[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pipar ‹pipra 20› ‹s›

1. bot vormirohke lõunamaine taim, mille viljadest saadakse maitseainet (Piper). Must, pikk, jaava pipar. Pipart kasvatatakse kuuma ja niiske kliimaga troopikamaades.
▷ Liitsõnad: beetli|pipar, nelk|pipar, vürtspipar.
2. mõne köögivilja- ja maitsetaime, näit. paprika (e. punapipra) v. tšillipipra kohta. Kasvatab punast pipart.
▷ Liitsõnad: magus|pipar, punapipar.
3. eelmiste viljad maitseainena. Must, valge, roheline pipar. Punane pipar. Cayenne'i pipar. Teraline, peenike pipar. Riputas supi peale, toidu sisse liiga palju pipart. Pane marinaadi paar tera pipart. Küüslaugu ja pipraga tugevasti vürtsitatud toit. Kurgiots on kibe nagu pipar. | piltl. Ta teeb mu elu piprast mõrumaks. Neis lugudes on mahlakust, parasjagu soola ja pipartki. *Selle peale võin ma pipart võtta [= kindel olla], et Saare Leili kõneleb tõtt.. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: rosee|pipar, tera|pipar, vürtspipar.
4. ‹liitsõna järelosana› mõnes kodumaise rohttaime nimetuses
▷ Liitsõnad: mets|pipar, vesipipar.
5. kõnek ligipääsmatu, pirtsakas, uhke tütarlaps. Tüdruk on igavene pipar. *„See Liisu, see on sihuke minu sorti pipar,” ütles Ragne mõtlikult. T. Kallas.

pipart [kelle(le)gi] keelele ~ keele peale
ütlus kellegi jutu peale umbes tähenduses 'ära sõnu ära!'. Nüüd on sõit käes! – Pipart keelele! *„Kui hääd koogid teie küpsetate!” – „Pipart teile keele pääle: varsti on juba kook põlenud” .. M. Mõtslane. *Viilup: Kas kardad, et ta [= täkk] sult varastatakse? Toomas: Pipart su keelele .. H. Raudsepp.