[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

puhmas ‹puhma 19› ‹s›

1. bot madal rohkete harunevate (maadjate) võsudega puittaim, kääbuspõõsas; (üldisemalt ka:) väike kohev põõsake v. puhmik. Pohla punav puhmas. Sookailu, koirohu puhmad. Magab õitsva kanarbiku puhmaste vahel. Kõrge rohu puhmasse kukkunud sõrmus. Jättis veel mõned puhmad kartuleid kasvama. *.. vili kasvab kidurate laikudena, üksikute puhmastena, nuustikutena. J. Barbarus. *.. [mänd] seisab ja kõigutab mõtlikult oma rohelisi puhmas [puhmana kohevaid] oksi.. K. Täht (tlk).
▷ Liitsõnad: kanarbiku|puhmas, kõrkja|puhmas, lille|puhmas, nõgese|puhmas, paju|puhmas, pilliroo|puhmas, pohla|puhmas, rohu|puhmas, sookailu|puhmas, sõnajala|puhmas, takja|puhmas, umbrohu|puhmas, õiepuhmas.
2. piltl tihe kohev karvade kogum. Puhmasteks seotud harjased. Suured puhmas, puhmastes vuntsid. Mehel on puhma kasvanud kulmud. *.. juuksed olid kõrva juures keerukalt lehvivasse puhmasse lokitud. A. Hanko (tlk).
▷ Liitsõnad: habeme|puhmas, juukse|puhmas, juuste|puhmas, kulmu|puhmas, lokipuhmas.