷ Liitsõnad: ees|lava, eksperimentaal|lava, kontserdi|lava, külg|lava, maa|lava, näite|lava, pöörd|lava, taga|lava, taidlus|lava, teatri|lava, vabaõhu|lava, vajuk|lava, vanker|lava, väikelava.
3. aiand raketega piiratud ning klaasi v. kilega kaetud madal lihtne katmikala hrl. köögivilja ja lillede v. nende istikute kasvatamiseks; ka selline piirav ning kattev ehitis. Ühe-, kahepoolne lava. Köetav lava. Aeda tehti kasvuhoone ning paar lava. Lavas kasvatatud kurgid. On paras aeg taimed lavast peenrale istutada.
▷ Liitsõnad: kasvu|lava, kile|lava, klaas|lava, kurgi|lava, lille|lava, sõnniku|lava, süvendlava.
4. geogr lavamaa osa. Ürgorgudega lavadeks lõhestatud Sakala kõrgustik.
▷ Liitsõnad: kõrg|lava, mandri|lava, paelava.

lava|kast
aiand taimelava piirav rake. Lavakast kaetakse pealt lavaakendega.

mandri|jalam
geogr mandrinõlva piirav väikese kaldega tasane maailmamere põhja osa

nina|tiib
anat ninasõõret küljelt piirav tiibjas moodustis. Väljahingamisel ninatiivad laienevad.

perimeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. mat ehit tasandilist kujundit piirav kinnine joon; selle joone pikkus, ümbermõõt. Hoone, platsi perimeeter.
2. med silma vaatevälja ulatuse määramise aparaat

perv ‹-e 22› ‹s›

1. kallas. Jõe, oja, järve perv. Jõe vasakpoolne perv oli kõrge, järsk, liivane, võssa kasvanud. Istub pervel ja õngitseb. Vähid elutsevad oja perve all korgastes. Sikutasime lootsiku veel kaugemale pervele. Hüppas pervelt vette. Laskus pervest alla. Nad läksid jõe teist perve mööda tagasi küla poole. Üle pervede paisunud jõgi. || looduslikku v. tehissüvendit piirav ääreala, selle nõlv, kallas v. serv. Järskude pervedega org. Ürgoru perved on kaetud metsaga. Kraavi meiepoolsel pervel kasvas maasikaid. Jäi seisma kruusaaugu kõrgele pervele. Liivaaugu perved on sisse langenud. Mööda kraavi perve läheb jalgrada. *Turbahaudade perved olid tümad ning mudased. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: jõe|perv, kraavi|perv, oja|perv, oruperv.
2. mäe, künka vms. kõrgema koha nõlv. *.. kõndisime kingu perve mööda.. H. Raudsepp. *See nisunurm asus viltusel künkalaval, mille pervede kündmisest nende järskuse tõttu oli ammu loobutud. O. Kruus.
3. äär, serv. Maantee rohtunud perved. Astusin kõnnitee pervele. Tee oli pervest perveni sõitjaid täis. Ülemiste järv paikneb Lasnamäe paelava edelapoolsel pervel. *„Ilus pühapäevahommik läks kaduma,” kahetses Vello, kui nad istusid heinamaa pervel põllu ääres. E. J. Voitk.
▷ Liitsõnad: kalda|perv, maantee|perv, teeperv.

piirang ‹-u 2› ‹s›

1. piirav, kitsendav määrus, keeld vm. asjaolu, kitsendus. Liikluskiiruse piirangud. Kõigil looduskaitsealadel on seal liikujaile piiranguid. Alkoholimüügis kehtestati ranged piirangud. Töö tasustamises esines segaseid piiranguid. Põhikiri võeti vastu paari täpsustava piiranguga.
▷ Liitsõnad: tollipiirang.
2. hrv piirav, ümbritsev ring. *See sund ja nelja seina piirang pärast hiljutise mängumaa pillavat avarust ahistas ja kohutas neid.. N. Baturin.

piirde|müür
ehit mingit ala piirav müür. Turu, väljaku, kalmistu piirdemüür. Krundid olid üksteisest eraldatud madalate piirdemüüridega.

piirde|tara
midagi piirav tara, piirdeaed. Puust, kivist, traatvõrgust piirdetara. Kõrge hekk sobib väga hästi piirdetaraks. Koduaed eraldatakse tänavast piirdetaraga. Ehitusplatsi, tehase territooriumi ümber ehitati kõrge piirdetara. Hauaplatsi malmist piirdetara.

piire ‹piirde 18› ‹s›

1. piirjoon, piir; millegi kokkupuutejoon v. üleminekuala. Hobune astus vee piirdeni ja hakkas jooma. Parte luurav rebane seisis ranna ja mere piirdel. Silm seletas merejääl tumedat lahtise vee piiret. Ta juuste piire ulatus madalale laubale. Nõu on piirdeni täis. *Seekord söödi eine hoopiski tagasihoidlikus kohas: madala männiku ja lageda rannavälja piirdes. J. Peegel. || (ebaselge) äärjoon taeva taustal, kontuur. Tornide piirded paistsid vastu taevast selgesti. Mägede sakilised piirded lõid hommikupäikeses helendama. Hämarus tumestas metsa ja kauge küla piirdeid. *Kui õhtu-udu juba luhalt tõusis ja heinasaadude piirded videvikus ähmusid, köhatas taat kõvemini kui muidu ja tegi tööle lõpu. F. Tuglas.
2. midagi piirav, ümbritsev ese v. muu objekt v. pind. Aia piirdeks oli raudpostide külge kinnitatud traatvõrk. Pargi piirdeks oli sepistara. Ehisaia, veekogude piirded. Õue piirdena hakati kasvatama kuuskedest või põõsastest hekke. Matuseplatsi eraldas hall graniidist piire. Sepisrauast piirdega ümbritsetud terrass. Rippsillal polnud mingeid piirdeid. Sõidutee piirded. Panime lillepeenra piirdeks ümmargusi kive. Ujulas ei tohtinud piiretest kaugemale ujuda. Akna- ja ukseavade piirded olid valgeks värvitud. Seinad koos teiste piiretega kaitsevad juurvilja hoiuruume väliskeskkonna mõjude eest.
▷ Liitsõnad: aia|piire, akna|piire, trepi|piire, õuepiire; kaitse|piire, välispiire.
3. hrv ümbritsev ring. *Lombakas teinud mokkadega ümber tõrre serva piirde. M. J. Eisen. *Mägede piirdes org oli tumenenud. N. Baturin.
4. zool paksem nahk kabja v. sõra ülaserval. Hobusel olid valged piirded kapjade ümber.
5. hrv juukselahk. *Ta pruunid helkja varjundiga juuksed, mis keskelt olid lihtsalt piirdega jaotatud, pooleldi varjasid peaaegu liiga kõrget otsaesist. A. Aspel (tlk).
▷ Liitsõnad: juuksepiire.
6. anat perifeeria, väline osa. *Südamest piirde poole minnes ahenevad lindude arterid järjest.. E. Kumari.

piirik ‹-u 2› ‹s›
tehn piirav seadis. Piirikutega triikraud ei lähe liiga kuumaks.
▷ Liitsõnad: automaat|piirik, kiirus|piirik, koormus|piirik, voolupiirik.

politseinik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›
politseiteenistuja, alam politseiametnik. Vormis, erariides politseinik. Politseinik tabas kurjategija, koostas protokolli, kontrollis dokumente. Politseiniku öine valvekord. Lamav politseinik kõnek kiirust piirav künnis sõiduteel.
▷ Liitsõnad: jaoskonna|politseinik, kriminaal|politseinik, liiklus|politseinik, märuli|politseinik, piiri|politseinik, ratsa|politseinik, rea|politseinik, sala|politseinik, välipolitseinik.

poolring|joon
poolringi (1. täh.) piirav joon

ring|horisont
teater lavaruumi tagant ja külgedelt poolkaares piirav püstloodne kangas, lavataevas

ringi|nöör
poksiringi piirav nöör. Kaotaja kukkus ringinööridesse.

sekvester ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. jur riigiorgani kehtestatud ajutine vara kasutamist piirav keeld v. kitsendus. Kohtulik, lepinguline sekvester. Vabrik, vara pandi, võeti sekvestri alla. Tema varandus on kõik sekvestri all.
2. med vet elundist v. koest eraldunud kärbunud osa (hrl. luuird)

tara ‹11› ‹s›

1. maa-ala piirav tõke, aed. Karjamaa, kooliaia, naabermaja tara. Teivastest, palkidest, lattidest, raudvarbadest tara. Maja ümber tehakse, ehitatakse tugev tara. Saartel esineb palju lahtistest kividest laotud tarasid. Ehituskrunt piirati kõrge taraga. Muldvalli ja taradega ümbritsetud linnus. Karjaõu eraldati taraga puhasõuest. Murrab tarast, tara küljest roikaid. Koer hüppas üle tara. Vereurmarohtu otsi tarade äärest. Lapsed pugesid läbi tara naabri aeda. Pilliroog palistab jõge tiheda tarana.
▷ Liitsõnad: aia|tara, elav|tara, elektri|tara, kaitse|tara, karja|tara, kivi|tara, kuuse|tara, latt-|tara, lipp|tara, metall|tara, palk|tara, piht|tara, piirde|tara, pistand|tara, plank|tara, puit|tara, puu|tara, põim|tara, põõsas|tara, püst(and)|tara, raud|tara, roigas|tara, rõht|tara, varb|tara, võrktara.
2. aiaga piiratud ala karja jaoks. Lehmad lamavad taras ja mäletsevad. Tarast kostis määgimist. || (poollahtine) varjualune, suvelaut. Kari aeti ööseks tarasse. | (üldisemalt). *Kohviku ette ehitatud taras istus üksik mees .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: karjatara.
3. ka meteor Kuu v. Päikese ümber nähtav rõngas. Öeldakse, et päikese tara tähendab head, kuu tara kurja. *Külmast ahtaks tõmbunud täiskuu oli oma sinakas taras täiesti taevasse tõusnud. J. Kross. || (üldisemalt:) ring, rõngas. Tema pea ümber nähti otsekui pühaduse tara. *Mu silmad vajusid auku ja nende ümber asetusid sinised tarad. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: valgustara.
4. karjaaed (2. täh.)

tänava|joon
tänavat piirav mõtteline joon. Aiad laiutasid üle tänavajoone.

vahe|sein

1. hrl ehit hoonet ruumideks jaotav piirdetarind. Puust, laudadest, tellistest, kipsplaatidest vahesein. Tubade vahel oli madal, õhuke, paks vahesein. Korterite, tubade vaheseinad. Kerge vahesein eraldas sahvrit esikust. Pealt lahtine vahesein jagas korteri kaheks. Tema kasutada oli vaheseinaga kööktuba. Töölised elasid suures vaheseinteta kivibarakis. Vaheseinteta kasvuhoone. Teiselt poolt vaheseina, vaheseina tagant kostis kopsimist. | piltl. Pole õige näha ületamatut vaheseina kirjaniku kahe loominguperioodi vahel. || piirdetarind mingis sõidukis. Kajutite, kupeede vaheseinad. Laeva autotekk on jagatud vaheseinte abil mitmesse ossa. *Tääv oli veekindlate vaheseintega eraldatud muust laevast. A. Hint. || jaotav pind mingis mahutis, õõneselundis v. mujal. Kütusepaagis on aukudega vaheseinad. Nina vahesein.
▷ Liitsõnad: kilp|vahesein, klaas|vahesein, laud|vahesein, paneel|vahesein, puit|vahesein, sõrestik|vahesein, tellis|vahesein, vineervahesein; liidend|vahesein, lükandvahesein.
2. piltl piirav, takistav tõke inimrühmade, ka üksikinimeste suhtlemises ja üksteisesse suhtumises. Ühiskondlikud, seisuslikud, seisuste vaheseinad. Selles maanurgas olid veel võrdlemisi tuntavad vaheseinad rikaste ja vaeste vahel. Teatav vahesein pererahva ja tööpere vahel püsib. Vanade ja noorte vahel kõrgus ületamatu vahesein. Vahesein õpetaja ja õpilaste vahel. Nende vahel püsis nagu mingi mõistmatuse vahesein. Ajad muutuvad, endised vaheseinad langevad.

valimis|tsensus
valimisõigust piirav nõue (näit. paiksus-, vanusetsensus)

vee|piire
veepiir (1. täh.); veekogu piirav ehitis. Lapsed jooksid mööda veepiiret. Seisti veepiirdel ja oodati paati. Lained sööstsid vastu veepiiret.

õue|aed

1. (talu)õue juurde kuuluv aed. Talu õueaed. Igaüks tahtis, et tee tema õueaia alt läbi läheks. Vanatädi pani kevadel kartulid oma õueaeda maha.
2. õue piirav tara. Poiss istus õueaia otsas. Õueaia mulk, värav.