[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

akna|raam
aknaruute, aknapoolt vm. akna klaaspinda ümbritsev puidust, plastist v. metallist raam. Helevalged aknaraamid.

dzott ‹dzoti 21› ‹s›
van sõj puidust ja mullast ehitatud kinnine tulepunkt

euro|alus
Euroopa standarditele vastav kindlate mõõtudega puidust kaubaalus (2. täh.) Haagis mahutab 34 euroalust.

höövli|pakk [-paku]
höövli puidust v. metallist põhiosa

kilp ‹kilbi 21› ‹s›

1. (endisaegne) käes kantav puidust, metallist vm. materjalist kaitsevahend külmrelvade vastu. Puust, metallist, rauast kilp. Kilpi hoiti vasakus, oda paremas käes. Varjas end vaenlaste löökide ja torgete eest kilbiga. Nooled põrkasid kilbilt tagasi. Langenud kanti kilbi peal ära. Tulen kas kilbiga või kilbi peal 'kas võitjana v. kaotajana'. | piltl. Oma tegusid varjas ta tõe ja õiguse eest võitleja kilbiga. *Eliaser muigas põlglikult. See oli tavaliselt tema ainukeseks vastuseks, see oli kilp, mille taha ta oma kaaslaste pilke eest puges. L. Promet. || kaitsev soomusplaat. Raskekuulipilduja, suurtüki kilp.
▷ Liitsõnad: nahk|kilp, pronks|kilp, puu|kilp, raudkilp; kaitsekilp.
2. ehit raketise, laudise vms. suurem puidust plaat
▷ Liitsõnad: parketikilp.
3. tehn alusplaat v. raamistik, millele on kinnitatud mitmesugune juhtimis-, lülitus- jm. aparatuur
▷ Liitsõnad: jaotus|kilp, juht(imis)|kilp, lülitus|kilp, sisestuskilp.
4. zool pantserjas kõva kate mõnedel loomadel. Kilpkonna kilp. Vöölase kilbid on pea-, õla- ja vaagnakilp. Jõevähi pearindmikku katab ühtne kilp.
▷ Liitsõnad: kõhu|kilp, rindmiku|kilp, seljakilp.
5. geol platvormi osa, kus aluskorra kurdunud kivimid esinevad suurel alal avatult. Balti kilp hõlmab Skandinaavia poolsaare ja Soome. Ukraina kilp. Kanada kilp.
6. vapi põhiline, pildiga osa, vapikilp

kuppel ‹kupli, kuplit 2› ‹s›

1. õõnes, enamasti pöördkehakujuline ese, hrl. millegi katmiseks. a. ka ehit hrl. poolkerakujuline kivist, puidust, metallist vm. materjalist kattetarind. Tähetorni valge kuppel. Kirikute, katedraalide kõrged, kullatud kuplid. Sibulakujuline, vaskplekiga kaetud kuppel. Templit kroonib suur särav kuppel. Päike kuldab idamaise linna kupleid. b. (taevavõlvi kohta). *Taeva tohutu sügavsinine kuppel kummus üle laidude, üle saarte ja mere.. A. Hint. c. lambivari, lambikuppel. Laua-, laelambi kuppel. Mattklaasist, plastmassist, plekist kuppel. Laual põleb suur rohelise kupliga lamp. Ta võttis lambil kupli pealt. d. mingi muu vastavakujuline ese v. millegi osa. Langevari paisus avanedes kupliks. Klaasist kuppel juustu jaoks.
▷ Liitsõnad: klaas|kuppel, lambi|kuppel, paber|kuppel, plastmasskuppel; juustukuppel; taevakuppel.
2. geogr järskude kumerate nõlvade ja kumera laega ümar kõrgendik. Lõuna-Eesti metsased kuplid. Maaliliste kuplitega maastik. Taamal kerkis Linnamäe üksikute kuuskedega kaetud kuppel.
▷ Liitsõnad: mäekuppel.
3. kõnek pea, nupp, kolu. Sai vastu kuplit. Kuppel kumiseb, valutab eelmise õhtu pummeldamisest. Kuppel jagab, lõikab. *Ei, see noormees pole mitte ainult ilus nagu noor Adonis, vaid tal on ka midagi seal kuplis. O. Luts. *Leti taga on vana Vallin ise, tüse, palja läikiva kupliga, muhe ja unine. J. Smuul.

kõla|kast
pillil (puidust) kast kõla võimendamiseks. Viiuli, kandle kõlakast.

ligniin ‹-i 21› ‹s›

1. bot keem puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine. Okaspuudes on rohkem ligniini kui lehtpuudes.
2. ka med puidust valmistatav valge pehme niiskust imav paberitaoline aine, puitvatt. Ligniini kasutatakse vati asemel haavade sidumisel ning pakkematerjalina.

liist ‹-u 21› ‹s›

1. kitsas piklik, hrl. õhuke ning vähemalt ühelt poolt tasane puidust, metallist vm. materjalist kinnitus- v. kaunistusriba. Liitekohad kaetakse liistudega, liitekohtadele lüüakse liistud peale. Dekoratiivsed liistud. Tõrvapapist katusepaanide servad kinnitatakse liistudega. Lauaplaat ääristatakse väärisvineerist liistuga. Kipsornamentidega liist seina ja lae piiril. || tekst tugevdav (ning kaunistav) riideriba. Liistuga tasku, kinnis.
▷ Liitsõnad: akna|liist, ehis|liist, katte|liist, metall-|liist, piki|liist, puu|liist, põik|liist, põranda|liist, tapeedi|liist, äärisliist; päisliist; kant|liist, nööbi|liist, taskuliist.
2. õhuke lõik, liistak. Lõikus kartulid, peedid liistudeks. Igale sööjale oli liist praetud soolaliha.
▷ Liitsõnad: kartuli|liist, leiva|liist, lihaliist.
3. jalatsite valmistamisel kasutatav puidust, plastmassist v. metallist vorm. Jalatsid tehakse liistu peal. Kitsas, lai, mugav liist. Pigistav king tuleks tõmmata liistu peale, kinga tuleks liistu peal venitada. Kingsepp jäägu oma liistude juurde. || piltl (mingi mudeli, malli v. etaloni kohta). Koosolek käis harjunud liistu järgi. Tegelikkus ei lase end alati teooria liistule tõmmata.

mask ‹-i 21› ‹s›

1. puidust, riidest, vahast, papist vm. materjalist näokate, mille eesmärgiks on muuta kandja mittetuntavaks v. teha ta teat. inimese v. olendi näoliseks. Vanad rituaalsed, kultuslikud maskid. Indiaanlaste maskid. Antiikteatri maskid. Naisel oli mask ees. Ants pani maski ette, võttis maski (näo) eest. Maskides mardisandid. Kallaletungija nägu varjas mask. | piltl. Kuulajate näol oli täieliku ükskõiksuse mask. Villemi nägu tardus maskiks 'muutus ilmetuks, läbitungimatuks'. Varjas oma tundeid ranguse maskiga. *See võis olla pila, ent võis olla ka surmtõsine elumõte eneseiroonia maski all. V. Adams.
▷ Liitsõnad: karnevali|mask, looma|mask, tantsu|mask, teatrimask; kips|mask, surimask.
2. maski (1. täh.) kandev, maskeeritud isik (näit. maskiballil). Balli maskide hulgas oli doominoid, pajatseid, korstnapühkijaid, türklasi. *Mööda Praha juudilinna liikusid rongkäigus ülemeelikud maskid .. L. Metsar (tlk).
3. näo ees kantav (v. sinna asetatav) vahend kaitseks, steriilsuse tagamiseks vm. otstarbeks. Gaasitorbiku mask. Lestade ja maskiga allveesportlased. Vehklejad kannavad maski. Keevitaja silmi kaitseb mask. Operatsiooni juures on meditsiinitöötajatel maskid ees. Gripi puhul soovitatakse kanda marlist maski. Narkoosiaparaadi mask.
▷ Liitsõnad: gaasi|mask, hapniku|mask, kaitse|mask, kummi|mask, marli|mask, narkoosi|mask, tolmu|mask, vehklemismask.
4. naha iluraviks hrl. lühikeseks ajaks näole määritav ainete kiht. Maskid toidavad, tugevdavad ja värskendavad nahka.
▷ Liitsõnad: kurgi|mask, muna|mask, toitemask.
5. fot läbipaistmatu ekraan, mis pildistamisel, kopeerimisel v. kujutise projitseerimisel varjab mingit osa kaadrist valguskiirte eest

naagel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. mer jooksva taglase otste kinnitamiseks kasutatav tugev puit- v. teraspulk naagelpingis
2. ehit metallist v. puidust ühenduspulk puittarindis

pakk|-kast
puidust, papist vms. kast mingi kauba pakkimiseks. Tühjade pakk-kastide virn kaupluse hoovil.

pesa|kast
lindudele pesitsemiseks ülesseatav v. -seatud kastikujuline puidust ese, tehispesa. Kuldnoka, jääkoskla pesakast. Pesakaste ehitama, üles seadma, üles panema. Kuldnokal on pesakastis juba pojad. Puude küljes on mitu pesakasti. || kast kanadele munemiseks. Kanatalitaja kogub pesakastidest iga päev mitukümmend muna.

pind ‹pinnu 21› ‹s›

1. puidust irdunud terav killuke. Nõelterav pind. Pind läks sõrme, jalga. Pind on küüne all. Astusin pinnu jalga. Võtsin pinnu nõelaga, näpitsatega välja. Labidavars annab pinde. Värvimata trepikäsipuu ajas pinde. Pisike pind sõrmes, suur valu. *Murdudes oli [tamme] tüvi kännu küljest lahti kiskunud pikki valgeid pinde. H. Pukk. | piltl. *.. ja inimesed ihaldavad ennem hukka mõista, kui vabandada, nad näevad ligimese silmas ennem pindu kui oma silmas palki. E. Vilde. *.. ainult harva andis end tunda üks valus pind mu hinges, mis sinna oli jäänud endisest ajast. O. Luts.
▷ Liitsõnad: puupind.
2. lauaserv, pindlaud. Saematerjali pinnud läksid kütteks. Ladusime lühikeseks saetud pinnud riita. Pindudest kokkulöödud kuur, värav.
▷ Liitsõnad: kütte|pind, lauapind.
3. murd lehtpuu koorealusest kihist kistud õhuke riba (näit. punumiseks)

plangutus ‹-e 5› ‹s›
mer puidust laeva v. paadi sõrestiku plankudest kate. Tõrvamännist plangutusega paat.
▷ Liitsõnad: klinker|plangutus, sise|plangutus, välisplangutus.

puidu|tselluloos
tehn puidust saadud tselluloos

puit|ehistöö

1. kunst tarbekunstiala, mis hõlmab puidust ilu- ja tarbeesemete, mööbli ning arhitektuuridetailide valmistamise. Puitehistöö ateljee, õpetaja. Kunstikooli puitehistöö osakonna lõpetajad.
2. sellele alale kuuluv teos v. toode. Vanade meistrite puitehistööd.

puit|kast
puidust kast. Õunad pakiti puitkastidesse.

puit|konstruktsioon
ehit puidust ehitustarind

puit|laev
puidust laev. Puitlaev ja teraslaev.

puit|lagi
ehit puidust lagi. Sauna lakitud puitlagi.

puit|maja
puidust maja, puumaja

puit|mööbel
puidust mööbel, puumööbel

puitne ‹-se 2› ‹adj›
hrv puidust tehtud v. koosnev

puit|pakend
puidust pakend

puit|plaat
puidust plaat, eeskätt mööblitööstuses ja ehituses kasutatavate puidust valmistatud plaatide koondnimetusena. Puitplaate tootma. Kinnitas joonistuspaberi puitplaadile.

puit|sein
ehit sein, mille kandev konstruktsioon on puidust, puidust sein. Krohvitud puitsein. *Aastapäevad hiljem langesid tuleroaks vanad puitseinad, mis ümbritsesid linna enne kivimüüre. G. Paomees.

puit|tala
ehit puidust tala, puutala

puit|tara
puidust tara, puutara. Asendas puittara hekiga.

puit|tarind
ehit puidust ehitustarind, puitkonstruktsioon

puit|trepp
puidust trepp, puutrepp

puit|vasar
puidust vasar, puuvasar

puit|vooder
puidust vooder

puit|voodi
puidust (raamistikuga) voodi, puuvoodi

pulk ‹pulga 22› ‹s›

1. hrl. mingi otstarbega ja ümmarguseks v. tahuliseks töödeldud külgedega väiksem piklik puutükk; lühem sirge (puidust) kepp v. varb. Kadakane, haavapuust pulk. Peenike, jäme, terava otsaga pulk. Redeli ülemine pulk on katki, puudu. Ta ronis redelil kolm pulka kõrgemale, võttis kaks pulka korraga. Voodivõre, puuri pulgad. Püstistest pulkadest värav. Rehal tuleb paar pulka vahetada. Löö rehale uued pulgad sisse. Pistis pulga oherdiauku. Pani astjale pulga ette. Panin palitu seina sisse löödud pulga otsa, pulka rippuma. Pulkadest rest saunapõrandal. Toolikorju pulk on lahti. Hiinlased söövad riisi pulkadega. Peenestab lauad kandilisteks pulkadeks. Ta treib pitsipunumiseks pulki. Vanaisa lõikas, voolis pulka. Laps on maast mingi pulga leidnud. Pulgaga jäätis 'pulgajäätis'. Väikevend istub jalgratta pulga peal. Meestejalgratas on pulgaga ja naistejalgratas pulgata. Roostetanud pulkadega äke. Priit on nagu pulk külmast kange. Ta tõmbas end sirgu nagu pulk. Kui trumm on läinud, mingu ka pulgad 'kui kaotatud on oluline, pole vähem tähtsast enam asja'. Pani ukse laste eest pulka 'sulges ukse pulga abil'. Nüüd on äril pulk ees, pulk peal 'äri on takistatud, tõkestatud'. *Vaikus, kõik väravad on pulka pistetud.. Pulk on ka oma värava obaduses. O. Jõgi (tlk). || sellise kujuga tükk mingit ainet. Palun pulk pärmi. Väärismetall valati sõrmejämedusteks pulkadeks. Pulkades 'pulgakujulisteks tükkideks pressitud v. pakitud' lõhkeaine. || sellise kujuga ese (enamasti on olemas täpsem liitsõnaline nimetus). Määrib huuli hügieenilise pulgaga 'hügieenilise huulepulgaga'. Pulgad 'malenupud' malelaual. *Ei tea, kas tema arvud nii kirjud olid või mõtted mehel tööst eemal, käsi pani tihti pulga [= pliiatsi] pihust maha ja pühkis läbi juuste.. L. Koidula. *Täiesti mõeldav, et ta end ühel päeval üles poob. Või, tänase järgi oletades, hakkab naistele ja lastele oma pulka [= suguliiget] näitama. L. Promet. || kõnek väike havi. Kalamehe noosiks oli kolmekilone havi ja paar pulka kah.
▷ Liitsõnad: aia|pulk, arvestus|pulk, arvutus|pulk, huule|pulk, istutus|pulk, jäätise|pulk, kala|pulk, keedu|pulk, kinnitus|pulk, kirjutus|pulk, kriidi|pulk, kudumis|pulk, kulmu|pulk, kurni|pulk, lagritsa|pulk, magasi|pulk, male|pulk, mõõdu|pulk, nagi|pulk, pesu|pulk, pitsi|pulk, pärmi|pulk, redeli|pulk, reha|pulk, seebi|pulk, segamis|pulk, sõime|pulk, söömis|pulk, šokolaadi|pulk, takti|pulk, tapi|pulk, teate|pulk, tolli|pulk, trummi|pulk, vaheliku|pulk, vaku|pulk, vägi|pulk, värava|pulk, äkke|pulk, ümarpulk; bambus|pulk, lepa|pulk, magnet|pulk, pilliroo|pulk, puu|pulk, raua|pulk, raudpulk; havipulk.
2. kõnek osa, detail, tükk. Traktoril on mingi pulk katki, mõned pulgad puudu. Isa võttis, lahutas, lammutas jalgratta pulkadeks. Ta viis vana mööbli viimse pulgani kolikambrisse. See on viimase kui pulgani ta enda ehitatud maja. Poiss on jõudnud juba kaks mootorratast pulkadeks sõita.
3. piltl koht hierarhias v. mingil (väärtus)skaalal. Ta abikaasa on astunud karjääriredelil veel mõned pulgad edasi, ta on jõudnud ühiskonnaredeli kõrgeimale pulgale. Peeter on hierarhiaredeli alumise pulga mees. Nad on ametiredeli eri pulkadel. Olen tast mitu pulka madalamal, üritan temaga ühele pulgale tõusta. Osakonnajuhatajad peaksid ühe pulga peal olema. Ära sea inimest jumalaga ühele pulgale. Vanaema pani varastamise ja valetamise ühe pulga peale. Missuguse pulga peal su arvutamisoskus seisab? *Ta lapsed aga ronivad riigiteenistuses pulgast pulka kõrgemale. J. Pärn.
4. van kõnek rubla. *„Näe, mul käsirahagi käes – kolm pulka, – vahi!” Itsitades tõmbas ta kägarasse kortsutatud rahapaberi taskust.. E. Vilde. *Aga see on kindel, enne kui neist meestest saad jagu, kuluta ikka ära oma kolmsada pulka. J. Mändmets.

puu|ader
etn endisaegne puidust ader. Puuader ja raudader. Ennevanasti künti puuatradega.

puu|anum
puidust anum. Pani pesu puuanumasse likku. Korraliku õlle tegemiseks vajatakse puuanumaid. *Siis pani ta lusika hapupiimasse, mis seisis puuanumaga keset lauda.. F. Tuglas.

puu|ass
puidust ass. Vankri puuassid. Puuassidega vanker.

puu|aste [-astme]
puidust aste. Trepi nagisevad, kääksuvad puuastmed.

puu|barjäär
puidust barjäär. Bürooruum oli puubarjääriga kaheks jagatud.

puu|diivan
polstrita, puidust diivan. Puhkas, istus ooteruumi puudiivanil.

puu|ese
puidust ese. Kausid, taldrikud ja teised treitud puuesemed. Puuesemed ja metallesemed.

puu|figuur
puuskulptuur, puidust kuju

puu|flööt
puidust flööt

puu|gravüür
kunst graafikatehnika, mille puhul kujutis graveeritakse risti süüd lõigatud puidust plaadisse; sel teel saadud kujutise tõmmis; ksülograafia. Puugravüüri õppima, viljelema. Värvilises puugravüüris teostatud eksliibrised. Hando Mugasto tundlikud puugravüürid.

puu|haamer
puidust haamer. Ema taob puuhaamriga liha. Vasikale koksati puuhaamriga silmade vahele. *Varasemaks koputiks oli olnud lihtsalt puuhaamer, mis rippus väljaspool ukse küljes. V. Konsap.

puu|helmes
puidust helmes. Sametkatte narmaste otsas ripuvad puuhelmed. Selle kleidi juurde sobivad suured puuhelmed.

puu|hing
puidust hing (kinnitusosana). Puuhinged ja raudhinged. Ukse puuhinged kiunusid, kääksusid. Puuhingedel tõstetav, liikuv kirstukaas. Vanad saunauksed tehti paksudest lõhklaudadest ja puuhingedega.

puu|hobune

1. puidust mänguhobune. Puuhobustega karusell.
2. esineb võrdlustes. a. (kange-oleku, kohmakuse kohta). Oli peale päevatööd kange nagu puuhobune. *.. blondiin õigustas ta kartusi, tantsides nagu puuhobune. A. Kork. b. hlv (juhmuse kohta). *Kuule, puuhobune, kas sa siis ei taipa! K. Tamberg.

puu|hurtsik
puidust hurtsik

puu|häärber
puidust häärber. Mõisa madal puuhäärber.

puu|hütt
puidust hütt

puu|ige [-ige]
murd (vankri) puutelg, puidust ige. Raud- ja puuigedega vankrid. *.. puuigede nagisedes vaarusid koormad põllumäele.. A. Mälk.

puu|jalas
puidust jalas. Puujalastega kelk. Ree puujalased. *See, ligi kümneämbrine tammeankur, oli kojast saali nurka puujalastele veeretatud.. R. Sirge.

puu|jalg

1. puidust jalaprotees. Puujalal koperdaja. Puujalaga sant. Võtab kargud ja komberdab puujalaga klobistades, kopsides edasi. Puujalg käib kolksudes vastu tänavakive. || kõnek puujalaga inimene. *Ellakene, mine vana puujala juurde .. küll tema aitab. O. W. Masing.
2. (näit. laual, toolil)

puu|joonlaud
puidust joonlaud

puu|jumal
puidust jumalakuju. Tõi Aafrikast neegrite puujumala kaasa. Seisab, istub, vahib nagu puujumal 'liikumatult, tardunult'. *.. istus seal nurgas, jalg üle põlve ja nägu rahulik ning enesekindel nagu puujumalal.. M. Traat.

puu|järg [-järi]
puidust pingike. Memm istus kolde ette puujärile. *Mehed .. võtsid laua äärest vähe eemal aset kolmeharalistel puujärgidel. E. Särgava.

puu|kaas
puidust kaas. Toobri, püti puukaas. Raamatu mustad paksud puukaaned. Puukaante ja metall-lukkudega piibel. Vanasti kasutati köitematerjaliks vasikanahka puukaantel.

puu|kamm
puidust kamm. Nii harva puukammiga ei saa ju juukseid sugeda. Mustikaid tõmmati puukammiga varte küljest lahti.

puu|kandik
puidust kandik. Võttis puukandikult piparkoogi.

puu|kann [-u]
puidust kann. Naised tõid puukannuga vett. Kallas puukannu kalja, jõi puukannust mõdu.

puu|kapp [-kapa]
puidust kapp. Tõstab puukapaga vett.

puu|karp [-karbi]
puidust karp. Pikergune puukarp või hoidmiseks. Leivakõrvane võeti heinamaale puukarpides kaasa. Kalamees pani vihmaussid puukarpi. | piltl. *.. majad enamasti kahekordsed, enne ilmasõda üüriliste jaoks ehitatud puukarbid. V. Ilus.

puu|kaup
puidust kaup; puit kaubana

puu|kauss
puidust kauss. Sõi hapupiima otse suurest puukausist. Puukausse treima. *.. pikal pingil olid näha mõned uhiuuelt uuristatud puukausid.. J. Kross.

puu|kepp
puidust kepp

puu|kibu
puidust kibu. *Sauna lävel pesi neljas naine puukibus oma pikki punaseid juukseid. L. Kibuvits.

puu|kiil [-u]
puidust kiil. Puukiil ja raudkiil. *.. oravanahad riputas [kütt] seinapalki löödud puukiiludele. N. Baturin.

puu|kindlustus
puidust kindlustus. *.. linnustel on olnud veel puukindlustused, mis asusid vallidel nelinurksete palkehitistena. H. Moora.

puu|king
puidust (tallaga) king (sageli endisaegse lihtsa jalatsina). Vaesel ajal käidi koolis puukingadega, puukingades. Naine pesi pesu, puukingad paljaste jalgade otsas. Tüdruk läks puukingade klobinal, klõbinal mööda kiviplaate. Riidest, nahast pealsetega puukingad. Lahtised puukingad. Puukingadest veriseks hõõrutud jalad. Suured Hollandi puukingad.

puu|kiri

1. puidukiri
2. trük puidust trükitähed

puu|kirst
puidust kirst. Kumerakaaneline, lihtsate raudpealistega puukirst.

puu|kodar
puidust kodar. *.. kuskil nagisevad puukodarad, / vajudes rummuni lumevette.. B. Alver.

puu|kohver
puidust kohver, vineerkohver. *Rautatud puukohver oli kraami täis, mis võeti kaasa.. K. Ristikivi.

puu|koiku
puidust koiku. Kitsas ja kõva puukoiku.

puu|konks
puidust konks (1. täh.) Jakk ripub saunas puukonksu otsas. | (kartulikonksu kohta). *Kartulipõllul pole puukonksuga midagi teha. Raudkonksuga löö esiti jää katki ja siis hakka kartuleid välja koukima. H. Kiik.

puu|konts [-a]
puidust konts. Nahaga, riidega ülelöödud puukontsad. Puukontsadega kingad.

puu|kori
puidust kori. Nahkpõhja ja kõrge puukorjuga tool.

puu|kott [-kota]
puidust (tallaga) kott. Naine pani puukotad jalga ja läks lauta. Puukottades ja jahuses töökuues mölder. Vangidelt võeti saapad ära ja anti puukotad asemele. Puukottade klobin.

puu|krapp
puidust krapp. *Lähedalt karjamaalt kostis puukrapi krõbin.. M. Metsanurk.

puu|kuju
puidust kuju, puuskulptuur. Protsessioonis kanti Neitsi Maarja puukuju. Mis sa seisad nagu puukuju! *Tšummist väljudes satun ma väikesele puukujule, kännumõhast väljanikerdatud puuslikule.. N. Baturin.

puu|kulp
puidust kulp. Mustaks keenud puukulp. Ammutab määratu puukulbiga süldileent kaussidesse. Ema vibutas poisile puukulpi.

puu|kuul
puidust kuul. Keeglimängu puukuulid.

puu|kõblas
endisaegne puidust teraga kõblas

puu|kõva
puitkõva; puidust ja kõva. Märjad köied muutusid külma käes puukõvaks. *Lebasin leivaahju taga vanakoosu puukõval koikul.. A. Maripuu.

puu|käsi
puidust käeprotees. Puukätt kattis must kinnas.

puu|käsipuu
puidust käsipuu. Silla puukäsipuud.

puu|käsitöö
puitmaterjaliga seotud käsitöö; puidust käsitöötoode

puu|könt

1. lihtne tömp puidust (jala)protees; jäseme köndi puidust pikendus. *.. ta saab endale arvatavasti inetu puuköndi .. mille otsasse on löödud terav nael, et ta ei libiseks.. A. Jakobson.
2. tömp puujupp, -ront. Ta oli üksik kui kuivanud puukönt sügavas metsas.

puu|kühvel
puidust kühvel

puu|küna
puidust küna. Hobused joovad puukünast. | piltl. *.. kas paat, see puuküna, see kipakas .. on talle kallim kui laulatatud naine.. J. Smuul.

puu|labidas
puidust labidas. Kohmakas raudteraga puulabidas. Lükkas laia puulabidaga lund. *Naise käed .. valasid vett pangedesse kliide peale, siis segasid neid puulabidaga.. R. Põder.

puu|laud

1. puidust laud mööbliesemena. Söödi lihtsa värvimata puulaua taga.
2. puuplaat. Puulauale uuristatud kirjamärgid.
3. ‹pl.› kõnek puidust suusad. Tuhises oma puulaudadega plastiksuuskadel sõitjatest mööda.

puu|lava
puidust lava. Platsile püstitati pidustuste ajaks ajutine puulava.

puu|lavats
puidust lavats. Istuti, lamati puulavatsitel.

puu|leen
puidust leen. Puuleeniga tugitool.

puu|lett
puidust lett. Kaupluse hele, lakitud puulett.

puu|lind

1. puidust lind. Vanaisa meisterdas puulinnu.
2. murd mesilane. Lendavad päeval puulinnud puusse, on vihm ligi.

puu|liud
puidust liud. Keedetud seajalgu pakuti puuliudadelt.

puu|lobudik
puidust lobudik. Äärelinna hallid, madalad, lääbakil puulobudikud. Elab kahekordses, nagiseva trepiga puulobudikus. Nii armetut puulobudikku paadikuuriks kasutada küll ei saa.

puu|lodi
puidust lodi; puitmaterjali vedav lodi

puu|logudik
logu puidust ehitis. *Traal ise polnud suurem asi, plekiga ülelöödud vana puulogudik. A. Hint.

puu|lukk [-luku]
ka etn mitmesuguse tööpõhimõttega endisaegne puidust lukk. Aida puulukk. *.. vanemates tõmberiiviga puulukkudes võti eemaldab ainult takistid-karad riivi õnarusest ja teise käeliigutusega tuli tõmmata riiv eest.. V. Konsap.

puu|lusikas
puidust lusikas. Kasest, kadakast tehtud, pikliku kahaga, põletatud mustriga puulusikas. Karjapoiss lõikus, meisterdas puulusikaid. Pudrukausi kõrvale pandi sööjate jaoks puulusikad. Hõõrub või puulusikaga vahule, pehmeks, klopib puulusikaga tainast. Pehmed herned suruda puulusikaga katki.

puu|luuk
puidust luuk. Puuluukidega suletud, kaetud aknad.

puu|lõige

1. kunst graafikatehnika, mille puhul kujutis lõigatakse õõnespeitliga piki süüd saetud puidust plaadisse; sel teel saadud kujutise tõmmis; ksülograafia. Puulõikes (teostatud) illustratsioonid, maastikud. Katsetas õpinguaastatel nii oforti kui puulõiget. Puulõigetega illustreeritud raamat. Värvilised puulõiked linnavaadetega. Märt Laarmani meisterlikud puulõiked.
2. puitu lõigatud ilustus, puunikerdus. Keeruliste puulõigetega vanaaegne mööbel. Puulõigetega kaunistatud kirikupingid. Puulõigetega vikatilöed. Ornamentaalne puulõige.

puu|lähker
puidust lähker

puu|länik
puidust länik

puu|lühter
puidust lühter

puu|lüpsik
puidust lüpsik. *.. Katagi oli näinud puulüpsikuid, mille ühel laual oli oks küljes. Sellele lasti oherdiga auk sisse ja nii oli lüpsikul toru [= tila].. A. Valmet.

puu|margapuu
puidust margapuu. Tasapisi ilmusid puumargapuude asemele metallmargapuud.

puu|muna
munakujuline v. kerajas puidust ese. Vanaema voodiotsi kaunistasid treitud puumunad. Valge puumuna pandi linnupessa peibutiseks. Puumuna veereb mängurajalt põõsasse.

puu|mutt
puidust muttader. *.. traktoriatrade asemel parandati siis [= endisajal] tõllarattaid ja puumutile pandi tugevuse tarvis tükike rauda nina peale. O. Kool.

puu|mõla
puidust mõla segamisriistana. Segab puumõlaga leivajuuretist, katlas pesu.

puu|mõõk
puidust mõõk. a. Poisikesed vehkisid puumõõkadega. b. Linu ropsiti puumõõgaga. Kõladega kudumisel lüüakse koelõngad väikese puumõõgaga kinni. Jauramit mängitakse hambulise puumõõgaga.

puu|nael
endisaegne puidust nael. Palkide ühendamiseks kasutati tappe ja puunaelu. Kingsepp tagus tugevate puunaeltega pooltalda saapa alla.

puu|nagi
puidust nagi. *Tugevatel, seina löödud puunagidel rippusid hobuseriistad ja köiekerad.. R. Sirge.

puu|napp [-napa]
puidust napp (1. täh.) Puunapas on veel pisut rasva.

puu|nari
puidust nari

puu|nikerdis
ka kunst puidust nikerdatu, puidust nikerdatud teos. Altari puunikerdised. Istus rikkalike puunikerdistega kaunistatud toolile. *Polnud enam tuttavat onni.. küll aga värskelt tahutud maja sakiliste puunikerdistega rõdu viilul ja ümber aknapalestiku. J. Semper.

puu|nikerdus

1. ka kunst puidust kunstiteoste ja tarbeesemete nikerdamine; reljeefidega kaunistamine. Raamat Komimaa silmapaistvast puunikerdusest. Ta eelistab puunikerdust nahatööle. *Puunikerdus .. leidis ehk kõige ilmekamat rakendust õllekannude hobupealistes ja ratulistes kõrvades ning rangipuude ülal uhkelt väljakaarduvais harjustes.. A. Viires.
2. puunikerdis. Kirstu puunikerdused kujutasid purjekaid. Keeruliste puunikerdustega kaunistatud aknaraamid, mööbel.

puu|nuga

1. puidust nuga. Puunuga ei kraabi panni ära.
2. puutöönuga

puu|nui
puidust nui. Sõjakäigule mindi puunuiadega. Marjad surutakse, tambitakse puunuiaga katki. Seisab, konutab nurgas kui puunui. *.. suure männipaku katkilöömiseks on tal puunui, millega ta pakku löödud kirvesilmale pihta annab. M. Pärl. | piltl. *.. oh, mis sa räägid sellele puunuiale, kes ühestki teisest ei hooli ega muretse iseendagi eest! O. Jõgi (tlk).

puu|nukk [-nuku]
puidust nukk. Jaan nikerdas õele puunuku. Toob reisidelt rahvarõivais puunukke kaasa. *Kangelt nagu puunukk kõndisin eksamiklassi. J. Rannap.

puu|nupp
puidust nupp. Kapi, sahtli puunupud. Maletajad liigutasid agaralt puunuppe 'malendeid'.

puu|nõu
ka etn puidust majapidamisnõu. Puunõusid õõnestama, treima, valmistama. Koduloomuuseumi varade hulgas on ummikuid, lähkreid, lasse, pütte, kirne, kibusid ja teisi endisaegseid puunõusid. Liivaküna puunõude küürimiseks. Kapsa hapendamiseks kõlbab puunõu või klaasanum. Avinurme mehed kauplesid laadal puunõudega.

puu|nööp
puidust nööp. Efektsete puunööpidega jakk.

puu|oda
puidust teravikuga oda

puu|onn
puidust onn. Poisid ehitasid puuonni.

puu|ork
puidust ork. Torkis õunad enne keetmist puuorgiga läbi. Kala küpsetati lõkketulel pika puuorgi otsas.

puu|osmik
puidust osmik. Vildakas, madal puuosmik. *Kaevurite hütid olid lihtsad ühetoalised puuosmikud. M. Hange (tlk).

puu|paat
puidust paat

puu|pahl
murd puidust ora v. ork. *.. perenaine istus pliidi ees, käes pikk puupahl, mille otsa oli torgatud pikk rida soolasilke. A. Mälk. *Jõulureede õhtuks oli rasvane tangupuder sooltesse aetud, makiotsad puupahladega kinni korditud.. H. Sergo.

puu|paneel
puidust paneel. Puupaneeliga kaetud seinad. Puupaneelidest maja.

puu|pang
puidust pang. Eelistab puupange plekkämbrile. Eestis käibel olnud puupang oli enamasti ülalt kitsenev.

puu|parv
palgiparv; puidust parv veesõidukina

puu|pasun
puidust pasun. *Puupasuna käre hääl äratas mehed. A. Mälk.

puu|pea

1. taipamatu, juhm, ka pikatoimeline v. kangekaelne inimene. Igavene, lootusetu puupea. Iga logard pole veel puupea. Kas ma sind puupead vähe olen hoiatanud! Ta peab klassitäiele puupeadele ladina keelt õpetama, puupäid piitsaga tarkuse juurde kihutama. Poiss on matemaatikas täielik puupea. Me puupead ja tobud! Ristis teda küll puupeaks, küll jahu-, pudru- ja oinapeaks. Vend on tal kangekaelne puupea, kes jonnib nagu eesel. *.. arukas inimene näeb läbi küla minnes rohkem kui puupea läbi poole maailma tormates.. E. Nirk. || juhm mõistus, rumal pea. Puupeaga jõnglased teevad õpetaja nõutuks. Ta vangutas taipamatult oma puupead.
2. puidust käepide. Puupeaga Soome puss. *.. [hiinlane] keerutab peente tundlikkude sõrmede vahel lakkamatult kolmharkide puupäid, ta grillib .. piimapõrsaid. L. Hainsalu.

puu|pide
puidust (käe)pide. Puupidemetega noad-kahvlid. Mõõgal oli lihtne puupide. *Bachmann võttis laualaekast oma allkirjastambi, veeretas selle läikivat puupidet sõrmede vahel. V. Gross.

puu|pihid pl
puidust klamber, pihid (2. täh.)

puu|pink
puidust pink. Ooteruumi pikk puupink. Kohtusaali jäiga seljatoega puupingid. Istusime lehtlas puupinkidele. Ta magas kõval puupingilgi hästi.

puu|pott
puidust pott. Kummipuu kasvas laias puupotis.

puu|puhkpill
muus algselt puidust puhkpill, näit. flööt, oboe, klarnet, fagott

puu|pukk
puidust pukk. *Linaraats ehk kuprahari oli puupuki peale kokku löödud vanadest vikatitest. K. Põldmaa.

puu|pulk
puidust pulk. Poisike lõikus puupulki, ehitas puupulkadest maju ja aedu. Kui kodunt välja mindi, vajutati puupulk ukseobadusse. Puupulkadega pakkäke. *Ta [= kingsepp] võttis siis laualt sisselõigatud joontega puupulga ja mõõtis mu jalga. G. Helbemäe.

puu|pull [-u]
puidust pull. *Tiivalina pealmist köit hoiavad veepinnal suured puupullud ning tühjad tõrvatud lähkritaolised nõud. A. Hint.

puu|punn
puidust punn. Kui kase mahlajooks sai läbi, suleti oherdiga lastud auk puupunniga.

puu|põhi
puidust põhi. Kõva puupõhjaga tool. Magasin vanaaegsel puupõhjaga koikul.

puu|põõn
puidust põõn. *Lahti käisid harilikult ühed uksepooled, teised olid suletud puupõõnadega. A. Peterson.

puu|päine

1. taipamatu, juhm; pikatoimeline. Puupäine õpilane. Puupäised tobud. *..pidas talumehi puupäisteks, keda igaüks võib pügada ja sugeda. P. Vallak.
2. puidust peaga v. pidemega. *Ta ees seisis kuhi nõelumist ootavaid sokke ja puupäine sukaseen. L. Promet.

puu|pärl
‹hrl. pl.› puidust pärl (keena). Värvitud, lakitud, suured, odavad puupärlid.

puu|pöör
puidust pöör. Saunauks suleti vanasti tavaliselt puupööraga. Laudauks seisab, käib neil tänini puupööra abil kinni. Pööras jalgvärava(le) puupööra ette. Žgutti pinguldatakse puupööra abil. Vammuse, kasuka puupöörad. *Suusad kaenlas, astus ta tuulekojast välja ja pani ukse puupööra. N. Baturin.

puu|püss
puidust (mängu- v. õppe)püss. Võiks sellest lauajupist poistele puupüssi teha. Sõdurid marssisid, puupüssid õlal, õppeväljakule.

puu|raamistik
puidust raamistik

puu|rake [-rakke]
puidust rake. Puuraketega kaev. Kaevu puurake on lagunenud.

puu|ratas
puidust ratas. Puuratta rumm ja pöiad tehti ikka kasest. Puuratastega käru, vanker. Vanaaegne, puurataste ja raudrehvidega auto. Et puurattad ei kriuksuks, peab neid hästi määrima. *.. puurattad ei kolisenud ega kõrisenud, vaid ägisesid ja niuksusid, kui koorem rööpasse või veeoitu kallas. J. Peegel. | piltl. Ta tönkab puuratastega 'viletsat, kohmakat' saksa keelt, tervitab meid puuratastega rootsi keeles.

puu|rest
puidust rest. Sauna, pesuköögi puurestid.

puu|riist
puidust nõu vm. tarbeese. Leidis pööningult kohviveski, vokiratta ja muidki vanu puuriistu. *Valgeks küüritud puuriistad – ämbrid, kannud, kapad, kirnud, lüpsikud, piimapütid, toobrid ja söögivaagnad kuulutasid perenaise .. virkust. F. R. Kreutzwald.

puu|rull
puidust rull. *Laev oli alles rannas kuival. Aga tal olid puurullid all. A. Kalmus.

puu|sadul
puidust sadul

puu|sahk
etn endisaegne puidust sahk. *Raudsahkadega ader oli endisest puusahaga adrast märksa tõhusam. H. Moora.

puu|skulptuur
kunst. a. (puidust nikerdatud taiesena). Jaapani, maoori puuskulptuur. Endisaegseid laevu ehtisid puuskulptuurid. b. (skulptuuri kui kunstiliigi ühe osana). *Keskaegne puuskulptuur on peaaegu eranditult värviline. O. Kangilaski.

puu|suusk
puidust suusk. Puusuusad ja plastsuusad.

puu|sõõr
puidust sõõr. *Rattapainikuteks olid jalgadega alusel seisvad massiivsed puusõõrid, esiratta jaoks väiksem, tagaratta jaoks suurem. A. Viires.

puu|tahvel
puidust tahvel. Vana-Kreekas kasutati ülestähendusteks puutahvleid. Puutahvlile maalitud portree. Puutahvlilt ukse kohalt oli lugeda, et tegemist on kõrtsiga.

puu|tald
puidust tald. a. (jalatsil). Puutallaga kingad. Trepilt kostis puutaldade klõbin. b. (reel). *Talisõidu- ja veovahend oli regi, varem puutaldadega, viimastel sajanditel juba rautatud. E. Laugaste.

puu|taldrik
puidust taldrik

puu|tamp
puidust tamp. Rehielamu savipõrand tasandati puutambiga.

puu|telg
puidust telg. Määrimata puutelgedega vanker kääksub, kägiseb, kriuksub. *Siis olid vankril puuteljed, nüüd raudassid. A. H. Tammsaare. | piltl. Esineja inglise keel on puutelgedega 'kohmakas'. *Ta pingutas tükk aega oma puutelgedega ajusid, enne kui söandas ütelda.. M. Traat.

puu|tool
puidust tool. *Seal [= ooteruumis] on kõvad puutoolid kaetud riidega ja jätavad mulje, nagu oleksid nad pehmed. M. Saareots.

puu|torn
puidust torn

puu|toru
puidust toru. *Leiti jäänuseid tohuga tihedasti mähitud puutorudest, mis tavaliselt kahest õõnestatud tüvepoolikust koosnesid. V. Trummal.

puu|trumm1
puidust trumm (löökpillina)

puu|tugi
puidust tugi; tugi puule

puu|tulp [-tulba]
puidust tulp. Puutulbad maantee veeres. Tüdruk seisis mehe käte vahel nagu puutulp.

puu|tupp
puidust tupp. Mees tõmbas puutupest halja noa.

puu|tuulik
puidust tuulik

puu|tünn
puidust tünn. Vett, vilja hoiti puutünnis.

puu|uks
puidust uks

puu|vaagen
puidust vaagen. *Ema oli suure puuvaagnaga rukkijahuleeme lauale pannud.. E. Särgava.

puu|vaat [-vaadi]
puidust vaat. Uued puuvaadid aurutatakse läbi ja leotatakse. Suure puuvaadiga veevedamise vanker.

puu|vann
puidust vann

puu|varb
puidust varb. Painutas peene puuvarva kõveraks. Poisike piilub võimlemisredeli puuvarbade vahelt.

puu|varn
puidust varn

puu|varras
puidust varras kudumiseks

puu|vars
puidust vars pidemena. Puuvarrega kirves, kirka, hari.

puu|vile [-vile]
puidust vile. a. (vilespillina). Karjapoiss tegi männipulgast puuvile. b. (orelivilena). *.. kooril hakkas orel üürgama. Selle puuviled huilgasid, tuues kuuldavale majesteetlikke toone.. L. Metsar (tlk).

puu|vits
puidust vits. Puuvitstega vitsutatud lähker. Puuvitstest korvmööbel.

puu|võll
puidust võll. Puuvõlliga kaev.

puu|võre
puidust võre. Puuvõre jaotas ruumi pooleks.

puu|värav
puidust värav

puu|värk
murd puidust osa(d). Vankri, ree puuvärgid. Peremees lootis saani puuvärgi ise valmis teha. See on vana, puuvärgiga seinakell. *.. need mitmesugused suured hooned, mis kõik puuvärgist tehtud ja puuvärgi vahed telliskivi ja lubjaga ära müüritud.. O. W. Masing. *.. vooditest pilluti padjad, madratsid ja vaibad välja ning purustati puuvärk. E. Vilde.

puu|äke
etn puidust äke. Puuäkked ja raudäkked.

puu|ämber
puidust ämber. Naised tassisid puuämbritega vett.

põõn ‹-a 23› ‹s›

1. hrl. puidust põikliist laudadest eseme ühendamiseks ja tugevdamiseks. Pajakaane põõn. Põõnadega tugevdatud puukastid. Sisselõigatud põõnadega uksed. Ukselaudu hoidsid koos kaks puust põõna. Põiki üle värava löödi põõnad.
2. mõlemast otsast kinnitatud riideriba hrl. riietuseseme seljal (rõiva laiuse reguleerimiseks v. kaunistuseks). Palitu, kuue, jaki, kleidi, kitli põõn. Põõnaga pintsak, mantel, vest. Mantli varrukal on nööbiga kinnitatud põõn.
3. kõnek löök, hoop, mats [-u]. *.. vastutulijad enam ei andnud mulle ribidesse põõnu.. O. Luts. *.. hilisemad kihutas Riho sõimuga, vahel koguni valusate põõnadega minema. V. Alttoa. || piltl (raske kahjustamise kohta). Tige inimene püüab teisele põõna panna. Jäi põdema: külmetamine pani tervisele põõna. Viin on maole põõna pannud. Inetu vahejuhtum pani nende sõprusele põõna. *Isegi naisevõtmisega, millega mitu head meest endale eluaegse põõna on saanud, võis Villem rahul olla. H. Sergo.

pähklipuu|vineer
pähklipuu puidust vineer

raid|kuju
hrl. kiviplokist v. puidust kunstiteosena raiutud inimese v. looma kuju, skulptuur. Itaalia marmorist, liivakivist raidkujud. Jumalate, pühakute, naiste, vägimeeste, metsloomade raidkujud. Raidkujud muuseumis, pargis, lossi sissekäigu ees. Templit kaunistasid raidkujud. Seisab raidkujuna paigal, ühe koha peal. Istub, seisab nagu, kui liikumatu raidkuju. Kõik tardusid nagu raidkujudeks.

reelingu|latt
mer reelingu peal paiknev (puidust) latt

rübi ‹rübja, rüpja 32› ‹s›
murd
1. (puust) sadul v. selle puidust alumine osa. *Jakob ja Jürgen tulid laudast õue, esimesel kaks rüpja ja teisel sadulakotid käes. J. Kross.
2. mingi sadulakujuline moodustis (näit. mäekuru)
▷ Liitsõnad: mäerübi.

sammas ‹samba 19› ‹s›

1. kivist, puidust v. metallist ringikujulise ristlõikega püsttoend (ka kaunistuseks). Joonia, dooria, korintose sambad. Ümmargune, sale sammas. Samba alus, kapiteel. Templi, palee sambad. Sammastega maja. Silla sambad. Hoones on võimsad sambad. Lagi toetub sammastele. Karkassi põhielementideks on sambad ja talad. | piltl. *.. kogub vahepeal varandust, kuni terve maailm on temaga harjunud ja peabki teda ühiskonna tugevamaks sambaks. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: alus|sammas, kivi|sammas, marmor|sammas, puit|sammas, raudbetoon|sammas, tellis|sammas, teras|sammas, tugisammas; rõdu|sammas, silla|sammas, templisammas; ilma|sammas, lülisammas.
2. kellegi (v. millegi) mälestuseks v. auks püstitatud skulptuur. Samba jalamile asetati lilli. Kirjanikule on püstitatud linna keskväljakule uhke sammas. Saavutatud võitu tähistab sammas. *Roosi lasi mehele rannakalmistule uhke samba raiuda, just nagu mõnele tüürmanile.. K. Saaber. || piltl (jahmatusest, ootamatusest liikumatult, otsekui tardunult seisma jääva inimese kohta, ka võrdlustes). Tulija jahmus sambana paigale. Jäin sambana seisma. Seisis tükk aega paigal kui, nagu sammas.
▷ Liitsõnad: dolomiit|sammas, graniit|sammas, kivi|sammas, marmor|sammas, pronkssammas; au|sammas, haua|sammas, mälestus|sammas, vabadus|sammas, võidusammas; soolasammas.
3. post, tulp. Värava, kiige, sängi sambad. *Öösi põleb vastav märktuli kas mastis või erilise samba otsas.. K. Toomara. || sellekujuline moodustis (mingist gaasist, vedelikust, valgusest jne.). Vulkaanist kerkis üles tulise laava sammas. Leegitsev gaas, kuum aur paiskus sambana taeva poole. Määratu suitsu ja sädemete sammas kerkis tulekahju kohalt. Maha prantsatav puu paiskas kõrgele tuhklume samba. *Päike laskub ikka madalamale ning saadab ulguveelt mööda merepinda laevani tulise samba. J. Sütiste.
▷ Liitsõnad: häbi|sammas, kaagi|sammas, kiige|sammas, kiriku|sammas, sängi|sammas, väravasammas; auru|sammas, elavhõbeda|sammas, mulla|sammas, pilve|sammas, suitsu|sammas, tolmu|sammas, tule|sammas, veesammas.
4. teat. heegeldamisvõte. Kahe-, kolmekordne sammas.
▷ Liitsõnad: pool|sammas, ristsammas.

sega|ehitis
eri materjalidest (näit. kivist ja puidust) ehitis

sile|rull
sile puidust v. metallist rull mulla tihendamiseks (põllutööriist). Veega täidetav silerull.

sini|puu
veripuu, eriti kampetše veripuu, mille puidust saadakse sinist värvainet; see värvaine. Sinipuud kasvavad troopikas. Sinipuu puit. Puusinist saadakse sinipuuga värvides.

suusahüppe|trampliin
sport puidust v. metallist konstruktsiooniga hoovõtu- ja ärahüppemägi suusahüpete tarvis. *.. vedas ükskord poistega kihla, et hüppab [suuskadel] kolme meetri kõrguselt suusahüppetrampliinilt alla .. R. Eliaser (tlk).

suusk ‹suusa 22› ‹s›

1. paarina kasutatav, hrl. puidust pikk ja õhuke üles kaarduva esiosaga lauake, mis jalatsi külge kinnitatuna võimaldab lumel edasi liikuda; endisaegne puust mitmesuguse kujuga vahend lumel v. pehmel pinnasel liikumiseks. Paar suuski. Pikad, lühikesed, kitsad, laiad suusad. Puidust, plastmassist suusad. Kihilised, liimitud suusad. Tal on vanaaegsed raiutud ninaga haavapuised suusad. Kas lähed suuskadega või jalgsi? Panime suusad alla ja sõit läks lahti. Sahistab suuskadel kodu poole, kooli, mööda metsi. Suusad libisesid hästi. Murdsin kukkudes suusa. Võistlejad tulid finišisse suusk suusas 'üliväikese vahega'.
▷ Liitsõnad: hüppe|suusk, küti|suusk, laste|suusk, murdmaa|suusk, mäesõidu|suusk, plast(ik)|suusk, puu|suusk, rahva|suusk, rull|suusk, slaalomi|suusk, spoon|suusk, vee|suusk, võistlussuusk.
2. mingi suuska v. jalast meenutav v. selle funktsiooniga detail, alus vm. Jääle maandumisel murdus lennuki parempoolne suusk.
▷ Liitsõnad: raamsuusk.

sõrestik|sild
ehit sild, mille peakandur on puidust v. terasest sõrestik

termiit1 ‹-miidi 21› ‹s›
soojadel maadel elutsev, peam. puidust toituv ühiseluline putukas. Termiitide pere, munad, pesa. Termiidid tekitavad suurt kahju puudele ja puitehitistele.

ukse|põõn
hrl. puidust põikliist laudukse kooshoidmiseks. Vargad olid uksepõõnad lahti kangutanud.

urdaaž ‹-i 21› ‹s›
ehit linnuse välismüüril kulgev puidust kaitsekäik, mis võimaldas rünnata müüri jalamil olevat vaenlast. Kiiu tornlinnuse urdaaž.

õie|sikk
zool mardikas, kes valmikueas toitub õitest ja hiljem vanast puidust (Leptura)
▷ Liitsõnad: suur-õiesikk.

ürask ‹-i 2› ‹s›
zool väike pruun v. must rulja kehaga puidust toituv mardikas, metsakahjur. Üraskitest järatud, rikutud puit.
▷ Liitsõnad: hiid|ürask, juure|ürask, koore|ürask, kõdu|ürask, kääbus|ürask, metsa|ürask, puidu|ürask, säsiürask.