[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kand ‹kanna 23› ‹s›

1. jalapöia tagumine osa. Kanna all on suur vill. King on kanna katki hõõrunud. Kõigutab end kandadelt varvastele. Astus orgi kanda, kanna orgi otsas katki. Astub eesminejale kannale. Koer kargas poisile kandu kinni. Keeras, pöördus kanna peal(t), kannal(t) 'otsekohe, jalamaid' ringi ja läks. Jooksis, nii et kannad välkusid, et kannad käisid kuklasse 'väga kiiresti'. *.. rattad ajavad [hobustele] kandu, hobused ei suuda vastu hoida, pistavad lõhkuma .. O. Jõgi (tlk). | piltl. Rahvas ägas okupantide kanna all.
▷ Liitsõnad: jalakand.
2. jalapöia tagumist osa kattev kinga, saapa, suka v. soki osa. Lahtise kannaga, kannata tuhvlid, kingad. Ma ei oska sokile kanda kududa. Lõi tervitades kannad kokku. Kinga kand hõõrus jala villi. Parem korts kannas kui vill varbas. *Hommikul saavad terved sukad jalga, õhtuks kannad puha maas. E. Maasik. || kõnek saapa, kinga konts. *.. sülitas ta koni suust põrandale ja astus kannaga peale. H. Kross. *Kannad [kingadel] jälle viltu tallatud, vii aga kingsepa kätte ... Ü. Tuulik.
▷ Liitsõnad: kinga|kand, saapa|kand, soki|kand, sukakand.
3. millegi tagumine v. alumine, hrl. kuhugi külge kinnituv osa. Vikati, kirve kand. Masti kand. Kannaga nööp. Kannaga, kannata krae. 18. sajandist peale kasutati ehetena ka kannaga hõberahasid. Võlvi kand.
▷ Liitsõnad: nõela|kand, sibula|kand, suusa|kand, vikatikand.
4. ree-, saani-, kelgujalase tagumine osa, millel saab sõidu ajal seista. Hüppas ree kanna peale. *Aune ja Eeva sõitsid palgikelgu kandadel priiküüdiga koolini. H. Lepik (tlk).

kaust ‹-a 23› ‹s›

1. (papist) kaaned koos nende vahel olevate paberitega. Käskkirjade, avalduste, ajaleheväljalõigete kaust. Paksud, õhukesed kaustad dokumentidega. Toimetuse kaustadesse koguneb palju materjali. Materjalid, kirjavahetus õmmeldi, köideti kausta. Leidis otsitud kirja ühe kausta vahelt. Kirjutuslaud on kaetud raamatute ja kaustadega.
▷ Liitsõnad: arhiivi|kaust, vaatluskaust.
2. formaat. Ajaleht oli kaustalt väike. Mõlemad trükid ilmusid samas kaustas.
▷ Liitsõnad: foolio|kaust, kaheksandik|kaust, kvart|kaust, oktaav|kaust, raamatukaust.
3. etn jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas. Reekodarad ja kaustad tehti enamasti kasest.
4. van pastlatäis nahka; suur nahatükk. Kui võõras nahk ees, siis küll lõikab kahe kausta täie, kui oma – siis ei lõika rihmagi. *Lõpuks oli kingsepp need sihvid siiski nõnda saanud, et oli suuremast kaustast servad maha lõiganud. H. Raudsepp.

kelp1 ‹kelba 22› ‹s›

1. maja kolmnurkne otsakatus. Kelbata, täis, poole kelbaga elumaja. Vana-Tallinna keskaegsed majad on kõrgete teravate kelpadega.
▷ Liitsõnad: katuse|kelp, majakelp.
2. hrv (sängi, vankri, ree vms.) otslaud. Pruuniks värvitud kelpadega säng. Istus, jalad üle vankri kelba rippu.

lautima ‹laudin 42›
murd
1. laduma. *„Laudi kraam ... siiasamasse kuuri!” kamandas August lõõtsutamisega pooleks. E. Tennov.
2. punuma, põimima (näit. ree varbadest põhja, korvi)

painard ‹-i 2› ‹s›
etn ree kodaraid paarikaupa nende ülemistest otstest ühendav painutatud põikpuu; sugar. Pajust, tammest painardid. Reel oli harilikult neli painardit. Kodarad ühendatakse risti rege väänatud puuseoste painarditega.
▷ Liitsõnad: reepainard.

parras ‹parda 19› ‹s›

1. äär, serv. a. laeva v. paadi külg v. ülemine äär. Kõrgete, madalate parrastega laev. Parem, vasak, alttuule, pealttuule parras. Laeva kaunilt kaarduvad pardad. Lained peksid vastu parrast. Galeeril oli mõlemas pardas mitu rida aere. Vigastatud laev kaldus järjest rohkem ühele pardale. Vallandunud päästerõngas veeres ühest pardast teise. Paremast pardast immitseb vett kaatrisse. Laine viis kasti üle parda merre. Mees üle parda! (hüüe inimese laevalt vette kukkumise teadustuseks). Paat on pardani räimi ja mõrdu täis. b. murd voodi, vankri v. ree äär, serv, äärelaud, -puu. Sõitja jalad ripnesid üle vankri parda. Istu voodi parda peale! Koorma tegemisel tuleb esimesed sületäied panna ree parrastele. c. murd kraavi, mere, metsa, pilve vm. äär, serv. Kraavi rohtunud pardad. Päike vajub pilve pardasse. Ämber on pardani täis. Ta jooksis mustava metsa pardani ja peatus. Üks jalg on hauas, teine haua pardal. *Juba kolmat õhtut valgma pardal käin.. M. Under.
2. ‹hrl. väliskohakäänetes› (laeva, lennuki, helikopteri, kosmoseraketi) laadungi- v. reisijateruum, laevalagi, tekk. Ronisime mööda köisredelit auriku pardale. Ookeanihiiglane võtab tohutu lasti pardale. Ristleja pardalt avati kahurituli. Jalgpallivõistkond asus reaktiivlennuki pardale, et kiiresti jõuda võistluspaika. Teaduslik aparatuur planeetidevahelise automaatjaama pardal. Temperatuur ja rõhk orbitaaljaama pardal on normis.
3. murd veealune järsak, liivaseljandik

parras|puu
murd (hrl. paadi, ree) äärepuu

pära|kelk
tugev ree taha kinnitatav kelk hrl. palgiveol, palgikelk, järelkelk

ree|kodar
ree jalast ja kausta ühendav püstpulk

ree|laudi
etn ree ristpuudele tuginev varbpõhi

ree|pakk [-paku]
etn
1. ree neljakandiline ristpuu
2. murd reepainard

ree|pea
ree (kõrgem) esiosa. Kõrge, madal reepea. Istus reepeas. *Eevald kaotas tasakaalu .. ja lasi ohjad peost, need läksid reepea alla puntrasse. V. Luik.

ree|pära

1. ree päramine, tagumine osa. Istub reepäras. Seisab hobust juhtides reepäral püsti. Võtke mind ka koduteel reepärale!
2. reekori. Punaseks värvitud reepära. Seisis jalastel ja hoidis kahe käega reepärast kinni.

ree|raam [-i]
veoraam ree laiendamiseks

tiiva|puu
ree veerepuu