|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 3 artiklit
rabelema ‹-lda 38 või -leda 37›
1. kõigest väest, ägedasti ennast liigutama v. siia-sinna liikuma (hrl. end kellestki v. millestki vabastada, kuskilt pääseda püüdes), visklema, siplema. Ta hakkas kinnivõtjate käes rabelema. Naine rabeles mehe käte vahelt lahti. Rabeles vastase haardest lahti. Huligaan rabeleb, püüdes korravalvuri käest pääseda. Vang rabeles köidikuis käte ja jalgadega, et end vabastada. Uppuja rabeleb meeleheitlikult. Kui vajute laukasse, säilitage rahu, ärge rabelge! Tõukles ja rabeles rahvasummas, et edasi pääseda. Seisa ometi rahulikult paigal, mis sa rabeled! Laps rabeleb voodis, ei jää magama. Koer rabeles keti otsas. Hobune oli ennast rakkest lahti rabelnud. Kutsikas rabeleb poisil põues. Suur latikas rabeles õnge otsas ja peksis sabaga vett. Lind rabeleb puuris kui meeletu. Hobune rabeles ja sikutas, kuid koormat paigast nihutada ei jaksanud. Puude ladvad rabelevad tormi-iilingutes. Suur vari rabeles seinal. Prožektori rabelev valgusvihk. Rabeleb kui kiskja puuris. Rabeleb nagu kala võrgus. *Nende ees rabeles vanker ühes sees-istujatega külatee konaratel ja roobastel: ägises ja kägises, liikus ühele ja teisele poole .. E. Särgava. | piltl. Ella hakkas rabelema: kord otsustas ühtmoodi, sealsamas vastupidi. Naine rabeles kahtlustes. Nendest mõjudest peab lahti rabelema. Mõtted rabelevad siia-sinna. Mitu küsimust rabeles peas. *Vaatan Serjoža liikumatut selga, endal süda rabeleb ja valutab. M. Seping.
2. maadeldes, rüseldes rammu katsuma. Poisid rabelesid pisut, püüdes teineteist pikali panna. Pulmas läksid mehed rabelema, neid tuli lahutama minna. | piltl. Alatasa rabeleb ta võlgadega, puudusega.
3. kõigest jõust tööd tegema, rabama, rassima, rühmama. Rabelesime talus hommikust õhtuni endale armu andmata. Rabeleb üksinda heina teha. Ema rabeles meeleheitlikult, et peret toita. Rabele või hing seest välja! Rabeleb nagu hull, et kuidagi ära elada. Täna rabelesime kartuleid võtta, homme on seljad valusad. Mitu meest rabeles kangidega kivimüraka kallal. Mis sa rabeled, võiksid ka kergemat põlve pidada! Sina rabeled, aga teised veavad seanahka. Tal tuli kõvasti rabelda, et algebra kahed kolmedeks parandada. *Sügisel rabeles ta põllul kividega, ajas nad maa seest välja ja seadis puutükkidele .. A. H. Tammsaare. *.. käisid siin karjas, nägid oma silmaga, kuidas tööga rabeleti. M. Metsanurk.
4. rutates, kiirustades, rabistades (sageli mitte kõige paremate tulemustega) midagi tegema, sekeldama, õiendama, askeldama. Ära asjata rabele ja tõtta, see on täpsust nõudev töö! Ei maksa nii hirmsasti rabelda, tehke korralikult! Mehed ei rabele, kuid töö käib kogu aeg. Meeskond mängis hoolikalt, rabelemata. Rabeleb ajapuuduses. Jookseb ja korraldab, rabeleb või nahast välja. Poisid rabelesid siia ja sinna, aga teerada ei leidnud. Kõike tehti rabeleva rutuga. *Rabeldakse ja sõneldakse, rutatakse ja ometi ei liiguta paigast. L. Kibuvits.
vastu rabelema
rabeldes (1. täh.) vastu panema v. tõrkuma, rabeldes vastu ajama. Ema tahab panna lapsele mantlit selga, aga see rabeleb vastu. Poiss tikkus kallistama, tüdruk rabeles vastu. *Karu rabeleb vastu, ei taha [koormat] vedada. M. J. Eisen.
välja rabelema
rabeldes (1. täh.) kusagilt, millestki välja pääsema. Jää purunes, ent kuidagi rabeles ta veest välja. Nõrgast püünisest võib kala kergesti välja rabelda. Traktor vajus pehmel põllul nii sisse, et omal jõul välja ei rabele. | piltl. Raskustest, täbarast olukorrast, vaesusest välja rabelema. Meeskonnal ei õnnestunud enam kaotusseisust välja rabelda. Tahaks näha, kuidas ta sellest loost välja rabeleb! Tal oli küll mõningaid sekeldusi, aga välja rabeles. Püüdis kõigest väest, et paremale elujärjele välja rabelda.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|