[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aas1 ‹-a 23› ‹s›

1. silmus, (lihtsam v. kokkutõmbamata) sõlm v. selle element. Köie otsa seoti aas. Nöör seoti aasa, aasast pisteti puupulk läbi. Sõlme tegemist alustatakse aasast. Rihm oli seotud aasana väravaposti külge. Liuglev aas 'kinnilibisev aas(sõlm)'. Surnud aas 'kinnilibisematu aas(sõlm)'. Froteepind moodustub väikestest aasadest. Aas lastakse sõrmedelt maha ning tõmmatakse varrastele kinni. *Siin harutasid nad .. hea tüki aega, enne kui said kõik [õngenööri] aasad ja keerud koera jalgade ümbert lahti. R. Sirge. || piltl silmusjas looge, käänak. Põgenedes teeb jänes haake ja aasu. *Suured käänakud ja aasad, mis viivad sõitjad mõnikord otsekui tagasi .. V. Saar.
2. hrl. U-kujuline metallist kinnitusvahend, obadus. Aasa seina lööma, kruvima. Aknahaagid tuleb korralikult aasa panna. Haak on aasas. Värava tabalukk ei tahtnud hästi aasa minna. Uks tõmmati kinni ning raudkramp loksatas aasa. Ehitusplokil on kraanakonksu jaoks aasad.
▷ Liitsõnad: akna-|aas, ukseaas; metall|aas, raud|aas, vaskaas.
3. kaarekujuline niidist, nöörist, riidest, metallist jne. moodustis, hrl. rõiva kinnisel. Jaki, kleidi, pluusi, seeliku, pükste, mantli, kasuka haagid ning aasad. Pükste värvlil on aasad püksirihma hoidmiseks. Vihmavarjul on nöörist aas.
▷ Liitsõnad: niit|aas, nööbi|aas, nöör|aas, rihma-aas.

alus|nööp
väike nööp kerge mantli, jaki jms. nööbi kinnitamiseks rõiva pahemal küljel

avar ‹-a 2› ‹adj›

1. kaugele, kaugusse ulatuv; lai. Avarad põllud, väljad, niidud, lagendikud. Avar stepp. Jõudsime lahest välja avarale merele. Tornist avanes avar vaade ümbrusele. Avarad kaugused kutsuvad. Noortele on lahti avar maailm. *Ja soo kohal oli taevas lõpmata avar, lage, mõõtmatu. R. Roht.
2. ruumikas, lai, suur. Avarad toad. Sai avarama korteri. Avarate uste ning akendega saal. Tagauksest pääseb avarasse hoovi. Avarad puiesteed ja tänavad. Heledad tapeedid teevad ruumi nagu avaramaks. *Köök oli avar nagu karjakoppel .. L. Tigane. || (rõiva v. jalatsi kohta:) (küllalt) lai, lahe. Avar kleit, pluus. Kuub, mantel on avaraks jäänud. Avara kaelusega särk. Avara dekolteega õhtukleit. Saapad osta avarad. *Ja suvine riie pidi avar olema, muidu ei pääseks õhk ligi. O. Luts.
3. mitmekülgne, laia haardega; (kõike) mõistev, arusaav, salliv; võimalusterikas. Konverentsi temaatika on avar. Avara silmaringiga inimene. Imetleti tema avarat mõistust. Nüüd on avaramad võimalused õppimiseks. Avara hingega, avara südamega inimesed. Otsisime avaramaid olusid.

esi|kinnis
kinnis rõiva esiosal. Kleidi esikinnisel on ehisnööbid. Tõmbelukuga, nööbitav esikinnis.

fassong ‹-i 21› ‹s›
tegumood, (rõiva-, kinga- jne.) lõige. Uus, moodne, ilus fassong. Kas õmmelda selle fassongi järgi? *„Kes teil mantli fassongi aitas valida?” küsis professoriproua. E. Rängel. || kuju, vorm. Kübar on fassongist väljas. Heast nahast jalats püsib kaua fassongis. Peab püüdma ennast fassongis hoida. *.. seljas lai seelik, millel pole enam värvi ega fassongi. R. Roht.

krooge ‹krooke 18› ‹s›
peen mahapressimata volt (hrl. rõiva avardamiseks v. kaunistamiseks). Kroogetega kleit, seelik, käised. Pluusi krooked. Kleidi rinnal, õlgadel on krooked. Riie on vöö kohalt kergelt krookes. | piltl. *Valitseja tõmbab suu imelikult krookesse .. O. Luts.
▷ Liitsõnad: vahvelkrooge.

lõige ‹lõike 18› ‹s›

1. lõikamine (üksikaktina v. töö elemendina). Kirurg avab täpse, osava, kiire lõikega haige kõhukoopa. Pikad lõiked kääridega. Voolib kirvevart pikkade siluvate lõigetega. || sisselõige, sälk vms. Lõigete ja põletuskirjadega kaunistatud puuesemed. Lõige ulatub rinnakust kaenla alla. Puukoorde tehtud lõikest voolab mahla. || ‹liitsõna järelosana› (ka:) ära- v. väljalõigatud osa
▷ Liitsõnad: ajalehe(välja)lõige; juurde|lõige, kääri|lõige, noa|lõige, pooke|lõige, sae|lõige, sisse|lõige, sälklõige; keisrilõige; graafiliste tehnikate nimetustes linool|lõige, puu|lõige, vaselõige.
2. tehn eseme mõttelisel ühe või mitme tasandiga lõikamisel ühele poole lõikepinda jääva osa kujutis joonisel. Kui püramiid on lõigatud põhjaga rööpse tasandiga, siis on lõige põhjaga sarnane hulknurk. Ehitise projekti juurde kuuluvad lõiked ja vaated.
▷ Liitsõnad: koonus|lõige, läbi|lõige, piki|lõige, ristlõige.
3. tehn materjali purunemine tema ühe osa nihkumise tõttu teise osa suhtes
4. rõiva juurdelõikamisel kasutatav šabloon; selle kontuurid lõikelehel. Ülikonna, kleidi, kampsuni lõiked. Võtsin lõikelehelt lõike (välja). Lõige suurusele nr. 44. || sellistest šabloonidest lähtuv rõiva üldilme. Sportliku, elegantse, moodsa, klassikalise, inglise, laitmatu lõikega kuub, kostüüm, mantel. Kitsa, avara lõikega rõivad. Seelik on lõikelt sirge, kellukeseline, klošš.
▷ Liitsõnad: jaki|lõige, kleidi|lõige, mantli|lõige, pluusilõige; kimono|lõige, klošš|lõige, printsess|lõige, raglaanlõige.
5. (näo, pea v. mõne selle osa kuju kohta). Kitsa lõikega nägu. Idamaise lõikega silmad. Kummalise lõikega pikergune pea. *Eeva imes oma pehme, aga kangekaelse lõikega huuled hammaste vahele ja noogutas. J. Kross. || (juuste lõikamise viisi kohta). Madal, keskmine, kõrge lõige.
▷ Liitsõnad: näo|lõige, silma|lõige, soengu|lõige, suulõige.
6. hrl van lõik (1. täh.) *.. praeti selle kõrvale sealiha lõikeid .. M. Metsanurk. || ka jur paragrahvi alljaotus. Paragrahv 5, lõige 3.
7. hrl van osav manööver, snitt. *.. ja ilma oma kapitalita asutatud pangast tegi ta nii palju lõikeid, et arvati heaks ta arreteerida. J. Semper.
8. lõikes arvestuses; plaanis; läbilõikes (muud väljendusvõimalused paremad). Kliimaks nimetame teatavale paikkonnale paljude aastate lõikes iseloomulikku ilmastikurežiimi. *Panga profiilis paljanduvad erinevad lademed kuni 600 miljoni aasta lõikes. J. Eilart.

juurde lõikama

1. rõiva õmblemiseks lõigete järgi tükke riidest välja lõikama. Ülikonda, mantlit, kleiti juurde lõikama. Laseb püksid juurdelõikajal juurde lõigata, ise õmbleb (valmis). *Ja kuubede jaoks võtab vanamees alati ise mõõdu ja lõikab juurde.. O. Luts.
2. (näit. väikekohale) lisamaad, juurdelõiget andma

maksi ‹6› ‹s›

1. rõiva maksipikkus. Maksi sobib paljudele. Eelistab minile maksit.
2. maksipikkusega seelik, kleit, mantel vm. rõivas. *Seda minimoodi on mididel ja maksidel ikka neetult raske välja tõrjuda küll. E. Raud.

maksi|pikkus
rõiva moenõuete kohaselt pahkluuni ulatuv pikkus

midi ‹11 või 6› ‹s›

1. rõiva midipikkus. Kas on moes mini või maksi või midi?
2. sellise pikkusega rõivas. Paljud kannavad midit. *Seda minimoodi on mididel ja maksidel ikka neetult raske välja tõrjuda küll. E. Raud.

midi|pikkus
poolde säärde ulatuv rõiva pikkus

mini1 ‹11 või 6› ‹s›

1. rõiva minipikkus. Mini on moes, läheb jälle moodi. *.. aga see, mis eile tundus lihtsalt lapselikult lühike, on tänaseks muutunud miniks, daami teadlikuks liialduseks. L. Hainsalu.
2. sellise pikkusega seelik, kleit vm. rõivas. Tütarlapsi minis ja maksis. Saledad võivad mini kanda.

mini|pikkus
rõiva moenõuete kohaselt põlvest tublisti kõrgemale ulatuv pikkus. Minipikkuses seelikud, kleidid.

nööbi|liist
tekst rõiva kinnise osa, millest läbi nööbitakse v. mille küljes on ilunööbid

nööp ‹nööbi 21› ‹s›
kaunistav v. avamist ja sulgemist võimaldav hrl. ketasjas manus rõiva, jalanõu vm. kinnisel. Kannaga, kannata, kahe või nelja auguga nööbid. Ümmargused, kandilised, lamedad, kerajad nööbid. Sarvest, puust, luust, pärlmutrist, metallist, klaasist, plastmassist nööp. Niidist õmmeldud, nahast punutud nööbid. Kahe, kolme nööbiga pintsak. Nööp on (eest) ära tulnud, õmble nööp ette. Nööpe lahti tegema, avama. Pane kõik nööbid korralikult kinni! Pluusi ülemised, alumised nööbid. Nööpidega saapad. Nööpidega suletavad taskuklapid. Mu käekott käib nööbiga kinni. Võttis, haaras tuttaval nööbist 'pidas ta kinni' ja päris uudiseid. *Isand .. pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset pealage .. F. Tuglas. *Kähku oli Lauril veinipudel põues ja hõlmad nööbis. V. Panso. || kõnek (nupu vms. nööbitaolise kohta). Arvelaua nööbid. Viiulil on nööp keelehoidja kinnitamiseks. Surus, vajutas lambi, uksekella nööbile. | piltl. *.. seda mõistis Vahtra-emand .. saavutada, vajutades järjesti Aadama edevuse ja iseteadvuse nööbi peale. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: alus|nööp, ehis|nööp, hõbe|nööp, ilu|nööp, jaki|nööp, kaeluse|nööp, kasuka|nööp, klaas|nööp, kleidi|nööp, krae|nööp, kuld|nööp, kuue|nööp, kätise|nööp, luu|nööp, manseti|nööp, mantli|nööp, metall|nööp, mundri|nööp, niit|nööp, pesu|nööp, pintsaku|nööp, pärlmutter|nööp, püksi|nööp, rõhk|nööp, sala|nööp, särgi|nööp, tina|nööp, vask|nööp, vesti|nööp, ülikonnanööp; kella|nööp, lülitusnööp; nina|nööp, nisa|nööp, seene|nööp, silma|nööp, šokolaadinööp.

passe ‹6› ‹s›
rõiva eraldi lõigatud osa õlast kuni hrl. rinnajooneni v. seelikutel ja pükstel vöökohast hrl. puusajooneni. Sirge, terava nurgaga, kumer passe. Passega jahikuub, vihmamantel, püksid. Passega seelik oli alt plisseeritud.
▷ Liitsõnad: esi|passe, puusa|passe, selja|passe, õlapasse.

piha|osa
rõiva osa, mis katab rindkeret, eriti selga, turja. Kasuka, särgi pihaosa. Kitsa, pikendatud pihaosaga kleit.

puus ‹-a 22› ‹s›

1. inimese kere alaosa puusaliigese piirkonnas, eriti selle vööst kuni reieni ulatuv külgmine osa. Ümarad, kumerad, tüsedad, laiad puusad. Kondised, poisilikult kitsad puusad. Lõdvalt puusa(de)le, allapoole puusa seotud vöö. Püksid on puusade kohalt, puusa(de)st laiad, pingul. Seelik kippus üle puusade alla vajuma. Rahvariide juurde kuuluvad rõhud rippusid vööst puusadele. Juuksed ulatuvad puusa(de)ni. Ema kannab last puusal. Tüdruk hööritab väljakutsuvalt puusi, kõnnib puusi hõljutades, oskab puusi kõigutada, vetruvalt puusadest õõtsuda. Poiss silitas tüdruku puusa, hoidis teda puusade ümbert kinni. Vigastatu reis oli puusast põlveni lõhki. Ta on puusast haavatud, lonkab üht puusa. Jooksva vaevab puusades. Vigane puus hakkab valutama. Naine või asi, pole tal puusa ega rinda. Pruut oli puusadest toekas. Mari pani, toetas, tõstis käed puusa. Lõi ühe käe puusa ja vibutas teisega kulpi. Ta seisis, käed puusas, puusal. Puuraidur kannab kirvest puusa peal. Velskripaun, nagaan, püstol ripub puusal. Meestel olid püssid seljas ja mõõgad puusal, puusas. Kott peksis vastu puusa. || zool putuka jala osa
2. etn rõiva laiendus puusa (1. täh.) kohal. Liistiku puusad. Puusadega kampsunid, pikk-kuued.

puusa|kinnis
kinnis rõiva puusaosal. Puusakinnisega püksid.

põhi|lõige
kõige lihtsam rõiva lõige, mida saab varieerida detaile lisades v. muutes. Põhilõigete konstrueerimine. Erinevad detailid võivad ühe ja sama põhilõike järgi õmmeldud kleiti tundmatuseni muuta.

põõn ‹-a 23› ‹s›

1. hrl. puidust põikliist laudadest eseme ühendamiseks ja tugevdamiseks. Pajakaane põõn. Põõnadega tugevdatud puukastid. Sisselõigatud põõnadega uksed. Ukselaudu hoidsid koos kaks puust põõna. Põiki üle värava löödi põõnad.
2. mõlemast otsast kinnitatud riideriba hrl. riietuseseme seljal (rõiva laiuse reguleerimiseks v. kaunistuseks). Palitu, kuue, jaki, kleidi, kitli põõn. Põõnaga pintsak, mantel, vest. Mantli varrukal on nööbiga kinnitatud põõn.
3. kõnek löök, hoop, mats [-u]. *.. vastutulijad enam ei andnud mulle ribidesse põõnu.. O. Luts. *.. hilisemad kihutas Riho sõimuga, vahel koguni valusate põõnadega minema. V. Alttoa. || piltl (raske kahjustamise kohta). Tige inimene püüab teisele põõna panna. Jäi põdema: külmetamine pani tervisele põõna. Viin on maole põõna pannud. Inetu vahejuhtum pani nende sõprusele põõna. *Isegi naisevõtmisega, millega mitu head meest endale eluaegse põõna on saanud, võis Villem rahul olla. H. Sergo.

raglaan|lõige
tekst rõiva lõige, mille puhul varrukatükk ulatub kiiluna üle õla kaelaauguni. Raglaanlõikes mantel.

raske ‹1› ‹adj›

1. palju kaaluv, suure kaaluga; ant. kerge. Raske kivi, kaljurahn. Palgid olid rasked kanda, tõsta. Raske ese, kohver, kaubakast, seljakott, kandam. Mis selles pakis on, et ta on nii hirmus raske? Rasked vasksed kroonlühtrid, hõbedased küünlajalad. Raske aidavõti, pesurull, massiivne uurikett. Meestel olid jalas rasked saapad. Rasked viljavihud. Mõrd oli kaladest raske. Hobune veab rasket koormat. Põld on pehme, ei kanna raskeid masinaid. Laev, paat on raskes lastis. Sa oled minust raskem mees. Üks raske lehm vajus sohu sisse. Sukellinnud on raske kehaga. Raske kui tina. Magma kergemad osad kerkisid üles, raskemad vajusid alla. Külmemad veekihid, õhumassid on raskemad kui soojad. Õhust raskemad gaasid. Raske vesinik 'deuteerium'. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. *Kuld on raske, nelikümmend münti on paras ponts käe peal. H. Kiik. | piltl. Rasked vigurid 'vanker ja lipp males'. Talupidamine oli liiga raske koorem ta noortele õlgadele. *Tuli peagi ta pihku kõige raskem puu, kerjusekepp tuli ta kätte .. F. Tuglas (tlk). || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Koorem on kolm tonni raske. Kui raske see pakk on? || suhteliselt suure kogu ja kaaluga (hrl. teiste sama liiki asjadega, moodustistega võrreldes). Pikad lookas viljapead on täis raskeid teri. Rasked kirsimarjad. Langesid esimesed rasked vihmapiisad. Jämedad rasked pisarad veeresid üle lapse palgete. Rohul helkis raske kaste. Varane kaer, raske kaer. *Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. A. Kaalep. || (kehaehituse, kehaosade kohta:) suur, kogukas, kaalukana näiv. Rasked ardenni hobused. Tal on raske keha kohta ebanormaalselt peenikesed jalad. Mehe rasked kandilised õlad. Raske käsi, rusikas. Naisel olid rasked kummis rinnad. Raskete patsidega, raske juuksepalmikuga tüdruk.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, kivi|raske, märg|raske, rahn|raske, ramp|raske, raud|raske, ront|raske, ränk|raske, tina|raske, üliraske.
2. (kehalise töö, tegevuse kohta:) rohket lihaste jõudu nõudev ja väsitav; ant. kerge. Laadimine oli raske kehaline töö. Sepatöö on raske töö. Töö turbarabas oli väga raske. Taludes tuli lapsest saadik rasket maatööd teha. Põllud said raske tööga järjele. Päeval palavaga oli raske niita. Korvpalluritel on peetud kolm rasket mängu. *Aga, vanaonu, ega's koormale peale istuta – hobusel on ju raske. A. Taar. || (teel, maastikul liikumise kohta:) rohkesti kehalist pingutust põhjustav. Meessuusatajatel tuli läbida kolmekümne kilomeetri pikkune raske rada. Suusarajal oli mitu rasket tõusu. Orienteerujad treenivad raskel maastikul. Raskema kategooria takistussõit (ratsutamises). Teekond mäkke osutus erakordselt raskeks. Soos on raske käia. Tal on jalg haige, seepärast raske liikuda. *Tee oli väga raske, külmunud ja rooplik, koorem mitte kerge .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, ränk|raske, üliraske.
3. hoogne, jõuga sooritatud, jõuline; ant. kerge. Jagas mõõgaga vasakule ja paremale raskeid hoope. Oli kuulda raskeid lajatavaid lööke. Kunstnik maalib raskete pintslitõmmetega. *.. üksteise järel huugasid viled, pikad ja madalad, otsekui esimesed rasked poognatõmbed päeva kumiseval kontrabassil .. F. Tuglas.
4. rohket vaeva, oskusi nõudev, rohke vaevaga sooritatav, saavutatav, talutav vms.; keeruline, komplitseeritud; ant. hrl. kerge. See on raske amet, elukutse. Õpilastel seisab ees raske kontrolltöö. Rasked matemaatikaülesanded. Siin on palju raskeid küsimusi, probleeme. Sa valisid uurimiseks liiga raske teema. Mis sulle oli koolis kõige raskem õppeaine? Ladina keel on võrdlemisi raske keel. Raskemat teksti ta ei suuda tõlkida. Õpetamisel siirdutakse järk-järgult kergemalt raskemale. Selle osa äraõppimine oli noorele näitlejale küllalt raske. Tuleb korralikult puhata: homme on raske päev. Valvearstil oli olnud raske unetu öö. Sõjaväeteenistuses oli raske. Kõik, mis sa siin näed, on saavutatud raske vaevaga. Üksnes pensionist ära elada läheb ikka raskeks. Meil on raske ilma sinuta toime tulla. Umbses toas oli raske magada. Pimedas oli raske orienteeruda. Tema käekirja on raske lugeda. Seda on raske tõestada. Raske on harjumustest vabaneda, suitsetamist maha jätta. Raske oli ära öelda, raske ka pakkumist vastu võtta. Raske on igaühe meele järgi olla. Väga raske oli otsustada, kummal õigus. Seda on raske ette kujutada, uskuda. Raske oli tagakiusamist taluda. Iga algus on raske. Laenu on kerge anda, aga raske tagasi saada. || (iseloomu, isiku kohta:) olemuselt seesugune, et temaga pole toimetulemine, läbisaamine hõlpus. Temaga ei saa sul kerge olema: tal on väga raske iseloom. Koolis pidasid õpetajad Anne raskeks lapseks. VIIIa oli kooli raskemaid klasse. || (hingamise kohta:) vaevaline, pingutatud. Hingata on raske, õhust tuleb puudu. *Ta silmis läikis palaviku helk .. Ühtlasi kuulsin, et hingamine raskem harilikust. A. Mälk. || (kuulmise kohta:) nõrgenenud, tönts. Raske kuulmisega taat. Temaga tuleb kõvasti rääkida, tal on raske kuulmine.
▷ Liitsõnad: üliraske.
5. (kehalise tunde kohta:) rammetu, jõuetu, väsinud. Pea oli pohmelusest, joomisest raske. Tuli kõrtsist koju raske peaga. Pea on mõtetest raske. Silmalaud on unest rasked. Silmad hakkavad raskeks minema, uni kipub peale. Joobnu seletas midagi raske keelega. Tundis kehas rasket roidumust. Kogu keha on nii raske: vist kipub haigus kallale. *Hobune auras viidakust teest, noorel sulaselgi oli tegu väsimusest raskeid jalgu tõsta .. H. Laipaik.
6. (meeleolu, tunnete kohta:) valuliselt kurb, murelik, sünge; rõhutud, masendunud; ant. kerge. Halb uudis tegi, võttis meele raskeks. Meel, süda läheb järjest raskemaks. Mu süda on raske, justkui aimab halba. Lahkusime kodunt, loobusime kavatsusest raske südamega. Mu südames, hinges on nii raske. Lahkusin haige juurest raske tundega. Tuju muutus raskeks. Leinamajas valitses raske meeleolu. Taat istus raskeis mõtteis. Hinge rusus raske eelaimus. Raske pettumus, elamus, mälestus. Teda vaevasid rasked unenäod. Südamepõhjast tulev raske ohe. Oli kuulda leinajate raskeid nuukseid. Selle teate peale võttis taas maad raske vaikus. *Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb. L. Hainsalu. || osutab ühtlasi selle tunde v. meeleolu erilisele intensiivsusele. Teda rõhuvad rasked mured. Hinges on raske ahastus. Olen tema pärast rasket südamevalu tunda saanud.
▷ Liitsõnad: mõtteraske.
7. (olude, olukorra kohta:) palju kannatusi, vaeva, muret valmistav; ant. kerge. Toimus raske liiklusõnnetus. On meeles veel raske sõjaaeg, rasked sõja-aastad. Raske teoorjus. Rasked majanduslikud tingimused. Töö-, elutingimused olid rasked. Elati okupatsiooni rasketes tingimustes. Ta on üles kasvanud väga rasketes oludes. Rindel käivad rasked lahingud. Vangilaagri rasked päevad. Maad tabas raske näljahäda. Meie rahva raske minevik. Talupoegade elu oli mõisasunduses väga raske. Tema lapsepõlv, elusaatus oli raske. Tuleb kuidagi läbi ajada, ajad on rasked. Külm ja lumerohke talv oli ulukitele raske. Möödunud aasta oli meie põllumeestele raske. Ma ei või teda raskel tunnil, silmapilgul 'raskes olukorras' maha jätta. *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. || (kellegi isikliku elu, hakkamasaamise kohta). Algul oli tal uues töökohas väga raske. Naistel on eriti raske – perekond, kodu, töö. Kõigil on raske, kõigil on omad mured. *Mina tean küll. Sul on raske oma vigase tervisega. Chr. Rutoff.
8. (haiguse, kehavigastuse jms. kohta:) tõsine, (elu)ohtlik; ant. hrl. kerge. Raske, isegi surmaga lõppeda võiv haigus. Raske südameatakk. Rasked rindkere haavad. Mitu haavatut suri rasketesse haavadesse. Autoõnnetuses sai kaks inimest raskeid vigastusi. Raske alkoholimürgi(s)tus. Sünnitus oli raske. Haiget ootab ees raske operatsioon. Haige seisund on raske. Haigus võttis raske pöörde. Raske külmetus. Ta jampsib raskes palavikus. See on raskete haigete palat. | piltl. Sõda lõi riigi majandusse raskeid haavu. Sel lool võivad olla rasked tagajärjed.
9. ränk, suur, kohutav. Raske kuritegu, süütegu, seadusest üleastumine. Sa oled talle rasket ülekohut teinud. See oli mulle raske katsumus. Meie muusikute peret on tabanud raske kaotus. Isa surm oli kogu perele raskeks löögiks. *Ma ei suuda enesetapjaid mõista. Niisugune raske, andestamatu patt! B. Alver. || kõnek tohutu, väga rohke. Teenib kogu aeg rasket raha. Ilusad asjad, aga maksavad ka rasket raha. Valvurid ei kuulnud ega näinud midagi: nad olid raske(te) raha(de)ga kinni makstud. Kõike saab, kui on rasked rahad mängus. *Oli laenanud raskete protsentide eest veskiomanikult ja veel mujaltki ehituseks raha. E. Männik. || suur(ema)t kapitali omav, varakas. *Ta oli rõõmus, kui peremees soovitas natukeseks aeda istuma minna. Tulid kaasa mõned raskemad peremehed. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: ränkraske.
10. väga tugev, intensiivne.; ant. kerge. a. (hrl. loodusnähtuste kohta). Puhkes raske torm, raju. Pärast rasket tuisku ja lumesadu läks sulale. Raske vihmavaling, rahehoog. Laev sõitis raskes udus karile. Taevast katsid tumedad rasked pilved. Kuskil põleb, laotus on täis rasket suitsu. Tormine raske meri. Laine oli kõrge ja raske. Akende taga oli juba raske pimedus. b. (hrl. madalatooniliste helide, häälte kohta). Mere raske koha, müha. Kaugelt kostab rasket kahurimürinat, lahingu rasket kõma. Kajas raskeid plahvatusi. Lennukimootorite raske undamine. *.. sõnas oma raske bassiga: „Mina! Mina tegin püüse tühjaks, lasin [kalad] merre!” R. Vellend. c. (lõhnade kohta). Toomeõite, jasmiinide raske lõhn. Oli tunda muda ja vesikasvude rasket lõhna. Õhutamata ruumi raske läppunud lehk. Juba vaguniuksel lõi vastu raske higilehk. d. (värvuste, värvitoonide kohta:) tume; sünge. Must ja lilla on rasked värvid. Kunstnik armastab tumedaid, raskeid toone. Mehe nägu kattus raske vihapunaga. e. (une kohta:) sügav, kõva, sitke. Tuli nii raske uni, et ärkasin alles keskhommikul. Kõik magasid rasket und, olid raskes unes. Väsinuna vajusin raskesse unne. Mall on raske unega. Kuulasin magajate rasket hingamist, norskamist. f. (toidu kohta:) raskesti seeditav, maos raskustunnet tekitav. Liha on seedimise seisukohalt raske toit. Õhtul ei ole hea süüa liiga rasket toitu. *.. ühekülgse toitumise tagajärg, liiga palju soolast ja rasket. Tuleb dieedile minna, rohkem tarvitada piima- või kalatoitu. R. Sirge. g. kõnek (alkohoolsete jookide kohta:) kange, tugevatoimeline. Raske vein tegi ruttu pea uimaseks. Ta oli raske 'väga tugeva' joobe seisundis, raskes joobes. *Oli teada, et ta ei joo rasket õlut, ainult maitseb korra pealt ... V. Pant.
▷ Liitsõnad: magusraske.
11. karm, vali, range; ant. hrl. kerge. Süüdlasi ootab raske karistus, trahv. Kohtuotsus oli raske: kümme aastat vangistust. Meestele esitati raske süüdistus. || (sõnade, väljenduste kohta:) ränk, ähvardav, vihane. Kuuldus raskeid vandesõnu, rasket sõimu. Loobib teisele raskeid sajatusi näkku. Raske teotav pilge, solvang. Süüdlane tõmbus teise raskete sõnade all kössi. Puhkes raske riid. || (pilgu, vaate kohta:) kuri, tige, hukkamõistev. Isa vaatas, mõõtis poissi raske pilguga. Ta silmavaade oli nii raske, otse vihkav.
▷ Liitsõnad: rõhuvraske.
12. (õhu kohta:) hingamiseks ebasoodus, rõhuvana tunduv, sumbunud, läppunud, umbne; ant. kerge. Aknad olid suletud, õhk toas lämmatavalt raske. Peab tuba tuulutama, õhk läheb raskeks. Tubakasuitsust, toidulõhnadest raske õhk. Tuleb vist äikest, õhk on nii raske. *Raske leitsak, kuumuse ja sõnnikuhaisu tiine segu, rippus liikumatuna välja kohal .. A. Jakobson.
13. (kõnnaku, kulgemise kohta:) kerguseta; aeglane; ant. kerge. Töömehe, meremehe raske samm. Nad vantsivad pikkamisi, väsimusest raskel sammul. Suur raske sammuga mees. Ta tuli raskel kõnnakul. Põrandalauad kriuksuvad perenaise raskest astumisest. *Naise jalg oli pealegi juba väga raske, kuue või seitsme nädala pärast oli oodata mahasaamist .. H. Saari (tlk).
14. (hrl. ehitiste, ka mööbli kohta:) kogult suur ja võimas, massiivne; ant. kerge. Toomkiriku rasked kivimüürid. Raske võlvitud lagi. Seintel olid rasketes kuldraamides maalid. *Tume puutahveldis, raske barokkmööbel, kuld, parkettpõrandad kriuksusid .. See oli vana maja. I. Sikemäe (tlk).
15. (riide, rõiva vm. tekstiili kohta:) paks ja tihe; ant. kerge. Raske, hea langusega ülikonnariie. Tugevast ja raskest riidest jope. Taft kuulub raskemate siidide hulka. Rasked kardinad, eesriided, portjäärid.
16. (väljenduslaadi, stiili, kujunduse kohta:) raskepärane, keeruline. Ta väljendusviis, lausestus, stiil on raske. Sonett on kindlas, küllaltki raskes vormis kirjutatud luuletus. Eredad värvid ja rasked mustrid teevad figuuri suuremaks. Armastab kerget muusikat, sümfooniline muusika on tema jaoks liiga raske. Klassikuid ta ei lugenud, pidas raskeks.
17. (mulla, pinnase kohta:) savikas, savisegune; ant. kerge. Rasked savimullad. Raske liivsavimuld. Pinnas on siin raske savimaa.
18. van rase, raskejalgne. *„Nägid sa teda,” jätkati pikkamisi .. „Ja kas sa tead, et ta on sinust raske?” M. Jürna. *Kuid sellel [mehe] koduskäimisel oli see tagajärg, et lõpuks jäi Erna raskeks. V. Ilus.

rinna|kumerus

1. (naise)rinna kumerus, kumer rind. Kui rinnakumerust ei peetud ilusaks, kandsid korsetti ka mehed. Poisi silm seirab naiste rinnakumerusi. Mehe kämmal haaras neiu rinnakumerusi. *.. rist jäi helkima täpselt sinna, kus rinnakumeruste vahe kadus madala ja sirge kaeluseserva varju. J. Kross.
2. rõiva rinnaosa kumerus. Kujundas rinnakumeruse õlavoltide abil.

rinna|lapp
(rõiva rinnaesise detailina). Punase pluusi tikitud rinnalapp oli valgest riidest. Rinnalapiga kinnis.

rinna|lõige
piki- v. väljalõige rõiva rinnaosal. Särgi, pluusi rinnalõige. Umbkuue rinnalõike kohta on õmmeldud kaunistused. *Ta öösärk oli õlgadest lai ja rinnalõikelt lohev; sellepärast tundus nagu istuks neiu poolekehani alasti. K. Rumor.

rinna|märk [-märgi]
rõiva rinnaosal kantav märk. Eesrindlase, politseiniku, abituriendi, loodusesõbra rinnamärk. Rinnamärk „Väga hea õppimise eest”. Teda autasustati rinnamärgiga. Festivali korraldajad kannavad rinnamärki.

rinna|tasku
rõiva rinnaesisel asuv tasku. Pintsaku, särgi rinnatasku. Liistuga, pealepandud, klappidega, nööbitavad, tõmblukuga rinnataskud. Võttis rinnataskust kammi, sigaretipaki. Torkab rahatähe rinnataskusse. Valge rätinurk paistab rinnataskust.

rinna|tükk

1. looma rinnaosa lihana. Keetis rinnatükist maitsva supi. *Ta sõi kana jala, siis tiiva, ja pärast seda ühe rinnatüki.. M. Randmäe (tlk).
2. rõiva rinnaesine detail. Põlle rinnatükk.

rinnus ‹-e 4› ‹s›

1. tugev peen rihm rangipuude kokkutõmbamiseks. Sulane kinnitab rinnust. *Ilmse vilumusega kinnitas ta aisad roomadega loogale ja rinnust kinni tõmmates tõstis jalagi vastu rangipuud.. M. Raud.
▷ Liitsõnad: rangirinnus.
2. hrv rõiva rinnaesine. *Raudsed sõrmed hoidsid teda rinnusest ja kaelusest.. F. Tuglas.

rõiva|mudel
rõiva näidiseksemplar

saba ‹7› ‹s›

1. loomade (imetajate, lindude jt.) tagumine, enamasti pärakust tagapool olev kehaosa. Pikk, lühike, karvane saba. Koer liputas saba, tõmbas häbelikult saba jalge vahele. Koer ajab saba taga (ühe koha peal keerutades ning sabast hammastega haarata püüdes). Ära tiri kassi sabast! Hobune, lehm vehkis sabaga. Lehmad tõstsid äkki sabad selga ja tormasid koju. Hobusel on saba ja lakk ära lõigatud. Põrsaste rõngas sabad. Rebane, hunt putkas padrikusse, nii et saba välkus. Oraval on suur kohev saba. Kuke ilus saba. Paabulinnu võimas saba. Linavästrik õõtsutab saba. Katkenud sabaga tuvi. Haugil on tugev saba. Isa metsas, saba seljas (vallaslapse kohta). Kes koera saba kergitab kui koer ise. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *.. ta oli ussile näpitsa sappa pannud ja ta näpitsa otsas sipelgapessa viinud. A. H. Tammsaare. | piltl. *Tulede kett keerdus jõe kaldal, tegi ringi ja ta saba kandus tundra suunas. H. Laipaik. || inimese puhul mõnedes käitumislaadi ja meeleolu osutavates väljendites. Omasuguste hulgas kuraasikas mees, aga saksa ees tõmbab kohe saba jalge vahele. Ära lase tänase ebaõnnestumise pärast veel saba sorgu! *.. tahtsid prouaks saada? Aga võta näpust, pidid ikkagi maale tagasi kobima, saba sorgus... J. Piik (tlk). *Tema [= kriitiku] juurest ei tuldud, saba jalge vahel, vaid saba rõngas. Matsu ei saadudki. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: haard|saba, hark|saba, hiire|saba, hobuse|saba, kala|saba, lai|saba, lehvik|saba, roti|saba, sisaliku|saba, talle|saba, töbisaba; pilve|saba, sõna|saba, tolmu|saba, tulesaba.
2. mingi eseme, liiklusvahendi(te) vm. tagaosa, päraosa. Panni, lusika, lehtri, viili, puuri, peitli, reketi saba. Noole saba. Piibu saba 'piibupits'. Löe saba 'alumine ots'. Sabaga miin, mürsk. Linuk ehk sabaga tanu. Lennuki, raketi saba. Kolonni, voori saba oli veel kaugel. Perroonil nägin veel ainult kaugeneva rongi saba. Igas komeedis eristatakse tuuma, pead ja saba. Sabaga täht 'komeet'. Sabaga noodid 'kirjas varre ja lipukesega noodid'. Tema kirjatähed olid sabade ja konksudega. Kolm sabaga 'kolm miinus (koolis)'. || kõnek trükise lõpuosa, selle lisa. Kalendrite sabad olid vanasti hinnatud lugemismaterjal. *Millegipärast hakkasid teda korraga huvitama õnnetused ja kuritööd ajalehtede sabades. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: pannisaba; ajalehe|saba, kalendri|saba, lehesaba.
3. rõiva alumine (seljatagune) osa. Undruku, sabakuue saba. Väänas seeliku sabast vett. Kleidi pikk saba keerutas tantsu ajal tolmu üles. Kannab lõhkise sabaga pintsakut. Lastel olid seljas pika sabaga särgid. Naised tõstsid lompidest läbi minnes sabad üles. Väike laps hoidis veel ema sabast kinni. Rabas mul sabast kinni ja tiris tagasi. *.. polka hoog viis sabad segi, / see veel rohkem tuju tegi. H. Mänd. || (üldisemalt takistamise, tagasihoidmise kohta). Praegu pole teda veel keegi keelamas ega sabast hoidmas. *Aga vot: seal rentnik ja villakraasija kohe sabast kinni, et: „Kus sa lendad, Lible, mis tuld sa ajad taga, tule istu siia..” O. Luts.
▷ Liitsõnad: kleidi|saba, kuue|saba, kördi|saba, mantli|saba, palitu|saba, pintsaku|saba, pluusi|saba, põlle|saba, seeliku|saba, särgi|saba, undrukusaba.
4. ‹ainsuse sisekohakäänetes postpositsiooni- v. adverbilaadselt› järel, kannul, jälitamas, taga läheduses; järele, kannule, jälitama, taha lähedusse; järelt, kannult, jälitamast, tagant lähedusest ära. a. ‹postpositsioonilaadselt›. Lapsed jooksevad kogu aeg ema sabas. Astusin ka teiste sabas uksest sisse. Mis sa aina tolkned selle Mardi sabas! Mis sa ripud, käid mu sabas! Värdi pole tüdrukute sabas jõlkuja. Tilpneb muudkui suurte sakste sabas. Nad lahkusid sõjaväe sabas kodumaalt. Ta on kogu aeg oma töödega teiste sabas 'teistest maas'. Juba peaaegu tööpoiss, aga sörgib veel lehmade sabas. Koer sörkis laste sabas. Üksteise sabas liikudes lähenes mitu laeva. Sõlmjaamas haagiti meie vagun teise rongi sappa. Ei tema sinu sabast jää kuhugi maha. *Hommikul kaovad Anti vanemad kuhugi ära, poisi sappa [= poissi valvama, kantseldama] pannakse vanaema.. R. Kaugver. b. ‹adverbilaadselt›. Kiki tatsas emal sabas. Mis sa jõlgud mul sabas! Poistekamp käis tüdrukutel sabas. Ta on sul sabas nagu takjas. Lesknaise elu oli raske: puudus majas ja lastekari sabas. Kontrollis korduvalt, et nuhke sabas ei ole. Kana tuli suure jooksuga, kukk sabas. Kõigil autodel olid kahurid sabas. Auto sõitis mööda, tolmupilv sabas. Salkkond uudishimulikke asus talle sappa. Randaal haagiti traktorile sappa. Põgenikul õnnestus jälitajad sabast maha raputada. *.. ja kui pilv hakkas ära vajuma, riputas päike talle vikerkaare sappa. O. Kool.
5. kõnek järjekord (hrl. 3. täh.) Ootajate saba. Piletikassade ees looklesid pikad sabad. Toidupoed on rahvast täis, kõikjal on sabad. Tuli tükk aega sabas seista, enne kui letini jõudis. Mitmes sa sabas oled? Mis sa veel ringi vaatad, asu sappa! Ma võtsin aegsasti koha sabas ära. Sa oled üsna saba alguses, lõpus. *Müüjad taipavad juba kindlasti, et ta jõlgub niisama ühest sabast teise ega kavatsegi midagi osta.. V. Lattik. *Igal simmanil või tantsuõhtul tantsivad kõik poisid ikka ainult minuga – ootavad kohe sabas! A. Taar. || selle lõpp, lõpuosa. *.. kolme hinge peale jagatud ruutmeetrite arv lükkaks neid [korterijärjekorras] hädaliste rea sappa. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: jäätise|saba, kassa|saba, kino|saba, korvi|saba, leiva|saba, liha|saba, piima|saba, pileti|saba, poe|saba, raha|saba, sauna|saba, suhkru|saba, supi|saba, takso|saba, viina|saba, õllesaba.
6. kõnek jälitaja, nuhk. Ole ettevaatlik, sulle võidakse saba järele, taha panna! *Paar korda piilus ta vargsi üle õla, järsku on saba taga. Ta ei märganud midagi kahtlast. P. Kuusberg. *See on nüüd päris kindel, et olen kõva valve all. Päeval läks mitu tundi, enne kui sabadest lahti sain. A. Siivas.
7. kõnek õigel ajal sooritamata jäänud eksam, arvestus vm. töö (üliõpilastel, õpilastel), võlgnevus. *.. kuigi ta oleks pidanud õppima, sest esimesest kursusest olid mõned „sabad” jäänud likvideerimata. R. Eliaser (tlk).
8. ‹liitsõna järelosana› esineb mitmetes taime-, looma- jm. nimetustes
▷ Liitsõnad: hiire|saba, kassi|saba, kuke|saba, rebasesaba; kannel|saba, lüüra|saba, pahl|saba, pääsu|saba, siidisaba; rõngassaba.

selja|passe
rõiva seljaosa passe. Kaarjas, kolmnurkne seljapasse. Seljapassega mantel, kleit.

selja|tükk

1. tükk looma seljaosa lihana. Lamba seljatükk pandi marinaadi seisma.
2. rõiva seljatagune detail. Palitu seljatükk. Esi- ja seljatükki ühendab küljeõmblus.

selja|volt
rõiva sissevõtuvolt seljal

siluett ‹-eti 21› ‹s›

1. kellegi v. millegi piirjooned, hrl. heledamal taustal tumedana paistev kuju, kogu. Seisjate siluetid on vastu õhtutaevast hästi näha. Ukseava helendusse ilmus ema siluett. Hämaruses paistavad ainult hoonete siluetid. Sadamas mustavad laevade siluetid. Linna siluett ilmub nähtavale, kaob uttu. Kuu tõusis metsa sakilise, lossi maalilise silueti kohale. Puu all seisab ähmane siluett. Tunnen lähenevas siluetis ära tütre. *Rasedus oli juba jõudnud ära moonutada ta hapra silueti. O. Jõgi (tlk). || (rõiva joone kohta). Kostüümi figuuri jälgiv siluett. Kleidi moodne siluett. Sirge, avarduv siluett.
2. kunst kujutatava piirjooni edasi andev ühevärviline tasandiline kujutis, varipilt. Harilikult on siluett lõigatud mustast paberist ja kleebitud valgele paberile. Käärilõikelised siluetid. Tegin isa silueti. Luulekogu kaant kaunistas Puškini siluett. Raamatu igal leheküljel oli vinjette ja siluette.
▷ Liitsõnad: profiilsiluett.

sirge ‹1›
I. ‹adj›
1. ilma kõveruste, jõnksude v. loogeteta, mitte kõver ega kaardus; otse kulgev. a. (kujundite, esemete, taimede vms. kohta). Sirge joon, kriips. Sirge toru. Sirged puud, sambad. Kaskede sirged tüved. Sirgete jalgadega tool. Tagus kõvera naela sirgeks. Kes jõuab hobuserauda sirgeks painutada? Kas mu juukselahk on sirge? Suits tõuseb korstnast sirge joana. Tänav oli sirge, nagu joonlauaga tõmmatud. Mindi mööda sirget metsasihti. Pärast käänakut oli tee jälle sirge. Vaod ei tulnud just kõige sirgemad. Nööri järgi aetud sirged peenrad. Peenral on taimed sirges reas, rivis. Pöörasime põldudevahelisele teele, et maanteekäänakut sirgeks lõigata. | bot (taimenimetuses). Sirge harakalatv. || (rõiva tegumoe kohta:) sirgelõikeline. Sirge mantel, seelik. Kas sirge või taljes pintsak? b. (kehaosade, inimese kohta). Neiul on kenad sirged jalad. Sirge piht. Pikk sirge nina. Linnul oli sirge nokk. Pikad sirged ripsmed. Lapsena olid mul juuksed lokkis, hiljem läksid sirgeks. Ilus sirge rüht, kehahoid. Hoia selg sirge! Ajas selja sirgemaks. Ajas end kogu pikkuses sirgeks. Lõi end, oma rühi sõjaväelase kombel sirgeks. Mees nõksatas valveohvitseri ees sirgeks. Naise muidu sirge kogu oli nüüd kühmu vajunud. Kühmus selg tõmbus sirgeks. Tüdruk on sirge nagu osi, kõrkjas. Seisis sirgena kui küünal, pliiats. *Ja ta kuuekümneaastane keha lõi sirgeks nagu tikk. F. Tuglas. || (ka ühenduses kindlameelsuse, väärikuse, eneseuhkuse säilitamise v. saavutamisega). Olusid trotsiv sirge seljaga inimene. Solvus, kuid lahkus sirge seljaga. Tol ajal mõtlesid kõik ühtemoodi ja neid, kes selja sirge hoidsid, eriti palju polnud. Arengumaade rahvas on hakanud selga sirgeks ajama. || ka sport väljasirutatud. Ajas sõrmed sirgeks. Jalg on põlvest kange, ei saa sirgeks. Istub, sirged jalad harkis. Sirgelt käelt laskmine. Rebimises sai ta sirgetele kätele 155 kg. || (hääle kohta:) ilma vibratsioonita. Lauljal on ilus sirge hääl. Võiks arvata, et see lapselikult puhas ja sirge hääl kuulub poistesopranile. Koori tahetakse, eelistatakse sirgeid hääli.
▷ Liitsõnad: joon|sirge, kepp|sirge, küünal|sirge, lint|sirge, mast|sirge, nool|sirge, nõel|sirge, nöör|sirge, osi|sirge, pulk|sirge, tikksirge.
2. ilma kühmude, kortsude v. voltideta, tasane, sile; mitte lontis. Silus kirja, paberilehe, ajalehe sirgeks. Tõmbas varbaga vaibanurga sirgeks. Tõusis ja tõmbas pintsaku natuke sirgemaks. Hakkas lömmilöödud pange sirgeks taguma. Tuul puhus, lõi lipu sirgeks. *Ma ei saa tal lasta pesu kuivama riputada, sest ta ei oska märga pesu sirgeks raputada.. M. Berg. *Vaevalt oli film lõppenud, kui Kusti keset saali astus ja lõõtsa sirgeks tõmbas. R. Männis.
3. piltl mittekeerutav, otsekohene, sirgjooneline; aus, õiglane. Kindla sõna ja sirge joonega mees. Töös nõuti ausat ja sirget joont. Selle võllaroa suust sirget sõna ei kuule. Meie ema on sirge jutuga inimene, keerutamist ega kavaldamist ta ei salli. Ole nüüd sirge poiss ja ütle, kas said aru, et jonni ajasid? Pole ta isast sirgem ühtigi, riukamehed mõlemad. *Isa oma lihtsa, sirge õigusega ei jõudnud elus kaugele.. A. Hint. *Võib-olla oleks kõige õigem ja sirgem ükskord ometi tõtt kõnelda? L. Vaher.
4. selge, klaar. Enne ärasõitu tahaksin sinuga jutud, ühe jutu sirgeks rääkida. Seda asja me paari minutiga sirgeks ei räägi. Ükskord tuleb see mure, probleem niikuinii sirgeks rääkida. Meie asjad on nii nässus, et ega neid vist enam sirgeks saagi. Tehkem siis asjad sirgeks – kas võtate kauba või ei? Kaup tehti sirgeks ja maja müüdigi maha. Tegin pruudiga sirge soti ja nüüd olen jälle vaba mees. Minul on temaga oma kana kitkuda ja enne ma siit ei lahku, kui sotid sirged. Mehed tegid pudeli kahe peale sirgeks 'jõid pudeli kahe peale tühjaks'. *Mis sest kõrtsitülist kohtukulli ette viia. Seletagu asi siinsamas sirgeks. I. Sikemäe. *Seekord ei mindud kohvimajja, vaid mindi restorani „Kontinentaal” lepingut lõplikult sirgeks tegema. O. Luts. || ilmne, ilmselge. *Jääjate arusaamise järgi olid kojuminejad lollpääd, kelle tegusid oleks sirge rumalus järele ahvida. H. Susi.
II. ‹s›
1. mat joon, mida mööda tema iga kahe punkti vaheline kaugus on väikseim, sirgjoon; ant. kõver. Punkt, sirge ja tasapind. Paralleelsed, ristuvad sirged. Tasapinnaga risti asetsev sirge. Sirge võrrand. *Usus ja kunstis pole ehk ometi sirge kõige lühem tee kahe punkti vahel. A. H. Tammsaare. || see mingi protsessi v. nähtuse graafilise näitajana. Võrdelise sõltuvuse, lineaarfunktsiooni graafikuks on sirge. || selline kujuteldav joon. Vastasseisude ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel.
▷ Liitsõnad: horisontaal|sirge, kald|sirge, kiiv|sirge, püst|sirge, rist|sirge, rõht|sirge, rööp|sirge, tugi|sirge, vertikaalsirge.
2. otse kulgev, kurvideta teelõik v. selline võistlusraja osa. Auto kihutas mööda sirget, sööstis sirgele. Lausa lust on kurvis hoogu maha võtta ja sirgetel uuesti kiirust, gaasi lisada. Stardipaik viidi Kloostrimetsast Kose sirgele. Viimasel sirgel möödus meie uisutaja teistest võistlejatest.
▷ Liitsõnad: finiši|sirge, lõpu|sirge, stardisirge.
3. otselöök poksis; ant. haak. Saatis paremaga sirge vastase lõua pihta. Meie poksija põikles osavasti teise seeriarünnakute eest, noppides samal ajal punkte sirgetega. *Näod on neil nii kitsad, et iga teise sirge lööd mööda. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: parem|sirge, vasaksirge.

stiili|pidu
ühtses (muusika-, rõiva- vm.) stiilis pidu. Aastalõppu tähistame stiilipeoga, renessansiaegses riietuses sissepääs tasuta!

taga|tükk
rõiva vms. tagaosa moodustav detail. Pükste tagatükk. Tagatükk on jalatsi pealsedetaile.

tegu|mood [-moe]

1. väljanägemine, väline ilme v. olek; käitumis-, teguviis. Väärika tegumoega vanahärra. Umbuskliku tegumoega sell. Vaatas ringi teeseldult ükskõikse tegumoega. Uus kleit andis tüdrukule hoopis teise näo ja tegumoe. Mehe hääl ja tegumood ajavad hirmu peale! Midagi võõrastavat on ta välimuses ja tegumoes. Tragi tegumoega naisterahvas. *Sepp polnud kuri ei iseloomu ega tegumoe poolest, aga pisut karm oli ta küll. R. Sirge. *Tal on selline tegumood otserünnakuga inimesi segadusse ajada. K. Saaber.
2. rõiva, jalatsi vms. üldilme (silmas pidades lõiget, siluetti, töötlusviisi jms.), fassong, vorm; mood. Range, vaba tegumoega kostüümid. Sportliku tegumoega jakk. Pehme tegumoega avarad mantlid. Sajandialguse, ajatu tegumoega pluus. Lasterõivaste tegumood olgu lihtne. Tegumoelt ei erinenud poiste kampsunid tüdrukute omadest. Müügil on mitmes tegumoes, mitme tegumoega seelikuid. Suvekingade tegumoes pole aastaga suurt midagi muutunud. || (muude esemete kohta). Vana tegumoega tööriistad. Idamaise tegumoega pistoda. Mööblieseme tegumood oleneb tema osade suurusest ja kujust.
3. keel verbi grammatiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda alusega. Isikuline, umbisikuline tegumood.

tugevdus|riie
(vahe)riie rõiva teat. osade jäikuse suurendamiseks. Mõlemasse lõhikupoolesse kinnitatakse tugevdusriie. Suusakinda peopessa võib panna tugevdusriidest paigad.

täidlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as täidlane). Kaldub täidlusele. On täidlusele vaatamata väga nõtke. Nooruse meeldiv täidlus. || (laius-, sügavusmõõtudest lähtuva rõiva suurusjärgu kohta). Etiketil oli märgitud ülikonna suurus, kasv ja täidlus. Rinnahoidja, jalatsi täidlus. || veini teat. maitseomadus. Veine jagatakse nende täidluse, parkhappesisalduse jt. omaduste järgi. Keskmise täidlusega vein.

õhuline ‹-se 5› ‹adj›
kerge; õrn. a. (riide, rõiva kohta:); õhuke, lendlev; ažuurne, aukudega. Õhuline kangas, siid, loor, kleit. Õhulisest pitsist žaboo. Õhulised sõrmikud. b. (ehitise, loodusobjekti jms. kohta:) (konstruktsioonilt) mitte raske ega massiivne; hapra joonega. Õhulised tornid, mäed. Õhulised kirsiõied. Õhulised joonistused. c. (aine, materjali kohta:) kohev, õhku sisaldav. Õhuline lumi, lumevaip. Õhuline udusulekott. Õhuline tainas. Õhulised küpsised. Õhulised pilved. d. (hääle kohta). Koori õhuline piano. e. (värvuste kohta:) mitteintensiivne. Õhulised värvid, akvarellid. f. (kellegi välimuse v. liikumise kohta:) kleenuke, habras, graatsiline. Õhulised tantsijannad. g. piltl. Õhuline kevadmeeleolu. Õhulised unistused, igatsused. Mind valdas õhuline ja kerge tunne. Õhulised värsid. Novelli õhuline stiil.

õla|joon

1. (mõtteline) joon õlanukist õlanukini. Käed viia kõrvale õlajoone kõrgusele.
2. keha õlaosa kontuurjoon, õlgade kuju. Pintsak tõi esile mehe tugeva õlajoone. *Too [noormees] oli pikem, astus sirgemalt ja ta õlajoones oli märgata rõõmsat reipust .. M. Hange (tlk).
3. rõiva õlaosa kujundus. Kandilise õlajoonega mantel. Pikendatud õlajoonega kleit. Pehme õlajoonega kostüüm.
4. etn kaunistav kirju riba setu särgi varrukal

õland ‹-i 2› ‹s›
rõiva õlaosa polsterdatud detail, millega õlajoont tõstetakse ja kandilisemaks tehakse, õlapadjand, patšokk

õla|pael
üle õla käiv pael rõiva osana. Laiad õlapaelad. Rinnahoidja, öösärgi, kleidi õlapaelad. Õlapael libises maha. Libistas õlapaelad maha.

õla|volt
rõiva õlajoonelt algav sisevolt, mis kujundab rinnakumerust

õla|õmblus
õmblus rõiva õlaosal. Kleiti kaunistavad kandid õlaõmblustel. Ilma õlaõmblusteta särk.

ülle ‹adv›
selga (rõiva, rõivastuse kohta). Naine tõmbas endale jaki ülle. Heidab, viskab mantli ülle ja tormab välja. Mees ajas ülle lambanahkse kasuka. Panin endale hommikul sooja pesu ülle. Sa lähed külla, pane siis endale ikka paremad riided ülle. *.. ja ült ülle käis / kuub, mis suuremail nappima kippus .. M. Nurme. || katteks peale. Võttis endale diivanil lamades kerge vaiba ülle.

ült ‹adv›
seljast (rõiva, rõivastuse kohta). Võttis endal pintsaku, särgigi ült. Naine rebis endal seeliku ült. Võta ometi mantel, kasukas ült! Kiskus endal märjad riided ült. || pealt, katmast. *Veel käsi aralt tõrkus, / et võtta astjalt kate ült .. M. Under.