[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lehma|lõõg
ketist (endisajal ka nöörist punutud) kütke, lõõg. *Peremees punus lehmalõõga, sulane parandas hobuseriistu .. Juh. Liiv.

palmik ‹-u 2› ‹s›

1. vähemalt kolmest juukse-, lõnga- vms. kimbust tehtud punutis; pats [-i]. Palmikut tegema. Kõvasti, lõdvalt punutud palmik. Pani juuksed palmikusse. Juuksed on palmikus. Võttis juuksed palmikust lahti. Ta kannab juukseid palmikus. Ümber pea keeratud paksud palmikud. Heledate palmikutega tüdruk. Palmik oli lahti läinud. Punus, palmitses narmad palmikuks, tegi narmastest palmikud. Traagelniidiks kasutatav lõim oli põimitud lõdvaks palmikuks.
▷ Liitsõnad: juukse|palmik, lõngapalmik.
2. etn juustesse põimitud punasest, sinisest v. mustast kalevist peapael Hiiu naistel. Seljal rippuvad palmiku hännad olid litrite ja kardadega ehitud. Tüdrukud kandsid peas palmikuid, naistel pidi palmiku peal olema veel tanu.
3. (palmikkirja kohta). Laiade palmikutega vest. Hõredalt asetsevad palmikud kampsuni esitükil. Kas kududa kolme või nelja haruga palmikud?

pastel ‹pastla 20› ‹s›
etn ristkülikukujulisest nahatükist ilma pinsoli ja kontsata, ainult ninapealse õmblusega pehme jalats, mille ääre sees on pilud paela läbiajamiseks. Paar parkimata nahast, raagnahka pastlaid. Jalas pehmed vasikanahka pastlad. Tegi, punus pasteldele uued paelad. Mähkis pastlanöörid ümber sääre ja sidus põlve alla kinni. Pasteldega on kerge astuda. Paikas oma vanu pastlaid. Pastlad pandi ööseks likku. Parem kaks pastelt kui üks saabas. || hlv (pehmeloomulise v. ara inimese kohta). Ei saa sõna suust, va pastel. Sinusugune pastel tuleb teisi õpetama. || ‹pl.› släng auto v. bussi kummid. *Mind vedasid alt „Willise” vanad pastlad. .. Kummi mahakiskumine ja sisekummi lappimine, seda viie minutiga ei tee... E. Rannet.

pats1 ‹-i 21› ‹s›
juuksepalmik. Kaks patsi. Pikad, lühikesed, paksud, jämedad, peenikesed patsid. Pats on peenike kui hiiresaba. Tee mulle patsid! Ta palmis, põimis, punus juuksed ühte, kahte patsi. Juuksed on patsis. Pats on keeratud kuklasse sõlme, ümber pea. Ta on alati patsi kandnud, juukseid patsis kandnud. Poisid sakutasid tüdrukuid patsidest.
▷ Liitsõnad: hiiresaba|pats, juukse|pats, valepats.

piste ‹18› ‹s›

1. torge, pistmine. Mõõga surmav piste. Peeter torkas pinginaabrit nõelaga ja see võpatas pistest. Näpud kipitasid ohakate pisteist. *Uudis rahvaliikumise juhtide areteerimisest .. mõjus kui piste vapsikupessa. V. Õun. || (putukate nõela, iminoka v. mürgiastla torke kohta). Sääskede, moskiitode pisted. Mesinik sai mõne piste. Astusin herilasepesale ja tundsin jalas põletavat pistet. Loomad jooksid putukate pistetest kiini. Skorpioni piste võib olla surmav.
▷ Liitsõnad: mõõga|piste, naaskli|piste, noa|piste, nõela|piste, täägipiste; mesilas|piste, sääsepiste; päikesepiste.
2. piltl terav ütlemine, teravus, torge; pilge. Valus, sarkastiline, irooniline, satiiriline, vaimukas piste. Tegi seltskonna kohta nii mõnegi sapise piste. Laskis naabrinaise õela piste kõrvust mööda. Saime kõik Ene tabavaist pisteist naerda. Pidi joodikust isa pärast teiste pisteid ja torkeid kannatama. Poissi tögati alailma ja ta oli nende pistetega juba harjunud. Ta solvus pistest. Tahtis õelutseda, kuid piste ei tabanud märki. Retsensioonis oli terav piste kogumiku koostajale.
3. järsk torkav valusööst (eriti rindkere piirkonnas). Terav, tugev, äge piste. Piste(d) külje sees, seljas, rindkeres. Tundis aeg-ajalt rinnas, kõhus pisteid. Kaebab pisteid rinnus, südames. Kiirest jooksust lõid pisted rinda, paremasse külge. Maratonijooksja katkestas piste tõttu. Pisted andsid järele. *.. kõik tema luud-liikmed olid pisteid ja kirvendusi täis. A. Sang (tlk). || piltl (seoses psüühiliste elamustega). Mõeldes kodule käib tal valus piste südamest läbi. Tundis pistet südames: tema oli ju kõiges süüdi. Katrinist käis terav piste läbi, kui ta mehe ära tundis. *.. tunneb hirmu, mis läbib valusa pistena ta keha.. T. Vint.
▷ Liitsõnad: valupiste.
4. niidi- v. lõngaosa, mis jääb õmblemisel v. tikkimisel riide vm. materjali pinnale nõela väljumis- ja sissepistmiskoha vahele. Lihtsad, keerukad pisted. Tiki pikad ja lühikesed pisted vaheldumisi. Tikkis tihedalt, piste piste kõrvale. Erinevates pistetes tehtud ornament. See õmblusmasin teeb 6500 pistet minutis. Ebaühtlaste pistetega ülelöödud riideäär.
▷ Liitsõnad: ilu|piste, kaunistus|piste, tarbepiste; käsitsi|piste, masinapiste; aed|piste, ahel|piste, gobelään|piste, jäljendus|piste, järel|piste, kast|piste, keelim|piste, kett|piste, liiva|piste, linnusilm|piste, madal|piste, mähk|piste, märke|piste, nööpaugu|piste, palmik|piste, pilu|piste, punus|piste, põim|piste, põlvik|piste, püvisilm|piste, rist|piste, sala|piste, side|piste, siksak|piste, silmus|piste, sõlm|piste, sämp|piste, süstik|piste, täite|piste, varesejalg|piste, vars|piste, võrk|piste, äärestus|piste, ülelöömispiste; alus|piste, eel|piste, eesnõela|piste, kinnitus|piste, palistus|piste, pikeerimis|piste, põhi|piste, tikk|piste, traagel|piste, õmbluspiste.

punuma1 ‹37›

1. vitsu, taimevarsi, traati vms. pikka ning painduvat materjali ühendades midagi valmistama. a. (seda materjali ristates ning vahelduvalt alt ja ülalt läbi pistes ning vahel ka tugisõrestiku külge kinnitades). Isa punub viiske. Toolipõhja, õlgkaabut punuma. Naised punuvad ja sõlmivad matte. Peergudest, kõrkjatest, männijuurtest punutud korv. Vitstest punutud ja saviga mätsitud hütiseinad. Punutud mööbel. b. (mitut moodi üksteisest üle tõstes, palmides). Punume karikakardest, pohlavartest pärja. Vanaema punub näppude vahel linakiududest köit. Piitsa, piugu punuma. Liis punub patsi. Tüdruku juuksed on punutud pikka patsi, jämedateks patsideks, pikkadesse palmikutesse. || midagi kuhugi sisse põimima. Reet punus vanikusse laiad lindid. Nuudi sisse on tinatraat punutud. || (niidist v. lõngast kudumitaoliste punutiste valmistamise kohta). Ema punub käsitsi, masinal paela. Punutud ohjad, võrk, pits. c. (kokku keerutades). Nööri, köit, vööd punuma. d. hrv (kokku sidudes, kokku seades). Lind punub pesa. *.. nad [= lapsed] nopivad seal lillesid, mida punuvad kimpudeks.. E. Vilde. e. piltl. Päike punub säravaid paelu. Veekeeris punus vahupitsi. Naise punutud vale(de) võrk. Rein punub püünist, et naabri Maalit endale saada. Meie vastu punuti salanõusid, intriige. Kirjeldusse on palju mõtisklusi punutud. Punus lembesõnadest salmikese. Malle ja Kalle on asunud endale pesa punuma 'kodu rajama'.
2. midagi kuhugi siduma, ümber mähkima, ümber panema. Punusime vaiade vahele okastraati. Naine punus käed ümber mehe kaela. Punusin käed ümber põlvede.

punuma2 ‹37›
kiiresti jooksma, liduma, plagama. Ats punus nagu nool, kui tuul, otsekui tuli taga kodu poole. Lambad punuvad tuhatnelja, tulistvalu lauta. Sõdurid pistsid, panid metsa poole punuma. Nad punusid nii, kuidas jalad võtsid. Jänes pistab nagu püssist lastud punuma. Panin ülepeakaela punuma. Poiss sai mul eest punuma. Kass üritab minema punuda. || jalga laskma, põgenema. Peigmees on punuma pistnud. Vang pääses üksikkongist punuma.

punus|piste
tekst tihe üleloomispiste; lühike madalpiste

punus|sõlm

sõlm ‹-e 22› ‹s›

1. köi(t)est, nööri(de)st, paelast vms. (seotav) kinnitus v. ühendus. Ühekordne, kahekordne sõlm. Niidis, lõngas on mitu sõlme, sõlm(ed) sees. Tegi õmblema hakates niidile sõlme otsa. Sidus rätiku lõua all sõlme. Keeras juuksed kuklasse sõlme, lopsakaks sõlmeks. Seo, tee, päästa, haruta sõlm lahti! Mees tõmbas kaelasideme sõlme lahti, kõvemini kinni, pingumale. Kingapael oli sõlmest lahti läinud, kõvasti sõlmes. Kinnitas mütsi paelad jooksva sõlmega. Tegi kingipaki paelale ilusa lehviga sõlme. Tegi meeldetuletuseks taskuräti nurka sõlme. Idamaised vaibad on sõlmitud Smürna ja Pärsia sõlmega. | piltl. Nõtke võimleja võis oma keha kas või sõlme väänata. Purjus mehe jalad kippusid vägisi sõlme minema. *Ka jutule polnud nüüd enam sõlme ette tehtud. J. Semper. *Leu karmist köhatusest kohkusid mu häälepaelad tookord sõlme. J. Tuulik. || piltl keeruline olukord, ummikseis, konflikt. Olukord oli väga segane, keegi ei osanud enam sõlme lahti harutada. Sõlme jooksnud rahvusvahelised suhted. Tal on isiklik elu sõlme läinud. *.. missugune idiootlik sõlm mu elusse sisse on keerdunud. J. Kross.
▷ Liitsõnad: aas|sõlm, haard|sõlm, kaheksa|sõlm, kalamehe|sõlm, kangru|sõlm, keerd|sõlm, meremehe|sõlm, paali|sõlm, punus|sõlm, seasõrg|sõlm, soodi|sõlm, stopper|sõlm, topi|sõlm, umbsõlm; lipsusõlm; kõri|sõlm, soolesõlm.
2. ristumiskoht, sõlmpunkt. Tähtis raudteede, mereteede sõlm. *Teisel päeval pidime kokku saama kuskil uulitsate sõlmes. J. Semper.
▷ Liitsõnad: liiklus|sõlm, maantee|sõlm, raudtee|sõlm, transiit|sõlm, transpordisõlm; raadio|sõlm, sanitaar|sõlm, side|sõlm, soojussõlm; lümfi|sõlm, närvisõlm.
3. piltl ringikujuline kõrvalepõige otsesuunast. Põgenedes teeb jänes haake ja sõlmi. || (lennunduses:) vigurlennu element, mille puhul lennuk sooritab õhus vertikaalse ringi
▷ Liitsõnad: surmasõlm.
4. jämenenud koht; med sõlmeke, paapul. Tihked valulikud sõlmed säärtel. *.. paistetavad liikmed, näed, sõrmedel on sõlmed. M. Lepik (tlk).
5. bot varre osa, millele leht kinnitub. Kõrreliste vars koosneb sõlmedest ja õõnsatest sõlmevahedest.
▷ Liitsõnad: kõrre|sõlm, varre|sõlm, võrsumissõlm.
6. tehn mingis suhtes tervikut moodustav detailide kogum, mis on hrl. vahelüliks valmistoote koostamisel. Ekskavaator toodi kohale üksikute sõlmede kaupa. Seadme mõnedes sõlmedes ilmnesid vead. Detailide kokkupanek sõlmedeks, sõlmede kokkupanek tooteks. Unifitseeritud sõlmedega tööpingid.
7. astr. a. kahe taevaskera pinnal asetseva suurringi lõikepunkt b. taevamehaanikas kasutatav taevakeha orbiidi ja seda orbiiti kirjeldava koordinaadistiku põhitasandi lõikepunkt
▷ Liitsõnad: tõusu|sõlm, veerusõlm.
8. füüs seisulaine amplituudi nullpunkt
9. mer laeva kiiruse mõõtühikuna üks meremiil tunnis. Tormisel merel oli laeva kiirus viis sõlme. Laeva kiirus tõusis kümne sõlmeni. *Laev tegi vaikse merega kuus sõlme, pisikese vastulainega neli .. E. Kreem.

ette tooma

1. ettepoole, esiküljele tooma. Toob käed graatsilise liigutusega ette. Äärelõng tuuakse keskelt läbi ette. || (midagi kellelegi) söömiseks vm. tarvitamiseks tooma. Toob küülikutele porgandeid ette. Mai tõi Liiale ette lilli ja kõrsi, millest too punus pärgi. | piltl. *Kas inimene olla tähendab kõikidele kiusatustele allaandmist, mis maailm temale ette toob? G. Helbemäe.
2. esitama, väitena esile tooma (2. täh.) Sõnavõttudes toodi ette hulk faktivigu. Hoiatava näitena tuuakse ette üks kunagine ekslik diagnoos. Too ette oma keeldumise põhjused! Tal polnud oma teo seletuseks või õigustamiseks midagi ette tuua. *Ja veel tõi naine ette, et mees ei ole mõisnike seas sugugi heas kuulsuses .. E. Särgava.

vask|traat
Vasktraadist mähis. Punus vasktraadist sõrmuse.