[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

putk ‹-e 22› ‹s›

1. taime torujas, hrl. õõnes vars. Võilillede pikad putked. Sibula putk. Karjapoiss tegi putkest pilli, lõikas putkest pritsi. Jõin putkega pika sõõmu allikavett. Käed ja jalad on tal peenikesed nagu putked. Palgid olid sirged kui putked.
2. õie torujas osa. Pika putkega kaktuseõis. Krookuse õiekrooni alumises osas moodustub silindriline putk. Kokkukasvanud tolmukaniitidest moodustunud putk.
▷ Liitsõnad: krooni|putk, tolmuka|putk, õieputk.
3. paljude sarikaliste sugukonda kuuluvate taimede rahvapärane nimetus. Teeveeres õitsevad kõrged putked. Kahlas läbi mõrkjalt lõhnavate putkede. *Õitsesid valged putked, õhulised nagu pits. A. Pervik. || ‹liitsõna järelosana› esineb taimede (liigi)nimetustes
▷ Liitsõnad: aru|putk, ema|putk, harak|putk, hein|putk, jõgi|putk, kare|putk, karu|putk, kikka|putk, koera|putk, leesk|putk, mets|putk, moor|putk, mürk|putk, oga|putk, piim|putk, surma|putk, täht|putk, vares|putk, vesiputk.
4. millegi õõnes torujas osa. a. (tööriistal v. relval varre kinnitamiseks). Labida, pootshaagi, hangu, peitli putk. Pika, lühikese putkega odaots. Laudsepapurask tehakse ilma putketa. Kivikirve silma ümber on sõõrjas putk. Muistsed odaotsad varretati putke või rootsuga. *Harkadra sahad olid.. vanatüübilised, putkedega, puust hargi otsa kinnitamiseks. A. Kalman. b. võtme õõnes vars. *Putk on sepistatud ümmarguse varda, nn. võtmevalli ümber.. V. Konsap. c. zool sule alumine torujas osa, suleputk d. (endisaegse lukul võtme väljastpoolt ust võtmeauguni juhtimiseks) e. (torupillil õhu tuulekotti puhumiseks)
▷ Liitsõnad: pilli|putk, puhumis|putk, suleputk.
5. toru. Vee joomisel kasutab laplane linnu sääreluust putke. *Algul tegin toru puust .. Siis tuli mul mõte teha putk raudlattidest. H. Sergo.
6. ‹pl.› piltl jalad. Kartis nii, et putked värisesid all. Küll sa kord veel oma putked murrad! Lootis põgenemisel oma kiirete putkede peale. *.. poisike [pani] vudinal mööda tänavat kodu poole minema; ta porised putked aiva välkusid räpase takuse särgikese alt. E. Vilde.

putk ‹-u 21› ‹s›
murd kirn. Koor löödi putkus võiks.
▷ Liitsõnad: koore|putk, piimaputk.

putked tegema ~ panema
jalga laskma, putket tegema, putket panema. Ta oli hirmul, küllap tegi putked. Ah tahtsid putked teha, kurinahk! *.. itsitav hääl ähkis: „Pane putked – mida sa veel ootad!” E. Vilde.

putkele panema
hrv jalga laskma, putket panema. *Vanakurat närinud [pähklit], nii et hambad ragisenud ja suus tuld lõiganud, aga ei saa katki – ja pannud seda nähes putkele. M. J. Eisen.

putkesid mängima panema
kiiresti ära jooksma, jalga laskma, põgenema. *Ja sina .. kohe kui krabinat kuuled, paned putked mängima. K. Ristikivi. *Minu eest paneb ülepea iga mees putked mängima! E. Vilde.