[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

plank ‹plangu 21› ‹s›

1. umbes 5–10 cm paksune kitsam laud. Saeveskis lõigati planke, saeti palke laudadeks ja plankudeks. Paksud plangud on virnas. Plankudest kokkulöödud pingid. Tahutud plankudest põrand. Plankudest laud, aed. Laeva plangutus tehti tugevatest plankudest. Hallist plangust majaosmik. Kangutasime tarast plangu lahti. Madrus lükkas vaadi mööda planku laevale. Laeva plankude õmblused naksusid. Jahi plankudest kate.
▷ Liitsõnad: kuuse|plank, männi|plank, tammeplank; laeva|plank, paadiplank.
2. vahedeta laudaed, -tara, plankaed. Krunti piiras kõrge plank. Tugeva tiheda planguga ümbritsetud majaõu. Madal, juba lagunev plank. Maja ümber ehitati plank. Poiss ronis plangule, üle plangu. Ära kisu plangust lauda lahti! Poisid hiilivad plangu varjus. Plangule kleebitud kuulutus. | piltl. *Las näeb, et siin on ka inimese elule neid kuramuse plankusid ja traadist tarasid ette tõmmatud. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: aia|plank, hooviplank.

plank1 ‹plangi 21› ‹s›
asutuse v. ettevõtte nimega kirjapaber; osaliselt ettetrükitud tekstiga leht täitmiseks, blankett. Vastus tuli linnavalitsuse ametlikul plangil. Avalduse, telegrammi plank. Meil tuleb veel üks trükitud plank täita.
▷ Liitsõnad: kirja|plank, telegrammi|plank, veksliplank.

plank2 ‹plangi 21› ‹adj›
kõnek rahatu, vaene, paljas. Ta on plangimast plank, pole pennigi taskus. Mängis sõbra kaardilauas päris plangiks poisiks. Mees on end plangiks joonud. *Needki kroonikesed tassi otsekohe pankadesse, ja ise ikka plank nagu nööp. O. Luts.