[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

politseinik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›
politseiteenistuja, alam politseiametnik. Vormis, erariides politseinik. Politseinik tabas kurjategija, koostas protokolli, kontrollis dokumente. Politseiniku öine valvekord. Lamav politseinik kõnek kiirust piirav künnis sõiduteel.
▷ Liitsõnad: jaoskonna|politseinik, kriminaal|politseinik, liiklus|politseinik, märuli|politseinik, piiri|politseinik, ratsa|politseinik, rea|politseinik, sala|politseinik, välipolitseinik.