[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rangid ‹-de 21› ‹s› pl

1. veolooma (hrl. hobuse) kaela pandavad puust, alt polsterdatud rakmed, mis ühendatakse roomade ja looga abil aistega. Pani, ajas hobusele rangid kaela. Hobustel on rangid kaelas. Rangid hõõrusid hobusel kaela katki.
2. kõnek loomale ümber kaela kinnitatav seadis, mis takistab teda läbi aia v. aia alt pugemast. *.. kõigil [kesikutel] aiaroigaste vahelt läbipugemise takistamiseks naljakad pulkadest rangid kaelas. A. Kalman.
3. ehit põiksuunalised sarrusvardad

range kaela võtma ~ ajama, range kaela saama
(mingi kohustuse endale võtmise v. saamise kohta). *.. nüüd oleks miniat vaja olnud, kes perepidamise rangid oma kaela võtaks. E. Aspe. *.. et kui lähed mujale, saad uued rangid kaela .. K. Saaber.