[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

all|kiri

1. omakäeliselt kirjatähtedega kirjutatud nimi teksti all. Allkiri on selge, hästi loetav, õige, võltsitud. Sekretär võttis käskkirjale direktori allkirja. Allkirja andma, tõestama. Tööriistad anti välja allkirja vastu. Üleskutsele kogutakse allkirju. Pane oma allkiri ka alla.
2. nimetus, selgitav tekst pildi vms. all. Illustratsiooni, pildi allkiri.

foto|montaaž

1. fotodest temaatilise terviku koostamine; sel teel saadud temaatiline tervik. Fotomontaaž „Taiga alistajad”.
2. eri fotode osadest pildi koostamine; sel teel saadud foto

joonistus ‹-e 5› ‹s›

1. joonistamise tulemus, joontega v. heleda-tumeda vaheldusena söe, kriidi, sule, pliiatsi v. pintsli abil pinnal kujutatu; vastav graafika liik. Lapsed tõid oma joonistused õpetaja kätte. Näitusel oli välja pandud ka A. Vabbe joonistusi.
▷ Liitsõnad: kriidi|joonistus, pintsli|joonistus, pliiatsi|joonistus, sule|joonistus, söejoonistus.
2. pildi, maali joonelemendid ning nende laad (hrl. vastandatult koloriidile, värvikäsitlusele). Värvid on hästi tabatud, aga joonistus on puine, saamatu. Värvimeelt vähe, ent joonistus see-eest vaba, elegantne, tugev, virtuooslik.
3. ‹hrl. liitsõna esiosana› joonistamine; näit. joonistusalbum, joonistusvihik

kartoon ‹-i 21› ‹s›
kunst paberile v. papile tehtud ettevalmistav loomulikus suuruses joonistus suurema seinamaali v. muus tehnikas pildi jaoks

lampaad ‹-i 21› ‹s›
väike õlilamp pühakuju v. -pildi ees. Ikooni ees vilkus lampaadi tuluke.

laser|plaat
heli, teksti v. pildi optilist digitaalsalvestust kandev, laserikiirega loetav ketas. CD-d, CD-ROM-id, DVD-d jt. laserplaadid. Lauljatar andis välja oma esimese laserplaadi.

magnetofon ‹-i, -i 10› ‹s›
magnetiline heli- (v. heli- ja pildi) salvestus- ja taasesitusriist. Lülitab magnetofoni sisse, välja. Magnetofon mängib. Tänapäeva murdeuurija käib magnetofoniga murdekõnet lindistamas.
▷ Liitsõnad: kassett|magnetofon, reporteri|magnetofon, stereo|magnetofon, stuudio|magnetofon, videomagnetofon.

molbert ‹-i, -it 2› ‹s›
kunst maalitava pildi tugiraam, maalipukk. Lõpetamata maal molbertil. Seab molberti üles ning hakkab maalima.

paspartuu ‹14› ‹s›
pildi tausta moodustav paksemast paberist v. kartongist ääris, raamis, kant. Lai valge paspartuu oli akvarellile sobiv taust. Hele papist paspartuu.

piksel ‹-sli, -slit 2› ‹s›
info pildi vähim kahemõõtmeline element, millele saab sõltumatult kinnistada tunnuseid, näit. värvust ja intensiivsust

pildiline ‹-se 5› ‹adj›
pildi v. piltidega seotud, piltide kaudu edasiantav. Televisiooni pildiline kommunikatsioon, informatsioon. Probleemistik on leidnud illustratsioonides hea pildilise kehastuse. Muhamedi usk keelab igasuguste elavate olendite pildilise ja skulptuurse kujutamise.

pildi|väli
fot objektiivi nägemisvälja teravam osa pildi formaadi suuruses

riide|trükk
tekst mustri, teksti, pildi vm. trükkimine riidele

rütm ‹-i 21› ‹s›

1. korrapärane vaheldumine v. kordumine. a. (hingamis- ja südametegevuse kohta). Rind tõusis ja vajus hingamise rütmis. Pulsi korrapärane rütm. Veri tuikab soontes kindlas rütmis. b. (liikumise v. liigutuste kohta). Sammude, liigutuste rütm. Tüdruku rinnad rappusid käimise, astumise rütmis. Uisutajal kulus õige rütmi omandamiseks tublisti vaeva. Sõudjad hoidsid rütmi. Võimlemisharjutuses oli tempot, rütmi ja graatsiat. Paat õõtsus merega ühes rütmis. Töötajate käed toimisid masina rütmis. Väsimus kadus ja töö jätkus endises rütmis. *.. lasku ainult koodil vabamas ja ühtlasemas rütmis liikuda. M. Traat. c. muus erineva vältusega helide korrastatud ajaline järgnevus, kõigi muusikaelementide reeglipärane vaheldus. Punkteeritud, sünkopeeritud rütm. Rahvalaul liigub rahulikus monotoonses rütmis. Muusika võttis valsi rütmi. Marsi kaasakiskuv rütm. Orkestrandid kiirendasid rütmi. Trummid tagusid, raiusid rütmi. Jalg kõpsub muusika rütmis. Neiu hõljutas laulu rütmis keha. Neegrimuusika rütmid. Raske rütmiga rokk. || (ka muude, mittemuusikaliste helide kohta). Ookean kohiseb oma igaveses rütmis. Vagunirataste rütm. *.. hakkas [naaber] äkitselt hoopis teises rütmis ja kõrguses norskama. A. Vanapa. d. ka kirj samamõõduliste (v. muude tunnuste poolest sarnaste) kõneüksuste korrapärane kordumine tekstis (hrl. luuletuses). Kõne, lause rütm. Luuletuse, värsi rütm. Meetriline rütm. Ajaluulele on iseloomulik jõuline, dünaamiline rütm. Korrapärase rütmiga proosa. *Väga sagedaseks stiilivahendiks vanasõnades on rütm. E. Normann. e. (kompositsioonivahend filmi-, teatrikunstis:) tegevuspinge tõusu ja languse korrapärane vaheldumine; pildi v. heli kordumise seaduspärasus. Lavastuse, etenduse rütm. f. kunst (kompositsioonivahend arhitektuuris ja kujutavas kunstis:) värvis v. vormis korduvad detailid, mis annavad kunstiteosele liikuvust ja elavust. Joonte, kujundite, värvide rütm. Rangele klassikalisele rütmile allutatud idamaised ornamendid. Kunstniku maalid rajanevad laigu ja joone vahelduval rütmil. *Fassaadi liigendus ja rütm ning stiilne dekoor kuulub baroki valdkonda. H. Üprus.
▷ Liitsõnad: hingamis|rütm, liikumis|rütm, südamerütm; laulu|rütm, marsi|rütm, metro|rütm, polka|rütm, põhi|rütm, samba|rütm, tantsu|rütm, trummi|rütm, valsirütm; lause|rütm, luule|rütm, proosarütm.
2. (üldisemalt:) samasuguste v. sarnaste nähtuste vaheldumine looduses v. elus, inimtegevuses. Aastaaegade rütm. Tõusu ja mõõna rütm. Temperatuuri muutuste rütm. Taevakehade liikumise rütm. Pilvitusel on ööpäevane rütm. Organismile on oluline töö, puhkuse ja toitumise regulaarne rütm. Kindlas rütmis töörügamine. Inimese organism vajab väga rütmi. Tänapäevase elu, suurlinna rahutud rütmid. Haiglas möödusid päevad hoopis teises rütmis. Õnnetus viis elu pikaks ajaks tavalisest rütmist välja.
▷ Liitsõnad: aasta|rütm, bio|rütm, elu|rütm, päeva|rütm, sise|rütm, toitumis|rütm, töö|rütm, ööpäevarütm.

silt ‹sildi 21› ‹s›

1. teavitava tekstiga (ka pildi v. sümboliga) tahvel, plaat v. sedel; etikett. Haigla, advokaadibüroo, muuseumi, kõrtsi silt. Vaskne, massiivne, tagasihoidlik silt. Silt töökoja uksel, ukse kohal, katusel. Silt teatas, sildil seisis, et.. Lugesin sildilt notari nime. Hoiatav, keelav silt. Käänu taga tervitab meid silt „Kose”. Tänavanurgal polnud mingit silti. Silte maalima. Plakatkirjas silt. Saapa pildiga kingsepa silt. Uksel ripub silt „Vabu kohti pole”. Bussipeatuse ripakil silt. Vaata sildilt, kas kaup on värske. Sildita pudel. Kraabib vanad sildid moosipurkidelt maha. | piltl. Talle on mitmesuguseid silte külge riputatud, kleebitud. *Pole ju enam vahet, kas alt vedada kord või kümme, silt on küljes ja sa oled truudusetuks arvatud. M. Mutt. *Kas on siis lõpuks tähtis just silt selle kunsti kohal, mida me harrastame? F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: firma|silt, kaupluse|silt, linna|silt, muuseumi|silt, nime|silt, poe|silt, pudeli|silt, tänava|silt, ukse|silt, ärisilt; hinna|silt, hoiatus|silt, keelusilt; neoon|silt, plekk|silt, reklaam|silt, vasksilt.
2. piltl nimetus v. nimi kattevarjuna. Ilusa sildiga tühi üritus. Demokraatia sildiga varjatud vägivald. Sünnipäevapidu peeti koosoleku sildi all. Edutamise sildi all saadeti ta jalust ära. Püüab abistamise sildi all ise kasu lõigata. Varjab end kroonu eest hullumeelse sildi all.

stereo|efekt
heli (v. pildi) ruumilisuse mulje

vari ‹varju 32› ‹s›

1. tume kujutis, mis tekib valgusvoo teele jääva keha taga. Inimese, looma, hoone, mäekünka vari. Mustad, teravate piirjoontega varjud. Mida kõrgemal on päike, seda lühemad on varjud. Puud heitsid teele pikki varje. Meie majale langeb uue kõrghoone vari. Poisi vari liikus temaga kaasa. Väike varss pelgas oma varju. Karjapoiss mõõtis sammudega oma varju pikkust. Tuhmis kuuvalguses puudusid teravad varjud. Musta vihmapilve vari libises kiiresti lähemale. Päike joonistab trellide varjud kongi seinale. Maa katab Kuu oma varjuga. Ilmaaegu püüad üle oma varju hüpata 'teha midagi üle jõu käivat'. Kardab viimasel ajal omaenda varjugi 'on väga hirmul'. Koer käis oma peremehe kannul nagu vari 'lahutamatu kaaslasena'. Oskab liikuda hääletult kui vari. Kus valgust, seal varju. || piltl (millegi ähvardava, ebameeldiva kohta). Sõja, katastroofi, needuse vari hoidis meeled ärevil. Neid kummitavad mineviku varjud. Talle langes kahtluse vari. Kohtu ja karistuse vari rusus mehi. Terve elu kõndis vaesuse sünge vari ta kannul. *Külma vee abiga sai surma varju all seisja hinge äratatud. M. Sohberg. || tume(dam) värvitoon v. -varjund; (tumedam) laik; kunst (pildi) varju(s)tatud pind. Siidi liikumisel tekib läigete, varjude ja reflekside sillerdus. Mustade varjudega tumepunased roosid. Haigel olid silmade all mustad, tumedad, sinakad varjud. Päikesele ilmusid plekid ehk varjud. Valguse ja varju kontrastid. Modelleerib figuuri varjuga. *Lubab end tollipaksuselt puuderdada, silmade alla sinise pliiatsiga varjud tõmmata .. B. Alver. *Kaevukook kerkis tummas varjuta [juunikuuöises] valguses taeva poole .. M. Pihla.
▷ Liitsõnad: pilve|vari, õhtuvari; heit|vari, oma|vari, pool|vari, täisvari.
2. (kellegi v. millegi ebaselgelt nähtava kujutise kohta). Puude vahel vilksatas kellegi vari. Üle linna sööstsid kurjakuulutavalt mürisedes mustad varjud – vaenlase hävitajad. Akna tagant libises mööda ähmaseid varje. *Õhtu langes üle linna. Sinised varjud hiilisid üle vallide ja majade. F. Tuglas. || hingelise seisundi peegeldus inimese näol. Üle mehe näo lendas mõtlik, murelik, valuline vari. Näole ilmus ärevuse, kohmetuse, pettumuse, kurbuse vari. *Tõnissoni nägu läks aeg-ajalt rõõmsamaks. Tusane, isegi natuke tige vari, mis seal enne oli, kadus .. O. Luts. || ‹eitavates väljendites› mitte kübetki, üldsegi mitte. Valetaja näol polnud märgata piinlikkuse varjugi. Tema süüs ei saa kahtluse varjugi olla. Ta ei kannata enam mehe varjugi. Näeksin parema meelega, et su varjugi siin ei oleks. *.. majesteetlikult ujusid merihobud vähimagi hirmu varjuta kajakkide juurde. N. Kaplinski (tlk).
▷ Liitsõnad: kahtluse|vari, muige|vari, mure|vari, naeratuse|vari, pahameele|vari, tusa|vari, valuvari.
3. päikese eest kaitstud ja seetõttu suhteliselt pime ja jahe koht, vilu. Kirikus oli hea vari. Lagendikul polnud vähematki varju. Mõni taim ei talu üldse varju. Leeskputk võib kasvada ka varjus. Kraadiklaas näitas varjus 30 pügalat. Astus varjust päikese kätte. Kõrb – see on varjuta liivameri. *.. millest [= lepavõsast] ei ole vist muud kasu, kui see jahe vari, mida ta annab kõrvetaval päeval parmude eest pakkupugevale karjale. P. Krusten.
▷ Liitsõnad: kuuma|vari, viluvari.
4. (üldiselt:) kaitse tuule, sademete, hädaohu vms. eest; peavari, ulualune. Hulkur ei leidnud külma põhjatuule eest kusagilt varju. Otsis vinguvate kuulide eest varju mätaste tagant. Koer saab kurja ilmaga varju kuudist. Pakkusime teelisele ööseks varju. Tulekahju jättis kümned inimesed varjuta. Öö on varga vari. *Vanaelu ja kaevu vahel seisis oksapinu, millest talvise tuisuga suur vari oli. R. Soar. *Inimesed on nagu puud; / .. neist mõned pakuvad varju / ka hilissügise iilides .. V. Verev. || ‹ainsuse kohakäänetes adverbi- v. postpositsioonilaadselt› ulualla, peitu; uluall, peidus; ulualt, peidust a. ‹adverbilaadselt›. Vili saadi õigeks ajaks varju. Röövlid olid ilmselt kuhugi varju pugenud. Jooksis äikese eest kangialusesse varju. Sõja eest mindi metsa ja sohu varju, varjule. Kutsikas hüppas peremehe sülle varjule. Kas mahume kõik siia varjule? Laevad sõitsid tormiähvardust kuuldes sadamasse varjule. Kala oli põhjamudas varjus, varjul. Armastas teisi jälgida, ise varjul püsides. Vaata, et sa saladust teiste eest varjul pead! Maapõues on varjul suuri rikkusi. Meie emakeeles varjul olev ilu. Sädeleva oraatorina jättis ta kõik teised esinejad varju 'tagaplaanile'. Kiirustamise märgid ei jäänud lugeja silmade eest varju, varjule 'märkamata'. Mis kõhus, see kõrval, mis vatsas, see varjul. *.. mõnikord on väliselt halva taga hea peidus, teinekord jällegi välise hea taga halb varjul. A. Beekman. *Rätikkaelad varjult kaesid, / vennikesed varjult kuulsid .. G. Suits. b. ‹postpositsioonilaadselt›. Mees kadus majade varju. Laps puges eesriide varju. Purjetati kaitsvate saarte varju, varjule. Peidab näo krae varju. Metsa varjus pole tuult ega tuisku. Neeme varjus oli lainetus väiksem. Mäed olid halli uduloori varjus, varjul. Mehed istuvad kivivirna varjul ja söövad. Rohutuka varjus oli linnupesa. Märkasin, kuidas ta käe varjus haigutas. Suu oli habeme varjus. Põgenes pimeduse, öö varjus, varjul. Laps passis neid salaja kardina varjust. Päike paistab pilve varjust. Haug sööstis kupulehtede varjust saagi kallale. Piilub poissi ripsmete varjust. Uje tüdruk jäi oma sõnaka venna varju 'jäi oma sõnaka venna kõrval silmapaistmatuks'. Lein jäi muude murede varju. Oskab nalja varjus kõik asjaliku ära ütelda. Parem vana varjul kui noore ilul. *.. ma olen siin küllalt juba need päevad eitede seeliku varjus nohisenud. R. Janno.
▷ Liitsõnad: tuule|vari, tormi|vari, vihmavari.
5. varjav rajatis, varjualune, ulualune. Viis hobused varju alla. Nüüd võib sadada, hein on kõik varju all. Too väljast varju alt kuivemaid puid.
▷ Liitsõnad: peavari.
6. varjamine, varjav kate; varjav ese v. vahend. a. kate. Kannab oma suure kõhu varjuks pontšot. Päike paistis otse näkku, nii et pidi käe varjuks silmade ette panema. Peitis koti radiaatori taha ja laotas rätiku varjuks peale. Rändasid mägedes ilma tekkide, mantlite ja muu varjuta. Mesinik tõmbas pähe suure varju nagu koti. *Ikka pidi [lastel] midagi soemat seljas ja mingit varju jalas olema. A. H. Tammsaare. b. sirm. Vihma hakkas sadama ja kõik tegid varjud lahti. Kandis ereda päikesega pea kohal varju. Teenija magas köögis varju taga. Laual põles rohelise varjuga lamp. Allalastud varjuga kaless peatus trepi ees. | piltl. Preisimaa seisis tollal Poola riigi varju all. Kasutas varjuks pseudonüümi.
▷ Liitsõnad: ihu|vari, jala|vari, katte|vari, külma|vari, lambi|vari, näo|vari, päeva|vari, päikese|vari, silma|vari, tuule|vari, vihma|vari, voodivari; metall|vari, paber|vari, plekk|vari, siidvari vrd langevari.
7. (kellegi v. millegi kohta, mis vaevu, väga nõrgalt meenutab võrdlusobjekti). Narkomaan pole enam inimene, vaid inimese vari. Kiitleb oma oskustega, kuid jääb ikka tõelise meistri kahvatuks varjuks. Kaunitari portree oli originaali kõrval ainult nõder vari. Nende kooselust oli järele jäänud ainult õnneliku aja vari. Märkasin tal üle näo vilksatamas üksnes naeratuse varju. *See ei olnud senine Maali, see oli ainult surnukahvatu vari temast. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: inim|vari, surmavari.
8. piltl vaim, surnud inimese kehatu kuju. Tunneb kadunud isa varju enda üle valvamas. Esivanemad on läinud varjude riiki, valda, maale. *Isa oma sõnadega manas esile mingisugused nimetud varjud ja need hakkasid liikuma Kõrboja hoonetes nagu elavad olevused. A. H. Tammsaare.
9. piltl kurjus, kurjuse maailm. Elus on alati nii valgust kui varju. *Igal inimesel on pahesid ja voorusi, igal on valgust ja varju. J. Roos.
10. kõnek toit, kõhutäide. Võttis hommikul kiiruga kõhule varju. „Noh, aitüma,” ütles tüdruk söömist lõpetades, „sai natuke keresse varju.”. *Sellest [= pudrutilgast] ei saa kõhtu kuigi suurt varju, rehkendas Jüri. L. Tigane.
▷ Liitsõnad: kõhuvari.

video-
‹liitsõna esiosana› liikuvat kujutist puudutav, sellega seotud, pildi-, kujutis(e)-; videosalvestatud; näit. videosignaal, -telefon; videofilm, -läkitus, -pöördumine

video|grammofon
videoplaadil salvestatud pildi ja selle juurde kuuluva heli taasesituse seade

video|kaamera
telekaamerast ja videomagnetofonist koosnev seade, mis salvestab nähtava pildi ja selle juurde kuuluva heli videolindile elektrisignaalina, kamkorder. Valvesüsteemides kasutatavad videokaamerad. Jäädvustas reisi videokaameraga. Videokaamera mikrofon.

video|magnetofon
(televisioonisaate, televisiooni- v. videokaamera) pildi ja selle juurde kuuluva heli salvestuse ning taasesituse seade. Televiisoriga ühendatud videomagnetofon.

video|salvestus
nähtava pildi ja selle juurde kuuluva heli salvestamine infokandjale hilisemaks taasesituseks; videosalvestis. Võistlusest, lavastusest tehti videosalvestus.