[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pilbas ‹pilpa 19› ‹s›

1. pikem õhuke puukild. Peened pilpad. Tulehakatuse pilpad. Lõikasin noaga lõmmust pilpaid. Süütasin kasetohu ja pilbastega puud põlema. Panime lõkkesse pilpaid juurde. Pole pilbastki 'üldse puid' ahju panna. Süütas pliidi alt pilpaga piibu põlema. Ais purunes vastu posti nagu pilbas. Ta on pihast peenike nagu pilbas. Ise nagu pilbas, aga peab dieeti. *Igatahes maja küljest ta küll põletusmaterjali ei hakka kangutama nagu Kakk-Karla, kes oma rehehoone viimse pilpani pliidi alla toppis. J. Sarapuu. || piltl (kõhna inimese kohta). Ta on pilbas, mulle meeldivad ümmargusemad tüdrukud.
▷ Liitsõnad: puupilbas.
2. (hrl. puu v. puueseme) purunemisel tekkinud kild v. tükk. Kui lahti ei tee, löön ukse pilbasteks! Lõhkusime kasti pilbasteks. Suur laine lõi paadi vastu kivi pilbasteks. Välk lõi puu pilbasteks. Vanker lendas perutava hobuse järel pilbasteks. Rongiõnnetuses paiskusid, purunesid vagunid pilbasteks. *.. hirmsa hooga ta tõstab tooli pea kohale ning virutab põrandale, nii et pilpad vastu seina raksatavad. B. Alver. | piltl. Arvustajad tegid autori pilbasteks. *.. et lendaksid pilpaiks kõik pehkinud kolkad / uute maailmade sünnil. H. Talvik.
3. katusepilbas. Pilpaid kiskuma, tõmbama. Pilbastega katust katma, paikama.

sinna|samasse ‹adv›
sinna, sellesse samasse kohta. Sulges ukse ja jäi sinnasamasse seisma. Viskas koti laua alla ja mütsi sinnasamasse. Seadsime pilpad sinnasamasse hunnikusse. Tuli õhtul sinnasamasse kõrtsi, kus eilegi olnud oli. Surnud jäeti sinnasamasse paika.

turri ‹adv›

1. (karvade, okaste vms. kohta:) püstisesse asendisse, (harjasena, salkudena) püsti; harali. Koer ajas karvad turri ja hakkas lõrisema. Kassi karvad tõusid turri. Siil ajab okkad turri. Kuked ajasid kaelasuled turri ja sööstsid teineteisele kallale. Hirmust läksid kuklakarvad turri. Juuksetukk tõusis jonnakalt turri. Juuksed hoiavad turri. Tuul ajas juuksed turri. Korratult ripnevad vurrud tõusid aeg-ajalt turri. Talle ei saa midagi öelda, kohe ajab okkad turri 'vihastab, paneb pahaks'. *Talle tundus, et isahundi turi oli veel rohkem turri kerkinud .. J. Kross. *Vanad pragunenud pilpad [turbaküüni katuses] kiskusid irvakile ja turri. A. Viirlaid.
2. ärritatuks, pahuraks ja tigedaks. Igasugused ootamatused ajavad turri. Teiste naer ajas tüdruku veel rohkem turri. Poiss tõmbus isa jutu peale natukene turri. Läks ametniku sõnade peale päris turri. Kui talt midagi isiklikku küsida, läheb ta jalamaid turri.

õhik ‹-u 2› ‹s›
õhuke liistak, plaadike. Mineraali uurimiseks mikroskoobi all tuleb sellest valmistada õhik. Luukoe kiud moodustavad lamelle ehk õhikuid. Laastud, pilpad, sindlid ja muud õhikud.