[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

räästas ‹räästa 19› ‹s›
katuse alumine, majaseinast üleulatuv serv. Räästad tilguvad, sorisevad, pladisevad. Räästast niriseb vett. Räästa küljes, räästas ripuvad jääpurikad. Seisab räästa varjus. Ootame räästa all vihmahoo möödumist. Lumehanged ulatusid räästani. Pääsukesed vidistavad räästa all pesas. Ülespoole kaarduvate räästastega katused. Majale pisteti, pandi, torgati tuli räästasse 'maja pandi põlema'. Paepanga ülemised kihid ulatuvad räästana alumiste kohale. Tüdrukul on silmad nagu räästad 'hakkab kergesti nutma'. *.. üle hiiglasuure punase nina ulatub kübaranokk kui räästas. J. Semper. | piltl. *Ema räästad tilkusid rõõmupisaraid.. H. Sergo. *Kui kilk kord räästas [= alkohol pähe hakanud], siis ei saa enam olla koi. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: aida|räästas, katuse|räästas, kuuri|räästas, lauda|räästas, maja|räästas, sauna|räästas, talliräästas.

vihma käest räästa alla vt vihm