[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kõrgendama ‹37›
kõrgemaks muutma. a. püstsuunas millegi ulatust suurendama. Planku, valli, müüri kõrgendama. Aias on maapinda kunstlikult kõrgendatud. b. suurendama (astme, taseme poolest). Palka kõrgendama. Kõrgendatud stipendium. Kõrgendatud nõudlikkus, töökohustused, normid. *..alles kaks kuud tagasi kõrgendasite üüri. E. Männik. c. (hääle, heli kohta). Mees muutus ägedaks ja kõrgendas häält. Räägib kõrgendatud toonil, tooniga. *..helid pikkadest pasunatest, mida laamad agaralt puhuvad kord heli kõrgendades, kord madaldades.. H. Kiik (tlk). d. (meeleolu kohta:) tõstma, ülevamaks muutma. Mehed olid juba paari klaasi järel kõrgendatud meeleolus.

nätsti ‹adv interj›
nätsuga, nätsatades. Lumepall lendas nätsti vastu planku. Kivi kukkus nätsti porri. Andis teisele nätsti rusikaga.

plank ‹plangu 21› ‹s›

1. umbes 5–10 cm paksune kitsam laud. Saeveskis lõigati planke, saeti palke laudadeks ja plankudeks. Paksud plangud on virnas. Plankudest kokkulöödud pingid. Tahutud plankudest põrand. Plankudest laud, aed. Laeva plangutus tehti tugevatest plankudest. Hallist plangust majaosmik. Kangutasime tarast plangu lahti. Madrus lükkas vaadi mööda planku laevale. Laeva plankude õmblused naksusid. Jahi plankudest kate.
▷ Liitsõnad: kuuse|plank, männi|plank, tammeplank; laeva|plank, paadiplank.
2. vahedeta laudaed, -tara, plankaed. Krunti piiras kõrge plank. Tugeva tiheda planguga ümbritsetud majaõu. Madal, juba lagunev plank. Maja ümber ehitati plank. Poiss ronis plangule, üle plangu. Ära kisu plangust lauda lahti! Poisid hiilivad plangu varjus. Plangule kleebitud kuulutus. | piltl. *Las näeb, et siin on ka inimese elule neid kuramuse plankusid ja traadist tarasid ette tõmmatud. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: aia|plank, hooviplank.

riivamisi ‹adv›

1. kergelt kellegi v. millegi vastu minnes, riivates. Laev läks madalikust riivamisi üle. Kuuehõlm pühib riivamisi vaasi laualt maha. Naine toetus riivamisi vastu meest. Ema huuled puudutavad riivamisi lapse laupa. Äigas riivamisi naabripoisile vastu kukalt. Sai relvast riivamisi pihta. Õhtuse päikese kiired puudutavad riivamisi planku. *Kui saaks kergelt, küljega, riivamisi, jääda auto alla! L. Kibuvits. || (silmavaate kohta:) vilksamisi, silmanurgast, mitte otse. Vaatab riivamisi tulija poole. Üritas riivamisi uustulnukale pilku heita. Heitsime teineteise poole riivamisi pilke. Nad vaatasid üksteisest riivamisi mööda. Poiss piidles riivamisi ema.
2. pealiskaudselt, põgusalt, möödaminnes; vihjamisi, ääri-veeri. Probleemist kõneldi, asja käsitleti, sel teemal peatuti riivamisi. Olen seda ajakirja ainult riivamisi silmitsenud. Oleme õnnetusest riivamisi kuulnud. Ariklis kirjutati riivamisi ka delfiinidest. Sa ei tohi riivamisigi nii mõelda. Küsis riivamisi, milles asi.

sitikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. mardikas, kelle valmikud kaevavad väljaheidete alla käigu, et sellest toituda; (laiemalt:) roojatoiduline põrnikas. Põrnikad, sitikad jt. mardikad. Sitikate vastsed. Sitikad sumisevad. Oli kuulda sitika tiibade surinat. Suur must sitikas liikus aeglaselt üle tee. Sitikas põrkas lennul vastu planku. Selili justkui sitikas. *Keisririigi asjad käivad sitika sammul [= aeglaselt]. E. Kuus.
▷ Liitsõnad: põua|sitikas, rooja|sitikas, sitasitikas.
2. piltl (inimese kohta). a. väike (terane v. elav) laps. Kas see väike sitikas oskab tõesti juba lugeda? *Juba siis ta lausus mulle, et küll ma su, sitika, kord kosin.. H. Raudsepp. b. hlv. *Ei see sitikas tõuse täna enne lõunat. Oli ju teine täis nagu sikk, kui õhtul koju tuli.. A. Jakobson. *„Mis su tere, va sitikas, kua maksab,” vastas Pearu. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: poisisitikas.
3. (kerge kirumissõnana). *„Ah sa sitikas!” ütles Juulius tõsise pahameelega.. K. Ristikivi. *Sa sinine sitikas, kui oleks kasvõi üks korralik kergekuulipilduja... E. Raud.

uljas ‹ulja 19› ‹adj›
(hooplevalt) julge, vahva; reibas, hoogne. Uljas meremees, ohvitser, katselendur. Ülemeelikult uljas kihutaja sõitis vastu planku. Saanud püstoli kätte, muutus ta kohe uljamaks. Mees oli küllalt uljas avanssi küsima. Rõõmsameelse ja ulja olekuga tüdruk. Jaagu uljas esinemine meeldis kõigile. Rääkis oma uljast mereretkest. Poisid marssisid uljal sammul minema. Lõi kõlama uljas rivilaul. *Ja toidukraamiga kandekotid olid ta kunagist uljast rühti lookjamaks koolutanud. O. Kruus. || (lõbusalt, naljakalt) väljakutsuv. Uljas juuksetutt pealael. Uljad husaarivuntsid.

võõpama ‹võõbata 48›
värvima, pintseldama. Õlivärviga, lakiga, krohviga võõpama. Tee keskele võõbati pidev valge joon. Võttis pintsli ja hakkas planku võõpama. Võõpas majaseina, aknalaua, värava pruuniks. Õunapuude tüved olid lubjaga valgeks võõbatud. Kirevaks võõbatud lõuend, pühademuna. *Vanamees võõpas lauad paksult kliistriga kokku, kleepis plakati plangule .. M. Käbin (tlk). | piltl. Klatšimoorid võõpasid uudisele värvi peale ja levitasid seda siis agaralt. *Võõbates kiirtekullaga kaskede valgeid tüvesid, vajub päike metsa taha. K. Põldmaa. || minkima, meikima. Naine võõpas huuled tulipunaseks, silmalaud siniseks, kulmud tumedateks kriipsudeks.