[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

armastus ‹-e 5› ‹s›

1. sügav kiindumus. a. kellessegi, eriti vastassoost isikusse. Platooniline, meeleline, erootiline, seksuaalne armastus. Suur, sügav, puhas, tõeline, kirglik, ennastsalgav, hell, õrn, pime armastus. Õnnetu, keelatud armastus. Armastus esimesest silmapilgust, esimene armastus. Armastus tekib, tärkab, kustub. Noormees avaldas neiule armastust. Püüab võita tütarlapse armastust. Nad abiellusid armastusest. Ainult õhust ja armastusest ära ei ela. Mehe armastus naise vastu. Ema armastus laste vastu. Vennalik, emalik armastus. Perekonnas valitses üksmeel ja armastus. Vana professorit meenutati tänutunde ja armastusega. Armastus kõige elava vastu. b. (elutu objekti puhul ka nõrgenenult:) eriline huvi, meeldumus. Armastus looduse, kodu ja töö, teatri, kunsti vastu. Ei teinud seda raha pärast, vaid armastusest asja vastu.
▷ Liitsõnad: ahvi|armastus, asja|armastus, elu|armastus, ema|armastus, enese|armastus, inim|armastus, isamaa-|armastus, jumala|armastus, kodumaa-|armastus, korra|armastus, lapse|armastus, lapsepõlve|armastus, laste|armastus, laulu|armastus, ligimese|armastus, looduse|armastus, looma|armastus, maa-|armastus, muusika|armastus, noorus|armastus, puhtuse|armastus, rahu|armastus, sala|armastus, spordi|armastus, tarkuse|armastus, teatri|armastus, tõe|armastus, töö|armastus, vabaduse|armastus, vanemate|armastus, vastu|armastus, venna|armastus, õearmastus.
2. suguline läbikäimine, armatsemine. Füüsiline, kehaline armastus. Ostetav, raha eest saadav armastus.
▷ Liitsõnad: vabaarmastus.
3. kõnek armastatu. Tal on nüüd uus armastus, pikk blond poiss. *Vassili, mu Vasjake! Vaat sina oled mu tõeline, õilis armastus! L. Promet.
▷ Liitsõnad: lapsepõlve|armastus, noorusarmastus.

karske ‹1› ‹adj›

1. alkoholi mittetarvitav (vahel ka mittesuitsetav). Karske seltskond. Ta on karske noormees – ei võta piiskagi viina. *Olgu ta kas või väike viinamees, kust neid päris karskeid tänapäeval ikka võtta .. V. Lattik.
2. kõlbeliselt puhas, (eriti suguliselt) vooruslik. Karske tüdruk, piiga. See oli platooniline, karske armastus. Karske suudlus. Karsked eluviisid, mõtted.
3. karge, värske, karastav. Karske hommik, vesi. Mere karske jahedus. Uksest tungis tuppa pahvak karsket talveõhku. *.. las tulla maiustised, las tulla karske puuvili, et oleks õige jõulutundmus. A. H. Tammsaare.

meelelisus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as meeleline (hrl. 2. täh.)) Meelelisuseta platooniline armastus. Tantsijate liigutustes oli häbitut meelelisust.

platooniline ‹-se 5› ‹adj›

1. ainult hingeline, meelelisusest vaba (eriti armastuse kohta). Platooniline armastus, igatsus. Platoonilised tunded, suhted. Nende vahekord jäi platooniliseks. Ta on su platooniline imetleja.
2. ainult idees eksisteeriv, tegelikkuses olematu v. kättesaamatu. *Kuid esialgu liiguti siiski alles platooniliste soovide piirkonnas, astumata tegelikke samme. F. Tuglas. *Nimekaid [male]mängijaid saatis samalaadne tunnustus.. Ja see polnud sugugi platooniline tunnustus, sest mänguoskuse eest tasuti vahel õige heldelt. V. Heuer.