[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

blackout [bläkaut] ‹-i 21› ‹s›

1. täielik infosulg
2. üldine elektrikatkestus
3. ajutine mälukaotus
4. teater äkiline lava pimenemine teatris

denudatsioon ‹-i 21› ‹s›
geol kivimite purunemine ja ärakanne vee, jää, tuule jne. toimel, kulumine

edendus ‹-e 5› ‹s›
van edendamine v. edenemine; edasiminek, progress. *Ole usin, ära maga, / elu nõuab edendust .. P. Jakobson. *.. ja kõik [= niisugused sõnad] on keelele mitte edenduseks, vaid takistuseks ja koormaks. K. Leetberg.

edu ‹11› ‹s›

1. edenemine, edasiminek, progress. Silmanähtav, märgatav edu. Teatavat edu on varasemaga võrreldes siiski märgata. Tunduvat edu on saavutatud põllumajanduse arendamisel.
2. kordaminek, õnnestumine. Soovin edu! Tegi seda hea eduga. Jõupingutusi, visa tööd kroonis edu. Võitlus kulges vahelduva eduga. Ainult hästi ettevalmistatud rünnaku puhul on loota edu. *Ema ja Miina jätkasid rahusobitusi ja neil oli edu. M. Metsanurk.
3. menu, tunnustus. Esikromaan ei toonud kirjanikule edu. Edust joobunud kunstnik. Tal on naiste juures edu. Eesti tarbekunsti väljapanekul oli biennaalil suur edu. Lavastus läheb juba viiendat hooaega hea eduga.
4. eesolek, üleolek, edemus. Poolajavileks oli kasahhidel meie meeskonna ees vaid ühepunktiline edu. 2:0 meie eduks.
▷ Liitsõnad: alg|edu, eba|edu, hiigla|edu, pisi|edu, täisedu.

edu|käik
progress, edenemine. Edukäiku pidurdavad, hoogustavad tegurid. Teaduse, tehnika edukäik. Luuletaja loominguline edukäik.

erosioon ‹-i 21› ‹s›

1. geol voolava vee kulutav tegevus, uuristus
▷ Liitsõnad: külje|erosioon, põhjaerosioon.
2. põll mulla ärauhtumine vooluvetega v. lendumine tuulega. Erosioonist kahjustatud põllumaad. Erosiooni tõkestamiseks liivaalad taimestatakse.
▷ Liitsõnad: tuule|erosioon, vee-erosioon.
3. med naha v. limaskesta marrastus. Emakakaela erosioon. *Juhul, kui villikesed lõhkevad, jätavad nad järele leemendavaid erosioone .. H. Vahter.
4. tehn pinnakihi järkjärguline purunemine tahkete osakeste, vedeliku- v. gaasivooluses

eskapism ‹-i 21› ‹s›
psühh kriisi vm. seisundi korral tekkiv kaitsereaktsioon, põgenemine elu tõelisuse eest kujutlusmaailma. Langes eskapismi.

insolatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. meteor päikesekiiritus, Päikeselt tulev kiirgus
2. med ravi päikesekiirgusega; päikesepiste
3. geol kivide murenemine päikesekiirte toimel

jalga|laskmine
põgenemine, ärajooksmine. Söök oli laagris küll kehv, ent jalgalaskmine ei tulnud kõne allagi.

jää|minek
kevadine jääkatte purunemine, jäälagunemine vooluveekogudel. Kevadise jäämineku ajal. Jääminek tuli sel kevadel varakult.

kasvu|kiht
anat marrasknaha alumine kiht, mille kaudu toimub nahaosade uuenemine

korrosioon ‹-i 21› ‹s›

1. keem lagunemine keskkonna v. sööbiva aine toimel; roostetamine, roostetus. Metallide keemiline, elektrokeemiline korrosioon. Raua ja rauasulamite korrosiooni nimetatakse ka roostetamiseks.
2. geol murenemine v. purunemine vee v. õhu toimel. Kivimite korrosioon.

kulg ‹kulu 21› ‹s›
kulgemine
1. (edasi)liikumine. Aja igavene kulg. Joonis kujutab laine kulgu.
2. kulgemistee, kulgemisjoon. Tee, jõe loogeline kulg. Kõrge paekalda kulgu katkestavad jõgede orud. Masseerimisliigutusi tehakse lümfiteede kulgu mööda.
3. käik, edenemine; arenemine. Sündmuste, tööde normaalne, aeglane, kiire kulg. Haiguse, mürgistuse, raseduse kulg. Malepartii edasine kulg oli ootamatu. Keemik tunneb reaktsioonide kulgu mõjustavaid, kiirendavaid, aeglustavaid tegureid. Etenduse hoogne kulg. Selline on asjade loomulik, paratamatu kulg.

lõige ‹lõike 18› ‹s›

1. lõikamine (üksikaktina v. töö elemendina). Kirurg avab täpse, osava, kiire lõikega haige kõhukoopa. Pikad lõiked kääridega. Voolib kirvevart pikkade siluvate lõigetega. || sisselõige, sälk vms. Lõigete ja põletuskirjadega kaunistatud puuesemed. Lõige ulatub rinnakust kaenla alla. Puukoorde tehtud lõikest voolab mahla. || ‹liitsõna järelosana› (ka:) ära- v. väljalõigatud osa
▷ Liitsõnad: ajalehe(välja)lõige; juurde|lõige, kääri|lõige, noa|lõige, pooke|lõige, sae|lõige, sisse|lõige, sälklõige; keisrilõige; graafiliste tehnikate nimetustes linool|lõige, puu|lõige, vaselõige.
2. tehn eseme mõttelisel ühe või mitme tasandiga lõikamisel ühele poole lõikepinda jääva osa kujutis joonisel. Kui püramiid on lõigatud põhjaga rööpse tasandiga, siis on lõige põhjaga sarnane hulknurk. Ehitise projekti juurde kuuluvad lõiked ja vaated.
▷ Liitsõnad: koonus|lõige, läbi|lõige, piki|lõige, ristlõige.
3. tehn materjali purunemine tema ühe osa nihkumise tõttu teise osa suhtes
4. rõiva juurdelõikamisel kasutatav šabloon; selle kontuurid lõikelehel. Ülikonna, kleidi, kampsuni lõiked. Võtsin lõikelehelt lõike (välja). Lõige suurusele nr. 44. || sellistest šabloonidest lähtuv rõiva üldilme. Sportliku, elegantse, moodsa, klassikalise, inglise, laitmatu lõikega kuub, kostüüm, mantel. Kitsa, avara lõikega rõivad. Seelik on lõikelt sirge, kellukeseline, klošš.
▷ Liitsõnad: jaki|lõige, kleidi|lõige, mantli|lõige, pluusilõige; kimono|lõige, klošš|lõige, printsess|lõige, raglaanlõige.
5. (näo, pea v. mõne selle osa kuju kohta). Kitsa lõikega nägu. Idamaise lõikega silmad. Kummalise lõikega pikergune pea. *Eeva imes oma pehme, aga kangekaelse lõikega huuled hammaste vahele ja noogutas. J. Kross. || (juuste lõikamise viisi kohta). Madal, keskmine, kõrge lõige.
▷ Liitsõnad: näo|lõige, silma|lõige, soengu|lõige, suulõige.
6. hrl van lõik (1. täh.) *.. praeti selle kõrvale sealiha lõikeid .. M. Metsanurk. || ka jur paragrahvi alljaotus. Paragrahv 5, lõige 3.
7. hrl van osav manööver, snitt. *.. ja ilma oma kapitalita asutatud pangast tegi ta nii palju lõikeid, et arvati heaks ta arreteerida. J. Semper.
8. lõikes arvestuses; plaanis; läbilõikes (muud väljendusvõimalused paremad). Kliimaks nimetame teatavale paikkonnale paljude aastate lõikes iseloomulikku ilmastikurežiimi. *Panga profiilis paljanduvad erinevad lademed kuni 600 miljoni aasta lõikes. J. Eilart.

minek ‹-u 2 või murd -i 2› ‹s›

1. (eemalduv) liikumine, minemine. Kuhu minek? Tädi poole, arsti juurde, järvele, jalutama, eksamile minek. Jälgis meeste minekut, kuni need silmist kadusid. Sinna minekuga ei ole kiiret. Mutsutas hobuse minekule 'liikvele, minema'. Oli riides nagu kuskile minekul 'minemas'. Pani mineku peal 'minnes' mantlinööpe kinni. Olin magama minekul 'minemas', kui helises uksekell. Käisime ühe minekuga 'järjest, puhkamata' 15 kilomeetrit (maha). Kerge minekuga jalgratas. Autol on hea, kiire minek.
2. lahkumine, äraminek. Külaline juba asutab minekut, seab minekule, on minekul. Jättis head aega ja pöördus minekule. Asu minekule, enne kui aetakse! Teeme minekut, muidu jääme pimeda peale. Ei valva mina ta minekuid ega tulekuid. Rongi, bussi minekuni on veel aega. Enne lume, keltsa minekut. || (rahvapärastes ütlustes tugevdavalt:) ära, minema. Ajage, kupatage ta minekut, minekit! Käi, kasi, mine minekut, minekit! Läks, kadus, pani minekut, minekit. Lidus, jooksis, kappas, lonkis, kõmpis minekut, minekit. Viska see solk minekut, minekit!
3. surm, suremine. Isa oli enne minekut mitu kuud voodihaige. Haige oli üksvahe peaaegu minekul 'suremas'. Kas ta minek oli kerge? Sai enne minekut jumalaarmu. Hingusele minek 'surm'. *Ma jäin seal düsenteeriaga nii otsa, et minek oli juba silmade ees. V. Gross.
4. teise olukorda v. seisundisse siirdumine, teistsuguseks muutumine. Peitu, redusse, pagulusse, pensionile minek. Poisil seisab ees sõjaväkke minek. Tehaste pankrotti minek. Vargile minek. Ilma soojale, külmale, sajule minek. Ootab pojengide õitsema minekut. Inimese kõhnaks, paksuks, ülbeks minek.
5. nõutavus; ostetavus. Kahtles oma kauba minekus. Uuel saiasordil on minekut. Turul võil suurt minekut polnud. Kui kõht tühi, on igasugusel toidul minekut. Raamatul, näidendil, filmil oli ootamatult hea minek.
6. hoog; edenemine; edu. Jutul oli juba hea minek sees. Viljakasvul on pärast vihma hoopis teine minek. Tööl pole enam endist minekut. Nohikul poisil polnud naiste juures minekut. *Äril näis olevat suur minek, sest kuigi polnud turupäev, oli ruum täis ostjaid .. R. Roht.
Omaette tähendusega liitsõnad: alt|minek, edasi|minek, erru|minek, ette|minek, halvaks|minek, hukka|minek, kaotsi|minek, kasvama|minek, keema|minek, koju|minek, kokku|minek, kooli|minek, korda|minek, käiku|minek, külla|minek, lahku|minek, leeri|minek, linna|minek, looja|minek, lõhki|minek, läbi|minek, maale|minek, magama|minek, maha|minek, mehele|minek, moodi|minek, nurja|minek, paari|minek, põhja|minek, raisku|minek, ringi|minek, sassi|minek, segi|minek, sisse|minek, surma|minek, sõtta|minek, taeva|minek, tagasi|minek, teele|minek, tulle|minek, täide|minek, tööle|minek, vangi|minek, välja|minek, ära|minek, üleminek; jää|minek, lumeminek

pagu2 ‹pao 27› ‹s›

1. pagemine, põgenemine. Niisuguste küsimuste eest pole kellelgi pagu. *Pimedal oktoobriööl, külma vihma all ja pöörase tuule käes algas üleüldine pagu.. A. Kurtna (tlk).
2. pelgu-, varjupaik. Suured puud pakkusid päikese eest pagu. *Tagaotsijate eest kõrvale hüpanud, mitu päeva paost pakku hiilinud.. I. Jaks. *Nüüd olen rauk. Surm on mu viimseks paoks. J. Kross (tlk).
▷ Liitsõnad: maa|pagu, sõjapagu.

progress ‹-i 21› ‹s›
nähtuse arenemine madalamalt kõrgemale tasemele, edu, edenemine; ant. regress. Majanduslik, ühiskondlik, sotsiaalne progress. Teaduse ja tehnika progress.

prolongatsioon ‹-i 21› ‹s›
pikendus; pikenemine. Maksetähtaja prolongatsioon. Lindude kevadrände prolongatsioon.

purelus ‹-e 5› ‹s›
purelemine. *Tollipulgaks kutsus ta pikka puujoonlauda ja see oli tema ainuke relv laste ulakuse, koerte pureluse ja ebaühtlase pikkusega seelikusabade vastu. V. Luik.

põgu ‹põo 27› ‹s›
hrv põgenemine, pagu. *Siin ei ole pääseteed, ei nõu, ei põgu. A. Haava (tlk).

regeneratsioon ‹-i 21› ‹s›

1. biol organismi osade taastumine v. uuenemine, taasteke
2. regenereerimine. a. tehn kasutatud materjalile (näit. määrdeõlile) taaskasutamiseks esialgsete omaduste andmine b. keem aine algkoosseisu taastamine

rõhk ‹rõhu 21› ‹s›

1. füüs pinnaühikule normaali sihis (risti) mõjuv jõud. Gaasi rõhk. Valguse rõhk. Rõhk vedelikus. Rõhku mõõtma. Paskal on rõhu mõõtühik. Reaktsiooni toimumiseks vajati kõrget rõhku. Madal rõhk. Rõhk tõuseb, langeb. Manomeeter näitab, et rõhk suureneb. Balloonis ulatus rõhk 60 atmosfäärini. Värv on pritsis rõhu all. Dünaamiline, staatiline rõhk. Täheldati ajusisese rõhu tõusu. Arteriaalne rõhk.
▷ Liitsõnad: ala|rõhk, atmosfääri|rõhk, heli|rõhk, juure|rõhk, kiirgus|rõhk, kõrg|rõhk, madal|rõhk, lae|rõhk, mäe|rõhk, normaal|rõhk, osa|rõhk, partsiaal|rõhk, sise|rõhk, töö|rõhk, veeni|rõhk, vere|rõhk, õhu|rõhk, ülerõhk.
2. millegi esiletõstmine, rõhutamine. a. kõnes avalduvana; ka keel vahend, mis eristab ja eraldab keeleüksuse tema naaberüksuste hulgas (näit. kõne põhitooni muutus ja hääle intensiivistamine, hääliku pikenemine). Selles sõnas on rõhk teisel silbil. Poisi kõne kubiseb valedest rõhkudest. Lause- ehk loogiline rõhk. Ta ütles oma arvamuse selge rõhuga, keeldus abist erilise rõhuga. Küsisin rõhuga, mis kell on. b. üldisemalt. Meie vestluses, kirjavahetuses oli rõhk kodustel asjadel. Uuel ajalooõpetajal on hoopis teised rõhud. Noore lavastaja tõlgitsuses sai näidend ootamatud rõhud. Talve tulles nihkub rõhk tubastele töödele. Ta paneb väljanägemisele (palju) rõhku. Siin peres pannakse söökidele suurt rõhku. || ilmestav, aktsenteeriv detail, ese vms. Selle hoone arhitektuurseks rõhuks on saal.
▷ Liitsõnad: kaas|rõhk, lause|rõhk, pea|rõhk, põhi|rõhk, sõnarõhk.
3. rõhumine, surve. Tunneb õlal isa raske käe rõhku. Tahan murede rõhu alt pääseda. Tegi mustade mõtete rõhul testamendi ära. *.. maa vabaneb, – pea murdub võõras rõhk! J. Barbarus.

sõja|pagu
põgenemine sõjategevuse piirkonnast. Oli pommitatavast linnast aegsasti sõjapakku läinud. Olime metsatalus sugulaste juures sõjapaos. Tuldi sõjapaost kodupaikadesse tagasi.

tõus ‹-u 21› ‹s›

1. ülespoole, kõrgemale tõusmine; tõusnud olek. a. ülespoole liikumine. Algas tõus Everestile, liustikule. Alpinistid alustasid tõusu. Tõus üle karniisi on laskumisest ohtlikum. || astr tähe v. taevakeha ketta ülaserva ilmumine silmapiirile. Tähtede tõus ja loojang. Päikese, Kuu tõus ja loojang. || sport (võimlemises:) üleminek madalamast asendist kõrgemasse; üleminek rippest toengusse. Tõus päkkadele, varvastele. Tõus põlvedele. Tõus sooritatakse jõuga, hooga või sirutusega. b. (taseme, nivoo, astme vms. kohta:) kõrgenemine. Veetaseme tõus Emajões. Põhjavee tõusu tagajärjel on vanale asulakohale turvas peale kasvanud. Õhu-, vererõhu tõus. Temperatuuri, palaviku tõus. || geogr veetaseme perioodiline tõusmine; sellega iseloomustuv (mere)loodete faas. Tõus ja mõõn 'looded'. Mõõn lõppes, algab tõus. Tõus kestab kuus tundi. || (abstraktsemalt). Elatus-, haridus-, teenindustaseme tõus. c. suurenemine, lisandumine; kasvamine. Hindade, palkade, pensionide tõus. Elukalliduse tõus. Kehakaalu, kudedesisese pinge tõus. Talurahva rahulolematuse järsk tõus. Rahva heaolu tõus. d. paranemine, ülenemine. Meeleolu tõus. Enesetunde tõus andis kõvasti julgust juurde. e. piltl edenemine, edasiminek. Majandus elas läbi tõuse ja langusi. Majanduslik, tööstuslik tõus. Ühiskondliku mõtte suur tõus. Hoogne tõus kirjanduses. Elavnemine ja tõus eesti raamatugraafikas. Kultuuride teke, tõus, õitseng, allakäik ja hävi. Linnade tõus ja kaubanduse jätkuv kasv. Elus käivad tõusud ja langused vaheldumisi. Kiire tõus ametiredelil. Maletaja tõus maailmaklassi. *Tema tõus lihtsõdurist keisriks vältas kakskümmend aastat .. L. Metsar. || levimine. Isolatsionistlike meeleolude seninägematu tõus.
▷ Liitsõnad: esile|tõus, lendu|tõus, mäkke|tõus, püsti|tõus, tipputõus; maa|tõus, mere|tõus, päeva|tõus, päik(e)se|tõus, veetõus; äkktõus; hoog|tõus, käär|tõus, siksak|tõus, siru|tõus, tirel|tõus, trepptõus; hinna|tõus, palgatõus; meeleolutõus; ülestõus.
2. tõusev koht. a. kallak ülespoole. Tee tõusud ja langud. Suusarajal on parajalt palju tõuse ja langusi. Teest paremale jääb järsk, lauge tõus. Org suundub kaugusse laugja tõusuna. b. kirj arsis
▷ Liitsõnad: teetõus.
3. mat tasandil antud sirge tõusunurga tangens. Sirge tõus.

tõusme|põletik
põll aiand tärkava aed- v. põldtaime varre alumise osa ja/või juurekaela tumenemine ning nöördumine, juurekaelapõletik. Tõusmepõletikku haigestuma. Tõusmepõletiku tõrje.

tõusu|tee
ülespoole kulgev teekond; piltl edenemine, edasiminek. Tõusuteed jätkus pooleks tunniks, siis jõuti mäeharjale. Näitleja jätkab pealinnas oma tõusuteed. Maadlussport on tõusuteel, sammub tõusuteed.

uuendus ‹-e 5› ‹s›

1. uuendamine; selle tulemus, ümberkorraldus. Haridussüsteemi, kohtukorralduse uuendus. Andmebaasi uuendused. Tehnilised, majanduslikud, elukondlikud uuendused. Uuendused maksunduses, reklaamialases tegevuses. Majapidamises on tehtud põhjalikke uuendusi. Forseliuse propageeritud keelelised uuendused. Tegi klaveri konstruktsioonis olulisi uuendusi. Prantslased võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui tantsus. Savikrohv toob üksluiseks jäävasse sisekujundusse uuendust. Ülikool on asunud uuenduste teele. Üks oli uuendustele vastuvõtlik, teine igasuguste uuenduste vastane. Spetsialist peab olema uuendustega kursis. Keres tegi avanguteoreetilise uuenduse (males). *Ja kes peavad siis uuendusi ette võtma kui mitte noored? J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: keele|uuendus, kooli|uuendus, majandus|uuendus, metsa|uuendus, riimi|uuendus, sordi|uuendus, vormiuuendus.
2. uuenemine; selle tulemus; biol ühe põlvkonna taimede vahetumine järgmise põlvkonna taimedega. Rakkude uuendus. Kuusikus algab uuendus häiludel. Metsa looduslik uuendus tekib varisenud seemneist või kännu- ja juurevõsundeist. Jänesed on käinud kahjustamas pöögi uuendust.
▷ Liitsõnad: häil|uuendus, metsauuendus.

väsimus|purunemine ‹-se 5› ‹s›
tehn materjali purunemine väsimuse tõttu

üles|minek
ülespoole minek, ülesminemine. Järsust nõlvast ülesminek oli raske. Alustasime ülesminekut mööda tornitreppi. || piltl edenemine, ülesmäge minek. Esialgu ei olnud midagi, mis osutaks ülesminekule elujärjes.