[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alla|tuult ‹adv›
selles suunas, kuhu tuul puhub, pärituult; ant. vastutuult. Allatuult on hoopis kergem käia, joosta, sõita kui vastutuult. Paat keeras nina allatuult. Pööra nägu allatuult ning tõmba krae üles.

boora ‹6› ‹s›
meteor tugev külm puhanguline tuul, mis puhub madalalt mäeahelikult rannikule

halss ‹halsi 21› ‹s›
mer
1. nöör, mis hoiab purje alumist, vastu taaki v. masti olevat nurka
2. purjelaeva asend, kurss tuule suhtes. Laev liigub vasakul, paremal halsil 'tuul puhub laevale vasakult, paremalt'. Pööras purjelaeva ühelt halsilt teisele.
3. ühe kursiga läbitav teekonnalõik. *..laev loovis lühikeste halssidega Gotlandi saare all.. H. Sergo.

peale|tuult ‹adv›
selles suunas, kust tuul puhub; ant. allatuult. Metsloom tunneb pealetuult liikuva jahimehe lõhna. Kuulsime pealetuult asuvast laagrist laulu ja pillimängu.

tuul ‹-e, -t 34› ‹s›

1. õhu hrl. pikisuunaline liikumine maapinna suhtes. Tugev, vali, nõrk, kerge, vaikne tuul. Suur, kõva tuul. Kuum, kuiv, soe, niiske tuul. Vinge, lõikav, kõle, jäine tuul. Tihe 'tugev' tuul. Puhuvad läänekaar(t)e tuuled. Tuul on 'puhub' põhjast, kagust. Tuul pööras läände 'hakkas puhuma läänest'. Tuul on täna merelt, mere poolt, maalt, maa poolt. Tuul tugevneb, kogub jõudu, nõrgeneb, vaibub, raugeb, vaikib. Väljas on tõusnud tuul. Tõstab, teeb tuult 'tuul tõuseb, hakkab puhuma'. On palav, peaaegu tuuleta ilm. Tuul kasvas üle, paisus tormiks. Tuule suund, kiirus, jõud. Nelja-, kaheksapalline tuul. Kohalikud tuuled 'väikese ulatusega alal esinevad tuuled'. Mootor töötab tuule jõul. Jääpangad liikusid tuule ajul ranna poole. Tuul undab, ulub, vihiseb, vingub. Väljas lõõtsub tuul. Puulatvades tuhiseb tuul. Tuul painutab puid, õõtsutab puuoksi, keerutab kuivanud lehti, lõgistab akent, tõstab maapinnalt tolmu üles. Tuul ajas pilved laiali, viis mütsi peast, kustutas küünla ära. Tuul paisutab purjesid, tõukab paati. Lipp lehvib tuules. Juuksed, seelik on tuult täis. Tuules lainetav, hälliv viljapõld. Tuulest murtud puu. Tuultest pargitud nägu. Kõigile tuultele avatud saar. Seisime külma tuule käes. Seinad on hõredad, ei pea tuult (kinni). Pane aken kinni, tuul tõmbab 'on tuuletõmbus'. Tule maja varju, siis ei käi 'ei puhu' tuul peale. Higisena ära välja mine, tuul võib läbi tõmmata. Sai veidi tuult ja ongi haigus käes. Läbilõikav tuul puhus otse näkku, tungis luust ja lihast läbi. Tuul oli aida peale ja seegi põles maha. Tuul puhub otse vastu. Tuul on päri, tagant. Pukktuuliku kere pöörati tuulde 'tiibadepoolne külg vastu tuult'. Purjed seati tuulde ja reis algas. Purjed, veskitiivad võtsid tuult. Soodsa tuulega purjetati kiiresti. Laev sõitis tuule sisse 'nii, et purjedesse tuli võimalikult palju tuult'. Jalgrattur ei tohi sõita teise sõiduki tuules 'otse taga, vahetus läheduses'. Suusatab eessõitja tuules. Asus eesjooksja tuulde 'vahetult selja taha'. Kiikujal käis külm tuul südame alt läbi. Võõrad olid kadunud nagu tuulest pühitud. || (võrdlustes osutab suurele kiirusele). Andis jalgadele valu ja kadus nagu tuul. Jookseb kui tuul. Pistis kui tuul punuma. Pühkis kui tuul minema. Nagu tuul oli poiss poest väljas. Niisuguse mehe juurde lendan nagu tuul! || (inimese tekitatud õhuvoolu kohta). Pillimees tõmbas lõõtsa tuult täis. Käib abiks orelile tuult tallamas. Oli nii palav, et pidi endale käega, mütsiga tuult lehvitama. *Ta laskis [kõhu]tuult ja pesi käsi ega andnud millegagi tunda, et .. veel keegi teine inimene ruumis viibis. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: edela|tuul, ida|tuul, kagu|tuul, kirde|tuul, loode|tuul, lõuna|tuul, lääne|tuul, põhjatuul; hommiku|tuul, kevad|tuul, suve|tuul, sügis(e)|tuul, talve|tuul, õhtutuul; järve|tuul, kõrbe|tuul, lange|tuul, maa|tuul, mere|tuul, mäe|tuul, oru|tuul, ranna|tuul, ranniku|tuul, stepituul; keeris|tuul, maru|tuul, mussoon|tuul, passaat|tuul, pool|tuul, põua|tuul, pööris|tuul, raju|tuul, rist|tuul, sula|tuul, taeva|tuul, tiht|tuul, tormi|tuul, tõmbe|tuul, vinutuul; päikesetuul; külg|tuul, külje|tuul, päri|tuul, tagant|tuul, takka|tuul, vastutuul; käigu|tuul, sõidutuul; kala|tuul, purjetuul; kõhu|tuul, püksituul; elutuul.
2. piltl (piltlikes väljendites ning ütlustes). a. (kasut. seoses muutustega; eriti seisukohtade, mõtteviiside vms. kohta). Saatuse, aegade tuuled viisid ta kodust kaugele. Oleme muutuste tuulis. Majanduselus hakkasid puhuma uued tuuled. Ministeeriumis puhuvad nüüd teised tuuled. Renessansiajastu tõi teadusesse värskeid tuuli. Kui tulevikus puhuvad soodsamad tuuled, saab ta parema töökoha. Nüüd on tuul(ed) pöördunud ja mõnedki poliitikud areenilt kadunud. Enne ei tasu äri rajada, kui on selge, kuhu(poole) tuul pöörab. Tema meel paindub iga uue tuule järgi. Kust tuul, sealt meel. b. (muid juhte). Mees laskis kodunt jalga ja jättis lapsed tuule peale '(aineliselt) ebakindlasse olukorda'. Temaga abielludes sa küll tuule peale ei jääks. Näitleja elab ju tuule peal, täna on tal sissetulekut, homme võib-olla enam mitte. Küll tema juba teab, kust tuul puhub 'tunneb olukorda, teab, milles asi'. Või sealt puhub tuul! 'või selles on asi'. Näe, kust kandist tuul puhub, kustpoolt tuuled puhuvad 'milles on asi'. Mis tuuled sind meile tõid? 'mille pärast, mis asjaoludel sa meile tulid'. Alles said palka ja juba rahakott tuult täis 'tühi'. Aastad mööduvad tuule tiivul 'väga kiiresti'. Kes külvab tuult, see lõikab tormi. *Ja kõik need aastad oled sa uskunud tühja tuult, mitte jumalasõna? A. H. Tammsaare.
3. piltl tuju, meeleolu. Paistab, et sa pole just heas tuules. Tüdruk on täna pahal tuulel. Härra juhtus olema heal tuulel.