[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit

all
I. ‹postp› [gen] ‹luulekeeles mõnikord ka prep.›
1. millestki, kellestki allpool, madalamal; millegagi kaetuna, millestki varjatuna; ant. peal. Laua, silla all. Kivi, kännu all. Lume, jää, sambla all. Maa, vee, mulla all. Tuli hõõgub tuha all. Kärbsed lendavad lae all. Pääsukesepesa on räästa all. Hoone on juba katuse all 'hoonel on juba katus peal'. Ta elab samas majas otse minu all. Pori lirtsus jalge all. Külje all on õled. Pea all on padi. Puupakk istumise all. Hobune tantsiskles ratsaniku all. Sild vajus auto all kokku. Tuli on pliidi, paja all. Seisime puu all. Metsa all oli pime. Ööbisime lageda taeva all. Silmade all on kotid. Valu on rinde all. Nagu oleks tuli hänna all. Tal oli viht kaenla all. Jutt ilmus ajalehes joone all. Kirja all oli selgesti loetav nimi. Pind on küüne all. Veri naha all. Kaane, klaasi all. Tekkide ja kasuka all hakkas soe. Pintsaku all oli vaid õhuke särk. Tõi hõlma all pätsi leiba. Kuuri all 'kuurialuses'. Rehe all 'rehealuses'. Hein on juba varju all 'varjualuses, küünis'. *Kõik oli korraliku värvi all, uus ja ja alles viltu vajumata. H. Sergo. *All tänavalaterna tüdruk ja poiss. R. Rimmel.
2. millestki hõlmatud v. hõivatud. Põllud on kartuli ja teravilja all. Suur osa aiast on viljapuude ja marjapõõsaste all. Metsa, lennuvälja all olev maa-ala. Neli tuba on näituse all. Kõik purgid on piima all (kinni). Kogu raha on kauba all (kinni).
3. millegi juures, lähedal (hrl. kuskilt vaadates v. millestki madalamal). Paisu all on sügav koht. Meri on siinsamas paekalda all. Noored on kiige all. Pood on otse ukse all. Maja on Tallinna külje all. Mäng käis vastasmeeskonna värava all. Istub akna all. Koer magab ukse all. Kohtusime ülikooli suure kella all. Viimane lahing Narva all. Vastasvägede võit Moskva all. Seisime oma laevaga Kuivastu all. *Juhuslikult sinnapoole vaadanud ja näinud nina all ilvest, oli Enn rabatud. J. Kello.
4. tegevus- v. mõjupiirkonnas, mingi tegevuse v. mõju objektiks olles. Kuulide, mürskude all jooksma. Küla on tule all. Operatsioon tehti narkoosi all. Skulptuur sünnib kujuri peitli all. Aparaat on voolu all. Kepi, nuudi, piitsa all töötama. Maa ägas ikke, surve all. Tõmbas end vastase löökide all küüru. Park on looduskaitse all. Kohtu, eeluurimise all olema. Valve, vahi all. Vara oli aresti all. Ta on hooldajate eestkoste all. Hoole, keelu, kontrolli all. Elab pideva hirmu all. Teiste meelevalla, käsu, mõju, rõhumise, valitsuse, võimu all. Kannatab unepuuduse all. Ta on kahtluse, põlu, viha, naeru all. Hääl oli nagu sordiini all. Arutuse, kõne all olema. Tunnistas seda vande all. Mehed olid kõva auru all 'tublisti purjus'. Kirjanikul on uus raamat sule all 'kirjutamisel'. Tal hakkas minu pilgu all ebamugav. Minu tulek on küsimärgi all 'küsitav'. || kõnek kellegi alluvuses, juhtimisel v. käsutuses. Ma teenisin sõjaväes tema all. *Adelheid Heidegg oli preili Ritteri all oma üldise hariduse omandanud. E. Vilde.
5. osutab mingile eristavale tunnusele, nimetusele v. muule. Kiri saadeti välja selle numbri all. Selle märksõna all on kartoteegis vähe materjali. Luuletused saadetakse võistlusele märgusõna all. Avaldas romaani varjunime all. Teos ilmus uue pealkirja all. Laev sõidab Libeeria lipu all. Elas, varjas end võõra nime all.
6. ‹koos verbidega mõtlema, mõistma› (kasut. nime, termini, sõnade jne. tähenduse, mõtte avamisel). Viidumäe all mõeldakse üht osa Saaremaa keskkõrgustikust. Mida te mõistate ekspressionismi all? Lõngaõli all mõisteti vanasti lahjendatud väävelhapet. *Spetsialistide all mõtles ta iseennast. A. Valton.
7. kasut. ühendites nurga all, kraadi all 'teat. nurka moodustades'. Reaktiivlennuk tõusis järsu nurga all. Sirged lõikuvad 45° all. *Maapoolsel küljel tõusevad peauulitsalt täisnurga all mäkke paralleelsed tänavad. J. Sütiste.
8. esineb fraseologismides, näit.:. Pind kõigub jalge all. Püssi all seisma. Tanu all olema. Viies ratas vankri all. Küsimärgi all olema. Oma küünalt vaka all hoidma. (Kellegi) käpa, päka, tuhvli all olema. Nelja silma all. Mitte silma allgi kannatama, sallima. Mingi tähe all. Ühe mütsi all olema. (Mingi) lipu, loosungi, sildi all.
II. ‹adv› allpool, madalamal; varjatud, kaetud olekus; ant. ülal, üleval; ant. peal. Ülalt tornist vaadates paistsid inimesed all väikestena. Ma olin all keldris. All orus oli veel pime. Ratsanikul tantsis hobune all. Jalad käisid väsimusest all risti. Jookseb nagu oleks tal sada paari jalgu all. Tarel ei ole veel põrandat all. Kastil pole põhja all. Magasin põrandal, õhuke madrats all. Kirjal oli tema nimi all. All 'korrus allpool v. kõige alumisel korrusel' elas keegi vanem mees. Kinos ja teatris armastas ta alati all 'parteris' istuda, kuna mina eelistasin rõdu. Hobusel on rauad all. Suusad, uisud on all. Mantel on peal ja kampsun all. *Kord on Vestmann all ja Piibeleht peal – kord Piibeleht all ja Vestmann peal, aga ikka suurelt, ikka julgelt .. E. Vilde.

[kellelgi, millelgi] on jalad all vt jalg

all right [ool rait]
hea küll, hüva; kõik on hästi, kõik on korras; olgu nii, nõus

fall ‹-i 21› ‹s›
mer vall

gall1 ‹-i 21› ‹s›
bot pahk

gall2 ‹-i 21› ‹s›, gallid pl
vanaaja rahvas Lääne-Euroopas; Gallia keldi asukad

hall ‹-a 23› ‹s›
temperatuuri langemisel alla 0 °C õhus olevast veeaurust tekkinud ebaühtlane jääkristallide kiht maapinnal, taimedel ja esemetel (hrl. kevadel ja sügisel). Kevadised, sügisesed hallad. Varased, hilised hallad. Hommikul oli hall maas. Hallad käivad juba. Esimene hall. Hall rikkus orase. Haned lähevad, hallad taga.

hall1 ‹-i 21›

1. ‹adj› värvuselt musta ja valge vahepealne. Hall värv, värvus. Hiire-, tuhakarva hall. Hall ülikond, mantel. Halli värvi kübar. Hallid sokid, kingad. Hallid müürid. Maja värviti halliks. Traktor oli tolmust hall. Kardinad on mustusest hallid. Hall kass, lind. Hallid silmad, juuksed. Habe, pea läks järjest hallimaks. Su meelekohad on täiesti hallid. Hall taat. Ema läks üleöö halliks. Hall udu, suits. Hall sügisene taevas. Madalad hallid pilved. Meri on täna hall. | (looma- ja taimenimetustes; loomanimetustes tihti kokkukirjutatuna). Hall hiidküülik. Hall lepp, pähklipuu. Hall hernes, kaderohi, soomalts. || kahvatu, jumetu; tuim, ähmane, segane. Hall jume. Magamatusest hallid näod. Silmad hallid peas. Pole halli aimu(gi) 'pole vähematki, ähmast, udust aimu(gi)'.
▷ Liitsõnad: graniit|hall, hele|hall, hiir|hall, hõbe|hall, kahvatu|hall, kollakas|hall, kulu|hall, lamba|hall, mere|hall, muld|hall, must|hall, mustjas|hall, plii|hall, pori|hall, pruunikas|hall, punakas|hall, pärl|hall, rohekas|hall, roti|hall, sinakas|hall, sini|hall, suits|hall, teras|hall, tina|hall, tolm(u)|hall, tuhk|hall, tuhkjas|hall, tuhm|hall, tume|hall, tuvi|hall, udu|hall, valkjas|hall, vesi|hall, vihm(a)|hall, välihall.
2. ‹adj› valge ja pimeda vahepealne, hämar; sombune. Hall hommik, ilm, päev. Metsas valitses hall hämarus. Hall ja vilu sügisõhtu. *Väljas hahetas juba pisut hommikust halli valgust. E. Männik.
3. ‹adj› kaugesse minevikku ulatuv, ajaloo hämarusse kaduv. Vanal hallil ajal. Hall ürg-, orjaaeg. Hallidest aegadest tänapäevani. Teos jutustab kaugest hallist minevikust. Rahvakultuuri juured ulatuvad halli muinasaega.
4. ‹adj› piltl üksluine, ühetooniline, vaheldusetu, tuim, igav. Hall argipäev. Hall ja ühetooniline elu. Pikk rida päevi, üks hallim kui teine. Elu veereb vana halli rada. Maastik oli hall ja igav. Film viib meid suurlinna halli agulisse. || (inimese kohta:) üksteisest vähe erinev, vähe silmapaistev, tähtsusetu. Hall ametnik, väikekodanlane, mass. Temas pole midagi halli ega igapäevast. *Ookean .. meenutab mulle paljude igapäevaste ja hallide inimeste saatusi, mis üheks kokku on sulanud. J. Smuul. || kunstiliselt küündimatu, ilmetu, vähe uut pakkuv. Jutustuse keel on hall ja vaene. Lavale ei tohiks pääseda ükski hall näidend. || halb, rõhuv. *Nii hallis tujus polnud ma teda veel näinud. E. Maasik. *See oli reaktsiooni hall vaim, mis end vaimse elu alal maksma pani. J. Kärner.
5. ‹s› see, kes v. mis on hall (1. täh.). a. hallid juuksed v. habemekarvad. Juustes on isal rohkesti halli. Meelekohtades, habemes läikleb tal halli. b. hallparun. *Näe, Raeveres on Kalled ja teised hallid veel peremehed, sulased ja maatamehed on ikka veel nende pigistada ... H. Angervaks. c. van hlv sõdur. *Tüdrukud vahtisid sõjameest teatava lugupidamisega. Ikkagi mitte enam lihtne hall – allohvitser. R. Sirge. d. van inimene maarahva hulgast. *Enamjaolt oli ta [= rootslane] hallidele üsna omasugune hallis kuues tööpargaste kämmaldega või paaditõrvaste pükstega eeslinnaelanik. J. Kross. e. hall loom (eriti hobune, hunt, hüljes). Härra sõitis mööda, hallid tõlla ees. *Kihnu mees .. laskis va halli pähe maha oma koera. E. Männik. f. folkl halltõbi, külmtõbi, malaaria (kujuteldud hrl. elusolendina). *.. luupainaja paneb ometi higistama, hall aga värisema. M. J. Eisen. g. släng mahv suitsu. Halli norima. *Küllap tahtis halli, aga Vassil tegi, nagu ei teaks ta midagi, ja imes plotski ise lõpuni. O. Jõgi (tlk).
▷ Liitsõnad: kraavihall.

(endale) halle juukseid kasvatama vt juus

(end) halliks ootama
väga kaua, lootusetult ootama. Ta ei tule ega tule, oota end või halliks.

halli sõitma
halltõves värisema, halltõves olema. *Ma langesin raskesse haigusesse ja sõitsin nädalat kuus halli. A. Kitzberg.

lall1 ‹-i 21› ‹s›
hrv lallitamine, lallitus. *Küll on lugu, küll on lusti, / küll on laulu, küll on lalli .. K. E. Sööt.

lall2 ‹-i 21› ‹s›
lastek jalg. Lapsel on lallid väsinud.

mall1 ‹-i 21› ‹s›
sirgest joonlauast ja 180 kraadiks jaotatud poolringist koosnev vahend nurkade mõõtmiseks joonisel v. nende kandmiseks joonisele

mall2 ‹-i 21› ‹s›
eeskuju, mudel. Keelelised mallid. Tegi algul värsse varasema luule malli järgi. *Mart Vananurme ei saa oma elustiili kujundada maalikunstnike ja muude boheemide malli järgi. O. Kruus. *Algas väärtuste suur ümberhindamine, lahtiütlemine vanadest mallidest .. P. Härmson.
▷ Liitsõnad: lause|mall, moodustus|mall, tuletus|mall, väljendusmall.

nall ‹-i 21› ‹s›
hrl van v kõnek pannal. *Jalas .. on võrdlemisi terved, nallidega tuhvlid .. O. Luts. *Kui iseendast rebenevad päitsed nallist .. J. Semper. *.. juuksed nalliga kenasti kinni pandud. M. Seping.

pall1 ‹-i 21› ‹s›

1. ümmargune põrkav ese. a. (mänguasi). Kummist, plastmassist, kaltsudest pall. Kõvasti täispumbatud pall. Täispuhutud, tühjakslastud pall. Pehme, kõva, kerge, raske, suur, väike pall. Palli viskama, püüdma. Pall hüppas, põrkas kõrgele. Laps mängib palliga, veeretab palli mööda põrandat. Viskas teist palliga. Põrgatab palli vastu maad. Lõi palli üle aia. Loobin palli vastu seina. Pall lendas aknast mööda. Pall tabas täpselt märki. Palli järel jooksma, palli taga ajama. | piltl. *Üle metsatee veeres väikesi, karvaseid palle: eks jänesepoegadel oli just pesast väljatuleku pühapäev! L. Kibuvits. b. mänguvahend (võistkondlikes) pallimängudes. Palli mängima. Lõi palli võrku, üle võrgu, väravasse. Söötis palli kaasmängijale. Viskas palli korvi. Saatis palli üle otsajoone. Vastasvõistkond pani palli mängu. Lahtilöögist kandus pall vastaste väljakupoolele. Palli lööma, taguma, loopima 'palli mängima'. || (palli liikumistee iseloomu ja löögijõu kohta). Tugev, nõrk pall. Kõrge, madal, pikk, lühike pall. Vindiga pall. Kõige lihtsamaidki palle ei suutnud ta tõrjuda. Väravavahil oli tegemist kergetegi pallide püüdmisega. c. ‹liitsõna järelosana› esineb pallimängude nimetustes, näit. jalgpall
▷ Liitsõnad: kummi|pall, nahk|pall, piloot|pall, pirn|pall, poksi|pall, sond|pall, topis|pall, õhupall; jalg|pall, korv|pall, kroketi|pall, lauatennise|pall, moto|pall, pesa|pall, sulg|pall, tennise|pall, vee|pall, võrkpall; geim|pall, kaar|pall, küünal|pall, lend|pall, matš|pall, sett|pall, tagalaua|pall, tilkpall; kuker|pall, uperpall; jalg|pall, korv|pall, käsi|pall, moto|pall, pesa|pall, rahvaste|pall, sulg|pall, võrkpall.
2. pallitaoline moodustis. Sulalume pall. Võttis peotäie lund ja mätserdas selle palliks. Veeretasin lumest suure palli. Tainas surutakse palliks ja jäetakse jahedasse seisma. Hakklihast vormitakse väikesed pallid. Istiku juurte ümber jäetakse suur pall kasvukoha mulda.
▷ Liitsõnad: juure|pall, lume|pall, mullapall; kala|pall, lihapall.

pall2 ‹-i 21› ‹s›
tihedasti kokkusurutud (ja katteriidesse õmmeldud) pakk ühesugust materjali; mõningate kaupade hulgimüügi ühik. Karusnahkade pallid. Kümme palli mõrralina. 150-kilosed pallid puuvilla. Kangad saabuvad õmblusvabrikusse pallidesse pakitult. Hein, põhk pressitakse pallidesse.
▷ Liitsõnad: heina|pall, kauba|pall, puuvilla|pall, põhu|pall, riidepall.

pall3 ‹-i 21› ‹s›
numbriline hindamisühik kokkuleppelises hindamissüsteemis. a. hinne, punkt. 12 palli 15-st võimalikust. Hinne kõigub kahe palli vahel. Teadmisi hinnati kolme palli süsteemis. Muldade boniteedi keskmine hinne on 43 palli. Karusmarjasortide talvekahjustus määrati kindlaks pallides. Võimleja tuli 18,83 palliga hõbemedalile. Maletaja sai turniiril kolmanda meistrikandidaadi palli. Sai eksamil kõrgkooli pääsemiseks vajalikud pallid kätte. b. tuule tugevuse jm. (ilmastiku)nähtuste mõõtühik. Tuule tugevus on viis palli. Torm ulatus puhanguti 12 pallini. Läänetuul tõusis seitsmele pallile. Laine järgi otsustades oli tuul nõrk, mitte üle paari palli. Meri on veidi rahulikum, lainetus vaid 4–5 palli. Pilvisust tähistatakse rahvusvahelise skaala alusel pallides.

raal ‹-i 21› ‹s›
(digitaal)elektronarvuti, kompuuter
▷ Liitsõnad: rüperaal.

ralli ‹6› ‹s›
sport autode v. mootorrataste mitmepäevasõit ette määratud keskmise kiiruse ja maastikuliste lisatingimustega. Monte Carlo ralli. Kuus päeva kestnud Alpi ralli. Veoautode ralli. Rallit sõitma. Autosportlased võistlesid rallis. Tänavusel rallil stardib paarkümmend meeskonda.
▷ Liitsõnad: auto|ralli, mootorratta|ralli, romu|ralli, taliralli.

ralv ‹-a 23› ‹s›
ehit terasseib, -plaat v. -rõngas puitosade ühendamiseks

rill ‹-i 21› ‹s›
‹hrl. pl.› murd prill. *Ootas ja vaatas üle rillide mu otsa. E. Särgava.

rock'n'roll [roknroul] ‹-i 21› ‹s›
tempokas 4/4-taktimõõduga seltskonnatants; selle tantsu muusika. Rock'n'roll oli moes 1950. aastate teisel poolel. Tantsiti, mängiti rock'n'roll'i.

roll ‹-i 21› ‹s›

1. kirjandusliku ainestiku alusel loodud lava- v. filmikuju, osatäitmine, osa (3. täh.); ka lavateose tegelase tekst. Suur, väike, kandev roll. Rolli õppima, looma, ette valmistama. Rollid filmides, teatrilaval. Rollis olema, elama. Rollist välja langema. Rolli sisse elama. Näitleja töö rolli kallal, rolliga. Näitleja jäi oma rollile alla, peale. Hakati uue filmi rolle jagama. Talle pakuti huvitavat rolli uues lavastuses. Algaja mängis oma rolli väga hästi. Esines peategelase raskes rollis. See näitleja areneb rollist rolli.
▷ Liitsõnad: balleti|roll, draama|roll, filmi|roll, hiilge|roll, kaksik|roll, kõrval|roll, lemmik|roll, meelis|roll, nimi|roll, ooperi|roll, opereti|roll, pea|roll, pisi|roll, suurroll.
2. tegevus, funktsioon, ülesanne; tähtsus. Võttis enda kanda karistaja rolli. Esines kohtus kannatanu, süüdistaja rollis. Arengumaade roll maailmamajanduses. Rahuldub uuel töökohal suhteliselt tagasihoidliku rolliga. Tuli koosoleku juhataja rolliga, rollis hiilgavalt toime. Ta sobib, ei sobi juhi rolli. Nende roll seisnes jälitajate segamises. Sõnal on lapse vaimses arengus erakordne roll. Juhuselgi on keele arengus oma roll. Ei tea, millist rolli omas, mängis antud olukorras ilmastik. Oma rolli mängis see, et.. Poro mängib laplase elus olulist rolli. Olen otsustanud, teiste arvamus ei mängi rolli. *Üsna selgesti märgatav on ka aju (vasaku poolkera) ees- ja tagapiirkondade erinev roll keele funktsioneerimises. H. Õim.
▷ Liitsõnad: algataja|roll, juhi|roll, juht|roll, liidri|roll, vahendaja|roll, võtmeroll.

rull ‹-i 21› ‹s›

1. silinderjas ese v. moodustis. Loomalihast, hakklihatäidisega rull. Diivani külgmised käetoed ehk rullid. Voodi päitsis oli peaalune rull. Vahvel keeratakse kuumalt rulliks või torbikuks. || trullakas olend. Kutsikas on tore rõõmus rull. Põrsad on sulus ilusad ümmargused rullid.
▷ Liitsõnad: hakkliha|rull, kala|rull, kohupiima|rull, liha|rull, räimerull; tohu|rull, tolmurull; koera|rull, musi|rull, musu|rull, rasvarull.
2. sellise kujuga (töö)vahend. a. rullik (2. täh.) Puhvetkappi sai paigast nihutada vaid rullide abil. Kivi nihutamiseks kasutati puutüvedest rulle. *Laevad tulid merest alla Narva jõge pidi ja neid pidi ükshaaval kosest rullidel mööda vedama. A. Kalmus. b. tekst tehn alus, millele miski keritakse; keritud materjal (koos alusega). Ketti, traati rullile kerima. Rullile tõmmatakse valge paber. Niit lastakse müüki rullidele kerituna. Rullil oleva siidi kaal. Rull niiti, paela, tapeeti, katusepappi. Paberit võib tellida rullides või poognates. Jämevillane kangas pakitakse rullideks. Voolik harutatakse rullist lahti. Rebis rullist paraja tüki paberkäterätti. *Oli ju Egiptuses, Kreekas ja Roomas muistsel ajal rull käsikirjade säilitamise ainuke vorm. F. Puksoo. c. papiljott; sellise kujuga juuksesalk. Isekuivatavad rullid. Juuksur keerab juustesse rulle, päästab rullid juustest. Naise soeng oli väga pidulik: pikkade juuste rullid ulatusid poolde selga.
▷ Liitsõnad: auru|rull, filmi|rull, juhtme|rull, kaabli|rull, kaardi|rull, kanga|rull, kile|rull, kummi|rull, köie|rull, lindi|rull, niidi|rull, paberi|rull, papüürus(e)|rull, puit|rull, puu|rull, pärgamendi|rull, raamatu|rull, raud|rull, riide|rull, sideme|rull, siidi|rull, sineli|rull, tamiili|rull, tapeedi|rull, tubakarull; võimlemisrull; juukse|rull, kukla|rull, lokirull.
3. oma telje ümber pöörlev sellise kujuga tööriist v. tööriista oluline osa, valts. Mulla, asfaldi tihendamise rull. Raske rull vajutab killustiku tihedasti kokku. Maalrid kasutavad värvimisel rulli. Rull postmarkide niisutamiseks. Kunstnik vajutab rulli abil köite kaanele ornamendi. Spinninguridval kasutatav rull. Rullidega tungraud. Konveierilint liigub rullidel. Rulli alt läbi käinud sile ja pehme pesu. | piltl. *Sõja rull oli raskelt üle Saaremaa käinud. A. Hint.
▷ Liitsõnad: fonograafi|rull, foto|rull, hammas|rull, hoide|rull, juht|rull, kande|rull, kirja|rull, kiil|rull, kliistri|rull, kobestus|rull, kopeer|rull, kuldamis|rull, maalri|rull, maantee|rull, margi|rull, mustri|rull, pesu|rull, pingutus|rull, põllu|rull, rehe|rull, rõngas|rull, seemendus|rull, sile|rull, soo|rull, spinningu|rull, taigna|rull, tee|rull, teritus|rull, tihendus|rull, tihvt|rull, trossi|rull, tugi|rull, täht|rull, täis|rull, uhtmis|rull, vaha|rull, vanutamis|rull, venitus|rull, veo|rull, värvi|rull, väänamisrull; laine|rull, sõja|rull, tulerull.
4. kõnek rullhüpe. Vend õpetas mind rulli hüppama.
5. murd ogalik. Pilvekala ja rulli meie kandis ei söödud.

sall ‹-i 21› ‹s›
kaelas, peas v. õlgadel kantav piklik, rätikust kitsam riietusese. Villane sall. Paks, õhuke, soe sall. Pani, sidus endale salli kaela. Poisil on sall kaelas, kaela ümber. Kirju sall peas, pea ümber. Naine võttis salli õlgadele, endale ümber. Salli kuduma, heegeldama.
▷ Liitsõnad: gaas|sall, kašmiir|sall, siidsall; kaela|sall, pea|sall, õlasall.

tall ‹-e 22› ‹s›
kasvueas lammas v. kits. Valged, mustad talled. Metskitse kollakaspunased valgete laikudega talled. Lammas tõi 'sünnitas' kaksikud talled. Karja juurest eksinud tall määgib haledasti. Talled löövad kepsu. Kasvatab tallesid lihaloomadena. Laps on süütu kui tall. Mees muutus taltsaks kui tall. || piltl (süütu ja vaga inimese, ka koguduseliikme kohta). Varas ei tunnistanud üles, vaid tegi vaga talle nägu. *.. selle karja [= koguduse] juurde tahtis ta elulõpuni jääda, sest aastakümneid oli ta teda kaitsenud ja eksiteelt tallesid tagasi toonud. J. Mändmets. || ‹suurtäheliselt› kirikl Jeesus Kristus. Kristus, Jumala Tall, anna meile andeks meie patud. Laulud Talle kiituseks.
▷ Liitsõnad: jäär|tall, ute|tall, utt-tall; oinas|tall, oiniktall; kitse|tall, lamba|tall, metskitsetall; ohvri|tall, paasa|tall, tapatall.

tall ‹-i 21› ‹s›

1. hobuste pidamise hoone v. ruum. Tööhobuste, sõiduhobuste tall. Hipodroomi tallid. Mõisal oli hulk kõrvalhooneid: tallid, laudad, aidad, tõllakuurid. Hobused viidi talli. Kutsar läks talli juurde, talli hobuseid tooma. Olin talli juures, tallis hobuseid talitamas. Toob talli juurest, tallist vana Võigu. Mõisahärra laskis meestele tallis peksa anda. Need võidusõiduhobused on ühest ja samast tallist 'ühise treeningu saanud, kuuluvad ühisele omanikule'. Kasarmuhoone oli pikk ja kitsas nagu tall. Ära enne talli tee, kui veel hobust ei ole.
▷ Liitsõnad: hobuse|tall, härjatall; mõisa|tall, talu|tall, ühistall; hunditall.
2. ‹liitsõna järelosana› van
▷ Liitsõnad: lahi|tall, tapatall.

Augeiase tallid
lohakusest tekkinud suur korralagedus, mis nõuab kõrvaldamist. Kahju uuest ministrist, kelle esimene töö peaks olema ministeeriumi Augeiase tallid puhtaks rookida.

trall ‹-i 21› ‹s›

1. pillerkaar; trallitamine, trallamine. On aastavahetuse trallidest väsinud. Õues oli, läks trall lahti: tantsiti lõõtspilli saatel. Klubis käib igal õhtul trall. Sünnipäeva peeti võimsalt, trall kestis hommikuni. Talgutel algas pärast tööd trall. Löödi lahti vägev trall. Pidutseti ja löödi tralli 'pillerkaaritati'. Seda pidu ja tralli, mis nüüd oli! Laste rõõmus trall ja kilkamine. *„Ma tean,” ütles Elmar vahele, „et see oli midagi sulle: trill ja trall, öised joomingud ja lõbus elu.” K. Ainver. | piltl. Tuulte, tuiskude trall. *Tuleb kevad trallidega, / tuulelinnud paelas .. B. Kangro.
▷ Liitsõnad: nääri|trall, peo|trall, pulmatrall; mängu|trall, rõõmu|trall, tantsutrall.
2. kära, lärm; märul. Piduseltskonna kärarikas trall. Joodikute mõttetu trall. Küla rõkkas meeste trallist. Restoranis läks trall kaunis suureks. Läks lahti laste müramine ja meeletu trall. Kostis pillimängu ja tralli. Luhta heinamaale sõideti ikka suure tralliga. Näljased loomad lõid laudas tralli. Kus läks trall lahti: hüüti ja tormati siia-sinna. *„Muidugi, sehantset tralli, kui see Maailmasõda oli, küll änam kaela äi tahaks,” ollakse temaga ühel nõul. H. Sergo.

vall1 ‹-i 21› ‹s›

1. seljakutaoline mullast, kividest vm. materjalist kaitserajatis endisaegse kindlustatud asula ümber. Linnust ümbritsesid palktaraga vall ja veega täidetud kraav. Kaitsjad seisid linnuse, kindluse vallidel. Ründajad püüdsid vallile, üle valli linna tungida. *Linn [= Pärnu] ümbritseti moodsate vallide süsteemiga, bastionide, raveliinide ja vallikraaviga. E. Helemäe.
▷ Liitsõnad: kaitse|vall, kindluse|vall, linnavall; kivi|vall, muld|vall, ring|vall, rõngasvall.
2. (üldisemalt:) mingi selletaoline kuhjatis. Jõe kaldaid kindlustati tulvade vastu vallidega. Kännud uudismaal, lumi teeäärtel lükatakse vallidesse, valli. Kokkukogutud kivimürakad on põlluservadel vallis. Tuiskliivast võivad tekkida pikad lainekujulised vallid. Igal kevadel ümbritsevad saart ajujää vallid. Rannal adru ja roo vallil askeldasid linnud. Paljusid meteoriidikraatreid ümbritseb vall. | piltl. Rajuga sööstavad rannale tohutud lainete vallid.
▷ Liitsõnad: adru|vall, jää|vall, kalda|vall, liiva|vall, lume|vall, mulla|vall, rüsi|vall, teevall; laine|vall, udu|vall, veevall; küünevall.
3. geogr pikk kitsas kõrgendik, mille pikkus ületab laiuse enam kui 10 korda
▷ Liitsõnad: klibu|vall, kruusa|vall, rannavall.

vall2 ‹-i 21› ‹s›
mer nöör v. tross purje ülestõmbamiseks. Mehed asusid purjede heiskamiseks vallide juurde. *Vandid jäätuvad, vallid liiguvad vaid suure vaevaga läbi plokkide. H. Sergo.