[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pind ‹pinnu 21› ‹s›

1. puidust irdunud terav killuke. Nõelterav pind. Pind läks sõrme, jalga. Pind on küüne all. Astusin pinnu jalga. Võtsin pinnu nõelaga, näpitsatega välja. Labidavars annab pinde. Värvimata trepikäsipuu ajas pinde. Pisike pind sõrmes, suur valu. *Murdudes oli [tamme] tüvi kännu küljest lahti kiskunud pikki valgeid pinde. H. Pukk. | piltl. *.. ja inimesed ihaldavad ennem hukka mõista, kui vabandada, nad näevad ligimese silmas ennem pindu kui oma silmas palki. E. Vilde. *.. ainult harva andis end tunda üks valus pind mu hinges, mis sinna oli jäänud endisest ajast. O. Luts.
▷ Liitsõnad: puupind.
2. lauaserv, pindlaud. Saematerjali pinnud läksid kütteks. Ladusime lühikeseks saetud pinnud riita. Pindudest kokkulöödud kuur, värav.
▷ Liitsõnad: kütte|pind, lauapind.
3. murd lehtpuu koorealusest kihist kistud õhuke riba (näit. punumiseks)

pind1 ‹pinna 23› ‹s›

1. eseme, olendi vm. väliskiht, pealmine kiht. Sile, tasane, ebatasane pind. Kivi krobeline pind. Karvase pinnaga riie. Kudumi mustriline pind. Tahvli pind ei tohi olla liiga libe. Kriimustused kummikute läikival pinnal. Mööbli poleeritud, lakitud pind. Detailide töödeldud, töötlemata pind. Niiskes ja kuumas õhus on higi aurumine keha pinnalt takistatud. Taime lehtede pinda katab vahajas kiht. Pilvede liigitamisel on oluline ka pilvede alumine pind. || piltl pealispind, väline olemus. Kriitika nõrkuseks on sageli libisemine pinda mööda. Sügavamal pinna all küdes rahulolematus edasi. Pinna all võib peituda mõndagi, mis kiirel lugemisel silma ei hakka. *Nagu näeme, libiseb pastorist luuletaja sulg välist pinda kaudu, taotlemata erilist tundesügavust. A. Vinkel.
▷ Liitsõnad: ihu|pind, jää|pind, keha|pind, lehe|pind, lume|pind, mulla|pind, naha|pind, pildi|pind, purje|pind, seina|pind, teepind; graniit|pind, kivi|pind, klaas|pind, krohv|pind, murupind; aurumis|pind, eraldus|pind, hõõrde|pind, kokkupuute|pind, kontakt|pind, lõhenemis|pind, lõike|pind, löögi|pind, murde|pind, murdumis|pind, puutepind; külg|pind, ots(a)|pind, pealis|pind, sise|pind, välispind.
2. aluspõhja kattev pind, maapind, maismaa pind; maakamar, pinnas. Üle kahe kolmandiku maakera pinnast on kaetud veega. Erinevate pindade – põld, niit, mets, kõrb – puhul on vee aurumine erinev. Kõva, pehme pind. Viljakas, niiske, liivane, savine pind. Võrdlemisi kivine pind. Põhja-Eesti paene pind. Soo õõtsuv pind. Kuivade liivaste pindade metsastamine. Rammusa mullaga pind. Pind on siin viljakasvatuseks vähesobiv. || (üldisemalt mingi ala maapinna, ka territooriumi kohta). Mu jalge all on taas sünnimaa püha pind. Vabadusvõitlejate veri on niisutanud kodumaa pinda. Mis tõi su siia võõrale pinnale, rändaja? Lahingud polnud veel kandunud Eestimaa pinnale. Esmakordselt viibin Prantsusmaa, Ameerika pinnal. Pind muutus kurjategija jalge all palavaks ja ta põgenes üle piiri. Ta põrm puhkab võõras pinnas. *Mu süda on kinni su pinnas, / mu kannatav sünnimaa. J. Kärner. || (muude taevakehade pealiskihi kohta). Rakett viis vimpli Kuu pinnale. Teame vähe kaugemate planeetide pinnast. || piltl üldine olukord, tingimused, vajalik keskkond; üldine suhtumine. Uuendusteks polnud pind veel küps. Vitamiinivaegus loob soodsa pinna haiguste tekkimiseks. Uue mõistmine eeldab vastuvõtlikku pinda inimese hinges. Valgustuslikud ideed langesid juba ettevalmistatud pinnale. Manitsustest polnud abi: sõnad langesid viljatule pinnale. Ükskõiksus on kuritegudele soodsaks pinnaks. Tuli pinda sondeerida: kas meid võetakse vastu või mitte? *Kodulugu sai pinnaks, mille kaudu kooliuuenduse ideed hakkasid algkoolide õppetöös levima. F. J. Eisen.
▷ Liitsõnad: alus|pind, kodu|pind, maapind; asfalt|pind, betoon|pind, kalju|pind, liiva|pind, pae|pind, raba|pind, rohu|pind, soopind; kald|pind, kallakpind; kasvupind.
3. alus, põhi, jalgealune. Sumasime poris, otsides kõvemat pinda. Ujusime kalda poole, et pääseda kindlale pinnale. Parkett oli lapsele liiga sile pind, ta kukkus ühtepuhku. Plahvatuse ajal tundsime, et pind jalge all kõikus. *Selge on ainult see, et pind maksva korra talade alt on ära uhutud ja katus langeb varsti meile kaela. V. Adams. | piltl. Pärast finantsskandaali ei saanud ta enam kunagi kindlat pinda jalge alla. Enesekriitikat tehes lõi ta süüdistustel pinna alt. *Andrese mustad mõtted ei kestnud kuigi kaua, sest neil oli vähe olulist pinda. Tema ise kui ka Krõõt, mõlemad olid ju alles noored.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: alus|pind, kande|pind, kõla|pind, toetus|pind, toitepind.
4. vedeliku v. vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht. Järve peegelsile pind. Sügisese mere rahutu pind. Vee pinnal ujusid mullid. Õli läikiv pind. Kalad tõusid pinnale hingama, putukaid püüdma. Lind sukeldus ja tõusis uuesti pinnale. Uppuja kerkis mõned korrad pinnale. Allveelaev tõusis pinnale. Lahe pinda katab jäälobjakas. Vaht kerkis supi pinnale. Räbu tõuseb pinnale. *..sealt kuskilt kostab sulpsatus: kala kargas pinda. R. Sirge. || piltl (seoses kellegi, millegi esilekerkimisega, aktiivse toimimas olekuga). Võimuvahetuste ajal ujub pinnale ikka kahtlasi kujusid. Ebameeldiv lugu minevikust ujus jälle pinnale. Lahendus probleemile tõusis alateadvusest pinnale. *Pealegi vaevas teda nüüd lakkamatult mingi ebamäärane mälestus, mis tahtis kõigest jõust pinnale tõusta.. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: jõe|pind, järve|pind, laine|pind, mere|pind, peegel|pind, veepind; nivoopind.
5. pindala, ala (suuruselt). Hoonetealune pind. Umbes 50 ha suurune pind. Aia, metsaalade pind. Maaparandusobjektide pind on aasta-aastalt suurenenud. Kilealusel pinnal kasvatati varajast köögivilja. Talul on küllaldaselt pinda, aga see on väheviljakas. Elamu akende pind peab moodustama vähemalt 1/8 põrandapinnast. Karusnaha pind jagatakse eri väärtusega osadeks. || (ruumide) põrandapind; (elamispinna kohta). Abiruumide pind. Vabanenud pinnale paigutati viimistlusosakond. Üürime välja pindu äriruumideks. Pinnaga on raskusi, ligemal ajal pole korterit lootagi. Üleliigsele pinnale võeti üüriline. Tahaksin uues kohas elada sama suurel pinnal kui ennegi.
▷ Liitsõnad: hoonestus|pind, kasvu|pind, kogu|pind, koristus|pind, kultuur|pind, külvi|pind, lava|pind, põllu|pind, üldpind; elamis|pind, lisa|pind, manööver|pind, miinimum|pind, põranda|pind, tootmispind.
6. ‹hrl. väliskohakäänetes› piltl see, millel miski rajaneb, millele miski tugineb, millest miski lähtub. Vastuolud tekkisid majanduslikul, maailmavaatelisel pinnal. Ta tervisehäired tekkisid psüühilisel pinnal. Jutt läks, kaldus isiklikule pinnale. Jääb selgusetuks, missuguselt pinnalt sai tüli alguse. Konflikt võrsus isiklike vastuolude pinnalt. Rahvusliku liikumise pinnal sündinud selts. Vaba konkurentsi pinnal tekkinud monopol. Antiik-Kreeka kultuur arenes idamaade kõrge kultuuri pinnal. Realistlikud kunstnikud jäid vanade traditsioonide pinnale. Sõpruskond kujunes välja ühise õppimise pinnal. Jutustus võrsus kirjaniku isiklike tähelepanekute pinnalt. Selline järeldus võis tekkida ainult asjatundmatuse pinnal(t). Enesesüüdistuste pinnal tekkinud sisepiinad. Kõik lepingu pinnalt tekkinud vaidlused lahendatakse kohtu korras. || tase, tasand. Jutustused jäid vaid üldise kirjeldamise pinnale. August Kitzbergi esimesed näidendid olid veel olustikurealismi pinnal. Kiriku ehituslugu on jäänud veel mitmeti oletuste pinnale. Ta oli kunstiga kokku puutunud vaid asjaarmastajalikul pinnal. *Mõndagi jäi minu elukogemuste pinnalt arusaamatuks. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: lähtepind; tasapind.
7. mat ruumis liikuva joone jäljena tekkiv kahemõõtmeline kujund (geomeetria põhimõisteid). Geomeetriline pind. Kooniline, silindriline pind. Kumer pind. Prismaline, püramiidne pind. Hulktahkne pind. Silindri ja koonuse külgpinnad kuuluvad kõverate pindade hulka.
▷ Liitsõnad: kera|pind, koonus|pind, silinderpind; horisontaal|pind, kõver|pind, lõike|pind, põik|pind, pöörd|pind, rõht|pind, tasa|pind, vertikaalpind.

kindlat pinda jalge alla saama, kindel pind jalge all
(mingis suhtes kindlustunde saavutamise v. selle olemasolu kohta). Ei tundnud oma esinemises kindlat pinda jalge all. *Seega kasvas tema linnatarkus päev-päevalt ja ta tundis pikkamisi, et ta saaks nagu kindla pinna jalge alla. A. H. Tammsaare.

pinda jalg(ad)e alt kaotama, pind kaob jalg(ad)e alt
kindlustunnet, enesekindlust minetama; kindlustunne, enesekindlus kaob. Ants ei olnud endas enam nii kindel, tal hakkas pind jalge alt kaduma. *Ja tõesti on kaotanud Olev pinna jalge alt. Kas ta siiski ei talitanud valesti? R. Vaidlo.

pinda käima
kõnek närvidele käima, tüütama. Küll käib pinda selline asi. See tüüp käib kõigile pinda.

pinda leidma ~ võitma ~ võtma
poolehoidu võitma, levima, maad võtma. Uus harrastus leidis ikka rohkem pinda. Barokkstiil ei leidnud Inglismaal pinda. Looduskaitseideed võidavad pinda. Talurahva vabastamise nõue oli laiemalt pinda võtmas.

pind kõigub jalg(ad)e all
(keegi) tunneb end mingis suhtes ebakindlana, ei ole kindlustunnet. *Sa ei ole mitte kindel eneses. Sul kõigub pind jalge all. J. Kärner.

pinna peale andma ~ tegema
peksa andma, naha peale andma. Varitseti võõra küla poissi, et sellele pinna peale teha. *Tule aga, tule, kurat! Tahtsin sulle juba ammugi pinna peale anda. E. Vilde.

[kellelegi] pinna peale käima
kellelegi liiga tegema, kedagi taga kiusama; kellelegi tüütavalt peale käima, kelleltki tüütavalt midagi taotlema. Kui mõni poiss koolis talle pinna peale käima hakkas, jooksis kohe kaebama. Mida rohkem talle pinna peale käidi, seda vihasemalt ta vastu hakkas. *Pärast seda, kui minu isa nendega [= priiusekirjadega] rendihärradele pinna peale käis, pole neid enam ammu vaja olnud. H. Sergo.

pind2 ‹pinna 23› ‹s›
kõnek pind [pinnu]; pindlaud. Saagimisel tekkinud kitsastest laudadest ehk pindadest tehti kaste. Pinnad on hea küttematerjal. *Ants sai igast palgist kaks lauda ja kaks paksu pinda. A. Kalman.

pinnaks silmas olema vt silm [-a]

pinde (välja) ajama
(torkiva füüsilise v. hingevalu kohta). Jalg, käsi ajas valusaid pinde. Jalad surisevad ja sääred ajavad nagu pinde välja. Hõõrusime külmunud varbaid, lõpuks hakkasid nad punetama ja pinde ajama. *Niipea kui sa temale [= naisele] näitad, et su nõndanimetatud hing ajab pinde – oled sa kadunud. O. Luts.

pinnuks silmas olema vt silm [-a]