[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 51 artiklit

aine|komisjon
ped komisjon teat. õppeaine v. sugulasainete õpetamisega seotud probleemide arutlemiseks ning lahendamiseks. Eesti keele, matemaatika-füüsika ainekomisjon. Haridusministeeriumi, koolide ainekomisjonid.

aju|rünnak
probleemile lahenduse otsimine rühma inimeste loova mõtlemise stimuleerimise teel

algatama ‹37›
millelegi algust panema, milleski initsiatiivi osutama, probleemi vms. tõstatama v. arutamiseks esitama. Kohtuprotsessi, abielulahutust algatama. Tema vastu algatati kriminaalasi. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatas Jaan Adamson. Koolis oli tema see, kes kõik vembud algatas. *Keegi algatas laulu, teised lõid kohe kaasa .. J. Semper.

asetus ‹-e 5› ‹s›

1. paiknemine, paigutus; paiknemis- v. paigutusviis v. -kord. Mööbli asetus toas. Viljapuude asetus aias. Kivimite asetus maakoores. Lehtede asetus varrel. Seis on malendite asetus mingil mängu hetkel. Võrkpallimeeskonna asetus väljakul.
2. (küsimuse, probleemi vms. kohta:) asetamine, seadmine. Probleemi uudne asetus.
▷ Liitsõnad: probleemi|asetus, rõhu|asetus, sihiasetus.

enese|abi
enese probleemide v. muredega tegelemine, enese abistamine . Vanurite eneseabi nõustamiskeskus. Psühhoteraapia ja eneseabi koolitus. Psühholoogilise eneseabi õpik.

eri|lehekülg
spetsiaalne, mingile alale v. probleemile pühendatud lehekülg ajalehes. Kodu-uurimise, looduskaitse, üliõpilaselu erilehekülg. „Postimehe” erilehekülg „Kirjandus ja Kunst”. Ajalehed avaldasid laulupeo kohta erilehekülgi.

ette|kanne [-kande]

1. (kunstiteose) ettekandmine, esitamine, esitus. Meisterlik, kunstipärane, õnnestunud ettekanne. Ooperi äpardunud ettekanne. Kuulati luuletusi noorte näitlejate ettekandes. Näidend tuleb veel sel hooajal ettekandele Draamateatris.
▷ Liitsõnad: esiettekanne.
2. ‹hrl. pl.› esitatav muusika-, tantsu-, laulu-, sõnakunstipala. Ettekanded keelpilliorkestrilt. Sõnalised ettekanded. Peol lõppesid ettekanded ja algas tants. Õpiti, harjutati ettekandeid kevadpeoks.
▷ Liitsõnad: estraadi|ettekanne, instrumentaal|ettekanne, soolo|ettekanne, vokaalettekanne.
3. esitatav loeng v. referaat, mingi probleemi v. teema (suuline) käsitlus. Teaduslik, populaarteaduslik ettekanne. Ettekanded põllumajanduse teemadel. Ettekande teema, teesid. Ettekannet kirjutama, pidama, kuulama. Ettekandega esinema. Seminari huvitavaim ettekanne oli haridusosakonna juhatajalt.
▷ Liitsõnad: kaas|ettekanne, põhiettekanne.
4. ametlik esitis, teade ülemusele v. kõrgemale instantsile. Kirjalik, suuline ettekanne. Ettekanne ministrile, valitsusele. Brigadir tegi direktorile ettekande tööluusurite kohta. *Varsti jõudis mööda sidetraati patarei vaatluspunktist staapi patarei komandöri ettekanne: vaenlane alustab rünnakut, lubage tulistada. R. Vaidlo.

historiograafia ‹1› ‹s›
aj
1. teatava perioodi v. probleemi ajalugu käsitlevad teosed, ajalookirjandus. Eesti, vene, baltisaksa historiograafia.
2. teadus ajalooteaduste arenemisest, ajalooteaduste ajaloost

juht|kiri
mingit aktuaalset probleemi käsitlev, hrl. esiküljel avaldatud artikkel ajalehes v. ajakirjas

keskendama ‹37›
keskpunkti, keskse probleemi vms. ümber koondama, kontsentreerima. Kogu tema tähelepanu on keskendatud ühte punkti, ühele probleemile. Mõtted olid hajali, ta ei suutnud neid keskendada. Kõik jõupingutused keskendati viljakoristamise lõpetamisele. Võistleja keskendas kõik oma jõud järgmiseks hüppeks. Kogu võim oli keskendatud ühe isiku kätte. Ta ei oska end keskendada vajalikus suunas. *Ta [= J. Ruveni] novellid on keskendatud, ei libise kõrvalistele motiividele, ei tähtsusta tarbetuid üksikasju. E. Prink.

kirjandus|teoreetik
kirjandusteoreetiliste probleemide uurija

kodaniku|algatus
inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks v. lahendamiseks. Kodanikualgatust ärgitama, edendama, toetama.

kollokvium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. üliõpilaste teadmiste selgitamine vestluse teel. Õppejõud korraldasid semestri jooksul kontrolltöid ja kollokviume.
2. teadlaste v. poliitikategelaste nõupidamine teat. probleemide üle. Kollokviumile kogunes üle 50 loodusteadlase.

konklusioon ‹-i 21› ‹s›
kirj probleemi ja konflikti lõpplahendus

koordineerimis|nõupidamine
mingite probleemide kooskõlastamiseks korraldatud nõupidamine

käsitlus ‹-e 5› ‹s›

1. käsitlemine, teat. probleemi v. ainega tegelemine; selle tegevuse tulemus. Aine, küsimuse, teema teaduslik, populaarne, monograafiline käsitlus. Midagi käsitluse alla võtma. Teos ei püüagi anda nähtuse ammendavat käsitlust. 1905. a. sündmuste käsitlus teoses on pealiskaudne. Käsitlusest on jäänud välja üks oluline moment. Probleem vajab veel lähemat käsitlust. Tema käsitluses omandas lugu teise varjundi.
▷ Liitsõnad: aine|käsitlus, probleemi|käsitlus, teemakäsitlus.
2. (teooria, võtte vms.) rakendus, kasutamine. Maalikunstniku loomingus torkab silma värvitoonide omapärane käsitlus.
▷ Liitsõnad: osa|käsitlus, vormi|käsitlus, värvikäsitlus; avangu|käsitlus, keskmängukäsitlus.

lahendama ‹37›

1. ebaselget v. vaieldavat probleemi selgitama (ning otsustama), lahendust otsima v. leidma; millessegi selgust tooma, millestki väljapääsu leidma. Teaduslikke probleeme uurima ning lahendama. Tüliküsimusi, arusaamatusi lahendama. Julge ning kiire tegutsemine lahendas olukorra. Kas tuumaenergia lahendab kütuseprobleemi? || kunstilist v. tehnilist lahendust leidma ning rakendama. Originaalselt ning huvitavalt lahendatud arhitektuuriansambel. *.. mina pidin lahendama monumendi aluse ja kaks tiibreljeefi. E. Vetemaa. || (matemaatika)ülesandele lahendust, õiget vastust otsima ning leidma. Õpilased lahendavad ülesandeid. Võrrandeid lahendama. Lahendab ristsõnamõistatust, maleülesannet.
2. hrv lahedamaks muutma, pinget vähendama. *Ta pidi pisut fantaseerima, pisut lahendama seda pinget, mis oli temasse kogunenud sama lühikese õhtu jooksul. J. Kärner.

lahendus ‹-e 5› ‹s›

1. mingi ebaselge v. vaieldava probleemi uurimisel saadav tulemus ning otsus; selgus millegi kohta; väljapääs millestki; lahendamine, lahenemine. Probleemile, küsimusele lahendust otsima, leidma. Kuriteo lahendus tuli sealt, kust ei osatud oodatagi. Kas näed asjale muud lahendust? See lahendus ei ole parim. Ootamatu, üllatav lahendus. Korterikitsikusele ei tule niipea lahendust. Probleemi lahendus nõuab aega ja vaeva. *Ainuke troost – surm, ainuke pääsetee – haud, ainuke lahendus – maine ots. A. Liives. || loov (kunstiline, tehniline vms.) idee ning selle realiseering v. realiseerimine (näit. teosena, masinana jne.). Maali kompositsiooniline lahendus on omapärane. Lavastuse revüülik lahendus. Uued tehnilised lahendused tunnistatakse leiutisteks. Moodsa lahendusega ärihoone. || (matemaatika)ülesande vastus. Õige lahendus. Mõistatuste lahendused.
▷ Liitsõnad: häda|lahendus, lõpp|lahendus, põhi|lahendus, tüüplahendus.
2. el gaaslahendus. Välk on vastasmärgiliste laengute lahendus hargneva elektrisädeme kujul.
▷ Liitsõnad: huum|lahendus, kaar|lahendus, koroona|lahendus, pime|lahendus, sädelahendus.

lahenema ‹37›

1. (ebaselge v. vaieldava probleemi jms. kohta:) selgeks saama, lahendust v. väljapääsu leidma. Probleem, tüliküsimus lahenes. Olukord pole veel lõplikult lahenenud. Mõistatus lahenes lihtsalt. Asi lahenes nagu iseenesest. Korteriprobleem ei lahene veel niipea. Kõik laheneb ajapikku.
2. lahedamaks, (pingest) vabamaks muutuma. Meeleolu, meel, tuju lahenes. *See meeldis Körberile: ta nägu lahenes .. E. Särgava.

lõpp|lahendus
lõplik lahendus. Sõda ei saa olla maailmaprobleemide lõpplahendus. || kirj püstitatud probleemi, kujutatud konflikti lahenemine, konklusioon. Romaani, jutustuse lõpplahendus.

lähenema ‹37›

1. (üha) lähemale siirduma. a. (ruumiliselt). Tagant lähenes auto. Rong lähenes jaamale. Kass läheneb saagile hiilides. Lapsed lähenesid aralt. Laul kord lähenes, kord kaugenes. Selles kohas jõgi läheneb maanteele. b. (ajaliselt). Sügis, talv läheneb, hakkab lähenema. Tähtpäev, juubel läheneb. Aeg lähenes keskööle. Kell läheneb kuuele. Jaan hakkab juba kuuekümnele lähenema.
2. olemuselt v. hulgalt kellelegi v. millelegi lähedale küündima, lähedane (3. täh.) olema. Osavõtjate üldarv läheneb sajale. Viljasaagilt läheneb tänavune aasta mullusele. Tema käitumine läheneb brutaalsele. Hullumeelsusele lähenev meeltesegadus.
3. suhetesse astuma; lähedastesse suhetesse pürgima. Oskab inimestele läheneda. Kinnise iseloomuga inimesele on raske läheneda. Igale õpilasele peaks individuaalselt lähenema. Poiss püüdis, üritas tütarlapsele läheneda. || kunstiteosele, probleemile vms. analüüsivalt, mõtestavalt juurde minema. Kriitikudki ei oska moodsale luulele alati läheneda. Näitleja on osale õigesti lähenenud.

medal ‹-i 2› ‹s›
lame hrl. ümmargune, ka tähe- vm. kujuline (vääris)metallist vm. materjalist aumärk v. mälestusese. Valgetähe, Maarja medal. Esimese järgu medal Suur Kuldtukat. Kuulus väejuht on autasustatud mitme ordeni ja medaliga. Kannab rinnas medalit. J. Hurt sai Geograafiaseltsilt tunnustusena Konstantini medali. Mitmeid leiutisi hinnati näitusel diplomi või medaliga. Poiss lõpetas keskkooli medaliga. Norra on saanud, võitnud taliolümpiamängudel palju medaleid. Meie suusataja tuli medalile 'võitis medali'. || hrl. ümmargune mündikujuline märk teat. isiku v. sündmuse mälestuseks. Borodino lahingu medal. || piltl (probleemi, nähtuse erinevatest, hrl. vastandlikest pooltest rääkides). Igal medalil on kaks külge, on ka teine külg.
▷ Liitsõnad: hõbe|medal, juubeli|medal, kuld|medal, mälestus|medal, olümpia|medal, pronksmedal.

monograafia ‹1› ‹s›
mingit probleemi, mõnda isikut vm. igakülgselt ja terviklikult käsitlev teaduslik uurimus. Mahukas, ulatuslik monograafia. V. Vadi monograafia „Eesti tervismuda”. Tuglas kirjutas monograafia Juhan Liivist.
▷ Liitsõnad: lühimonograafia.

mõtlema ‹mõtelda e. mõelda, mõtelgu e. mõelgu, mõtelnud e. mõelnud, mõteldakse e. mõeldakse, mõteldud e. mõeldud 49›

1. keeruka ajutegevuse abil asjade, nähtuste vm. omadusi ja seoseid leidma, järeldusi ja otsustusi tegema (hrl. mingi probleemi lahendamiseks, millekski selguse saamiseks). Algeliselt, primitiivselt, konkreetselt, abstraktselt, loogiliselt, filosoofiliselt, teaduslikult mõtlema. Kiiresti, kainelt, pingsalt, aeglaselt, laisalt, loiult mõtlema. Kunstnik mõtleb kujundites, kujundlikult. Tavaliselt mõtleme oma emakeeles. Õpi oma peaga, iseseisvalt mõtlema. Mõned inimesed räägivad omaette, mõtlevad valjusti. Igaüks mõtles omi mõtteid. Mõtlesin palavikuliselt, mis teha. Mõtle (hästi) ja tuleta meelde, kuidas see oli. Anna aega mõelda, las ma mõtlen veel. Nõustus ilma pikemalt mõtlemata. Ära rumalusi räägi, mõtle peaga. Mõtleb nii, et pea ragiseb, suriseb. See ülesanne pani mehe mõtlema. Inimene on mõtlev olend, tal on mõtlev aju, pea. Enne mõtle, siis ütle. *Oli ta ju koju tulnud üksinduses üht-teist selgeks mõtlema .. M. Traat. || kellelegi, millelegi oma mõtteid suunama, neid sellele koondama; kedagi v. midagi silmas pidama, arvestama. Kelle peale, kellele, kellest, mille peale, mida, millele, millest sa mõtled? Mõtleb kodustest, kodustele. Ära mõtle surma peale, mõtle elule. Raha on nii vähe, et säästude soetamisele ei saa mõeldagi. Ma tahan ettepaneku üle veel mõelda. Mõtleb aina kurbi, süngeid asju. Asja on mõeldud nii ja teisiti, on mõeldud igat kanti. Mõtleb ainult endale, oma heaolu peale. Kui sa muust ei hooli, siis mõtle vähemalt lastele, laste peale. Selle vihjega mõtles ta vist mind. Ei, ma ei mõtle Jaani, ma mõtlen seda teist poissi. Mida ta selle ütlusega mõtles? Need sõnad olid vist vastuseks mõeldud. Kas uudist tead? – Missugust uudist sa mõtled? Need aastad – ma mõtlen neljakümnendaid – olid rasked. *Mõtlen: mängus ei ole mul õnne / ja naistega mul ei vea. A. Sang. || arvama, teat. arvamusel, seisukohal olema. Mis ta endast õige mõtleb, kelleks ta end peab? Ei maksa teisest inimesest halba, halvasti mõelda. Mõtlen just nii, nagu praegu ütlesin. Mõtlesin juba, et sa ei tulegi. Ma mõtlen, et Maril on õigus. Mis sina sest loost mõtled? Talle on ükskõik, mis teised temast mõtlevad. Ära mõtle, et sina oled maailma naba. Ega te ometi mõelnud, et tulime siia logelema!
2. kavatsema, plaanitsema. Mõtlesin ennast talle appi, abiks pakkuda. Mõtles kleidi pikkade varrukatega teha. Kuidas sa mõtled puhkust veeta? Vahib vihaselt otsa, justkui mõtleks kallale tulla. Mul on seni juba tehtud, kui tema alles mõtleb. Mis siin enam mõelda, teeme nii – ja valmis! Paistab, et ta ei mõtlegi käsku täita, minema hakata. Hakka tööle! – Ei mõtlegi! Romaan on mõeldud kolmeosalisena, kolme eri raamatuna. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi toimimise kohta). Vihm ei mõtlegi üle jääda. Inimene mõtleb, aga jumal juhib. || ette nägema, määrama. See võis olla hästi mõeldud, kuid kukkus halvasti välja. Eelnev jutt oli mõeldud ettekäändeks, minu vihastamiseks. Etteheide polnud sulle mõeldud. Tööriist on mõeldud tööd hõlbustama. Tehnikumidele mõeldud õpik. Eelkõige lugemiseks mõeldud näidend. *Onnike oli mõteldud peamiselt küll õitselistele .. A. Taar.
3. kujutlema; välja mõtlema. Kui on hea fantaasia, võib mõelda enda karuks, linnuks, kas või Hiina keisriks. Mõtle end minu asemele, siis saad mu probleemidest aru. Mõtelge, mis oleks, kui talve ei tulekski! Ilusam, kui ma eales mõelda oskasin. Kui see tõsi oleks, mõtle ise, mis siis juhtuks! *Kui aga ei olnud, mida lugeda, siis mõtlesin ise endale lugusid. M. Raud. || mõtle!, mõtelge!, mõelda ~ mõtelda!, mõtleks! kõnek (millelegi v. kellelegi tähelepanu juhtimiseks, emotsionaalseks esiletõstmiseks). Mõtle, kell juba kaks! Mõtelge ometi, Milla läheb mehele! Mõelda vaid, tema loodab direktoriks saada! Mõtle, kui põnev! Mõtle, missugune suuvärk! Mõtleks, kui tähtis mees ta oma arust on! Mõtleks, kus asi, mille pärast nutta! *Mõtelda, et on veel inimesi, kes ei usu kotermanni! A. Kalmus. *Kägu kukkus. Mõtleks ometi: pärast jaani! L. Promet.

nais|küsimus
naiste (õigusliku) olukorraga seotud probleemid ühiskonnas, poliitilises elus jne. Arutleti naisküsimuse üle eesti kirjanduses. Töö- ja pereelu ühitamine pole naisküsimus, vaid pereprobleem.

olustiku|realism
kirj
1. olustiku tõepärane, realistlik kujutamine
2. piirdumine välise olustiku kopeerimisega, sotsiaalsete ja psühholoogiliste probleemide kõrvalejätmine

probleem|artikkel
mõnd olulist probleemi käsitlev artikkel. Kirjutas probleemartikleid harvem kui arvustusi ja ülevaateid. Ammendav probleemartikkel.

probleem|film
mõnd olulist probleemi käsitlev film. Probleemfilm noorte kuritegevusest.

probleemistik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
probleemide kogum, problemaatika. Jutustuse, nõupidamise probleemistik. Ülevaade geneetika probleemistikust. Psühholoogilise probleemistikuga romaan.

probleemitsema ‹37›
millestki asjatult v. liialdatult probleemi tegema, liigselt arutlema. Töötas probleemitsemata, kelle jaoks v. milleks. *Pressinud püksid ära, probleemitsesin hulk aega, kas panna lips ette või mitte.. T. Vint.

probleem|laboratoorium
teadusliku probleemiga tegelev laboratoorium. Veresoonte kirurgia probleemlaboratoorium.

probleemne ‹-se 2› ‹adj›
probleemiks olev, probleemi v. probleeme sisaldav, probleem-. Teravalt probleemne film, kirjutis. Ülesanne osutus probleemseks.

probleem|romaan
olulis(t)ele probleemi(de)le keskendunud romaan

probleem|saade
olulis(t)ele probleemi(de)le keskenduv raadio- v. telesaade

probleem|situatsioon
probleemne, probleemi tekitav olukord. Probleemsituatsiooni kirjeldus, analüüs.

probleem|õpe
ped õpe probleemi tõstatamise ja lahendamise kaudu

problemaatika ‹1› ‹s›
probleemide kogum, probleemistik. Küberneetika problemaatika. Näidendi üldinimlik problemaatika.

projekt|lahendus
projekt, eriti silmas pidades selles sisalduvat ehituslike jm. probleemide lahendust. Ta projektlahendused on originaalsed ja tehniliselt head.

publitsistika ‹1› ‹s›
päevakajaliste ühiskonnaelu probleemide ja nähtuste käsitlus trükisõnas vm. massimeedias. Kreutzwaldi valgustuslik publitsistika. Too draamakirjanik on ka publitsistikat kirjutanud.
▷ Liitsõnad: filmi|publitsistika, raadio|publitsistika, telepublitsistika.

pähkel ‹-kli, -klit 2› ‹s›

1. ka bot kõva kestaga üheseemneline sulgvili (eriti sarapuul); selle söödav seeme. Toored, valmis pähklid. Pähklid on alles rohelised. Väikese, suure tuumaga pähklid. Pähkleid korjama, koguma, lüdima. Pähklit purustama 'pähkli kõva kesta katki tegema'. Mindi pähklile 'pähkleid korjama'. Eile käidi pähklil 'pähkleid korjamas'.
▷ Liitsõnad: mets|pähkel, sarapuupähkel; rukki|pähkel, soolapähkel.
2. mingi muu kõvakestaline söödav vili v. seeme. Kookospalmi pähkel. Kreeka pähkel 'kreeka pähklipuu luuvilja siseosa'. Hiina pähkel 'maapähkel'. India pähkel 'akažuu seeme, nakar'.
▷ Liitsõnad: kookos|pähkel, koola|pähkel, maa|pähkel, muskaat|pähkel, para|pähkel, pistaatsia|pähkel, seedripähkel.
3. kõnek pähklipuu (1. täh.) puit. Mööbel oli pähklist ja mahagonist.
4. piltl keeruline probleem v. ülesanne. See küsimus on kõvaks, raskeks, tõsiseks pähkliks osutunud. Strindbergi näidend on lavastajale tõeline pähkel. Lahendada tuli veel mõnigi keeruline pähkel. Mis oli nuputamisvõistluse põnevaim pähkel? Pähklit purema 'nuputama, keerulist probleemi v. ülesannet lahendada püüdma'. See mees oli omaette pähkel.
5. ‹liitsõna järelosana› esineb seene- ja taimenimetustes
▷ Liitsõnad: juur|pähkel, hirve|pähkel, vesipähkel.

pühendama ‹37›

1. kellegi v. millegi peale midagi (andunult, muud välistavalt) kasutama v. kulutama; (jäägitult) kellelegi, millelegi suunama, millelegi pöörama. Pühendab palju aega, suurema osa ajast õppimisele, harrastustele. Kogu oma vaba aja, kõik vabad hetked pühendan perekonnale. Lugemisele saadi pühendada ainult talvised kuud. Ta on oma elu kunstile, teatrile pühendanud. Jäägitult teadusele pühendatud elu. Kogu jõu ning oskused pühendas ta isamaa teenimisele. Ta pühendas enese juba varasest noorusest täielikult spordile. Kas saaksid mõne silmapilgu minule, mulle pühendada? Meile ei pühendatud vähimatki tähelepanu. Senisest suuremat tähelepanu tuleb pühendada keskkonnakaitsele. *Palju hoolt ja vaeva pühendas seltsi nime tõstmiseks A. Tamm. P. Pinna. || ‹tihti tud-partitsiibis› käsitluses mingile probleemile v. probleemistikule keskendama. Ta pühendas oma ettekande, loengu, sõnavõtu tõlkeprobleemidele. Ajaleht pühendab iga nädal mitu lehekülge kirjandusele ja kunstile. Tehnikateaduste arengule pühendatud konverents, sümpoosion. Spetsiaalselt koduloole pühendatud artiklid. Raamat on pühendatud Saaremaa ajaloole. Sellele nähtusele on läbi aegade pühendatud loendamatu hulk töid.
2. kellelegi austuse, sõpruse v. tänulikkuse märgiks adresseerima; kellegi v. millegi auks, mälestuseks vms. määrama. Luuletus on pühendatud naisele, emale. Ta pühendas raamatu oma sõbrale. Oma peateose pühendas vastne doktor kunagisele õpetajale. Kirjaniku juubelile, isamaa sünnipäevale pühendatud pidulik aktus. Sõjas langenuile pühendatud mälestusmärk. Jüriöö ülestõusu aastapäevale pühendatud näitus. || (usulises austuses). Liivimaa on Püha Isa pühendanud Neitsi Maarjale. Tempel pühendati Jupiterile. *.. tõotas, et kui see [= sündiv laps] on poiss, pühendab ta selle kirikule. A. Kurfeldt (tlk).
3. kedagi talle tundmatu v. teadmatu asjaoluga (usalduslikult) tutvustama. Vana kalur pühendas poisikese kalapüügi saladustesse. Mees ei pühendanud kunagi naist oma plaanidesse. Teda pole asjasse pühendatud. Ma pole tema asjadesse pühendatud. Peame valvuri oma põgenemiskavatsustesse pühendama. Kas sa pühendaksid mindki oma muredesse? *.. Siimon pühendas naise fotokunstisse, instrueeris teda värvifilmi käsitsema.. I. Jaks. *Kõik juhtub minu tahtest sõltumatult ja mind pühendatakse ainult tulemustesse. T. Vint.
4. van pühitsema, õnnistama. Otstarve pühendab abinõu. *Tütarlaps ei raatsinud lahkuda paigast, mis tema meelest isa mälestuse läbi pühendatud.. A. Kitzberg. *Kui ärasalgav kannatus, suur valu / maad paradiisiks meile pühendas. M. Heiberg.

riigi|asjad pl
riigiga, riigijuhtimisega seotud küsimused, probleemid. Poliitikud peavad aru riigiasjade üle, tegelevad riigiasjadega. Ajab riigiasju harukordse energiaga. Ta on tähtsate riigiasjadega hõivatud. *Mis mina, lihtne inimene, suurtest riigiasjadest ja poliitikast mõistan? L. Promet.

sõltkond ‹-konna 22› ‹s›
pol territoriaalselt v. majanduslikult nõrk piirkond, mille tähtsamad probleemid lahendatakse võõrriigi valitsuse poolt v. välismaal

talurahva|asjad pl
talurahvaga seotud küsimused, probleemid. Talurahvaasjade komissar.

teatri|teooria
teatrikunsti teoreetiliste probleemide uurimine, teatriteaduse osa

universaal|hulk [-hulga]
mat hulk, mis koosneb kõigist antud probleemis vaadeldavaist elementidest

usaldus|arst

1. haigekassa arst, kelle lahendada on ravikindlustuse alased probleemid
2. mõnedes riikides ametiasutuse personali ametlik arst. *Ega midagi, tuli minna usaldusarsti juurde ja paluda haigestumistunnistust. A. Saarna.

läbi vaatama

1. midagi tähelepanelikult, hoolikalt kontrollides vaatama v. uurima. a. läbi otsima, silmitsedes üle vaatama. Vaatasin läbi voodi- ja kapialused, aga kadunud sussi ei leidnud. Tollis vaadati kõik meie kohvrid läbi. *Ei, kui ehk vaatame mõne vana tõrvase paadi kõhualuse läbi ja paneme ehk uue korralaua mõnele. Muud pole ette näha. A. Mälk. b. patsiendi tervislikku seisundit diagnoosimiseks uurima. Arst vaatas haige läbi ja suunas haiglasse. Mine arsti juurde ja lase end läbi vaadata. Arst vaatas mu kopsud röntgeniga läbi. c. midagi läbi lugema v. lehitsema. Ajalehe toimetaja, tsensor vaatas kõik käsikirjad läbi. Korrektor vaatab artiklid keeleliselt läbi. Vaatasime üheskoos autoriga kogu teksti läbi. Firmajuht vaatas parajasti oma arveid läbi. Vaatab hommikul kohvi juues ajalehed ja ajakirjad põgusalt läbi. Hommikune post on mul läbi vaadatud. d. dokumentide põhjal mingit asja, probleemi läbi arutama ja otsust langetama. Projekti, tööplaani läbi vaatama. Töökaitse-eeskirjad vaadatakse uuesti läbi. Komisjon vaatas esitatud avaldused ja kaebused läbi. Teise astme kohus vaatas eelneva otsuse läbi ja mõistis mehe õigeks.
2. vaatega läbi tungima. Püüdis ümbritsevast pimedusest läbi vaadata. Ta vaatab minust otsekui läbi 'nagu ei näekski mind'.

venitamis|taktika
taktika, mis seisneb probleemide lahendamiseks v. küsimuste otsustamiseks vajaliku aja kunstlikus pikendamises. Võlglane kasutab venitamistaktikat. Seaduseelnõu jäi valitsuskoalitsiooni venitamistaktika tõttu vastu võtmata.

õigus|abi
õigusalaste probleemide lahendamisel osutatav abi. Riigi õigusabi. Õigusabi andma, saama.