[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

platooniline ‹-se 5› ‹adj›

1. ainult hingeline, meelelisusest vaba (eriti armastuse kohta). Platooniline armastus, igatsus. Platoonilised tunded, suhted. Nende vahekord jäi platooniliseks. Ta on su platooniline imetleja.
2. ainult idees eksisteeriv, tegelikkuses olematu v. kättesaamatu. *Kuid esialgu liiguti siiski alles platooniliste soovide piirkonnas, astumata tegelikke samme. F. Tuglas. *Nimekaid [male]mängijaid saatis samalaadne tunnustus.. Ja see polnud sugugi platooniline tunnustus, sest mänguoskuse eest tasuti vahel õige heldelt. V. Heuer.