[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aeg ‹aja 23› ‹s›

1. lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne. Aja vool. Aeg möödub, kaob, lendab. Aeg ei peatu. Aeg toob juustesse hõbedat. Püramiidid seisavad aega trotsides. Nõnda on see olnud igavesest ajast. Ta elas otsekui väljaspool aega. Aeg parandab haavad. Aeg annab head nõu.
2. (umbmääraselt v. konkreetselt) piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk. Mõni aeg tagasi, hiljem. Mõne, tüki, natukese, veidikese aja pärast. Iga natukese aja tagant. Sind ka näha üle hulga, mitme, pika aja. Lühikese aja jooksul. Kuu aega tagasi, kuu aja eest. Kevadeni on veel palju aega. Peeter töötas teatava aja õpetajana. Olen temaga ammust aega tuttav. Olin pikka aega kodunt ära. Tule ükskõik mis ajal. Nad sõitsid kauemaks ajaks maale. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikemaks ajaks. Mis te kogu aeg 'pidevalt, ühtelugu' naerate? Seda annab mitu aega 'kaua' mäletada. Viimasel ajal 'lähemas minevikus' pole sellest midagi kuulda olnud. Lähemal ajal 'lähemas tulevikus' on külalisi oodata. Ta on igal ajal 'alati' valmis appi tulema. Küllap sa aja jooksul 'ajapikku, pikapeale' kõike veel õpid. Head aega! (lahkumistervitusena). || oma eripäraga ajajärk (eriti ajaloos, ühiskonna arengus, rahva elus). Uusim aeg. Purjekate aeg on läbi. C. R. Jakobsoni aegadest peale. Vanal, endisel, iidsel, hallil, muistsel ajal. Kes nüüdsel ajal enam kodus leiba küpsetab! Uuemal ajal see komme kadus. Need ajad on möödas, kus sirbiga rukist lõigati. Vaene, kitsas, karm, raske aeg. Tulid segased, ärevad ajad. Mis teha, parata – aeg on selline! Oodati teisi, paremaid aegu. Möödunud aegu meenutama. Ta oli oma aja haritumaid naisi. Oma aja äraelanud ideed, seisukohad. Te olete ajast maha jäänud. Tuleb ajaga kaasas käia, sammu pidada. Noil ajul polnud teisiti võimalik ära elada. Sõja, rahu ajal. Teoorjuse, Saksa okupatsiooni ajal. || oma eripäraga osa päevast, aastast. Hommikune, õhtune aeg. Kevadine, suvine, sügisene, talvine aeg. Sirelite õitsemise aeg. Värske aedvilja aeg. Noore kuu aeg. Pimedal öisel ajal. Meie Rootsi-reis langes jõulueelsele ajale. Teelagunemise, lumemineku ajaks peavad palgid veetud olema. Koidu, loojangu, esimese kukelaulu ajal. Jaanipäeva, pühade ajal. Päise päeva ajal. || kõnek (ametis olemise perioodi, ajateenistuse, karistusaja jms. ajalõigu kohta). Lennart Meri oli Eesti presidendiks kaks aega järjest. Jakob Liivi näidend „Kolmat aega vallavanem”. Ta istus oma aja ära ning pääses vanglast välja.
▷ Liitsõnad: antiik|aeg, endis|aeg, feodaal|aeg, häda|aeg, jää|aeg, kaas|aeg, kesk|aeg, kivi|aeg, kriisi|aeg, kõrg|aeg, langus|aeg, leina|aeg, muinas|aeg, mure|aeg, nälja|aeg, nüüdis|aeg, okupatsiooni|aeg, ordu|aeg, orja|aeg, paganus|aeg, praegus|aeg, pronksi|aeg, rahu|aeg, raua|aeg, reaktsiooni|aeg, sõja|aeg, tsaari|aeg, uus|aeg, valgustus|aeg, vana|aeg, ärkamis|aeg, ürgaeg; aasta|aeg, heina|aeg, jahi|aeg, jooksu|aeg, kasvu|aeg, kevad|aeg, koidu|aeg, koristus|aeg, korje|aeg, kudemis|aeg, külvi|aeg, künni|aeg, marja|aeg, pesitsemis|aeg, puhte|aeg, põua|aeg, päeva|aeg, püügi|aeg, seene|aeg, suve|aeg, talve|aeg, õie|aeg, õitse(mis)|aeg, ööaeg; karistus|aeg, sund|aeg, valitsusaeg.
3. kasutada olev, millekski ettenähtud, kuluv jne. ajalõik. Aeg on kallis. Eksamiks valmistumise aeg. Mu aeg ei luba praegu maale sõita. Aeg sai täis, läbi. Aeg läks oodates igavaks. Aeg kaob märkamatult käest. Kust ta küll leiab, võtab aja edasiõppimiseks? Aega tuleb otstarbekalt kasutada. Aega ei tohi raisata, kaotada, asjatult kulutada. Ärge viitke lobisemisega aega. Sõitke lennukiga – säästate aega! Ära kiirusta, aega on, aega küll! Polnud aega oodata. Kas sul on minu jaoks aega? Tule mind vaatama, kui aega saad. Ta palus mõtlemiseks aega. Oodake, andke aega! Kaotatud aega on raske tasa teha. Asuti aega viitmata 'viivitamatult, otsekohe' teele. Polnud aega ninagi nuusata 'oli väga kiire'. Mida sa vabal ajal teed? Tuli näpistada aega kodusteks töödeks. Õpingute, ülikooli ajal. Lisatöid tegime omast ajast. Ajaga tulime lahedasti välja, aega jäi ülegi. Aega orjal, aega härjal, aega sunnitud sulasel. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Aeg antud naerda, aeg antud nutta, / aeg antud pisaraid pühkida. G. Suits. || sport (distantsi läbimiseks kuluva, spordimängu pikkuseks määratud vms. ajalõigu kohta). 100 meetris saavutas, jooksis ta aja 11,2 sekundit. Sai päeva parima aja. Vastutuule tõttu jäid ajad tagasihoidlikeks. Ujus 100 m ajaga alla 52 sekundi.
▷ Liitsõnad: abielu|aeg, armu|aeg, ehitus|aeg, elu|aeg, esinemis|aeg, ettevalmistus|aeg, funktsioneerimis|aeg, garantii|aeg, harjutus|aeg, haude|aeg, hingetõmbe|aeg, inkubatsiooni|aeg, jõude|aeg, kandidaadi|aeg, kasutus|aeg, katse|aeg, kehtivus|aeg, kooli|aeg, käibe|aeg, laagerdus|aeg, lahtioleku|aeg, leeri|aeg, lennu|aeg, lisa|aeg, lõimetus|aeg, lõuna|aeg, magamis|aeg, mõtlemis|aeg, mängu|aeg, oote|aeg, peite|aeg, poolestus|aeg, praktika|aeg, proovi|aeg, puhke|aeg, puhkuse|aeg, põhi|aeg, rasedus|aeg, reageerimis|aeg, ringlus|aeg, saate|aeg, seisu|aeg, selli|aeg, sõidu|aeg, säilimis|aeg, söögi|aeg, sööma|aeg, tiinus|aeg, tipp|aeg, treeningu|aeg, turu|aeg, töö|aeg, une|aeg, vaba|aeg, vahe|aeg, vastuvõtu|aeg, õpi|aeg, õppe|aeg, ülikooliaeg; kolmandik|aeg, lisa|aeg, neljandik|aeg, normaal|aeg, pool|aeg, rekord|aeg, veerand|aeg, võiduaeg.
4. (millekski sobiv, õige, määratud jne.) hetk, (aja)moment. Nüüd on aeg minna, lahkuda, alustada. Aeg on tõusta ning teele asuda. Tal oleks viimane aeg naist võtta. Igaühel tuleb kord aeg siit ilmast lahkuda. No oskasite teie aga õigeks, parajaks ajaks tulla! Õnn, et abi õigel ajal kohale jõudis. Päevauudiste ajaks tahaksime koju jõuda. Rongide saabumise ning väljumise ajad. Ta on mees, kes oskab õigel ajal õige sõna öelda. Kõik tuleb omal ajal.
▷ Liitsõnad: asutamis|aeg, ilmumis|aeg, saabumis|aeg, stardi|aeg, sulgemis|aeg, surma|aeg, sünni|aeg, täht|aeg, väljumisaeg.
5. (ajaarvestuses). Kesk-Euroopa aeg. Kohalik aeg. Aeg lähenes juba keskööle. Mis, kui palju õige aeg praegu on? Aega arvati veel vana kalendri, Päikese ja tähtede järgi. Kas sul on õiget aega – mu kell on seisma jäänud. Vana seinakell näitab ikka veel truult aega. Tõusin kella 7 ajal.
▷ Liitsõnad: dekreedi|aeg, kalendri|aeg, kella|aeg, maailma|aeg, päikese|aeg, tsiviil|aeg, tähe|aeg, vööndiaeg.
6. esineb imestust, üllatust, ehmatust väljendavates hüüatustes. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Oi sa taevane aeg! *„Armuline aeg, Jürka, sul hooned tules, aga kus on laps?” A. H. Tammsaare.
7. keel hrl. verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse v. olukorra suhet mineviku, oleviku v. tulevikuga. Eesti keeles on neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Inglise keele aegade süsteem.
▷ Liitsõnad: liht|aeg, liitaeg.

andma ‹annan 45›

1. ulatama, kellegi kätte v. kättesaadavusse toimetama. Anna mulle riiulilt raamat. Anna, palun, kääre. Teretab kõiki kätt andes. Anna käsi, ma tirin su üles. Suitsule tuld andma. Tuletikke ei tohi anda lastele mängida. Lõputunnistusi, diplomeid, aukirju, medaleid, ordeneid kätte andma. *Ema tõi kirstust raha ja andis viivlemisi poja näppu. E. Vilde. | (söömiseks, joomiseks, sissevõtmiseks). Külalistele anti süüa, juua. Haigele antakse rohte, ravimeid. Prae võib lauale anda külmalt. Anna mulle ka maitsta. Hobustele anti heinu ja kaeru. Rinda andma 'rinnaga toitma, imetama'. *.. anti rõõska piimagi ainult laupäeviti, karaski kõrvale. V. Ilus. | piltl. Autori elukäik andis võtme teose mõistmiseks.
2. loovutama, kellegi teise omandusse, valdusse v. kasutusse siirma. a. (kinkides, annetades). Almust, armuandi, jootraha andma. Verd andma. Lastele antakse taskuraha. Õunu jätkus müüa, jätkus ka tuttavatele niisama anda. Ta annab või viimase hinge tagant. Kel on, sellele antakse. Õndsam on anda kui võtta. Kes ei anna antust ega murra murtust, see ei anna aidatäiest. | piltl. Nad andsid oma elu isamaa eest. Igaüks püüab anda oma parima, oma panuse. Talle on antud tervist ja elupäevi. Kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse. Ta on enda jäägitult muusikale andnud. b. (makstes, müües, laenates, vastutasuks jne.). Rendile, üürile, laenuks, võlgu andma. Altkäemaksu andma. Andsin talle oma mantli selga. Ülemise korruse toad anti külalistele. Anna mulle homseni sada krooni. Palju sa sellest kellast annaksid? Ma ei annaks selle eest sentigi. Andis viie krooni eest kilo õunu. Kas avanssi antakse? Peremees andis vähe palka. Andsin pakid hoiule, hoidu. Andke, palun, arve, kviitung. *.. ning Eesti Kirjanduse Selts annab tõlkegi poognast 40 rbl. E. Vilde. c. (kedagi kuhugi suunates v. kellegi hoolde, kätte, hoitavaks jne. toimetades v. usaldades). Noori mehi anti soldatiks, nekrutiks. Andis oma tütre mulle naiseks. Kasulapseks, õpipoisiks andma. Poiss anti lastekodusse. Kedagi ametivõimude kätte, kohtusse, kohtu alla andma. Vaenlase sõdurid andsid end vangi. Keegi ei taha end teise võimu, voli alla anda. Lapsed anti vanaema hoole alla. Pidime end saatuse hoolde, hooleks andma. d. (midagi tehtavaks, töödeldavaks v. kasutatavaks toimetades). Õpetaja oli andnud õpilastele õige raskeid ülesandeid lahendada. Mis meile homseks õppida anti? Käsikiri anti eriteadlasele retsenseerida. Andsime raamatu trükki. Andsin kella parandada, parandusse. Tootmisse on antud uue tegumoega jalatsid. Uus tehas anti käiku. Maja antakse kasutusse. *Koonla annab ema talle / kauniks lõngaks kedrata. Jak. Tamm.
3. (saada) võimaldama, osaks saada laskma. Kellelegi peavarju, ulualust, öömaja andma. Tööd andma. Poeg pidi isale-emale ülalpidamist andma. Iga töö annab leiba. Suurriigid annavad arengumaadele abi. Kannatanule antakse esmaabi. Eest ära, andke teed! Andeks andma 'andestama'. Piletimüüja teateid ei anna. Midagi kellelegi teada andma 'teatama'. Eks elu näita ja aeg anna arutust. President võib surmamõistetuile armu anda. Sa rühmad tööd teha, ei anna endale hõlpu. Hirm, mure ei andnud talle kuskil asu. Süda, see mõte ei andnud talle ööl ega päeval rahu. Töö ei anna mahti 'ei lase, ei võimalda' linnagi sõita. Andke aega, ärge kiirustage! Ei tohi kätele, pisaratele, oma tunnetele voli anda. Talle anti koosolekul sõna. Talle lubati anda osakonnajuhataja koht. Antagu talle võimalus end parandada. Annaks jumal, et kõik hästi läheks. *Aeg antud naerda, / aeg antud nutta, / aeg antud pisaraid pühkida. G. Suits. || karistusena, sunnivahendina v. ergutusena osaks saada laskma. Talle kuluks anda hea keretäis, nahatäis. Ema andis lastele vitsa, vitsu, urvaplaastrit. Kellelegi peksa, kolki andma. Mees andis hobusele piitsa, rooska, nuuti, kannuseid. Perenaine andis koerale malka. Mitu aastat talle varguse eest anti? Huligaansuse eest anti 15 päeva. Ordeneid, medaleid, doktorikraadi, professorikutset andma. Nobeli kirjanduspreemiaid annab Rootsi Akadeemia. || millegagi töötlema v. mõjustama. Vikatil pole viga midagi, anna aga luisku! Ei saa nüüd mootorit käima, anna aga vänta! Andis gaasi ja kihutas mööda. *Maa mättaid ja rohujuurikaid täis. Äket oleks vaja anda, kõvasti äket! R. Sirge. || kehtestama. Riigikogu annab seadusi. Pojale anti nimeks Jaan. || ‹objektiks hrl. da-infinitiiv ka impers.› laskma. See asi annab (end) korraldada, seada. Pajuvitsad annavad hästi painutada ja punuda. Ta ei anna ennast pilgata. See sõna ei anna kuidagi riimida. Annab mõista, et ta on ülemus. Hammas lausa ei valuta, aga annab tunda. Lidus (joosta), mis jalad andsid. Häda ei anna häbeneda. *Logina Peter ei kuulu meeste hulka, kes annavad end sõnaga veenda või painutada. R. Sirge. *Kui ilm annab, teeme jälle sääred jääle. A. Mälk. || ‹impers.› võimalik olema. Temaga annab rääkida. Tegime kõik, mis teha andis. Võtab, kust võtta annab. Päästke, mis päästa annab. Ajab suu nii lahti, kui vähegi annab. || ‹ma-infinitiiviga› mingiks tegevuseks suuteline olema. Sõrmed ei anna kuidagi kõverduma. *Tera andis tublisti veel painduma .. J. Mändmets. *„Katsu, kas käed-jalad annavad liikuma,” ütles Anne. I. Sikemäe.
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama; mingi tulemuseni viima. Kasu, kasumit, tulu andma. Põhjust, kõneainet, ettekäänet andma. Viimast lihvi andma. See annab alust kahelda ning ettevaatlik olla. Mis võis talle selliseks sammuks tõuke anda? Kordaminekud annavad lootust, julgust, uut jõudu, enesekindlust. Mis annab tema luulele sellise võlu? Kadakased kapad annavad õllele erilise maitse ja lõhna. Läbirääkimised ei andnud tulemusi. Keres andis vastasele mati. Metallidega reageerides annab lämmastik nitriide. Autod annavad signaali, vedurid vilet. Kas sa andsid mitu korda kella? Öösel anti häire. Start anti stardipüstoliga. *Ma ei või mitte liiga hea olla, kui ma vihkamiseks asja annan. E. Vilde. || (enda küljest, endast eraldades). Kasukas annab karvu. Riie annab pesemisel värvi. Vana padi annab sulgi.
5. tootma, produtseerima; toodanguna saada võimaldama. Noored õunapuud hakkavad juba saaki andma. Mais annab palju haljasmassi. Mitu seemet kartul andis? See on hea lehm – annab palju piima. Lambad annavad villa. Bakuu annab naftat, Donbass kivisütt. Metsad annavad puitu. Peipsi annab üle poole Eesti sisevete kalasaagist. Kaev annab külale vett. Uus tehas, tsehh, vooluliin hakkab andma toodangut. Elektrijaam hakkas voolu andma. Katlamaja annab soojust kogu linnaosale. Lamp annab valgust. *Näeb sügisel, mis põld annab, lööme ehk tuleval kevadel uued kambrid üles .. A. H. Tammsaare. || (õppeasutuste kohta:) välja laskma. Maaülikool annab põllumajanduse ja metsanduse spetsialiste. Viimasel kümnendil on tehnikum andnud üle tuhande lõpetaja.
6. (suuliselt, kirjalikult, käitumise, žestidega jne.) midagi teatavaks tegema, teatama; (nähtude, tagajärgede kaudu) ilmutama. Juhtnööre, õpetusi, nõu, käsku, käsklust, korraldust andma. Annab (oma) nõusoleku, loa, sõna, ausõna. Tunnistajad annavad seletusi suuliselt. Retsensent annab käsikirja kohta hinnangu. Anna talle mõned näpunäited! Antud tõotust, vannet ei saa murda. Sellele küsimusele ei osanud keegi vastust anda. Annab käega, noogutades, silma pilgutades märku. Ta pole juba tükk aega endast elumärki andnud. Ega viinapudel veel mehest tunnistust anna. Millestki kujutlust, pilti andma. Oma uurimuses annab ta nende nähtuste uue klassifikatsiooni. *Valitseja oigas .. ja astus paar sammu ligemale, et sakstele oma lombakusest aimu anda. E. Vilde. | (mõnedes tervitustes ning soovimistes). Astun töömeeste juurde ja annan jõudu. Tänu andma van tänama. || (vahendavalt) esitama, avaldama. Ajalehed, raadio, televisioon annavad informatsiooni. Tallinn annab parajasti sporditeateid. Seda sõna pole üheski sõnaraamatus antud. Ta rääkis sellest raadiole antud intervjuus. *Ei ole nõudlikumat vormi kui väikese novelli oma: anda mõnel ainsal leheküljel sündmustik mitte anekdoodina, vaid elumahlase tervikuna .. F. Tuglas. || (ette) määrama; eelnevalt teatavaks tegema. Ülesandes olid antud kolmnurga alus ja kõrgus. Temperatuur võib katse puhul kõikuda antud piires. Antud juhul 'sel konkreetsel juhul'.
7. hrl kõnek lööma, virutama, äigama; ründavalt kohtlema. Andis mehele rusikaga, kaikaga pähe. Andsin poisile vitsaga paar nähvakat mööda sääri, üle turja. Andis võmmu kuklasse. Vastu kõrvu, lõugu, vahtimist, hambaid andma. Anna talle nii, et teab, mäletab! Ma sulle annan! Ära mine lähedale, hobune võib kabjaga anda. Tuuleveski tiib oli mehele hoobi rindu andnud. Vaip on tolmu täis, anna klopitsaga mõni mats. Ega vanasti polnud pesumasinat, siis anti muudkui kurikaga. *Madis võttis üsna asjalikult pükstelt rihma .. ja ilma et ta veel ainustki sõna oleks raisanud, hakkas ta eidele andma. A. H. Tammsaare. || (viskamise, heitmise; tulistamise, laskmise kohta). Sandarmitele anti nurga tagant kividega. Vaenlasele anti tuld, tina. Andsin kuulipildujast valangu. Talle oli ähvardatud kuuli anda. Nii kui paugu andis, oli rebane pikali. || piltl (arvustavalt ründamise, teravalt kritiseerimise, ülemuslikult noomimise jne. kohta). Enda kohta ta kriitikat ei kannata, aga teistele annab, kus vähegi saab.
8. korraldama, (omalt poolt) pakkuma; sooritama, tegema. President andis dinee kuninglike külaliste auks. Peaminister andis neile audientsi. „Vanemuine” annab külalisetendusi Tallinnas. Koor andis kontserdi. Keres andis Tartu maletajaile simultaani. Eksameid, arvestusi andma. Lembitu otsustas anda orduvägedele lahingu. Direktor andis dokumendile allkirja 'kirjutas dokumendile alla'. || (näit. koolis:) midagi õpetama, koolitarkust, teadmisi jagama. Annan keskkoolis matemaatikat ja füüsikat. Klaveri-, tantsu-, eratunde andma.
9. (kellelegi v. millelegi midagi) omistama. Noored ei oska alati vanemate hoolitsusele küllalt tähtsust anda. Mida sa mulle süüks annad? Sellised huvitavad road, et ei oska neile nime anda. Et oma sõnadele suuremat kaalu anda, põrutas ta rusikaga vastu lauda. Püüab oma soosikule igas asjas õigust anda. *Nüüd meenub meile mõndagi [haiguse sümptomitest], millele me varem ei osanud tähendust anda. E. Krusten. || oletamisi, hindamisi, ära arvata püüdes pakkuma (näit. ea kohta). Ega talle üle kolmekümne aasta ei annaks. Välimuse järgi võiks talle anda umbes 50 aastat.
10. ‹hrl. da-infinitiiviga impers.› pingutust pakkuma, jõudu, vaeva, aega, püsivust nõudma; jätkuma. Nii raske kott, et annab kahe mehega tõsta. Koorem on raske, annab hobusel vedada. Säärast meistrimeest annab tikutulega otsida. Lõpuks ometi, küll andis oodata. Seda reisi annab mul mäletada. Paks raamat, annab lugeda. Jäme tamm, annab kahel mehel ümbert kinni võtta. | hrv (koos teonimega). *Nüüd [vanas eas] annab tegemist, enne kui lühikese jupikese ära jõuad lugeda. R. Roht. *See andis palju lugenud-kogenud mehelegi mõnda aega mõtlemist. E. Tennov.

argi|päevane
tööpäevane, argipäeval toimuv, kasutatav jne.; argine, igapäevane. Pühapäevastel kontsertidel on rohkem rahvast kui argipäevastel. Kõik olid argipäevases riietuses. Ärge peolauas argipäevaseid asju arutage! Ere ning erakordne jääb meelde, argipäevane ununeb. Tegime kõige argipäevasemat tööd.

arvel
‹postp› [gen]
1. kedagi v. midagi mingis suhtes piirates v. sellele kahju tekitades, kellegi v. millegi kulul. Loodab teiste arvel elada ja edasi jõuda. Teenis sõbra arvel kõvasti. Püüti kõhu arvel kokku hoida. Tegime jäätise arvel kokkuhoidu. Vilja väljavedu toimus tarbimise arvel.
2. kasut. juhtude märkimiseks, kus millestki olemasolevast eelnevalt makstakse, võetakse, saadakse, antakse jne. Autor sai honorari arvel avanssi. Anna mulle palga arvel paar krooni. Võtsin puhkuse arvel paar vaba päeva.
3. kulul, pihta, kohta. *Langeb ainult mõni üksik sõna pimeduse ja viletsate jalgteede arvel. O. Luts. *.. sest missugune mees seda ikka tahab, kui tema arvel rumalat nalja tehakse. A. Valton.
4. (hrl. teised väljendusvõimalused paremad:). a. -st, -ga. *.. tutvusringkond laienes puuseppade, maalrite, torulukkseppade ja laojuhatajate arvel. V. Gross. b. tõttu, tingituna. Hea kaitsemängu arvel asus Eesti 5:2 juhtima.

arvutus ‹-e 5› ‹s›
arvutamine. Täpne, ligikaudne arvutus. Lihtne arvutus näitab, tõestab, et .. Tegime arvutusi masina jõudluse määramiseks. Arvutuse tulemus on 600. Arvutuses peab olema viga.
▷ Liitsõnad: diferents|arvutus, diferentsiaal|arvutus, integraal|arvutus, tugevus|arvutus, ümberarvutus.

aus ‹-a 2› ‹adj›

1. oma suhtumises, käitumises, tegevuses jne. tõest ja õiglusest juhinduv, ebaõiglust, pettust mittesalliv; lepetest, lubadustest jne. kinnipidav; tõde salgamatu, otsekohene. Aus inimene, töötaja. Ta on täiesti, läbini, üdini, pedantselt, kristalselt aus. Teeb sohki, aga enda arvates aus mees pealegi. Kas see oli aus tegu, käitumine! Sõpra hätta jätta pole aus. See polnud sinust aus. Olgu aus mäng. Võistlus olgu aus. Elad ausat elu. Nii on palju ausam elada. Endale ausa tööga, ausal teel leiba teenima. Kas ta tuli ausate kavatsustega? Mitte petturi kombel, vaid ausal viisil. Olen teie vastu aus. Olgem ausad: me tegime suure vea. Aus kriitika, ülestunnistus. Tal on ausad silmad. Teeb ausa näo pähe ja luiskab. Aus nimi 'hea maine'. Aus silma ees, kelm selja taga. Aus võtmas, kelm tagasi andmas.
2. van (neiu, naise kohta moraali seisukohast:) rangete elukommetega; vooruslik. Püüdis võrgutada ausaid neiusid ja naisi. Aus naisterahvas, truu oma mehele. *Peaksin seletama, et aus tüdruk ei tohi sobida korraga kahe mehega. H. Raudsepp.
3. kõnek korralik, tubli, väärt. Maja, suvila on aus. Pidu tuleb aus. Talv oli küll vilets, aga suvi tuli aus. Püksid on ausad, osta ära. Hein kasvas aus. Palk on aus. Elektrikerisega saun ei saa siiski vana ausa maasauna vastu. Konjak on ikka üks aus märjuke. *Igatahes mürgel peab saama aus. A. H. Tammsaare.
4. van lugupeetud, austatud. *Ärge pange pahaks, aus preili .. J. Pärn. *Hakkan kohe peale, et aus lugeja rutem lõpule saaks ja mõnd paremat peale võiks lugeda. E. Särgava.

auto|matk
Tegime automatka. Käisime automatkal.

drink ‹dringi 21› ‹s›
kõnek külm alkohoolne jook, alkoholiga kokteil, naps. Tule istu ja võta üks drink. Tegime paar drinki.

ei ‹adv›

1. öeldisverbi juurde kuuluv eitussõna, annab kogu lausele eitava sisu. Ma ei tee seda. Tal ei ole raha. Siin ei aita enam miski. See ei võta palju aega. Ei mäletagi, millal me viimati teatris käisime. Ma arvasin juba, et sa ei tulegi enam. Miks sa minema ei hakka? Ei tea, kas maksab teda tülitada. Inimene ei ela ainult leivast. Mis see siis ära ei ole! Mees ei joo ega suitseta. Ta ei kurtnud ega hädaldanud. Ta ei lausu musta ega valget. Kas nad siis ei teadnud, et tee on suletud? Ega ta enne ei jäta, kui oma tahtmise saab. Kingatallad ei pidanud enam vett. Isa ei olnud seal varemalt käinud. Ei puudunud palju, et kõik oleks õnnelikult läinud. Töö ei tahtnud kuidagi edeneda. Sellisest võimalusest ei ütleks keegi ära! Täna ei mindud metsa. Aeg on hiline, teda ei oodata enam. Rääkis, et ilma temata ei tuldavat seal toime. „Äkki sa valetad?”–„Ei valeta.”. | ‹predikaatverb on juurdemõeldav›. Kas sa tuled või ei? „Kas sa süüa tahad?”–„Tänan, ei.” „Kas teid sunniti?”–„Ei, me tegime seda vabatahtlikult.” Vaatasime, et nüüd keerab meile sisse, aga ei, mööda läks. Ma ei saa, mitte kuidagi ei! Külmetasin kõvasti, aga ei häda midagi. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
2. üldisem, ilma verbita esinev eitussõna. a. eitab korrigeerivalt teat. lauseosa. Sajad, ei, tuhanded hukkusid. Tule kell neli, ei, veel parem – kell viis! b. eelneb (harvemini järgneb) rõhutavalt, väidet kategooriliseks tegevalt eituslausele (viimases on hrl. verbiga koos esinev ei v. mõni muu eitussõna). Ei, seda ma ei tee! Ei, see ei ole Madis! Ei, mind ta ei näinud. Ei, ära tee nii! Ei, see pole kuidagi võimalik. Ei, selline olukord küll ei meelitanud. „Ei, kauem see kesta ei tohi!” otsustas ta. See ei olnud mina, oh ei! Ei, ei, ma ei usu teid! *Kõige eest pidin maksma. Mitte rahaga, ei. Vaid inimliku õnnega. F. Tuglas. c. esineb eitava vastuse v. otsusena millegi kohta (järgnev lause on tavaliselt jaatavas kõnes). Ei, ei, see võimalus langeb ära. *„Ei, ei,” ütles Kati tõsiselt, „sa pead mulle rääkima! Mul on ikka tundmus, nagu varjaksid midagi minu eest.” A. Gailit. *„Ärge talle haiget tehke,” palus perenaine tagant järele.–„Ei noh, kus nüüd seda,” vastas sauna Madis. A. H. Tammsaare.
3. annab üksnes järgnevale sõnale eitava sisu v. rõhutab seda.; sün. hrl. mitte. a. (järgnevaks sõnaks adverb). Ei iialgi! Tundis hirmu, nagu ei eales varem. Töö pole puudusteta, ei pooltki. Proovisin igasuguseid vahendeid, aga abi ei ühti. Otsin, otsin, aga teda ei kuskil pool. *„Jäksasid ikka tulla meile?” küsis perenaine. – „Tund ja verst, ei rutem,” vastas Jaagup .. A. H. Tammsaare. *Ega ole Eerogi enam nende lühemate hulgast Soomes, ei sugugi. F. Tuglas (tlk). b. (järgnevaks sõnaks pronoomen). Kasu polnud sellest ei mingisugust. Töö oli korralik, ei ühtki viga. Andres on süüdi, ei keegi muu. Nad elavad vanamoodi, ei midagi uut. *„Kuhu sa oma tõe ja õigusega ikka saad, näe, lasi su koera maha nagu ei midagi,” ütles Krõõt. A. H. Tammsaare. c. (järgneb mõni muusse sõnaliiki kuuluv sõna). Õunad on ilusad, ei ainsatki ussitanut ega kärbatanut hulgas. *Nelikümmend oli neid, nelikümmend ja ei ühtegi rohkem ega vähem .. R. Kaugver. *Teda narriti igal pool, nii, väikselt, ei asja ees, teist taga, – oli juba säärane mood. R. Roht.
4. esineb sisult jaatavates lausetes. a. tagasihoidliku küsimuse v. soovi esitamisel. Kas see ei ole äkki August? Kas sa süüa ei taha? Kas ma ei öelnud sulle, et ära mine? Kas ma ei saaks sind aidata? Kas ei tuleks sedagi võimalust kaaluda? „Kas me ei läheks kinno?” tegi üks poistest ettepaneku. b. retoorilistes küsilausetes, hüüatustes vm. seda laadi väljendustes. Kuhu sa ka ei läheks, igal pool tema ees. Mis imeasju seal küll näha ei saanud! Mille kõige pärast küll tema muret ei tunne! Kas ma siis tema kombeid ei tunne! Kuidas ta ka ei püüdnud salata, kõik oli asjatu. *„Ma arvasin, et see on teie pruudi kiri.” – „Mis teile küll pähe ei tule,” ütles Eduard .. E. Krusten. c. mõnikord koos miks-sõnaga nõustuval v. möönval vastamisel. „Kas sa tahad kaasa tulla?” – „Miks ei taha!”. „Aga nii ei tohi ju!” – „Miks ei, sõjas on kõik lubatud!”. *„Noh, siis on hästi. Kas võiksin tuba näha?” – „Seda võib kah, jah, jah. Miks ei või ...” R. Roht. d. vahel mitte ainult ~ üksnes ... vaid ka lausetes (viimasest võib mõni sõna olla ka ainult juurdemõeldav). See ei ole mitte ainult sinu, vaid meie kõikide ülesanne. *Sellel oksal ei kiikunud mitte ainult Indrek, vaid ka kõik teised poisid .. A. H. Tammsaare.
5. eitavas lauses võib kuuluda sidesõnalisse konstruktsiooni. a. ‹korduvana› läheneb ühendavale sidesõnale. *Seljas polnud tal enam mundrit, ei mütsi peas, ei saapaid jalas. E. Vilde. *Ta lamas peaaegu liikumatult ega rääkinud kellegagi. Ei sanitaridega, ei õdedega, ei arstidega, ei palatikaaslastega. P. Kuusberg. b. ‹ühendsidesõna osana› ei ... ega vt ega
6. kõnek esineb mõnedes teadma-verbiga seostuvates ebamäärasust väljendavates ütlustes. Arvab endast veel ei tea mis! Ta annaks ei tea mis, et sellest ülesandest lahti saada. Kui ohver viimaks toibus, oli ründaja juba ei tea kus. *Kas tead, sa ära karda midagi, kui see ka ei tea mis oleks. O. Luts. *Algselt näib, et säärases külas polekski nagu aset ei tea kui keerukatele inimsuhetele .. V. Alttoa.
7. kõnek rõõmu, vaimustust, heameelt, rahulolu vm. tunnet väljendavate (hüüd)lausete algul läheneb hüüdsõnale. Ei, oli see alles sõit! *Ja hakkaski [liköörist] soe. „Ei, tont võtku, tore on,” ütles Hella Aasa .. P. Viiding. *Aga nüüd lähen ma järve ja suman jahedas vees ... ei, see oli saun! H. Raudsepp.

elunema ‹37›
elanikuna asuma. *.. tegime külaskäigu Püha-Peetri perekonda, kes ikka veel elunes Tartus .. H. Raudsepp. *Laane sügavikus eluneb ilves .. K. Põldmaa.

jutt ‹jutu 21› ‹s›

1. vestlus, kõnelus, keskustelu. Naiste, meeste, poiste omavaheline, vali, elav jutt. Juttu alustama, üles võtma. Kellegagi juttu rääkima, puhuma, vestma, veeretama. Juttu vadistama. Juttu millelegi viima, keerama, juhtima. Jutusse sekkuma. Ma ei tahtnud nende juttu segada. Kellegagi jutule, jutu peale saama, sattuma. Mehed ajasid omavahel sõna juttu. Tegin, sobitasin külalisega juttu. Püüdsin juttu edasi viia. Ta otsis minuga juttu. Toas käib lõbus mitmekeelne jutt. Meie jutt hakkas sobima, vedu võtma. Jutt jooksis meil maast-ilmast. Sinust pole meil temaga juttu olnud. Jutt läks, kaldus laste tervisele. Jutt keerles, liikus kevadtööde ümber. Lapsed ei sega täiskasvanute jutu vahele. Jutud, jutt jätta! Kuulasin teiste juttu pealt. Jutt ei taha hästi edeneda, laabuda. Jutt vaikib, soikub, katkeb. Jutule, jutusse tuli vaheaeg. Jääb siis nii, nagu meil jutt oli. Luges jutu lõpetatuks ja lahkus. Jõudsime sind oodates pikad jutud ära rääkida. Jutt tuleb jutust, kõne kõnest. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Lapeteus jäi üldisest jutust kõrvale. P. Kuusberg. *Ann on lahtisema suuga kui Juhan ja nii ta rohkem üksi juttu hoiabki. H. Kiik. || ‹väliskohakäänetes› (kellegagi (hrl. ametiasjus) kõnelemise kohta). Direktori, õpetaja, ministri, komandandi jutule minema. Kellegi jutule saama, pääsema, tulema. Poisse ei tahetud jutulegi võtta. Käisin raamatupidaja jutul. Tulin direktori jutult. || kõneaine, arutlusobjekt. Ootamatu sündmus oli igal pool jutuks. Eks sa küsi, kui jutuks tuleb, satub. Kellest on jutt? Ajalehtedes on juttu heinatööst. Koosolekul tuleb juttu töödistsipliinist. Sellest on varemgi juttu olnud. Jätame nüüd selle jutu! Jääd koju ja jutul lõpp 'asi on otsustatud, sellest rohkem ei räägita'. *Kaua aega ootas Jussi, et lubatud leping jutuks võetaks.. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: era|jutt, kohvi|jutt, neljasilma|jutt, sala|jutt, tööjutt.
2. see, mida keegi räägib v. ütleb. Tõsine, tähtis jutt. Räägib õiget, tarka, mõistlikku, asjalikku, naljakat, segast, rumalat juttu. Mul on sulle üks jutt 'tahan sinuga millestki (olulisest) rääkida'. Hännatu 'rumal, alusetu' jutt. Ära aja hullu juttu! Su jutul pole saba ega sarvi 'jutt on rumal, sisutu'. Lõpuks tegime juttu kojuminekust. Teist juttu tegema 'uut kõneainet valima'. Heietab, veeretab, kerib aga peale oma juttu. Õpetaja jutt läks poisil kõrvust mööda. Ta suured plaanid on ainult jutuks jäänud; ta pole jõudnud juttudest tegudeni. Küll sel tüdrukul alles jutt jookseb, voolab. Naabrinaisel juba juttu jätkub. Lapse jutt oli veel pudikeelne. Kaasvestleja juttu ei sobi katkestada. Sinu juttu ei saa puhta kullana võtta. Ära niisuguse jutuga minu juurde tule! Jutt jutuks, aga kuidas asi ikkagi tegelikult oli? Mine (metsa) oma jutuga! See jutt ei kõlba kuhugi, kassi saba allagi. Mis jutt see on, olgu! Vaat kus jutt ja jalad all! Kuule nüüd juttu! See pole kellegi jutt! || ‹komitatiivis adjektiiviga› iseloomustab inimese vestlemisvõimet v. -viisi. Suure, väikese, vähese, hea, aeglase, ladusa, mõnusa jutuga mees. Naine oli lahtise jutuga. *Kas sina oled see endine vaikne, tõsine ja harva jutuga poiss? F. Tuglas (tlk). || ‹ka pl.› üldiselt räägitav, suust suhu leviv kuuldus, kuulujutt. Tühje jutte tegema, levitama. Igat juttu ei maksa uskuda. Tema kohta käivad, liiguvad igasugused jutud. Sellel jutul on vist põhi all 'jutul on vist alust'. Lõpuks jõudsid need jutud temagi kõrvu. Jutud läksid lendu, lahti, välja, et poes on vargad käinud. Naabriperest keerutati inetuid jutte. Käisid kõvad jutud rahareformist.
▷ Liitsõnad: hundi|jutt, jahimehe|jutt, jonni|jutt, kalamehe|jutt, kiidu|jutt, kiusu|jutt, klatši|jutt, kosja|jutt, kuulu|jutt, kõmu|jutt, laimu|jutt, lapse|jutt, loba|jutt, lori|jutt, mehe|jutt, patu|jutt, petu|jutt, piibu|jutt, tõsi|jutt, udu|jutt, viguri|jutt, ümbernurgajutt.
3. lugu; kirj üks eepika väikevorme. Huvitav, põnev, õpetlik, igav jutt. J. Liivi jutt „Peipsi peal”. Ajalehe joonealune jutt. Vilde esimesed jutud ilmusid 19. saj. 80-ndail aastail. Rahvasuus liigub jutte Kalevipojast. Poisid lugesid indiaanlaste jutte. Habemega 'vana, tuntud, kulunud' jutt. *Armsad olid mulle need õhtud, millal isa meile ennemuistseid jutte puhus.. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: ajaviite|jutt, hirmu|jutt, järje|jutt, kalendri|jutt, kriminaal|jutt, küla|jutt, linna|jutt, looma|jutt, lühi|jutt, mere|jutt, muinas|jutt, mõistu|jutt, nalja|jutt, pilke|jutt, põnevus|jutt, rahva|jutt, rebase|jutt, reisi|jutt, röövli|jutt, seiklus|jutt, sõja|jutt, tondi|jutt, ulme|jutt, uudis|jutt, õudusjutt.

jõle ‹-da 2› ‹adj›

1. kole, hirmuäratav, kohutav; alatu, nurjatu. Jõle kurjategija, reetur, roimar. Jõle veretöö, mõrv. Jõle süüdistus, laim, pettus. Ta elas jõledat elu. || kõnek vastik, jälk, ebameeldiv. Jõle hais, maitse, välimus. Räpased jõledad kaltsud. Täna on jõle ilm. Su käekiri on lausa jõle.
2. kõnek eriti suur, koletu, tohutu. Mul on jõle peavalu. Jõle maitselagedus. Talle tehti jõledat ülekohut. Tegime jõledal kombel tööd. Kihutas jõledama tambiga.

järel
I. ‹postp› [gen]
1. (liikumisel) ruumiliselt kellegi v. millegi taga. Ta sammus kohe minu järel. Nad väljusid üksteise järel. Ta käis mu järel nagu vari. Poisid käisid tropis tema järel. Tiris last kättpidi enda järel. Orkestri järel tuli esimene pataljon. Tõmbas ukse enese järel kinni. Kõndis vankri, adra järel. Laev liikus puksiiri järel. Kohe veduri järel on postivagun.
2. (ajaliselt). a. pärast mingit sündmust v. millegi (ka liikumise) ajalist vältamist. 1905. a. revolutsiooni järel. Suve järel tuleb sügis. Naine kolis mehe surma järel mujale. Nii paljude aastate järel ei suuda kooliaega enam täpselt meenutada. Käis iga poole tunni järel õues. Mees hakkas umbes kümneminutise käigu järel hingeldama. Linn vallutati alles mitmepäevase võitluse järel. Mõningate ettevalmistuste järel istuti lauda. „Eks ma siis tulen,” ütles ta hetkelise vaikimise järel. Juba esimeste lausete järel hakkas kõneleja erutus vähenema. Mõne kilomeetri järel tegime peatuse. Vaatas mõne sammu järel tagasi. Pill tuleb pika ilu järel. b. osutab tihedale ajalisele järgnevusele; enamasti kordub sel juhul ka põhisõna. Tal läheb suits suitsu järel. Mitu sulge läks üksteise järel katki. Auto auto järel vuras mööda. *Nagu õhtusöök söödud, pani Meeta padavai metsa ja tassis koju kandami kandami järel [pohli]. V. Lattik. *Haige haige järel näitas arstile ette oma ihuhädad.. L. Mölder (tlk).
3. mingis järjestuses kellestki v. millestki tagapool. Meie võistkond tuli Leedu järel teiseks. Kohtla-Järve on Tallinna ja Tartu järel suuruselt kolmas linn Eestis.
4. midagi v. kedagi kusagilt ära toomas, kätte saamas vms. Käis postkontoris posti järel. Käis palga, honorari järel. Käis õhtul lasteaias laste järel.
5. järgi. *Anna päralt on tuba, mille ta oma käe järel sisse seadis. E. Rängel. *Aga nüüd oli ka tema sunnitud jõnglase tujude järel tantsima. J. Lintrop.
II. ‹adv›
1. liikumisel ruumiliselt taga v. tagapool. Mina läksin ees, Jaan tuli järel. Laps tuli joostes, koer järel. Ta käis mul tükk aega järel. Vedas käru järel. Autol oli teine trossiga järel. Ta kihutas nii, et paks tolmupilv järel. Vedas oma kanget jalga nagu kooti järel. || piltl toeks, toetamas, seljataga. *Märtsipäikesel on juba jõud järel... V. Lattik.
2. ajaliselt kellestki v. millestki hiljem. Üks ütles sõnad ees, teised kordasid järel. *Mba hüppas ees, Ines järel, ja nad maandusid viimasel hetkel.. B. Kabur. || osutab ühtlasi kellegi eeskujul toimimisele. Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel.
3. arengult, tasemelt, saavutustelt, edasijõudmiselt tagapool. Naabrid on heinatöödega meist tublisti järel. Ta oli koolis minust paar klassi järel. Vend on õest õppimises järel. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast taga. Su kell on järel 'kell näitab vähem, kui ajaliselt tegelikult on'. Kell oli viis minutit, pool tundi järel.
4. säilinud, alles. Mul on veel pisut šokolaadi järel. Viimasest palgast on ainult paarkümmend krooni järel. Tuli oli oma töö teinud ja majast paljalt müürid järel. Vadjalastest on järel vaid mõni vanake. Vanast kaadrist on vähe järel.
5. kõnek oma olemasoluga kellegi vabadust, tegevust piiramas, kellelegi takistavaks asjaoluks. Ega naisegi elu kerge olnud – kaks last järel. *Ilma hariduseta, talu ja pere järel – mis sai ta veel ette võtta. E. Priidel.
6. kõnek tulemuseks, tagajärjeks; sün. taga. Näpistas nii et sinised plekid järel. *..ega kantsi seina sisse auku järele jäänud, ikka nina läks lössi ja veri oli järel. A. Kitzberg.
7. kedagi kusagilt ära viimas, toomas, kätte saamas, otsimas. Hommikul viin lapsed lasteaeda, õhtul käin neil seal järel. *..tore härraslik teener käis täna mul järel ja viis mu ühte majja.. E. Vilde.

kabak ‹-u 2› ‹s›
van kõrts. *.. tegime tööd, saime palka, jõime kabakus praegu viina. E. Vilde. *.. metsa servas on kabak, sääl puhkavad puuvedajad hobuseid .. A. Haava.

kaunisti ‹adv›
van
1. kaunilt, ilusasti, kenasti. *Esiotsa oli kaunisti läinud. Peeter oli iga kõlbliku maalapikese adra alla pannud .. A. Kitzberg.
2. kaunikesti, tublisti. Rahvast tuli kaunisti kokku. *Tegime isaga mõlemad tööd, teenistust on kaunisti. E. Vilde.

keerd ‹keeru 21›

1. ‹s› silmuse- v. rõngakujuline looge. Köie, trossi keerud. Spiraali keerud. *Ta asetas .. väljakeritud köie ilusasti keerd keeru peale kerasse tagasi. V. Raidaru. || kiudude kokkukeerutamise looge. Lõnga, niidi keerd. Lauge, tihe keerd. Keskmise keeruga lõim. Keeru suund võib olla parem- või vasakpoolne.
2. ‹s› loogeline kõrvalepõige otsesuunast. Jõe, tee keerud ja käänud. Aeg-ajalt tegime tee pealt keeru kõrvale. Jõudis suure keeruga jälle sihi peale välja. Jänesejäljed tegid metsa all mitmeid keerde ja haake. Keerdude ja kõverustega kirjatähed. | piltl. *Ka ta kõne tegi veidraid keerdusid ja kubises naljasõnadest. B. Alver (tlk).
3. ‹s› keerutus; ring, tiir. *Miks sa ei tantsi, Simmu? .. Kas sa minuga ei tahaks üht pisikest keerdu teha? A. Kalmus. *Kapiuks pressiti kinni ja keerati lukku – kaks keerdu peale. E. Tegova. || hrl piltl keeris, pööris. Sattus sündmuste, võitluste keerdu. *Üks hukkus meres, teine kadus sõdade keerus. J. Parijõgi.
4. ‹adj› keerdus, keeruga. Keerd puu. Ta on kaval ja keerd 'riukalik, mitteotsekohene' inimene. *.. lõng pidi pealegi ühetasane paras keerd ja peenikene olema. F. R. Kreutzwald.

kell ‹-a 22› ‹s›

1. hrl. peekri-, pirnikujuline õõnes, tila v. vasarakesega metallese helide tekitamiseks (tihti millegi alguse v. lõpu kuulutamiseks). Ilusa kõlaga kell. Kiriku kellamees lööb kella. Kellad hakkasid lööma, helisema. Kellad tagusid alarmi. || samakujuline väiksem metallese aisa külge v. loomadele kaela sidumiseks, ka koolides tunni alguse ja lõpu helistamiseks vm. otstarbeks. Vastlasõidu tegime kellade ja kuljustega. Sõideti nii, et kellad paukusid. Lehmal, hobusel on kell kaelas. Kari tuli kellade kõlksudes. Karjaaias tilksuvad kellad. Kooliteenija helistas kella. Ukse avamisel helises kaupluse ukse kohal olev kell. Õnnetus ei tule, kell kaelas. || elektri vm. toimel töötav mitmesuguse ehituse ja kujuga helistus-, märguandeseadeldis. Kell helises, tee uks lahti! Kell helises ja etendus algas. Jalgrattur tilistas kella.
▷ Liitsõnad: kiriku|kell, torni|kell, vaskkell; aisa|kell, kaela|kell, karja|kell, kooli|kell, laeva|kell, lehmakell; elektri|kell, jalgratta|kell, signaal|kell, uksekell.
2. kella (1. täh.) helistamine; kellahelin, kellakõlin. Õpilased jõudsid kooli veidi enne kella. Kõlas kolmas kell ja etendus algas. Andis ukse taga kella 'helistas ukse taga'. Eemalt kostsid loomade kellad. *Juhan maeti kelladega, laulmisega ja lugemisega. A. Kalmus. || piltl kuulujutt, kõlakas. *Kogu küla oli kella täis, et Rohtmaa Leeni tahtnud Hitleri-meestele pommi alla panna. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: hinge|kell, häda|kell, häire|kell, lõuna|kell, matuse|kell, märgu|kell, surma|kell, tulekahju|kell, õhtu|kell, ärakell.
3. (numbrilauaga) riist aja mõõtmiseks. Kella numbrilaud, vedru, osuti. Raudteejaama, raekoja kell. Pommidega, pendliga kell. Vanaaegne käoga kell. Kell käib, tiksub. Kell on seisma jäänud, maha käinud. Kell näitab õiget aega. Kell käib ette, jääb taha. Kell on vale, õige, täpne. Kella õigeks seadma, ette lükkama, üles keerama. Kell on rikkis. Kell lõi kaheksa, tirises. Polnud aega kellagi vaadata. Kellassepp parandab kellasid. Füsioloogiline ehk bioloogiline kell 'loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal'.
▷ Liitsõnad: kamina|kell, kapp|kell, kontroll|kell, käbi|kell, käe|kell, käo|kell, laua|kell, male|kell, pendel|kell, seina|kell, stopper|kell, tasku|kell, tunni|kell, täpsus|kell, äratuskell; hõbe|kell, kuld|kell, nikkelkell; aatom|kell, elektri|kell, elektron|kell, kvarts|kell, liiva|kell, päikese|kell, veekell.
4. aeg, mida kell (3. täh.) näitab. Mis, (kui)palju kell on? Tüdruk küsis minult kella. Kell on juba palju, täpselt kolm, üle nelja, viie peal, veerand viis, pool seitse. Kell saab 20 minuti pärast üheksa. Tulen enne, pärast kella kaheksat. Kella kuue ajal. Kella kolme ja nelja vahel. Mis kellast sa õhtule jääd? Mis kellani on kauplused avatud? Mis kell see juhtus? Mul on kella peale minek 'täpselt kokkulepitud ajaks'. Meil käib kõik kella pealt 'toimub täpsel ajal'. Laps ei tundnud veel kella 'ei osanud kellaaega lugeda'. *Bussijuht istus käsipõsakil rooli taga, oodates, millal kell saab täis. M. Traat.
5. ‹pl.› muus rippuvatest, erineva pikkusega metalltorudest koosnev löökpill kellaheli matkimiseks

kitli peale ~ kitlit andma, kitli peale ~ kitlit saama, kitli peale tegema
kõnek peksma, naha peale andma, keretäit andma; peksa saama, naha peale saama, keretäit saama. Andsime, tegime talle kaebamise pärast kitli peale. Kui palju suud pruugid, saad kitli peale! *No sai kitli! Kisendas nagu põrsas aia vahel. E. Vaigur.

koera|kaela ‹adv›
murd ülepeakaela, hooletult, kiirustades. *Tegime ühismajandi tööd teinekord pooliti koerakaela, sest oma sajandikud, siga, lehm, lambad, õunapuud ja mesilased võtsid rohkem aega .. O. Kool.

kohvi|jutt [-jutu]
jutuajamine kohvilauas, kohvi juues (sageli igasugusest tühjast-tähjast). *Tegime koos oma esimese suitsutunni ja rääkisime esimesed kohvijutud. A. Kaal.

kolmveerand|tunnine
kolmveerand tundi kestev. Tegime Jõgeval kolmveerandtunnise peatuse.

korrektiiv ‹-i 21› ‹s›
parandus, täpsustus. Põhjalikud korrektiivid. Tegime oma tööplaanides(se) mõningad vajalikud korrektiivid. Hilisemad uurimused tõid teooriasse olulisi korrektiive. See asjaolu tegi edasistesse kavatsustesse oma korrektiivid.

kuke|poks
mäng, kus ühel jalal hüpeldes, käed vaheliti rinnal, püütakse vastast õlaga müksides tasakaalust välja lükata, et ta ka teisele jalale toetuks. Tegime bussi oodates kukepoksi, et sooja saada.

kulu1 ‹11› ‹s›

1. (rahaline) kulutus, väljaminek. Asjaajamise kulu(d). Raamatu kirjastamise, laste koolitamise kulud. Maksud ja muud kulud. Eelarve kulude osa. Esialgseteks kuludeks arvestati sada krooni. Kulud olid suuremad kui tulud. Jätame mingi summa ka ettenägematuteks kuludeks. Neil oli pulmadega (seoses) suuri kulusid. Tegime peolaua, tulime toime üsna vähese kuluga. Millega neid kulusid katta? Võtsin osa kuludest enda kanda. Toit ei võtnud kuigi palju kulu. Üürnik laskis omal kulul korteris remondi teha. Ära tee endale asjata kulu!
▷ Liitsõnad: administratiiv|kulu, ekspluatatsiooni|kulu, haldus|kulu, haridus|kulu, kantselei|kulu, kohtu|kulu, käibe|kulu, lisa|kulu, lähetus|kulu, parandus|kulu, pisi|kulu, posti|kulu, raha|kulu, ravi|kulu, reisi|kulu, saate|kulu, sõidu|kulu, sõja|kulu, tootmis|kulu, transpordi|kulu, töö|kulu, veokulu.
2. kulumine. Jalanõude, rõivaste kulu. Materjali ja tooraine kulu. Kanga kulu mantli peale on 2, 8 m.
▷ Liitsõnad: aja|kulu, energia|kulu, jõu|kulu, kütuse|kulu, metalli|kulu, närvi|kulu, sööda|kulu, toidu|kulu, tööjõu|kulu, vee|kulu, väetisekulu.

käre ‹-da 2› ‹adj›

1. (inimese kohta:) ägedalt ründava loomuga; kergesti süttiv, terava ütlemisega. Käre ja äkiline mees, naine. On see alles käre eit! Ta oli teiste vastu, kaaslastega võrdlemisi, liiga käre. Ta on käre korda nõudma. Käreda loomuga inimene. *Kellelt Andres laenatud raha kätte ei saanud, sellelt läks käre Marta ise nõudma. Ta ei mõistnud nalja.. M. Metsanurk. | ‹substantiivselt›. Uhke läheb hukka, käre kärna, hiljuke saab edasi. || (sisult, laadilt:) ägedalt ründav, kritiseeriv; resoluutne, terav. Käredad sõnad. Käre kriitika, noomitus, hukkamõist. Käre koosolek. Hinnang, arvamus oli õige käre. Käreda ütlemisega mees. Pidas käreda kõne. Toon oli natuke liiga käre. Kiri sai käre. Artikli käredamaid kohti kärbiti. Esitasime käredaid nõudmisi. *..ei olnud see rahulik jutuheietus, vaid käre sõnavahetus. I. Sikemäe.
2. (hääle, helide kohta:) kärisev, kare, räme; (läbi)lõikav; vali ja vihane. Käredad hüüded, käsklused. Käre haukumine. Eide hääl läks käredaks. *Ihatõiv viipas nüüd sarvemehele, kes saatis ettepoole käredaid helisid. K. A. Hindrey.
3. kiiresti v. kärestikuliselt voolav (vee, jõe vms. kohta). Käre, käreda vooluga jõgi, oja. Käre vool viib lootsiku kaasa.
4. märgib mingi nähtuse v. protsessi, samuti aine omaduse erilist intensiivsust. a. (madala temperatuuri kohta:) iseäranis külm, kõva, äge. Käre pakane. Külm on käre, läheb käredamaks. Tänavune jaanuar oli hästi käre. Tuli käre talv, ilm. Puhus käre põhjatuul. b. (kõrge temperatuuri kohta:) lõõmav, ägeda leegiga; kõrvetav, väga kuum. Pada keeb käredal tulel. Ahi oli vorstide jaoks liiga käre. Armastab käredat leili. c. väga kange, tugeva toimega (hrl. alkohoolsete jookide, tubaka kohta). Käre õlu, naps, märjuke. *Ja jutt on niisugune, et endal käib isu käreda tubaka järele. H. Kiik. d. ere, kiiskav, kriiskav (värvitooni kohta); väga ere, terav, hele (valguse kohta). Noore muru käre rohelus. Käredad värvid, värvitoonid. *..sidus ette käreda punase lipsu. V. Beekman. *..olid mõlemad peaaegu pimedad. Käre kevadpäike paistis neile silmi. K. Rumor. e. hoogne, tempokas. Käre polka, masurka, marss. f. range, tugev. *..see oli ka sinu kergemeelne süü, millega sa kõige käredama karistuse oled teeninud. E. Vilde.
5. kõnek (kiitva, tunnustava hinnanguna:) väga tore, maru, vägev, vahva. See on käre mutt, eit (tüdruku, naise kohta). On alles käredad poisid, vennad! Käre raamat, lugu. *Tegime Aljošaga käreda parve, sidusime pajuvitstega kinni ja purjetasime kõrkjate varju.. E. Rängel.

lage ‹-da 2›

1. ‹adj› laial alal vaadet v. liikumist takistavate tõketeta, avar. Lage stepp. Üksluine lage maastik. Jõudsime metsast välja lagedale maale. Maja ehitati lagedale kohale. Vaenlane lähenes üle lageda jää. *Seda [= oma saart] kaua ju otsinud olen / laia lageda mere peal. G. Suits.
2. ‹adj› millestki v. kellestki tühi; paljas, puhas; lagastatud, paljaks, puhtaks tehtud. Vili on koristatud, põllud lagedad. Ilma mööblita on tuba lage. Lagedad aknad, seinad. Hilisõhtul on tänavad lagedad. Heina sai teha võsast lagedamatel kohtadel. Laut tehti lagedaks, müüdi loomad maha. Linnud teevad põõsad marjadest lagedaks. Söödi ja joodi kuni sahvrid ja keldrid lagedad. Vargad olid kaupluse lagedaks teinud. Puud on juba lehtedest lagedad. Tal on suu hammastest täiesti lage. *Villu tantsis tantsumuru lagedaks, sest Villut kardeti, kui ta nõnda tantsis. A. H. Tammsaare. *See oli kõrge, kuni ladva alguseni lage seedermänd .. N. Baturin. | piltl. Pea mõtteist lage. Kas ta on arust lage? Palgapäeva eel olid kõik rahast lagedad. Olen täitsa lage, mul pole kopikatki. *Ta oli sellest uhkusest, mis inimese ja inimese vahele paneb tarviliku piiri, täiesti lage. E. Vilde. || kõnek (kõhu kohta:) tühi, hele. *Mul kere lage nagu hundil! E. Rannet.
▷ Liitsõnad: laud|lage, luulage; aate|lage, aru|lage, idee|lage, kombe|lage, maitse|lage, moraali|lage, mõtte|lage, põhimõtte|lage, sisu|lage, vaimulage.
3. ‹s› lage koht v. paik, lagendik. Tuli minna läbi metsa ning üle lageda. Üksik tamm keset laia lagedat. Maasikatest punaval lagedal tegime puhkepeatuse. Küla nimetati Punaseks Lagedaks. *Tihti taga igatsen / lagedate vaikust. D. Vaarandi.
▷ Liitsõnad: liiva|lage, lume|lage, metsa|lage, nõmme|lage, rannalage.

lai ‹laia 23 komp laiem superl kõige laiem› ‹adj›

1. ristsuunas suure ulatusega (pikliku eseme, ruumi, maa-ala vms. puhul); ant. hrl. kitsas. Lai maantee, tänav, jõgi, kraav. Lai voodi. Laiad väravad, aknad, uksed. Lai trepp. Uus lai sild üle Emajõe. Lai org, poolsaar, väin. Saare põhjaosa on laiem, lõunaosa aheneb. Kanjoni kõige laiem koht. Maa-alune käik muutus laiemaks. Nüüd kantakse laiu vöösid. Laia äärega kübar. Moes olid alt laiad püksisääred. Laia kontsaga, laia ninaga kingad. Laiade triipudega riie. Lai kangas. Kas kardin on selle akna jaoks küllalt lai? Tuba oli 5 meetrit pikk ja 3 meetrit lai. || (inimese v. looma kehakuju, vormide, kehaosade kohta). Küll ta on turjast laiaks läinud. Lapsed pugesid isa laia selja taha peitu. Laiade õlgadega maadleja. Ajas oma laia rinna ette. Laiad (laba)jalad. Mehel on käed laiad kui labidad. Ta on laiade puusadega, puusadest lai. Nägu lai nagu täiskuu. Laiad mustad kulmud. Madal lai nina. Lai laup. Kukkus libedal teel, nii pikk kui lai ta oli 'täies pikkuses'. Koer on neil laiaks 'paksuks' nuumatud, end laiaks söönud. *See oli keskmisest kõrgemat kasvu ja õige laia kondiga aasta viiekümnene mees. J. Kross. || (naerust veninud näo v. suu kohta). Nägu, suu venis laiale naerule. Nägu laial naerul, laia naeru täis. Tal on alati lai naeratus, irve näol. Räägib oma kordaminekust, endal nägu heameelest lai. || mingist lähte- v. keskpunktist suhteliselt kaugele ulatuv; suure kaarega. Võngete lai amplituud. Postide, talade vahed ei tohi olla liiga laiad. Tal on lai silmade vahe, laiad põsesarnad. Lai viibe, käeliigutus. Laiade tiivalöökidega lendav kurg. Poisil on laiad 'peast eemale hoidvad' kõrvad. Tantsivad valssi kauni laia keerutusega. Tegime laia kaare ümber laugaste, läksime laugastest laia kaarega mööda. Vett tuleb voolikust laias kaares. || suure läbimõõduga; (deformeerununa) normaalsest v. esialgsest suurema läbimõõduga (ning õhem). Vahtral, kapsal on laiad lehed. Kõrvad laiad kui kobrulehed. Laiad baretid on moes. Vana laia võraga tamm. Sadas laia lund, laiu räitsakaid. Laia põhjaga kastrul, kann. Laia suuga, laia kaelaga pudel. Tindiplekk levis aina laiemaks. Laiaks astutud, litsutud tikutoos, karp. Laiaks istutud padi. Laiaks magatud põhukott. Buss on nii täis, et laiaks litsuvad. Lõi kärbse laksti laiaks. || (liiga) avar. Sulle on see mantel lai. Kuub, seelik on laiaks jäänud. Püksid on värvlist laiad. Muidu mugavad kingad, aga mulle veidi laiad.
▷ Liitsõnad: topeltlai.
2. igas suunas suure ulatusega, avar, kaugele ulatuv. Laiad laaned, sood, rabad. Ümberringi lai ääretu stepp, kõrb, meri. Mindi laia ilma õnne otsima.
3. (hrl. millegi abstraktse kohta:) suure ulatusega, ulatuslik, avar. Lai teema, probleem, küsimuste ring. Laiemas mõttes tähendab kirjandus kogu trükisõna. Kitsam ning laiem eriala. Laia silmaringiga inimene. Siin on laiemad võimalused enesetäiendamiseks, edasiõppimiseks. Tegevus laial rindel. Puhtteadusliku kirjanduse levik pole kuigi lai. Tehase toodete sortiment on lai ning laieneb veelgi. || suurt inimeste hulka haarav, suurele hulgale mõeldud. Teos jõudis laiema avalikkuse ette aastaid hiljem. Noore viiuldaja esmaesinemine laia kuulajaskonna ees.
4. kõnek (kõne, laulu jm. kohta:) valjuhäälne (ja vabalt voolav). Pidu käis, toast kostis laia laulu, lärmi. Suuvärk on tal hea, lai jutt käib kogu aeg. Laseb laia vene keelt. Kostab laia voorimehesõimu. Läheb laia vilet lastes küla poole.
5. kõnek (käitumise, maneeride jms. kohta:) suureline, tähtis, praaliv. Laia joonega mees armastab korraldada hiilgavaid vastuvõtte. Ta on nüüd mingisugune direktor ning lai mees. Mõisnikud elasid laia elu. Tahab kangesti tähtis olla ning laia tegelast mängida. Püüab end tähtsaks teha ja laiaks ajada. *„Ei, noor laevnik, nii see asi siin ei käi,” lõi islandlane end laiaks. H. Sergo.
Omaette tähendusega liitsõnad: hiigel|lai, ülilai

leotis ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
tõmmis, ekstrakt. Mustsõstraid piirituses hoides saime tumepunase leotise, millest tegime likööri. || ka farm droogi vesitõmmis. Kõrvenõgese, kibuvitsamarja leotis. *.. korjab taimi, teeb leotisi, müüb turul igasugust rahvarohtu .. E. Rängel.
▷ Liitsõnad: alkohol|leotis, vesileotis.

lõbu|sõit
Tegime uue jahiga lõbusõidu, käisime lõbusõidul. Niisama lõbusõiduks Ants autot ei andnud.

lõke ‹lõkke 18› ‹s›
(hrl. väljas) leegitsedes põlev suhteliselt väike kogus puid, hagu jm. põlevat materjali, (lõkke)tuli. Hubaselt praksuv, leegitsev, lõõmav lõke. Tegime, süütasime lõkke, istusime lõkke ääres, lõkke ümber. Lõkkel keedeti teed. Soojendati end lõkke paistel. Poisid heitsid lõkkesse kadakaoksi. Kohenda veidi lõket! Noored lähevad suurele jaanitulele, vanad teevad koduõues lõket. Metsas ei tohi kuival ajal lõket läita. Teen pliidi alla, koldesse, ahju natuke lõket. | piltl. Vabaduse lõke ei kustu ikestatute südameis. Ta silmis süttis kuri, tige lõke.
▷ Liitsõnad: laagri|lõke, signaal|lõke, tulelõke.

lõunamaa|reis [-i]
Tegime lõunamaareisi.

mürisema ‹37›

1. mürinat kuuldavale laskma; mürinal liikuma, käima, töötama v. kostma, kajama. Mootor, masin, traktor, veski müriseb. Murdlaine müriseb vastu kallast. Tankid mürisevad rinnakust üles. Vankrid mürisevad kiviteel. Lennukid mürisevad üle meie peade. Saal mürises kiiduavaldustest. Mürisev aplaus, hurraahüüe, naer.
2. piltl (intensiivse, hoogsa tegevuse kohta). Töö, elu läheb mis müriseb. Maja kerkib nagu müriseb. Tegime eksami ära nii et mürises.

napilt ‹adv›
(< napp); kasinalt, vähevõitu. Raha, jõudu on napilt. Toit on hea, aga seda antakse napilt. Väikses korteris on ruumi napilt. Sööb õige napilt, ei raatsi palju süüa. Väikesed aknad annavad napilt valgust. Andekas poiss, aga püsivust on tal napilt. Töökäsi, mehi on napilt. Teadmisi tal on, aga kogemusi on veel napilt. Keegi ei kurda, et tal aru oleks napilt. Aega on meil selleks üsna napilt. USA poksija oli napilt parem. Meie korvpallimeeskond võitis kõige napimalt 77:76. || napisõnaliselt, lakooniliselt; põgusalt. Vastab, ütleb midagi napilt. Naeratab vaid napilt teiste jutu peale. „Läki,” lausus napilt ja hakkas astuma. Ajalehtedes mainiti seda napilt ja möödaminnes. || vaevalt; (mitmesuguste arvandmete puhul:) veidi alla, veidi vähem kui. Niidab napilt sületäie. Napilt poolde reide ulatuv miniseelik. Tööd tegime napilt kolm tundi. Linna on napilt viis kilomeetrit. Käsikirja oli napilt 200 lehekülge. Mare on napilt kümneaastane. Napilt 100 000 elanikuga linn. Napilt tunni tee. *Päike paistis veel napilt üle kuurikatuste, lopergune ja oranž. E. Vetemaa.

naps ‹-i 21 või -u 21› ‹s›

1. kange alkohoolne jook, kärakas. Pudel kanget, valget napsu, napsi. Prantsuse konjakid jm. peenemad napsid. Jaan napsi ei pruugi. Naps hakkas pähe. Napsi, napsu võtma, viskama. *Liköörid, nipsid ja napsid uhkeldasid igaüks oma värviga nagu kalliskivid. E. Männik.
▷ Liitsõnad: kadaka|naps, pipra|naps, ploominaps.
2. napsiklaasi-, pitsitäis sellist alkohoolset jooki. Naps viina, konjakit, likööri. Selle peale, söögi alla võeti üks naps. Võtsime, viskasime paar napsu. Tegime väikesed napsud. Esimene naps võeti majaperemehe terviseks. Viina võeti naps napsu peale.
▷ Liitsõnad: lepitus|naps, sõprus|naps, tervisenaps.

narristi ‹adv›
narrilt; kehvasti. See oli toredasti mõeldud, aga narristi kukkus välja. Sattus narristi piinlikku olukorda, kukkus narristi sisse, jäi narristi vahele. Tunnen end nende seltskonnas üsna narristi. Narristi tegime, et ei läinud. Ära küsi nii narristi. *Sest sissekukkumise võimalusi oleks sellega [põgenemisega] narristi palju. J. Kross.

nips1 ‹-i 21› ‹s›
kõnek (hrl. koos sõnaga „naps” alkohoolsete jookide kohta). Eile tegime väikesed nipsid ja napsid. *Liköörid, nipsid ja napsid uhkeldasid igaüks oma värviga nagu kalliskivid. E. Männik.

ohutama1 ‹37›

1. nõidusega v. rahvatarkusega haigust arstima vm. paha peletama. Muhku ohutati külma raudesemega. Õpetas, kuidas luupainajat ohutada. *Surevad [lambad] nagu putukad. Me tegime ära kõik kunstid. Jõesuu vanagi käis ohutamas, aga midagi ei aidanud. A. Jakobson.
2. murd vaevama, kiusama, elu raskeks tegema. *Kas siis tõesti looma tõrksus / sind nii rängalt ohutab? J. Semper.

oleng ‹-u 2› ‹s›
meelelahutuslik koosviibimine, pidu. Väike, kodune, omavaheline oleng. Lõbusad, kärarikkad olengud söömingu ja joominguga. Lähen olengule, tulen olengult. Tutvusin temaga ühel tudengite olengul. Naabrid peavad üsna tihti olenguid. Tegime sõpradega vägeva olengu.

paadi|matk
Tegime viiepäevase paadimatka mööda Koiva jõge. Teise raskuskategooria paadimatk.

paadi|sõit
Tegime paadisõidu Viljandi järvel. Käisime paadisõidul.

paar ‹-i 21›
I. ‹s› kaks kokkukuuluvat, mingis mõttes tervikut moodustavat ühesugust v. ühelaadilist eset v. olendit
1. (kahekaupa esinevate v. kasutatavate, harvem kaheosaliste esemete kohta). Paar pastlaid, saapaid, kingi, sukki, sokke, kindaid. Ostis kaks paari uusi kummikuid. Paar säravaid silmi, tugevaid töökäsi. Kaks paari jalgu. Kolm paari suiseid. Paar kõrvarõngaid, käeraudu, suuski, suusakeppe, uiske, aere. Veski töötab kahe paari kividega. Tegime kümme paari vihtu. Pildiloto põhineb piltide valikul paaride järgi. Kromosoomide paar. Jõudude, muutuvate suuruste paarid. Üks paar võrdseid nurki. Vöö oli kinnitatud kahe paari haakidega. Kingad on ühest, samast paarist. Need kindad on eri paarist. Sokid ei ole ühest, samast paarist. Paar pesu 'särk ja püksid'. Paar nuge-kahvleid 'nuga ja kahvel'. Paar pükse, sukkpükse 'ühed püksid, sukkpüksid'. Lippas tuhatnelja kodu poole, nagu oleks tal kaks, sada, mitu paari jalgu all.
▷ Liitsõnad: jala|paar, jalatsi|paar, jõu|paar, jäseme|paar, kalossi|paar, kihva|paar, kinda|paar, kinga|paar, kivi|paar, kõrva|paar, käte|paar, pastla|paar, pesu|paar, püksi|paar, ratta|paar, riimi|paar, rööpa|paar, saapa|paar, sarika|paar, sarve|paar, silma|paar, soki|paar, suka|paar, sussi|paar, suusa|paar, sõna|paar, uisu|paar, viisu|paar, vitsapaar.
2. kaks koos esinevat, töötavat v. tegutsevat inimest v. looma. a. (inimeste kohta). Elli ja Ester moodustavad töö juures paari. Raielangil töötasid mehed paaridena. Igale paarile anti ämber. Bridži mängitakse kahe paariga. Meie klassis oli kaks paari kaksikuid. Koomikute paar. Tagumist, viimast paari mängima. Kooliajal olime sõbratariga lahutamatu paar. Tüdrukud jalutasid paaridena koridoris. Võtke paaridesse! Paariks loe! Paarid on täis, keegi ei jäänud üksikuks. Pallipüüdmist harjutati paarides. Võistlejad loositi paaridesse. Jäätantsus tuli esikohale Kanada paar. Paras paar, paar parajaid 'halvustav v. irooniline ütlus kahe mingis mõttes ühesuguse, samaväärse inimese kohta'. b. (loomade kohta). Paar härgi. Teenistuskoerte valvas paar. Sulased töötasid kahe paari hobustega. *Ilus kõrbide paar, mära ja ruun olid tõesti märjad, päris nõrgusid.. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: esi|paar, finaal|paar, jäätantsu|paar, mees|paar, nais|paar, sega|paar, tennise|paar, võistluspaar; hobuse|paar, härjapaar.
3. kaks hrl. eri sugupoolde kuuluvat inimest v. looma. a. (abielupaari, armastajapaari kohta). Armunud paar. Registreeritud, registreerimata, laulatatud, lahutatud paar. Armunute, vanakeste paar. Nad on kena, ilus, suurepärane, ideaalne, nagu loodud paar. Üks paar suudles pargipingil. Pühapäeval oli laulatusel kolm paari. Meie ees istus üks hallipäine paar. Vanale paarile pakuti istet. Nad olid nii noor paar, et neil ei olnud veel lapsigi. Meist sinuga oleks tulnud ebavõrdne paar. Tiiust ja Antsust võib paar saada. Kodukandis peeti Annet ja Peetrit kurameerijaks paariks. Ruumid jaotati lihtsalt: üks paaridele, teine üksikutele. *Vana Tuvide paari – Jaani ja Anu – ainus poeg langes Poolamaal. L. Kibuvits. b. kaks koos elavat v. pesitsevat looma v. lindu. Leevikeste, metskitsede paar. Kaks paari koovitajaid pesitseb siin lähedal. Kolmandal eluaastal saavad toonekured suguküpseks ja heidavad paaridesse. Nurmkanad elavad paaridena. Kui ka emalinnud on pääsukestel pärale jõudnud, moodustuvad paarid. Oravate ühel paaril võib aastas olla 20 järeltulijat. c. tantsupaar. Põrandal keerlesid tantsivad, tantsijate paarid. Valsitaktis tiirlevad paarid. Mõned paarid läksid tantsima. Üks paar teise järel läheb põrandale. Tantsupõrand oli tihedalt paare täis. Rahvatantsurühmal on iga paari jaoks kaks komplekti rahvariideid.
▷ Liitsõnad: abielu|paar, armastaja|paar, noor|paar, pruut|paar, vanapaar; kuldnoka|paar, kure|paar, linnu|paar, luigepaar; mees|paar, nais|paar, rahvatantsu|paar, sega|paar, tantsupaar.
4. ‹hrl. pl.› murd kaelkoogud hrl. koos nende otsas olevate ämbritega. Läks paaridega vett tooma. Võttis seasöögi paaridega õlale. || kaks ämbritäit (hrl. kaelkookude otsas). Too üks paar vett! Vinnas eile kümme paari vett sauna. *Viilip toob teiste kaevust paarid vett ja kaob siis. R. Kõvamees.
▷ Liitsõnad: veepaar.
5. ‹hrl. pl.› murd sarikas. Katust kannavad paarid. *.. seal [= talli katuses] oli mitmesuguseid auke, kust immitses alla roosakat valgust, heites heledaid laike tolmustele paaridele. V. Uibopuu.
6. murd aampalk, tala. Parte kandjaiks on kaks tugevat tala ehk paari. Pukktuuliku ülemistele paaridele toetub võlliks olev pöörpakk. *Paremat kätt, ukse kanna taga rippus paari küljes kaks-kolm katla kooku. R. Soar.
▷ Liitsõnad: katuse|paar, laepaar.
II. ‹pron› kaks v. mingi muu umbmääraselt väike arv üheliigiliste olendite, esemete, nähtuste vms. hulgast, kaks-kolm, mõni. Paar leevikest istus oksal. Kohtasime paari tuttavat. Paar-kolm suuremat poissi võiks(id) appi tulla. Toas oli(d) laud ja paar tooli. Võtsin kaasa paar taskurätti. Astus paar sammu lähemale. Ajasime paar sõna juttu. Tahaksin teiega paar sõna rääkida. Paari hüppega oli ta trepist all. Tegi paar tiiru linna peal. Pärast paari pala tegi orkester vaheaja. Ainult paaril õpilasel olid kõik viied. Käisime veel paaris kohas sees. Seda ei saa paari-kolme lausega ära seletada. Mõned majad olid veel püsti, paaril aknadki terved. Ega meil suurt pidu ei olnud, ainult paar õnnesoovijat astus läbi. Ega mul lambaid ei olegi rohkem kui paar ainukest. *Kuskilgi kaugemas talus haukusid paar koera: üks pikkamööda, laisalt, uniselt.., teine käredalt, ruttu, vihaselt.. S. Truu. *Kummutile oli siginenud paar õuna. Sõin ühe ära, kaks jäid alles. Ü. Tuulik. || (koos mõõtu, hulka, määra väljendavate sõnadega). Paar pakki võid, paar vagu kartuleid, paar liitrit marju, paar peotäit pähkleid. Paari kilomeetri kaugusel. Paar kraadi üle nulli. Rahvaarv oli kasvanud paarile miljonile. Paarile-kolmele leheküljele jäädvustatud sündmus. Paar korda, paaril korral, korda paar, kord või paar on sulle helistatud. Pits või paar sai konjakit võetud. Teeksime õige paar õlut, paarid õlled! Tuul oli nõrk, võib-olla pall või paar kõige rohkem. Paar piiska kukkus, ega suurt vihma ei tulnudki. Sukasilmad olid paari sõrme laiuselt üles jooksnud. Raamat ei maksnud rohkem kui paar krooni. *Oli vaikne mehike ja niipea kui paar janu õllekannust juua sai, magas ta kas või söögilaua ääres. A. H. Tammsaare. || (mitmesugustes ajalistes seostes). Paar päeva, paaril päeval, paari päevaga. Paar tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Paar-kolm aastat tagasi. Kord paari päeva jooksul. Paaril viimasel talvel, viimasel paaril talvel. Iga paari kuu tagant käib ta ema vaatamas. Paar minutit varem, hiljem. Vend on minust paar aastat vanem. Toitu jätkus ainult paariks-kolmeks päevaks. Ärasõiduni oli jäänud paar tundi, tundi paar, tund või paar. Ootas päeva, ootas paar. Paari päeva, päeva paari eest kuuldud uudis. Paari aasta, aasta paari pärast on maja katuse all. Paari päevaga, päeva paariga toimunud muutus. Peatume selles hotellis päeva või paar. Oli tulnud nädalaks või paariks, nädalaks-paariks, nädalaks, paariks. Ta oli saanud puhata ainult paar-kolm hommikueelset tundi. Paar kõige kibedamat päeva puudus ta töölt. *See on Arno ema, kes vaevalt paari tunni osa maganud on.. O. Luts.

pai ‹14›

1. ‹s› hellitav silitus, paitus. Ema tegi lapsele pai. Väike käsi teeb kutsule pai. Tegime pai ja leppisime ära. Tee talle minu poolt pikk pai hea nõu eest! Pai, pai, väike kiisu! Sellise tembu eest sulle pai ei tehta. *Ei ole ta [= poeg] minult pai ega peksa saanud. M. Raud. | piltl. Tuule, rohukõrte pai. Märgade okste jahedad paid. *Kibu ja karbi eest sai Oss preililt pika pai.. H. Sergo.
2. ‹adj› hea, armas, sõnakuulelik, vagur (eriti laste kohta v. laste keeles). Pai laps, poiss. Kui oled pai, ostan sulle kommi. Tüdrukud püüdsid hästi, kangesti paid olla. Mikk on rühma paimaid lapsi. Poiss tegi pai näo pähe, ette, kuulas pai näoga. Tiiger nägi välja nagu pai kodukass. *Kanad-kuked magavad kõrgel lae all ja paistavad .. nii uniselt paid oma õrtel. A. Kaal. || (pöördumist v. soovi, palvet väljendavates fraasides). Pai ema! Pai õpetaja! Kulla pai perenaine! Pai Jeesuke, tee mind terveks! Ole pai ja tule kaasa! Gustav, olge nii pai ja aidake natuke! Pai onu, mängi veel pilli! *Pai-pai proua Nesseln, saatke kohe kutsekirjad välja.. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kuku|pai, kullapai.

peale
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna allatiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale; midagi katma, varjama; ant. alla. Kohver tõsteti kapi peale. Asetas kruusi laua peale. Klaveri peale oli kogunenud tolmu. Heitis diivani, kušeti peale pikali. Istus sängi ääre peale. Võta mind ka reepära peale! Taat ronis ahju peale. Koor kerkib piima peale. Pane võid ka leiva peale. Ära mulle jala peale astu. Pani käed kõrvade, rinna peale. Raha laoti talle kohe peo peale. Vaiküla ehitati vee peale. Heinad aeti aida peale 'aidalaele'. Tõmbas endale paksu kampsuni särgi peale. Loss tehti maatasa, nii et kivi ei jäänud kivi peale. Kahtluse vari langes tema peale. Ma ei tea, mis kuri minu peale tuli. Küsija suu peale ei lööda. || (kehaasendist kõneldes:) nõnda et põhisõnaga märgitud kehaosa jääb alla. End selja, külje peale keerama, pöörama. Komistas, ent jäi ometi jalge peale.
2. kasut. viitamaks kohale, kuhu keegi läheb v. saadetakse, midagi rajatakse vms. Poisid läksid paadiga järve peale. Ta tõttas rongi, bussi peale. Läksime soo peale marjule. Kari lasti ristikupõllu peale. Lageda peale ei maksa minna, seal tuul tõmbab. Ema tuli ukse peale 'ukselävele'. Astus mulle poole kehaga tee peale ette. Õue, hoovi peale ehitatakse kuuri. *.. ma kardan, kas see pole mitte Põdeja veski – selle koha peale leek jääb. E. J. Voitk. | ‹asendatav ka põhisõna illatiivilõpuga› kõnek. Õhtul läksime niisama küla, linna peale hulkuma. Tuleks minna Tartu peale uudiseid kuulama. Ta läks vist kõrtsi peale. *„Võta Ilvese Hendrik koolimajja korteri peale,” ütleb ta. M. Traat. || teat. kaugusele, teat. vahemaa taha. Oli nii pime, et paari sammu peale polnud midagi näha. Seda võis mitme versta peale kuulda. Vaenlane oli lähenenud linnale kümne kilomeetri peale. Ta tuli meile poole tee peale vastu.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusalale, millele keegi siirdub. Ta sai, läks tähtsa, vastutusrikka koha peale. Noormees tahtis väga traktori, kombaini peale saada. Milda viidi põllutöö pealt karja, linnufarmi peale. Mis ameti peale ta pandi? Esimene päev pandi mind heinaveo peale. Noored himustasid linna kergema töö peale. *Kui Reinul tahtmist, saadab poisi ükskord ülikooli matemaatika peale. A. Hint. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Läks metsa jahi peale. Võtsin ta tööle proovi peale. Lapsed vist läksid ula peale. Ära lase loomi paha, kurja peale! Poiss sai linnas tädi juurde kosti peale. Pani sea nuuma peale. Võitlus käis elu ja surma peale. Sattusime temaga hea jutu peale. *Nad lähevad küll välja rumalate matside pügamise peale.. J. Kärner. || viitab seisundile, millesse jõutakse. Ta on töökas olnud ja kindla järje peale jõudnud. Kõik lapsed on otsa peale aidanud. Noored jõudsid parema põlve peale, kui vanemad seda olid suutnud.
4. kasut. viitamaks sellele, millest tingituna v. ajendatuna, mille pärast midagi toimub. Uks avati pika kloppimise, mitmekordse koputamise peale. Ärkasin uksekella helistamise, telefonihelina, mingi kolksatuse, mingi krõbina peale. Kisa, kära, karjumise peale jooksis rahvast kokku. Ta tegi seda minu käsu, nõudmise peale. Nagu käskluse peale pöörasid kõik ümber. Vahekohtuniku märguande peale sööstsid võistlejad rajale. Tuli alles kutsumise peale tuppa. Tegi seda pika nurumise, palumise peale. Poiss ei vastanud midagi ema pärimise, küsimiste peale. Kõik hakkasid tema jutu, sõnade peale naerma. Ajalehe kuulutuse peale tuli mitu pakkumist. Leidsin selle koha alles pika otsimise peale. See kõik oli nagu tellimise peale. Selle peale ei osanud keegi midagi kosta, ütelda, lausuda. *Ärkas Jaak unenäo peale üles ja ei saanud enam und silma. J. Vahtra.
5. kasut. viitamaks teat. hulgale v. üksusele, kelle v. mille kohta midagi tuleb. Norm oli kaheksasada grammi leiba mehe peale. Saate viiskümmend krooni nina peale. Kui palju te kahe peale (kokku) teenite? Kaks väikest tuba suure pere peale on vähe. See toidukraam on meile kamba peale. Koristajaid on terve maja peale ainult üks. Saime magada ainult neli-viis tundi ööpäeva peale. Kui suur on autol kütusekulu 100 km peale? *Ainult mõne mõõdu kalu said mehed kogu laeva peale. A. Kalmus. || kasut. viitamaks rühmale, hulgale, kes midagi koos, ühiselt teeb. Hulga peale saaksime selle raha kokku. Tellisime ajalehe kahe peale. Purjekas oli ehitatud mitme mehe peale. Jõime kahe peale ära pudeli veini. *.. Tõnis ei taha laeva üksi teha, vaid kamba peale.. A. Hint.
6. kasut. viitamaks objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus v. mõju. Nad vist peavad jahti selle põgenenud vangi peale. Me ei saa otsimise peale rohkem aega raisata. Ta mõtleb oma poja, kodukoha, tuleviku peale. Ära karju mu peale! Ta käib kaaslaste peale ülemusele kaebamas. See ei ole õige, ta valetas minu peale. Ella räägib sinu peale igasuguseid jutte. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kümne päeva jooksul. Kõva südamega inimene, ei tema halasta, heida armu kellegi peale. Sinu peale ma lootsin kõige enam. Mihkel oli Tõnu peale kade, maruvihane, tige. Miks sa minu peale pahaseks said? Ta on uhke oma laste, saavutuste, rikkuse peale. Ta ei vaata sinu peale mitte hea pilguga. Koerad haukusid võõra peale. See mürin, lärm käib juba närvide peale. Suur lugemine, nõrk valgus mõjus silmade peale. Selle mehe peale ei hakka tuli ega vesi 'ei mõju miski'. See lehk hakkab juba südame peale käima. *Jutt tahtis vägisi poliitika peale kiskuda.. A. Kitzberg. *.. rikka peale ei hakanud ei kirik ega kohus. A. Hint. || kallale. Kui sa veel meie õue tuled, ma ässitan Muri su peale. *.. nad peitsid endid metsas põõsaste varju ja koobastesse ning langesid salaja meie peale. A. Saal.
7. millegi suhtes eriliselt oskuslik, valmis, hakkamas. Ta on iga töö peale meister, mees. Õmblemise peale on tal lahtised, osavad käed. Teisi tüssata – selle peale on ta mees! Poisil on muusika, keelte peale andi. Matemaatika peale ei ole tal pead. Tempude, koerustükkide peale oled sa valmis! Ta on viina, naiste peale maias.
8. suunas, poole. Üks tee läheb Valga, teine Pärnu peale. Liiguti läbi metsade otsejoones Vändra peale. Siit viib metsasiht Kikepera peale. Laev võttis kursi Aegna peale. Läksin traktorimürina, pillihäälte peale. Ööliblikad lendavad valguse peale. Ta viskas palli korvi peale, kuid ei tabanud.
9. kasut. viitamaks sellele, mille järel v. millega ühenduses midagi (vahetult) toimub. Raske töö peale kuluks väike puhkus, kehakinnitus ära. Ärkas paaritunnise magamise peale. Hoop käis hoobi peale. Peremehelt tuli üks käsk teise peale. Kiskus kogu aeg suitsu, pabeross paberossi peale. Pole hea suitsetada tühja kõhu peale. Pill tuleb pika ilu peale. *Viimaks pika ootamise peale tuli hommik.. A. Kalmus.
10. kasut. viitamaks teat. ajale, millele miski jääb, jäetakse v. mille jooksul midagi toimub v. muutub. Ära jäta kõiki toimetusi õhtu peale. Sõit jääb paraku öö peale. Teeme kiiremini, muidu jääme liiga hilja peale. Hakka varem tulema, ära jää pimeda peale. Väitekirja kaitsmine lükkus sügise peale. Uue hoone ehitamine jäi tuleviku peale. Ole mureta, küll ta aja peale unustab. Öö peale läks külm käredamaks. Küll päeva peale ilm paraneb. *.. laulatus oli suvistepühade peale määratud. O. Kruus.
11. kasut. viitamaks mingile asjaolule v. väitele, mille kinnituseks midagi tehakse v. ollakse valmis tegema. Kaubatehingu peale tehti väikesed liigud. Küll poiss hakkama saab, minu käsi selle peale! *Niisugusest tüdrukust – selle peale võib kas või vanduda – saab tubli perenaine.. E. Vilde.
12. kasut. viitamaks sellele, mille alusel, millele tuginedes midagi tehakse. Tulin siia meie kokkuleppe peale. Kogu äriajamine toimus ausõna peale. Merele mindi hea õnne, hea usu, ehku peale. Mõnigi mees tuli kohale vana usu peale, et küll abistajale midagi ikka antakse. *Hiilgav meil väljamaal muidugi ei saa olema. Me läheme algul lihtsalt Teresa kasina kaasavara peale... J. Kross. || viitab tingimus(t)ele, mille põhjal midagi toimub v. tehakse. Raha peale kaarte mängima. Vedasime kihla kümne krooni peale. Võttis mitu hektarit maad pooletera peale. Kaupmees andis kaupa ka võla, raamatu peale. Pani raha panka intressi peale. Mul ei ole aega, mul on kella peale minek. *Tean, et oled talu peale mõne aasta kestes hulga võlgu teinud.. A. Taar.
13. kasut. viitamaks sellele, millele v. kellele midagi kulub v. kulutatakse. Toiduained on kallid, nende peale kulub palju raha. Laste peale kulus kuus mitusada krooni. Raiskad liiga palju õlle, lõbustuste, loteriide peale. Kampsuni peale kulus palju lõnga. Seda laadi töö peale kulub umbes kolm päeva. Selle käigu peale üle poole tunni kulutada ei saa. Ma panen sulle toitu tee peale kaasa. *Juhan kulutas kogu oma jõu töö peale. H. Sergo.
14. kasut. viitamaks mingile määrale, hulgale. Jõi oma pitsi, klaasi poole peale. Sõidupileti hind tõusis kahe krooni peale. Tegi sulasekauba suve, ühe aasta peale. *.. lõi välk põlisesse tamme, mille vanust arvati vähemalt paarisaja aasta peale.. O. Samma (tlk).
15. kasut. viitamaks sellele, kellele on miski ülesandeks, kohustuseks, taluda vms. Mina seda ülesannet küll enda peale ei võta. Selle töö lõpetamine jääb sinu peale. Käskjala kohustused pandi Riina peale. *Aga ta vaene süda tunneb siiski nii elavat tänutunnet isiku vastu, kes enda peale tema pärast nii raske nuhtluse on tõmmanud.. E. Vilde.
16. kasut. viitamaks mingile seisukohale, arvamusele, mõttele, mis kellelgi on millegi suhtes. Kuidas sa üldse seesuguse mõtte peale tulid? Ta lihtsalt ei tulnud selle peale, et neid kahtlustada. Ma vilistan seesuguse lori peale! Miks pole juba keegi varem selle peale tulnud! *Hindrik ise muidugi niisuguse asja peale ei tulnud. O. Kruus.
17. kasut. viitamaks sellele, kellele v. millele juhuslikult, poolkogemata satutakse. Metsavaht sattus metsavaraste peale. Sattusin raamatukogus huvitava ajakirja, teose peale. Ega alati vajaliku kauba peale ei juhtu. *Oravaga ajasin juttu, väikese väleda rästiku peale juhtusin. A. Kitzberg.
18. kasut. viitamaks sellele, millele minnakse üle v. on üle mindud. Oli vanasti piibumees, kuid on nüüd paberosside peale üle läinud. Kõik masinad on elektri peale viidud. Läks poole jutu pealt inglise keele peale üle.
19. kasut. viitamaks hindele v. hinnetele, mida keegi saab. Õpib, sooritas eksamid viite peale. *Praegu huvitas mind väga, kuidas võis Ingel vene keel viie pealt kahe peale kukkuda. H. Pukk.
20. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kellegi hammas ei hakka tema peale. Kellegi peale hammast ihuma. Hinge peale käima, jääma. Ilma peale jääma. Kaela peale käima, tulema. Kanna peale astuma, käima. Keele peale tulema, kerkima. Kere, kitli, naha peale andma, saama. Kindla peale. Kobina peale. Kedagi kuu peale saatma. Ei tõsta, liiguta kõrt kõrre peale. Käima peale saama. Oma käe peale hakkama. Liimi peale minema. Kedagi liistu peale tõmbama. Mett moka peale määrima. Naha peale andma, saama. Ei saa nahka silma peale. Nina peale andma, saama. Nina peale kirjutama, viskama. Kellegagi nugade peale minema. Kellelegi näppude peale vaatama. Oraste peale. Ei saa kuidagi otsa peale. Pole pea peale kukkunud. Midagi pea peale pöörama, keerama. Pinna peale käima, andma, tegema. Ühe pulga peale panema. Õige soone peale sattuma. Pole suu peale kukkunud. Kellelegi midagi südame peale panema. Tasku peale käima. Tuhka (oma) pea peale raputama. Tuliseid süsi pea peale koguma. Tupe peale andma, saama. Kellelegi varba peale astuma. Vee ja leiva peale.
21. [elat] millestki alates. a. (ajaliselt). Hommikust, lõunast, eilsest peale on sadanud. Nii on see olnud esmaspäevast, kevadest, septembri keskpaigast peale. Tänasest (päevast) peale. Lapsepõlvest, noorest east, lapsest, poisikesest peale. Sündimisest peale on teda hellitatud. Oleme koolivennad esimesest klassist peale. 16. sajandist, 19. sajandi 50-ndaist aastaist peale. Need kivid on siin iidsetest aegadest peale. Sellest ajast peale. Nüüdsest peale hakkame teistmoodi elama. Oleme sõbrad esimesest kohtumisest peale. Nad pole algusest peale omavahel sobinud. *Vanamooriks ta sind laulatusest peale kutsus, kutsub kuni surmani. K. Saaber. b. (harvemini muudel juhtudel). Esimene katse ebaõnnestus, tuleb uuesti otsast peale alata. Õpetust alustati päris a-st ja b-st peale. *Ja mitte Arno üksi, kõik isast ja emast peale silmitsesid viiulit suure uudishimuga. O. Luts.
II. ‹prep›
1. [gen] välja arvatud. Peale vanaema polnud kedagi kodus. Kõik peale Peetri olid kohal. Peale minu ei tea seda veel keegi. Peale leiva polnud neil midagi süüa. Midagi polnud kuulda peale tuule ulgumise. Ei saanud kedagi ega midagi usaldada peale oma vaistu. *Ja nii naeris ja laitis ta iga ametit peale põllumeheameti. K. Ristikivi.
2. [gen] kellelegi v. millelegi lisaks. Peale minu oli toas veel kaks inimest. Peale sinu pean ma ka ema eest hoolitsema. Peale rätsepatöö pidas ta ka kingsepaametit. Peale raamatute hävis tules ka väärtuslikke käsikirju. Ta kogus ise rahvaluulet, peale selle innustas selleks teisi. Peale kutsehariduse annab kool ka üldise keskhariduse. Ma pean artikli käsikirja lõpetama, muud tegemist veel peale selle.
3. [gen] van üle, rohkem kui. Ta on peale kaheksakümne aasta vana. Talul oli peale viiekümne vakamaa põldu. *Meid on peale neljasaja hinge teises klassis. E. Vilde.
4. [part] pärast (ajaliselt). Peale lõunat, hommikusööki. Kaks nädalat peale jaanipäeva, jõulu, pühi. Mõni aasta peale sõda. Aastal 580 peale Kristust, meie ajaarvamist. Läks peale tööd, koolipäeva kohe koju. Peale koosolekut vesteldi kuluaarides. Peale pikki vaidlusi jõuti kokkuleppele. Peale vihma lõi kõik roheliseks. Jõudsime kohale peale teisi. Autot saab näha iga päev peale kella 18. Varsti peale seda vanaema haigestus. *Poiss püüab tekile pikali heita ja peale paari katset see õnnestub. J. Smuul. | [gen] van. *Noomitakse. Peale tundide jäetakse istuma. K. A. Hindrey.
III. ‹adv›
1. pealepoole, kõrgemale; pealispinnale, katma, katteks; ant. alla. Kartulihunnikule kuhjati katteks mulda peale. Kesale veeti sõnnikut peale. Pani pudelile korgi, lambile klaasi peale. Karbile käib ka kaas peale. Keeras kruvile mutri peale. Autojuht surus pidurid peale. Tegi ojale purdegi peale. Määrisin leivale paksult võid peale. Pane haavale joodi peale. Puhus haiget saanud kohale peale. Kitlile tuleb taskud peale ajada. Siin on klaasikilde maas, vaata et sa peale ei astu! Piimale kerkib koor peale. Majale tuleb uus vooder peale panna. Hakkasime autole koormat, kotte peale laadima. Laotas lapsele paksu teki peale. Pani pintsakule veel mantli peale. Kirjuta oma vihikule nimi peale. Kirjale löödi tempel peale. Aidale lüüakse parajasti katust peale. Talveks ehk saame uuele majale sarikad peale. Ta läks vankri juurde ja kobis peale. Üks juhuslik auto võttis mind tee äärest peale. Istu peale, sõidame linna. Selles peatuses ei tulnud kedagi peale. Buss tuli, jõudsin veel peale. *Künna see maatükk ... pealegi üles ... ja tee midagi peale... V. Uibopuu. || kahjustades kellelegi v. millelegi otsa. See kruusaaugu sein võib sulle peale vajuda. *Ja vaata sa ühtelugu selja taha, et mõni hobusemees sulle peale ei aja. O. Luts. || võitjaks, valitsema. Vallutajad jäid selles võitluses peale. Poiste omavahelises jõukatsumises jäi Oskar enamasti peale. Esimese mängu võitsime, teises jäid peale Läti võrkpallurid. Vaidluses jäi meistri sõna, arvamus peale.
2. kinnitab, fikseerib mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. tekkimist. Mul tuli kole hirm peale. Nii jube, et ajab hirmu, judinad peale. Uni tükkis, kippus kangesti peale. Nii mõnus tukastus tuli peale. Köhahoog, aevastus, iiveldus tuli peale. Poisil tulnud pissihäda peale. Haigel käivad krambid peale. Imelik nõrkus tuli äkki peale. Naer, nutt tükkis vägisi peale. Mul tuli seda nähes ahastus peale. Kogu miljöö ajas talle tülgastuse peale. Tusk, norutunne, kahetsus tuli peale. Meestel kippusid laulutuurid peale. Mis sul ometi meeles oli, nagu hullustus oleks peale tulnud. Lähen jälle edasi, kui tahtmine peale tuleb. Ma ei oska midagi öelda, mul ei tule vaim peale.
3. osutab kallaletungi, rünnaku, surve, ahistamise suunatust kellelegi v. millelegi. Vaenlane tungis, pressis suurte jõududega peale. Eestlased langesid ristirüütlitele kahelt poolt metsast peale. Peale, mehed, vaenlane taganeb! Andrus oli kange kaklema, tuli otse rinnutsi peale. Ma assetan, ässitan sulle koera peale! Oli suur trügimine, kõik pressisid eesminejatele peale. Taludele käidi suurte normidega peale. Siin tungib meri maismaale, teisal jälle maa merele peale. Lained käisid laevale kõvasti peale. Tuiskliiv, võsa surub põldudele peale. Mured, rasked mõtted, mälestused rõhusid peale. | (pallimängudes). Viskas küll peale, kuid pall ei läinud korvi. Lõi küljelt väravale peale. || (ägeda, järsu, käsutava ütlemise kohta). Peremees käratas karjapoisile kurjalt peale. Ärgu tulgu ikka mulle iga asja pärast peale hüppama! Poisile peab peale põrutama, muidu läheb ülekäte. Kus karjus peale, et mis sa mees õige endast mõtled! „Kas sa jääd juba vait!” käratas ta koerale peale.
4. osutab kellelegi v. millelegi suunduvale mõjuavaldusele. Talle ei meeldinud tüdrukud, kes (end) peale pressivad. Ära topi end peale, kui sinust ei hoolita! Nii tugev puit, et isegi kirves ei hakka peale. Hambad ei hakka kivikõvaks kuivanud leivale peale. Sügisene päike ei hakka enam peale. Siin võib tuul lapsele peale käia. Mul pole aega, tööd pressivad peale. Sügiskülmad pressivad juba peale. || osutab ühtlasi tegevuse intensiivsusele. Isa murdis ägedalt tööle peale. Poisid, pressige peale, õhtuks peame heinad rõuku saama! Aga nüüd kiiremini, paneme jalgadele pressi peale! *..rõhun vaikides labidale peale ega mõtlegi õieti midagi. R. Kaugver.
5. kellelegi midagi kohustusena kanda, taluda; kellegi suhtes kehtivaks, maksvaks. Riik pani elanikkonnale mitmesugused maksud peale. Sõja ajal pandi taludele suured normikohustused peale. Ristiusk suruti meie esivanematele relva jõul peale. Sageli surusid vallutajad alistatud rahvastele peale oma kultuuri ja tavad. Abielu paneb peale kohustusi. Selle risti, koorma on sulle jumal peale pannud. Püüdis oma vaateid, seisukohti, tahet teistele peale suruda. *Väevõimuga ei saa kellelegi sõprust ja armastust peale sundida.. L. Metsar (tlk).
6. osutab mingi aja, sündmuse, olukorra saabumisele, mille tõttu hrl. midagi katkeb v. jääb tegemata. Külmad tulid peale ja põllud jäidki kündmata. Võistlused jäid pidamata, kevad tuli enne peale. Lähme koju: õhtu, öö tuleb peale. Pime, pimedus oli peale tulemas. Peale tulnud sõda tõmbas kõikidele plaanidele kriipsu peale. Ehitus jäi pooleli, sest muud tööd ja ülesanded tulid peale. Pole enam jõudu: vanadus tükib peale. *.. tea, mis selle lehega teha, töö surub peale ja lugeda aega pole. E. Maasik.
7. osutab olukorrale, kus kedagi v. midagi märgatakse ootamatult, juhuslikult, hrl. asjaomasele soovimatult. Sattus, trehvas varastele peale. Õpetaja juhtus peale, kui poisid suitsu tõmbasid. Jahimehed sattusid padrikus karukoopale peale. *Lõbu ma ei tundnud, küll pani mind kannatama salahirm, et keegi ehk tuleb peale. P. Krusten.
8. lisaks, juurde; rohkem. Korterivahetusel tuli tal mõni tuhat peale maksta. Kaupmees andnud peoga kompvekke peale, kui midagi ostsid. Sellist filmi ei vaataks ma ka siis, kui peale makstaks. Metsa ei tohtinud rohkem raiuda, kui peale kasvab. Uus kunstnike põlvkond on peale kasvamas. *.. siis viimaks jäi uskuma, et paarikümne aasta paiku see aeg peaks kõikuma – olgu ivake alla või pisut peale... M. Raud.
9. toidule, joogile (nagu hõlbustava) lisana otsa. Mehed sõid ja rüüpasid piima peale. Kuivale toidule joodi kalja peale. Joodi õlut ja hammustati juustu peale. Tühjendati pitsid ja hammustati hapukurki, heeringat peale. Samagonn on vastik, peab olema midagi peale haugata. *.. vanamees pistis õhtul kausitäie ahjus hautatud hapukapsaid kinni ja helpis rosinatega leivasuppi peale. O. Tooming.
10. osutab kusagil ringiliikumise lõpetatusele v. kogu ala läbikäimisele. Tegime kogu saarele, vahtkonnale ringi peale. Selle ajaga jõudsime külale mitu tiiru peale teha. *Mina lasin ringi kolhoosile peale, sest agronoomil on korralik mootorratas.. E. Maasik.
11. esineb millegi algusmomenti rõhutavana. Siit see asi siis peale algas. Aeg on käes, kus koolid peale algavad. Film oli juba peale alanud. Mina ei ole süüdi, tema hakkas peale. Hommikut ei tahaks kohe tüliga peale hakata. *„Nii. Hakkame siis peale,” pomises doktor Kubelik.. A. Jakobson.
12. pealegi. a. (nõustudes). Noh, olgu siis peale nii. Jäägu peale koju, kui ta nii väga tahab. Eks sa siis mine peale! Minge aga peale, ärge mind ootama jääge! Las olla peale, mis sest enam rääkida. Las võtab peale, siin on küllalt. *.. pomises korra: „Naerge peale, mis narridel muud ametit on,” ja hakkas Kiirt otsima. O. Luts. b. kõnek muudkui, alalõpmata. Ajas aga peale oma joru. Tiirutab peale ringi, ära ka ei lähe. Rüga aga peale päevast päeva. *Ja teie logelete peale, ei ametit ees ega taga.. A. Kitzberg.
13. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osana› näit. peale ajama, peale hakkama (osas ühendites), peale käima, peale passima
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peale, mis|peale, pika|peale, sealt|peale, see|peale, sest|peale, siit|peale, tihtipeale

pilge ‹pilke 18› ‹s›
pilkamine; pilkav ütlus. Heatahtlik, vaimukas, peen pilge. Tige, solvav, õel, kibe pilge. Smuuli teostes on nii rõõmsat huumorit kui ka teravmeelset pilget. Ütles seda kerge pilkega. Tema pilkes oli heatahtlikkust. Sattus külarahva, koolikaaslaste naeru ja pilke alla. Luuletuse, karikatuuri pilge on sihitud tõusikute pihta. Teda solvasid kaaslaste pilked. Avaldas oma arvamust pilget varjamata. Talun halvasti tögamist ja pilget. Ta tegi seda otsekui pilkeks. Mehe hääles kõlas pilge. Lugesin ta näost pilget. Tegime nahahoidjast oma pilgete märklaua. Pilkena kõlavad manitsussõnad. *Vististi oleksidki nad Pearu surnuks peksnud, kui mitte nagu saatuse pilkena neid selles poleks seganud Eespere Andres, see Pearu suurim vihamees.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: enda|pilge, enesepilge.

pime ‹-da 2›

1. ‹adj› valgusetu v. valgusvaene; vähese valgustusega v. valgustamata. a. (üldiselt). Pimedal pilvisel ööl on kerge eksida. Öö oli pime ja õudne. Pikad pimedad õhtud. Oli augustiöö pimedaim aeg. Kardan pimedal ajal väljas käia. Ilm läks pimedaks. Pimeda ilmaga on nähtavus halb. Väljas on juba pime. Õues on päris, sootuks pime. Oli pilkaselt pime. On pime nagu kotis. Oli nii pime, et silm ei seletanud teerada. Vahepeal oli pimedaks läinud. Väljas kisub, muutub, lööb juba pimedaks. Iga minutiga läks pimedamaks. | piltl. See on minu elu pime pool. b. (ruumide v. mingi muu konkreetse koha kohta). Pime esik, koridor, köök. Õhtul istusime kaua pimedas toas. Mu tuba on üsna pime – suured puud on akna all. Toas oli juba täiesti pime. Tee tuba pimedaks 'kata aken kinni v. kustuta tuli ära'. Sees oli pime, sest aidal polnud aknaid. Valgustasime taskulambiga pimedaid nurki. Pime koobas, kuristik, org. Pime laas, kuusemets. Puude all oli üsna pime. Pime põõsaalune. Jalgrada, metsarada oli pime. Läksin lõkke äärest pimeda mere poole. Pimedate 'halvasti nähtavate' kurvidega tee. || ilma kunstliku valgustuseta v. vähese valgustusega. Aknad on pimedad, pole vist kedagi kodus. Oli elektririke, tänavad olid pimedad. Oli pimenduskäsk ja majad kõik pimedad. Jõulupuu altari ees oli veel pime 'süütamata küünaldega'. Auto sõitis pimedate 'poolvõimsusega põlevate' tuledega. | piltl. Pime 'võisilmata' puder. Juustu kutsutakse „pimedaks”, kui tal on liiga vähe auke.
▷ Liitsõnad: kott|pime, pilkas|pime, poolpime.
2. ‹s› valguse puudumine v. selle vähesus, pimedus; ööpäeva valguseta aeg. Pilkane, suur, vana pime oli juba käes. Väljas valitses täielik pime. Pimeda hakul asusime teele. Tuisu ja pimedaga eksisime teelt. Me ei jõudnud enne pimedat kohale. Pime jõudis kätte. Tõusti juba pimedas. Tuld üles ei võetud, riietuti pimedas. Lapsed kartsid pimedas õue minna. Saarmas näeb pimedas väga hästi. Jäime pimeda peale, kätte 'enne kui kohale jõudsime, valmis saime vm., läks pimedaks'. Lapsed olid pimedani õues. Töötasime pimeda tulekuni. Pimedast pimedani 'varahommikust hilisõhtuni' olime põllul. Tegime tööd varavalgest suure pimedani. *Tuli kustus pikkamisi. Näod kadusid pimedasse. M. Sillaots (tlk). | piltl. Ma ei tea veel täpselt, koban alles pimedas. *.. ma olen juba ammu tahtnud teile seda selgeks teha, kuidas teid pimedas ümber veetakse, aga ma ei ole seda julgenud. J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: hommiku|pime, õhtu|pime, ööpime; sügis|pime, talvepime; kott|pime, pilkas|pime, poolpime.
3. ‹adj› mittenägev, nägemisvõimetu. Pime inimene, vanamees, kerjus. Laps sündis pimedana, on sündimisest saadik pime. Jäi gaasist pimedaks. Trahhoom võib pimedaks teha. Oma elu viimastel aastatel oli ta päris pime. Mees on peaaegu pime. Ta on ühest, mõlemast silmast pime. Tal löödi kakluses silm pimedaks. Ega ma pime ole, näen küll. Ta ei märganud midagi ümberringi, just nagu oleks ta pime ja kurt. Kassipojad olid veel pimedad. Saarma pimedad pojad saavad nägijaks 9.–10. päeval. Koobastes elab pimedaid kalu. Pime kana leiab ka tera. *„Siis ta ikka päris pime ei ole?” küsis isa. – „Ei ole.. Aga Villu kõlbaks ehk pimedast peastki Kõrbojale peremeheks..” A. H. Tammsaare. || (ajutise mittenägemise v. puuduliku nägemisvõime kohta). Valgusesähvatus võttis silmad pimedaks. Ere päikesevalgus lõi silmist pimedaks. Koopasse sisse astudes jäin esialgu pimedaks, alles pikapeale hakkasid silmad midagi seletama. Ta silmad olid pimedad pisaraist. Mul lõi hirmu pärast silmade ees pimedaks.
▷ Liitsõnad: kae|pime, kana|pime, lume|pime, poolpime.
4. ‹s› nägemisvõimetu inimene, mittenägija. Sündinud pime. Pimedate kiri, kool. Eesti Pimedate Ühing. Pime oli oma nägemise kaotanud sõjas. Pimedatel on hästi arenenud kompimismeel. Pime kompis kepiga teed. Talutasime pimeda üle tee. Pime ei või pimedale teed juhatada.
▷ Liitsõnad: pool|pime, purupime; kana|pime, värvipime.
5. ‹adj› piltl midagi v. kedagi mitte märkav, tähelepanematu; tegelikkuse suhtes taipamatu v. sellest mitte hooliv ja mitte väljategev. Oled sa pime, et ei märka, milline ta tegelikutl on! Armunud inimene on oma armsama vigade nägemiseks pime. Ta pole kunagi olnud pime ilule. Too isand on pime egoist. Ta on meelitustega, rahaga pimedaks tehtud, löödud. Mõisnikud hoolitsesid selle eest, et keiser oleks kurt ja pime talupoegade hädade suhtes. Armastus on pime. *Kuidas võisin ma pimedaks jääda kõige selle ülekohtu vastu, mis ma kloostris, linnas ja maal nägin? G. Helbemäe.
6. ‹adj› piltl vähearenenud, taipamatu, rumal; harimatu, mahajäänud. a. (inimeste kohta). Poliitiliselt pime inimene. Pärismaalasi peeti pimedateks ja mõistmatuteks. Peaksin olema arust pime, kui su juttu usuksin. Olen eksituse tee peal käinud ja pime olnud. Selles asjas oled sa ikka veel päris pime. Pimedat ja harimata rahvast hirmutati maailmalõpuga. Pimedat massi on kerge petta, lollitada. Sa oled pime 'tahtetu' tööriist nende käes. Otsustati pimedad paganad ristiusku pöörata. *Et lapsed, nagu Tõnu armastas öelda, mitte päris pimedatena ei kasvaks, pani ta nad Lõõnikule kooli. A. Kalman. b. (seesuguse maakoha, kandi kohta). Töötada tuli tal pimedas kolkakülas. Pimedamates maanurkades oli lahkusulistel rohkem edu. Ega meil polnud mõni pime nurk, tegutsesid ühistud ja seltsid. *..ära siit kehvast tarehütist, pimedast ja rumalast ümbrusest.. R. Sirge. c. (ajajärgu kohta). Saabus pime keskaeg oma feodaalsuhetega. Pime orjaaeg. Pimedate aegade ebausk. *Lääne-Euroopa pimedatel sajanditel oli araabia maailm antiikkultuuri pelgupaik. L. Meri.
▷ Liitsõnad: vaimupime.
7. ‹adj› piltl ohjeldamatu, pöörane, pidurdamatu; arutusse tegevusse tõukav. Meest valdas, haaras pime viha. Peksis hobust pimedas vihas. Ta on arutu, pimedat viha täis. Tormas vastasele pimedas raevus kallale. Pimedast hirmust haaratud loomad tormasid jõkke. *.. vihast pime, trummeldab nõrkade rusikatega teise laia rinda. J. Rannap. || arutu, mõistust mittearvestav; tunnetel, vaistul põhinev. Noored olid nii pimedad oma kires, et olid valmis kas või kuritööks. Pime instinkt. Pime armukadedus tegi ta pööraseks. Mind valdas pime hirm, pime trots. Pimeda emaarmastusega võib lapse ära rikkuda. Pime kiindumus ei märka teise puudusi. Pime fanatism. Pime kättemaksuiha kihutas neid tagant. Ma ei kavatse pimedas vaimustuses kõiki ta tegusid heaks kiita. Pime elutahe. Vaen ja viha teevad pimedaks. *Kuid sõjas pole tarvis pimedat vaprust, vaid arukust. L. Metsar (tlk).
8. ‹adj› piltl ebakriitiline, kahtlusteta; alistuv, orjalik. Pime truudus, alandlikkus, käsutäitmine, kohusetunne. Ema pime usk oma poja andekusse. Pime usk üleloomulike jõudude olemasolusse. „Libahundi” Tiina on pimeda ebausu ohver. Suurte eeskujude pime matkimine. Autoriteetide pime kummardamine. Tundis ülemuste ees pimedat aukartust. Ei tohi kelleltki nõuda pimedat sõnakuulmist.
9. ‹adj› piltl sünge, lootusetu, lohutu, raske. Ta elu oli rõõmutu ja pime. Tulevik tundus pime ja lootusetu. Pimedatel aegadel on rahvas tuge saanud usust. Hinges on pime mure. *Igaühe ajus pöörles pime, raske küsimus: miks on elus nii palju vaeva, viletsust, nälga?... F. Tuglas.
10. ‹adj› piltl segane, ebamäärane, arusaamatu; kahtlane, ebaseaduslik. Selle firma tegevus on üks pime asi. Pimeda äriga võib vahele jääda. Turukaup on tihti pime ja kontrollimata. Kasutas ära kõik pimedad otsad. Räägitakse, et ta sai pistiseks suure summa pimedat 'kahtlase päritoluga' raha.
11. ‹adj› piltl täiesti ettenägematu, juhuslik, juhuslikult esinev v. toimiv. Mind päästis ainult pime juhus. Meie kohtumine oli pime juhus. Ei usu, et siin oleks tegemist ainuüksi pimeda juhusega. Pime õnn, et.. Mind aitas pime õnn: leidsin suurema summa raha. *Eks pime saatus oli tahtnud Jakobile Matise kivitee lõhkumise eest kätte maksta. A. Beekman.
12. ‹s› kõnek (pahameelt väljendava kerge rahvaliku kirumissõnana, tihti seotud ehmatuse v. üllatusega:) pimevaim, hullvaim, pimeloom, põrguline. Mis sa, pime, ehmatad teisi inimesi! Mis te pimedad trügite! Kuhu nad pimedad nii ummisjalu tormavad? Mis sa, pime, nii kõvasti norskad! Pime, ehmatas mind päris ära oma jutuga! Mis see koer, pime, nii uluma peaks. Pea, pime, valutab. *Juba ma tulen, kannatage ometi natukene, pimedad! V. Pant. *.. oleks nad [= kiisad] põrgulised natuke suuremad olema. Nad pimedad on ju pisikesed nagu i-pead. O. Luts. || (hrl. jahmatust, üllatust väljendavates hüüatustes). Toho(o) pime, see on ju lausa uskumatu lugu! Tohoh pime, kui raske kott. Või teenisid tuhat kuus, toho pime! Oh sa pime, küll lõhuvad ukse taga! Oh sa pime, magasin sisse! Oi sa pime, mis nüüd saab!
13. ‹adj› kõnek kiirustav, kiire, tuline. *Mul nüüd pime tegemine. Sead sööta, lehmad lüpsa – kõik nõuavad oma õigust.. E. Vaigur. *Ei me saanud mahti sõrmegi kõverdada, kui kult juba tulise jutiga meie kohal, aga ega ta meid pimeda valuga üldse märganudki.. M. Nurme.
14. ‹adj› hrv (värvuse kohta:) tume, must. *.. ja öökull huikas mäe kuuskedes, sünge laas nende all kohises raskelt ning pimedad pilved peitsid taevakaane. F. Tuglas (tlk).

pipar|kook [-koogi]
tugevasti vürtsitatud ning siirupi v. meega magustatud taignast küpsetatud küpsis v. kook. Tähe-, südamekujulised piparkoogid. Küpsetasime, tegime jõuludeks suure hulga glasuuriga piparkooke. Piparkoogist süda, jänes.

põgus ‹-a 2› ‹adj›

1. kiiresti toimuv, mööduv v. kaduv, lühiajaline. Põgus kokkupuude, kohtumine, külastus. Põgus puhkus, armurõõm. Peatusime vaid põgusa veerandtunni. Neil oli põgus riid, mis lõppes mõne minuti pärast. See oli nagu põgus unenägu. Üksainus põgus hetk, viiv, silmapilk. Põgus suveöö, sügispäev. Minu tutvus temaga jäi üsna põgusaks. Oleme vaid paaril põgusal korral juttu ajanud. Peast lendasid läbi põgusad mõtted. Naisel oli põgusaid suhteid teiste meestega. Põgusad kiindumused, armuseiklused. Põgus jumalagajätusuudlus. Tegime põgusa matka lõuna poole. Heitis põgusa pilgu peeglisse, käekellale. Ta riivas naist põgusa pilguga. *Tema ajatunne on teine kui põgusail rändajail, kes on täna siin, homme mujal. J. Semper.
2. lühike ja üksikasjadesse mitte süüviv, mitte põhjalik; pinnaline. Sündmuste põgus kirjeldus. Raamat sisaldab põgusa ülevaate Eesti ajaloost. Põgus tagasivaade toimetuse tööle. Esimesed põgusad muljed. Põgusalgi lugemisel võib märgata, et kirjutis on täis kiidusõnu. Põgus, eskiislik sulejoonistus. Sel alal on mu teadmised äärmiselt põgusad. Põgusa kultuurihuviga inimene.
3. vähe märgatav v. tajutav, kerge; (une kohta:) erk. Põgus puudutus. Põgus, vaevukuuldav koputus uksele. Tal on vanainimese põgus uni. *.. kütt loeb põgusaimast jalajäljest välja jälitatava uluki liigi ja liikumisviisi.. J. Kross (tlk).

põld|murakas

1. bot kiviaedade ja põldude ääres kasvav sinakasmustade hapukate viljadega murakas (Rubus caesius)
2. selle taime mari. Poisid korjasid, sõid põldmurakaid. Tegime põldmurakatest kompotti, keedist.

päeva|plaan

1. päevakava. Elan kindla päevaplaani järgi.
2. ettenähtud päevane tööülesanne. Päevaplaani täitma, ületama. Tegime rohkem, kui päevaplaan ette nägi.

rehi ‹rehe, reht e. rehte 33› ‹s›

1. etn ruumid (rehielamus) v. eraldi hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks. Rehi koosnes harilikult rehetoast ja rehealusest. Mõisahoonetest on säilinud viinaköök ja rehi. Reht kütma. Rukis veeti põllult rehte, rehe alla. Vanasti peksti vilja rehes, rehe all. *Elumaja – sammeldunud katusega rehi ühes kahe kambriga – seisis esiküljega vastu lõunat. M. Metsanurk. *Madalalt käis aur ja suits mööda külatänavaid, rehtedes madises vartade mütsumine .. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: mõisa|rehi, suitsurehi; elurehi.
2. eelmises kuivatatav ja pekstav vili; ühekorraga rehetoas partele ahetav v. ahetud kogus vilja, rehetäis. Esimene rehi aheti partele. Reht(e) üles panema. Reht(e) peksma. Vili on koristatud ja rehed pekstud. Rehi kuivas parsil. Rehi rukkeid. *Küla kohal heljus rehtede lõhn ja mõisa viljapeksumasin undas päevast päeva. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: rukkirehi.
3. rehepeks, rehetöö. Rehele minema. Käisime naabertalus rehel. Väsinud teomehed tulid rehelt. *Isa tõuseb varsti, hakkame rehele. A. H. Tammsaare. *Heinaajal palkasin päilisi, sügisesed rehed tegime talgutega. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: mõisa|rehi, rukkirehi.

riiul ‹-i 2› ‹s›
seina vm. vertikaalpinna külge kinnitatud rõhtne alus asjade paigutamiseks; sellistest alustest koosnev mööbliese. Voodi kohal, peegli kõrval on riiul. Riiulil on telefon. Kõik seinad on riiuleid täis. Seinast seina ulatuvad riiulid. Maast laeni küündiv riiul. Kapi ülemises osas on riiulid ja allosas sahtlid. Sektsioonmööbli riiuleid saab ära võtta, ümber paigutada. Puhveti kõik riiulid on pudeleid täis. Mänguasjade, teatmeteoste, kuivainete, mütside riiul. Müüja sikutas ülemiselt riiulilt kangarulli. Kuivad nõud on riiulile pandud. Köögiviljahoidla riiulid. Haarab riiulilt paki ja tõttab vagunist välja. Tegime toa riiuliga kaheks. || kõnek (vaguni) nari. *Pikal talveõhtul on soojas toas mugavam istuda kui .. raudtee kõval riiulil pikutada. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: ava|riiul, kauba|riiul, kaupluse|riiul, klaas|riiul, köögi|riiul, kübara|riiul, laud|riiul, lille|riiul, noodi|riiul, nurga|riiul, nõude|riiul, pagasi|riiul, paki|riiul, poe|riiul, pöörd|riiul, raamatu|riiul, rest|riiul, sahvri|riiul, seina|riiul, sektsioon|riiul, toidu|riiul, varnriiul.

ring ‹-i 21› ‹s›

1. mat tasandi osa, mida piirab ringjoon (see ringjoon kaasa arvatud). Ringi keskpunkt, raadius, läbimõõt, ümbermõõt. Ringi segment, sektor. Ma ei mäleta ringi pindala valemit. Ringi kvadratuur 'klassikaline konstruktsiooniülesanne konstrueerida antud ringiga võrdpindne ruut'.
▷ Liitsõnad: pool|ring, suurring.
2. eelmise v. ringjoone kujuline v. sarnane kujund v. ese; sõõr. Punane ring Jaapani lipul sümboliseerib päikest. Sõlel oli ringiga piiratud risti kuju. Ringina joonistatud maagiline märk. Tõmbasin paberile riste ja ringe. Langevatest piiskadest tekkisid veele ringid. Puidu ringe nimetatakse aastarõngasteks. Pudelipõhi jättis lauale märja ringi. Nool tabas märklaua välimist ringi. Ta silmi ümbritsevad sinakad ringid, tal on tumedad, mustad ringid silmade all. Tüdruk astus lambitule ringi. Kaklejate ümber on suur ring tühja maad. Trekisõitjad võistlesid 333,33 meetrisel ringil 'ringrajal'. || (kellestki v. millestki moodustatuna v. moodustununa). Tüdrukud võtsid kätest kinni ja tegid ringi. Mind lükati mängijate ringi sisse. Seisti, tantsiti ringis. Kirstu ümber kogunes leinajatest ring. Uudishimulike ring tõmbus kukkunu ümber koomale, kokku. Mehed istuvad ringis ümber lõkke. Mustlased magasid vankritest moodustatud ringi keskel. Heegelda veel viis ringi! Taime varrel on karvakestest ring. Mõned seened kasvavad suur(t)e ringi(de)na. *Sa tulid läbi valge õilmemöllu, / mis sädeles kui liblikate ring. M. Under. || (sõõrjas) piiristatud ala, millel võisteldakse. Kettaheitja, kuulitõukaja libises märjas ringis. Poksivõistluste finaalis kohtusid ringis Aasia nahkkindamehed omavahel.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, kardi|ring, lambi|ring, pool|ring, tule|ring, valgus(e)|ring, veering; inim|ring, istujate|ring, kivi|ring, laste|ring, seene|ring, tantsijatering; (ketta)heite|ring, (kuuli)tõuke|ring, nöör|ring, poksi|ring, vasaraheitering.
3. ringjoone vm. (seda meenutava) suletud kõverjoone kujuline liikumine, tiir; pööre. Tegin ringi ümber tiigi. Hunt teeb laagri ümber ringe. Poiss jooksis paar ringi ümber maja. Kotkas tiirleb suures ringis oma endise kodu kohal. Tegime tantsupõrandal mõne ringi. Tantsijad lähenesid ringiga uksele. Päike on teinud kolmveerand ringi ümber maja. Jalgratturid läbisid ringrajal kümme ringi. Ta läks viiendale ringile kaheksandana ja püsis sel kohal viimase ringini. Viimane jooksja on ringi võrra teistest maha jäänud, on ringiga sisse saanud, lasknud enesele ringi sisse teha. Suusamatka marsruut plaaniti suletud ringina: nii start kui finiš asusid Aegviidus. Tramm sõidab uuele ringile (ringliinil). Kolm kombaini müristavad põllul ringe teha. Kündmine läks iga ringiga aina vaevalisemalt. Võtit sai keerata ainult kolmveerand ringi. Keerasin end pool ringi ukse suunas, tegin kanna peal ühe ringi. Käte, jalgade ringid. Peremees tegi oma maadele ringi peale 'käis oma maad läbi'. Tegime suvega Eestile mitu ringi peale. Õllekapp teeb veel ühe ringi 'käib seltskonnas käest kätte'. Viinaklaas lasti esimesele ringile. Mul on kaardid kaasas, teeks mõned ringid (kaardimängu kohta). Ülemuse juubeliks klapiti kümnene ring 'korjati seltskonna igalt liikmelt kümme krooni (rubla vm.)'. Tellisin ringi 'kõigile lauasistujatele' topeltviskit. *Mõnes korteris tegid toad ringi. Kui käisid mööda tube, siis jõudsid tagasi sinna, kust olid alustanud. M. Unt. | piltl. Mõtted tegid suuri ringe. Ta ei saanudki enne eksamit kogu materjalile ringi peale tehtud 'kogu materjali kord läbi loetud'. || kontroll-, jalutus-, ringkäik (1. täh.) Valvur, arst, komandant on oma igaõhtusel ringil. Meister nägi õhtuse ringi ajal, et töödega valmis ei jõuta. Postiljon sõidab oma ringi mootorrattaga. Viljapeksumasin jõudis ringiga 'tööjärjega' meie tallu. Tegime õhtul linnas pika ringi. Priit armastas jalgrattal kaugeid ringe teha. *Tema läks ühel õhtul hobust kopli viima ja tegi seal väikese ringi, et vaadata, kas aed igal pool korras. A. H. Tammsaare. || liikumine mitte otse, vaid kaare- v. silmusekujuliselt (kellestki v. millestki mööda). Tee oli suletud ja pidime tegema ringi Leppneeme kaudu. Otse ei saa, tuleb pikk ring teha. Nägin musta kassi ja tegin ringi. Hullu Juhani majast mindi suure ringiga mööda. Ema läks läbi elutoa ringiga kööki. Isa tuleb ringiga kõrtsi kaudu koju. Sõitsime kõige pikemat teed pidi, linnas ringe tehes. Jäljed tegid ringe ümber põõsaste. || kulgemine algusest lõpuni, tsükkel; kulgemine nii, et naastakse algusesse. Päev sai oma ringi täis. Vanaisa maine ring on lõppenud. Kirjanik on ringiga jõudnud oma noorpõlve ainevalla juurde. Mõiste defineerimisel ei tohi tekkida loogilist ringi 'ühe mõiste defineerimist teise kaudu, mis omakorda on arusaadav defineeritava mõiste kaudu'. *Elust osasaamise eest, oma ringi kaasategemise eest tuleb taluda ka paratamatuid vaevu.. E. Nirk. *Minu isa oli pärit maalt .. nüüd olin mina [= poeg] taas tagasi, et alustada uut ringi. M. Traat. || piltl (väljapääsuta, muutusteta olukorda märkivana). Ravimite valel kasutamisel tekib surnud, nõiutud, katkematu ring: arstim ise tekitab haigust, mille vastu tuleb omakorda rohtusid võtta. Tuli pidada lisamatš, sest turniiril tekkis surnud ring. *Kõik tõmbub iseendasse rulli, sulgub. Suletud ring. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, aja|ring, au|ring, ava|ring, elu|ring, finiši|ring, hoo|ring, jalutus|ring, karistus|ring, karjatamis|ring, käe|ring, käte|ring, künni|ring, lennu|ring, nõia|ring, pea|ring, piima|ring, pool|ring, puusa|ring, päeva|ring, päikese|ring, pöia|ring, pööramis|ring, pöörde|ring, randme|ring, ratta|ring, sajandi|ring, staadioni|ring, sõidu|ring, tantsu|ring, tirel|ring, trahvi|ring, täis|ring, valsi|ring, voolu|ring, võnke|ring, võre|ring, võtmering.
4. spordivõistluse (sageli võistluse sarja) üks järk (mille vältel näit. kõik võistkonnad mängivad turniiril omavahel üks kord läbi). Korvpallurid lõpetasid meistrivõistluste esimese ringi viie võidu ja kuue kaotusega. Väravpalluritel on kolmandast ringist peetud neli kohtumist, ent teisest ringist üks mäng pidamata. Esimese ringi neli viimast teise ringi ei pääsenud. Tennise karikavõistlustel võitis Ungari esimeses ringis Soomet ja läks teises ringis kokku Rootsiga. Lauatennises kaotati juba esimeses ringis. Maadleja võitis teises ringis ja sai veerandfinaali. || (üldisemalt mingi tegevuse ühe etapi kohta). Arutati mitmendat ringi, kuidas asja lahendada. Käsikiri on esimest ringi toimetatud. Peenrad on juba teist ringi üle käidud 'kitkutud, hooldatud'.
▷ Liitsõnad: ava|ring, eel|ring, kaotus|ring, miinus|ring, plussring.
5. miski tervikut moodustav, koos v. ühtsena käsitletav: kogum, hulk; keskkond; seltskond vms. Probleemide ring laieneb, suureneb, avardub. Arutluse all oli maksudega seotud teemade ring. Määratle oma võimaluste, harjumuste, kohustuste ring! Bioloogia ei kuulu mu huvide ringi. Teadmiste ringi saab alati laiendada. Esimehe volituste ring on määratud põhikirjaga. Elu veeres argikohustuste ringis. Oma kannatuste ringi sulgunud naine. Kunstnik, kes rikastas graafikatehnikate ringi. Tema jaoks on ärimaailm tundmatute elunähtuste ring. Põõrdusin oma mõtete ringi tagasi. Poiss kasvas üles isa radikaalsete vaadete ringis. Kippusin kodunurga kitsast ringist kaugemale. Ta huvid piirdusid poe ahta ringiga. Kodu – õpingud – töö oli ring, millest ta pääseda ihkas. Ajakirja autorite, lugejate ringi üritati laiendada. Seadus suurendab pärijate ringi. Esimese. teise ringi pärijad. Kingsepa kundede ring on kitsenenud. Ta elab kapseldununa muusikute kitsasse ringi, on tuntud inimene kunstnike ringis. Nii huvitavate vestluskaaslaste ringist oli kahju lahkuda. Ta kuulub presidendile lähedaste inimeste ringi. Lobiseti niisama sõprade ringis. See tõotab tulla kohviõhtu kitsamas ringis, peoõhtu valitud ringile. Klubisse võeti liikmeid üksnes tuntud inimeste ringist. Perekond on minia oma ringi vastu võtnud. Vanad olijad üritasid uut meest oma ringi tõmmata. Koduses, perekondlikus ringis on ta jutukas. *Te ringi, laulikud, ma tahan astu. H. Visnapuu. || ‹hrl. pl.› ringkond. Uudis levis ülikooli ringides kulutulena. Neis ringides peetakse haridusest lugu. Ta liikus kirjandushuvilistes ringides, oli pealinna ringides omainimene. *Suudlust hindavat tean kõrgemaidki ringe: / me kuninganna käest me õnnelikem lord / sai ükskord kah seks loa! J. Kross (tlk). || (inimeste harrastusliku, erialase, poliitilise vms. ühendusena:) selts, klubi, ühing. Kodu-uurimise, kujutava kunsti, ajaloo, raadiotehnika ring. Osavate käte ring. Noorte loodussõprade ring. Raskejõustiku harrastamise ring. Ühineti ringi, organiseeriti, asutati ring. Tahaks mõnest ringist osa võtta. Klubis töötab 16 ringi. Ringi juhataja. Teaduslik ring. Marksistlikud ringid. Usulised ringid. Illegaalne ring. Ta kirjutas uurimuse neopositivistide Viini ringist.
▷ Liitsõnad: huvide|ring, ideede|ring, jutu|ring, külaliste|ring, küsimus(te)|ring, lugejate|ring, mõju|ring, mõtte|ring, nähtuste|ring, perekonna|ring, probleemi(de)|ring, silma|ring, sõprade|ring, sõprus|ring, teema(de)|ring, tunnetus|ring, tutvus|ring, vestlus|ring, äriring; aine|ring, ajaloo|ring, balleti|ring, draama|ring, eriala|ring, esperanto|ring, esteetika|ring, estraadi|ring, filmi|ring, foto|ring, harrastus|ring, huvi(ala)|ring, isetegevus|ring, karskus|ring, keraamika|ring, kino|ring, kirjandus|ring, kodundus|ring, koreograafia|ring, kultuuri|ring, kunsti|ring, käsitöö|ring, laste|ring, laulu|ring, liiklus|ring, looduskaitse|ring, lugemis|ring, male|ring, mudilas|ring, muusika|ring, näite|ring, piibli|ring, poliit|ring, psühholoogia|ring, raadio|ring, rahvatantsu|ring, raskejõustiku|ring, spordi|ring, sõnakunsti|ring, taidlus|ring, teadus|ring, tehnika|ring, töölis|ring, vaidlus|ring, võimlemis|ring, õmblus|ring, õpilas|ring, õpi|ring, õppering.

ring|käik

1. ringi-, kaarekujuline v. mingeid kindlaid punkte läbiv teekond, kontroll-, õppekäik; jalutuskäik, niisama ringikõndimine. Kuu on oma ringkäiku taevalaotuses alustanud. Metsa-, öövaht oli oma tavalisel ringkäigul. Arst läks hommikusele ringkäigule. Kirjakandja alustab laupäeviti oma ringkäiku varem. Ringkäik botaanikaaias. Tegime linnas väikese ringkäigu. || kulgemine algusest lõpuni; kulgemine nii, et naastakse algusse. Päeva, aasta ringkäik on täis. *Ringkäigu tegin ma elus: tagasi tõid sa mu / samale paigale endasse, loodus. M. Under.
2. pidev tsükliline kulgemine, ringlus. Ainete igavene ringkäik. Süsiniku, lämmastiku, vee ringkäik looduses. Kapitali ringkäik. Aastate ringkäik. *.. ka kõige käredamate külmade ja tigedamate tuiskude ajal ei lakka elu igavene ringkäik – sündimine ja suremine. O. Tooming.
3. ringikujuline käik (5. täh.) *Selle [= koridori] kaudu sattusime ringkäiku, kust avanes vaade lossiõuele. G. Kaarend (tlk).

ring|mäng

1. ka folkl vahetantsuga v. draama sugemetega liikumismäng, mida saadab laul. Ringmänge mängima. Kui pillimees puhkas, siis tegime ringmängu. *Talgutoas lauldi ringmängu ja iga salmi lõpul keerutasid paarid ringi sees tantsu. J. Mändmets.
2. piltl keerlemine, ringlemine, ringkäik. Me ümber on langevate lehtede ringmäng. Igikestev elu ja surma ringmäng. *Saatuse ringmäng.. Jälle istume kõrvuti.. V. Saar.

ring|reis [-i]
(etendusi v. kontserte andvate artistide) hrl. mingi paikkonna olulisemaid kohti hõlmav reis, turnee. Teatri suvine ringreis. Pikk, lühike ringreis. Muusiku neljakümnest kontserdist koosnev ringreis. Kuninga ringreis läbi Inglismaa. Tegime perega ringreisi Lõuna-Eestis.

ring|sõit
kohast kohta sõitmine (näit. ekskursioon, kontrollsõit vms.). Tegime Pariisis paaritunnise ringsõidu. Isa tõi ringsõitudelt kõiksugu asju kaasa. Trupp läks ringsõidule, on ringsõidul. Peaministri ringsõit mööda Saksamaad.

rivi ‹11› ‹s›

1. asjade, olendite v. nähtuste rida (1. täh.) Majade, tornide rivi. Pikk rivi sõidukeid. Raamatute rivi riiulis. Silmapiiril võib näha mägede rivi. Õunapuid on tal mitu pikka rivi. Autod sõitsid pikas rivis. Riiulil seisavad rivis keedisepurgid. Numbrid olid paberil väga tihedas rivis. Läksime koos, ühes rivis, mis kogu sõidutee enda alla võttis. Pardipojad ujuvad ema kannul rivis. Kured lendavad kolmnurkses rivis lõuna poole. *Ahvid kõndisid käsikäes mööda tänavaid; nad istusid pikas rivis müüridel ja narrisid möödakäijaid.. H. Luik (tlk).
▷ Liitsõnad: hane|rivi, kiil|rivi, kiiluvee|rivi, kolmnurkrivi; puuderivi; edurivi.
2. inimeste, veokite, sõjamasinate vms. paigutus ühel joonel kõrvuti, viirg v. ahelik; sõj sõjaväelaste, allüksuste v. väeosade paigutus viirgudesse, selline lahingukord. Sõdurid seisavad rivis. Nähtavale ilmus esimene rivi ratsanikke. Kindral sõidab rivi eest mööda. Käskkiri loeti rivi ees ette. Veebel võttis, käsutas mehed rivisse. Nekrutid võtsid neljakaupa rivvi. Rivist välja, rivisse astuma. Häärberi ees seisis rivis viiskümmend laetud püssidega soldatit. Meie rühm on kompanii rivis kõige esimene. Üheviiruline, kaheviiruline rivi. Rivi rinne, tagakülg ja tiivad. Rivi laius 'tiibadevaheline kaugus' ja sügavus 'esimese ja viimase viiru vahemaa'. Rivi juhitakse käsklustega. Sõdurite rivi kammis metsa läbi. Paraadil mürisesid üle väljaku tankide rivid. Võimlejad võtsid pikkuse järgi rivisse. *Algasid õppused. Tegime päevas 4–5 tundi rivi. A. Repson. || kõnek tegevteenistus; konkreetses väeosas v. rindelõigus võitlemine, lahingutegevusest osavõtmine vms. Viletsa tervise tõttu tuli rivist lahkuda ja reservi jääda. Mitmed haavata saanud võitlejad jäid lahingu lõpuni rivisse. Talle pakuti teenistust staabi juures, kuid teda tõmbas rivisse, sõdurite juurde. *Ei tea, kuipalju ta rivis oli teeninud, tundsime teda enne sõda laskemoonalao ülemana. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: joon|rivi, koond|rivi, nihk|rivi, peilingurivi.
3. ‹sisekohakäänetes› piltl märgib töötamist, tegutsemist, toimimist. Uus, äsja rivvi, rivisse astunud 'tegutsemist alustanud' spordihoone. See vana tuletorn on praeguseni rivis. Bussid hakkasid üksteise järel rivist välja kukkuma. Vanu teekatteid läheb rohkem rivist välja, kui remontida jõutakse. *Nüüd mahutas hospidal juba rohkem haigeid kui seni, sest ka vanad barakid jäeti rivvi. H. Gustavson.

rober ‹-i 2› ‹s›
partii, (lõpetatud) ring kaardimängus (näit. bridžis). *Kaks neist.. mängisid hästi bridži ja me tegime nendega nii mõnegi roberi.. P. Kuusberg.

ruumi|luuk
laeva lastiruumi luuk. *Tegime laeva ruumiluugi lahti, pühkisime põranda ja siseplangutuse prahist puhtaks.. H. Sergo.

rübama ‹37›
murd rügama, (tööd) rühkima. *Rübasime siis ka, mis me iganes jõudsime, sest kõik, mis me ka tegime, seda tegime endale. O. Luts.

rügima ‹37›
murd
1. vähehaaval (pingutusega) edasi liikuma, edasi trügima. *Nad kuulsid, kuidas ta seal [mäeveerul] ülespoole rügis: mees nägi koguni vaeva, et nende juurde jõuda. A. Paikre (tlk).
2. (tööd) rügama. *Naisel pole aega [paikamiseks] lappigi otsida – rügime ööd ja päevad... E. Tammlaan.

saama ‹imperf sain, sai 41›

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse v. kasutusse, lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne..; ant. andma. a. (konkreetsete esemete, olendite vms. kohta). Sain isalt sünnipäevaks koera, nukumaja. Kogust saab huvitavaid raamatuid. Sain uue passi. Lapsed ei saa terariistu oma kätte. Haige saab rohtu, ravimeid. Täna lõunaks saame head süüa, toitu. Kas saaksin klaasi vett? (tagasihoidlik palve). Võileiva kõrvale saime piima. Kas kõik on nüüd suppi saanud? Saan palka 4000 krooni kuus. Viljast saadi head hinda. Mis ta turul kartulikilost on saanud? Sain kirja, postipaki. Sai raamatu laenuks, mälestuseks, kingiks, päriseks. Saab kaasavaraks maja ja auto. Sai mõisamaadest asunikukoha. Kas ta kaupa võlgu ei saa? Osa töötasu saadi avansina, avansiks. Viiekuune laps saab rinda 'teda imetatakse'. Mida ma selle eest saan? Kes teab, millal ta viimati iva suhu sai. Ta pole tilka viina suhu saanud. Väeosa sai täiendust. Põgenik sai kuuli, tuld, tina 'teda tulistati'. Sai kuuli keresse, kõhtu. Emalt on ta saanud 'pärinud' tumedad juuksed, isalt sinised silmad. Nüüd saite endale nõiamoori kraesse. b. (abstraktsemates seostes). Tööd, ametit saama. Sai loa, käsu, korralduse koju minna. Märt sai puhkust, naisest lahutuse. Poiss sai koolist hea tunnistuse. Joonistuse eest sain viie 'hinde 5'. Suusahüppaja sai kõigilt kohtunikelt ainult 16 punkti. Praeguse nime sai tänav alles hiljuti. Rein sai koosolekul esimesena sõna. Tema käest ei ole ma eal paha sõna saanud 'ei ole ta mulle pahasti ütelnud'. Sain sõna 'teate', et vajate mu abi. Prantsuse keele algteadmised sai ta kodus. Ta on vähe haridust saanud. Kas võib asjast veel kindlamat tunnistust saada? Sai õiguse toimida oma äranägemist mööda. Poeg tahtis talupidamises ohje enda kätte saada. Kust võiks selle kohta infot saada? Sain võimaluse uuesti katsetada. Sain oma teo andeks. Sain esmaabi, mudaravi. Sai lastelt tuge, abi. Täna võime saada tormi. Nendega saab alati nalja. Peeter on õpetust saanud, ei kiusa enam tüdrukuid. Kui aega saan, räägin pikemalt. Ei saanud aega külla tulla. Tulen, kui toimetustest mahti saan. Ei saanud ta kuskil asu, rahu ööl ega päeval. Tahan natukesekski nende eest, nendest rahu saada. Kes meist on elult hõlpu saanud? Selle teeme siis, kui muust tööst hõlpu saame. Siit sai alguse Pedja jõgi. Tüli sai alguse arusaamatusest. | piltl. Sai oma uhkusele valusa hoobi. Temata saaks meeskond kabelimatsu. Mehed saavad õppustel kõva mahvi. Kosilane sai hundipassi. c. (karistuse, hrl. löömise, peksmise kohta). Aga sa saad, kui isa koju tuleb! Mul on kaigas, kes ligi tuleb, see saab! Poiss sai kõvasti, aga sai ka asja eest. Sa saad mu käest ükskord nii, et ei tea, kui vana oled! Ants sai eilegi valetamise eest. Selle eest saab ta mu oma rusikaga. Sai nuudiga selga, rihmaga tagumiku peale. Saime isa käest pükste alla ja peale. Vanasti saadud koolmeistrilt joonlauaga näppude peale, näppude pihta. Sõnakuulmatuse eest võis saada vitsa, vitsu, malka, rihma 'peksukaristust'. Sai teiselt hoobi, kopsu, laksu, matsu, müksu, obaduse, põntsu, võmaka 'löögi'. Aga ta sai kõva koosa, nahatäie! Noormees sai neiult kõrvakiilu, vastu kõrvu. Paras, nüüd said ka sina oma jao, karistuse! Hobused said piitsa ja tõld läks liikvele. Varas sai poolteist aastat (vangistust). Rahurikkuja oli saanud trahvi, kolm päeva (aresti). Vangirauad saate mõlemad! d. (parastusena, kahjurõõmu avaldusena). Ahah, said nüüd! Kas said, va kiitleja! Said nüüd, hoopis minul oli õigus! e. (objekti mainimata). Kui ilusasti küsite, saate kindlasti. Küll saad, kui küsid. Ära nuru, sa oled juba küllalt saanud. Kui palju sul on veel saada? 'sulle võlgnetakse'. Mees oli kaunikesti saanud 'joobnud', sellepärast noriski tüli. Kutt hooples, et on saanud igalt tüdrukult, kellelt on tahtnud (sugulises vahekorras olemise kohta). f. saada saadaval. Maja on nüüd odavalt saada. Seda raamatut ei ole enam ühes(t)ki poes(t) saada. Naaberkihelkonnas olevat koolmeistrikoht saada. See ei ole enam saada tüdruk, tal on juba peigmees. Mõlemad olid noored saada 'vallalised' inimesed.
2. kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema. a. (haiguste, vigastuste vm. seisundi v. mõjustustega seoses). Ega sa kukkudes häda, haiget saanud? Puhus haiget saanud sõrmele. Terariistaga võib kergesti viga saada. Haige sai palaviku, tugeva köhahoo. Sai külmetusest kopsupõletiku. Sai nutukrambid, vihastamisest peaaegu rabanduse. Terve öö ei saanud ta und. Joostes saab sooja. Olen külma saanud, kurk valutab. Külma saanud kartulid ei kõlba enam toiduks. Leivad olid ahjus pisut liiga saanud. Tal oli pruun, päikest saanud nägu. b. (juurde) võtma, omandama (3. täh.) Seistes saab melon õige maitse ja lõhna. Höövli all saab laud vajaliku paksuse, kuju. Küpsetis on ahjus isuäratava näo, välimuse saanud. Lugu sai loomuliku seletuse. Ajapikku on sõna saanud uue tähenduse. Oras on saanud tubli kasvuhoo. c. ‹aistimisverbide da-infinitiiviga› (millegi kogemise kohta). Kas minu silmad seda enam näha saavad? Saime kuulda häid uudiseid. Sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud. Selle eest saad malka maitsta 'peksukaristust'. Olen ka head elu maitsta saanud. Ta on küllalt muret tunda saanud. Ülekohut tunda saanud inimene. Elu ja unistuste erinevust sai ta varsti omal nahal tunda. Tahan täit tõde teada saada. Sain sellest sõbranna kaudu teada. d. ‹da-infinitiiviga› rõhutab tegevuse kestust v. paratamatust. Emad said poegade pärast nutta, muretseda, silmavett valada. Saime hulga aega oodata, enne kui teised tulid. Vanamees sai sasitud võrke mitu päeva harutada. Selle kallal saame mitu päeva tööd teha, vaeva näha. Eks saab näha, mis sest loost tuleb! *.. igatahes ta haiged jalad said käia pika edasi-tagasi tee. L. Promet. e. ‹hrl. da-infinitiiviga› teat. kohtlemise, hinnangu, menetluse vms. alla langema. Linn sai sõja ajal raskesti kannatada, rängalt purustada. Sõdur oli jalast haavata saanud. Selg sai kukkumisel, kukkumisest põrutada. Olime teel külmetada saanud. Sai koera käest pureda. Sain mesilaselt nõelata. Laps sai kassilt küünistada. Kukkusin nõgesepõõsasse ja sain kõrvetada. Poiss sai emalt kiita. Keegi ei taha laita saada. Kes tahaks peksa, pekstud saada! Vaata ette, et sa petta ei saaks! Alati oled sa kõigilt petta saanud. Põrkasin tagasi, nagu oleksin lüüa saanud. Vaenlase väed said kõvasti lüüa. Laps sai ema käest riielda, vallatuste eest tõrelda. Aga ma sain õpetajalt võtta! 'noomida'. Sain temalt sõimata, kui vastu vaielda püüdsin. Selle eest saate isa käest sugeda, kolkida, nahutada, tuuseldada 'kehalist karistust'. Tõnu sai õelt tutistada. Lüpsta, nühkida 'petta' saama. *.. leiva saamiseks tuleb [järjekorras] rüselda, trügida, pigistada ja pigistatud saada. L. Kibuvits. *Sest [mõõgavõitluses] lõpuni minna tähendas tappa või saada tapetud. J. Kross. | piltl. Seekord sai meie naiskond lüüa 'kaotas'. Meie meeskond sai selles mängus haledasti sugeda 'kaotas'.
3. omaks tulema enese tegevuse läbi. a. hankima, muretsema (3. täh.), soetama. Nendest kaevandustest saadakse põlevkivi. Tuld saadi vanasti tuleraua ja tulekivi abil. Sai oma elatise kauplemisest. Ta on elu jooksul palju sõpru saanud. Kust saaks nüüd abilisi? Riks on endale hea, rikka naise saanud. *Saan riided selga, saapad jalga – eks siis või jälle maa peal ringi vaatama hakata... V. Saar. | (järglaste kohta). Jaan ja Juuli said juba teise lapse. Teenijatüdruk saanud perepojalt lapse. Selle poja on ta oma teise mehega saanud. b. (jahi-, põllu- jm. saagi kohta). Ants sai täna paisu juurest kolmekilose havi. Jahilised olid saanud põdra ja kaks metssiga. Kass on saanud öö jooksul mitu hiirt. Talvel saime lõksuga viis tuhkrut. Heina saadi tänavu kolm kuhja. Kartulit saime mullu tublisti. Kaera saame sel aastal rohkem kui otra. Piima saab napilt, lehm hakkab kinni jääma. Vaenlastelt saadi lahingus mitu suurtükki ja kuulipildujaid. c. (arvutamise, järeldamise vms. tulemuse kohta). Kui korrutame kahe kolmega, saame kuus. Kui palju saad, kui liidad kümnele viis? Jagamisel saadud arvust lahutage 7. Uuringutel, katsetega saadi ootamatuid tulemusi. d. saavutama. Sportlane sai kõrgushüppes isiklikuks rekordiks 2.05. Sain mälumängus 20 punkti. Meie võistkond sai esikoha. Mida sa heaga ei saa, seda ära pahaga püüa. Vend ei saanud alati oma tahtmist. Teo motiividest ei saadudki täit selgust. Ära lase oma kätel voli saada! Viha sai tema üle, temast võimust. Ta sai nende üle võidu. Rahune, katsu endast võitu saada! Saime hirmust, uudishimust, häbitundest võitu. Nüüd hakati loost selgemat pilti saama. Ta ei tohi millestki enneaegu aimu saada. Ülekaalu said uued tavad.
4. väljendab tegevust, millega õnnestub objekt panna, siirda, suunata, viia mingisse kohta, olukorda, seisundisse v. tegevusse. a. (kohta). Raske ankur saadi siiski paati. Saime venna viimaks tuppa. Lõpuks sai ta hobuse aiste vahele. Surumises sai tõstja sirgetele kätele 222,5 kg. Sain keti koera kaela ümber. Vaevaga sai ta kuue seljast, kingad jalast. Mai ei saanud toitu suust alla. Ta sai joogist alla ainult suutäie. Kas saad lambi lakke (tagasi)? Mis mees see on, kes naela seina sisse ei saa! Sügiseks saame majale katuse peale. Saime viljad maha, nüüd võib veidi puhata. Saab vastuse vaevaliselt üle huulte. Ta maigutab ega saa häält kurgust. Alles pooleldi möödas, sai suust tere. Sain talle aru pähe. Pole ammu kätt saepea külge saanud 'saaginud'. Tüdruk ei saanud pilku, silmi peeglilt, maast. Lohutamatu ema ei saanud silmi peost 'nuttis'. *Nõnda tuli uus põhjus uute kambrite ehitamiseks: et saaks sead ukse eest tänavasse ja et saaks lauad toaukse piitade küljest. A. H. Tammsaare. b. (seisundisse, olekusse, asendisse). Uppunu saadi jälle hinge. Sai enda kähku jalule. Küllap mehed saadakse nõusse. Lapsi ei saadud nii kaugele, et nad oleksid üksi läinud. Selle asja saame hõlpsasti joonde, jutti, ühele poole. Sain teised enese poole 'oma nõusse', Antsu vastu. Nüri kirvega ei saanud puud kuidagi lõhki. Heina saame õhtuks maha 'niidetud'. Ei saanud pilli häälde. Ähvardustega olid nad ta keelepaelad valla saanud. Sain poisi magamast üles. Suure tööga oli ta oma maja üles saanud. Läks aega, kuni sarikad püsti saadi. Sepp sai raua kuumaks. Suurt ahju ei saa kergesti soojaks. Meest saime kõik oma suu magusaks. Sain kingad porist puhtaks. Räägid siis, kui oled suu söögist tühjaks saanud. Sain oma une segamatult täis. Sellel karjamaal ei saa loomad kõhtu täis. Haigus sai mehe pikali. | piltl. Ta on kamba oma käpa alla, meelevalda saanud. Mehi ei saadud mundri alla 'sõjaväkke'. Ta on nad küüsi, pihku, võrku 'meelevalda' saanud. Tehti kõik, et mehi ühe mütsi alla, ühele nõule saada. Naised on Mari oma hambusse 'kõne alla' saanud. c. (tegevusse, teole). Pingutasime, et rasket paati liikuma saada. Poiss ei saanud mootorratast käima. Tüdruk ei saanud nuttu pidama. Lapsed saadi õhtul varakult magama. Tehast ei saadudki sel aastal käiku. Lõpuks saadi mehed minekule. Kõva sõnaga saadi ka loodrid tööle. *.. nõudis ikka tööd ja ränkamist, enne kui sai puud taeva poole tõusma [= korralikult kasvama]. H. Sergo.
5. muutuma, kujunema, arenema. a. uut omadust v. tunnust omandama, mingisuguseks muutuma. Ära saa pahaseks! Sain tigedaks, kurjaks, vihaseks, ägedaks. Meel sai haigeks, haledaks, kurvaks, heaks, rõõmsaks. Hing sai hellaks, liigutatuks. Ämber on tühjaks saanud. Näidend saab varsti lavaküpseks. Märkamatult on lapsed suureks saanud. Iga poiss tahab tugevaks saada. Kõik on muutunud, teiseks saanud. Ta oskas igal pool omaseks, koduseks saada. Tõde saab ükskord avalikuks. See viga sai talle saatuslikuks. Kes ei tahaks tuntuks, kuulsaks, rikkaks saada! Poeg oli joodikuks saamas. Vihm tuleb, saate märjaks! Pluus on mustaks, tõrvaga, tahmaga saanud. Rohijal saavad käed ikka mullaseks, mullaga. Küll särk saab pesus jälle puhtaks. Tuli tublisti kütta, enne kui ahi soojaks sai. Päikesest sai tuba rõõmsaks ja säravaks. Küll sa saad jälle terveks! Paljast õhust ei saa keegi söönuks. Käisin armsaks saanud paikades. Vähemalt ühes asjas olen targemaks saanud. Järk-järgult said lapsed julgemaks ja hakkasid üksteisega mängima. Kas tervis hakkab juba paremaks saama? See lugu sai kõigile selgeks, teatavaks, tuntuks, tuttavaks. Tahaksin temaga tuttavaks saada. Ta rahutus sai teistelegi märgatavaks. Sumina seast sai üks hääl selgesti kuuldavaks. Elu on teiseks, teistsuguseks saanud. Poiss sai viieaastaseks, viieseks, viis aastat vanaks. *Valitseja sai neist sõnadest otse liigutatud.. M. Metsanurk. b. uut seisundit, olekut v. funktsiooni omandama; kellekski v. millekski kujunema, selleks arenema. Kelleks sa tahad saada? Tahan saada näitlejaks, õpetajaks. Ta on oma ala meistriks saanud. Tüdruk on saanud tubliks ujujaks. Poiss on juba noorukiks saanud. Paljud said selle õpetuse pooldajaks. Noor õpetaja sai kooli direktoriks. Viimased saavad vahel esimesteks. Orb sai oma tädi kasvandikuks. Sain temaga sõbraks, sugulaseks. Jüri võttis naise ja sai aasta pärast isaks. Mari on varsti emaks saamas 'sünnitab lapse'. Laps mängis, et on linnuks saanud. Rahu Lähis-Idas on saanud rahvusvaheliseks küsimuseks. Kohtla-Järve sai 1946. a. linnaks. Ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Luuletus on saanud rahvalauluks. Sai tavaks, kombeks suuri töid ühiselt teha. Luuleharrastus on moeks saanud. Iga mõte ei saa teoks. Rahvatarkus on jälle kord tõeks saanud. Selline au ei saa mu osaks iga päev. Tänu asemel sai nende osaks sõimuvaling. Maja oli tulekahjus tuhaks saanud. Kunagi peab igaüks mullaks, põrmuks saama. Nii võid teiste naeruks, naerualuseks saada. See poeg sai vanemate(le) kirstunaelaks. Armastus võib saada vihkamiseks.
6. ‹hrl. 3. pöördes› (välja) tulema (hrl. mis, kes, missugune, kui palju vms.). a. (millegi v. kellegi tekkimise, sündimise, ilmsikstulemise v. saabumise kohta). Kogusin materjali, kuni sai artikkel. Otsustati, et saagu matk ja matk sai. Kevadel võib õue all päris järv saada. Kas homme saab ilus ilm? Sai talv ja lumi tuli maha. Temast oleks võinud kunstnik saada. Küll sinustki saab mees. Kaarlist on saanud hea traktorist. Katist ja Matist sai paar. Sellest kutsikast saab kuri koer. Sälust saab varsti sõiduhobune. Kahtlane, kas minust täna sinna minejat saab. Pole viga, sinust saab pikapeale asja. Soost saab põllumaa. Neist palkidest saab saun. Puuvillast saab riie. Ei saa sellest muud kui haamrivars. Mis tast saada muud kui tulehakatust. Nädalatest said kuud. Talvest sai kevad, kevadest suvi. Õhtust on juba saanud öö, hämarusest pimedus. Sellest näitusest sai kunstielu nael. Kas sellest pillilogust enam asja saab? Armastusloost nende vahel ei saanud midagi. *Saed vihisevad. Saavad talad, / seinapalgid, paarid, katus.. H. Visnapuu. *Võttis vitsakimbu, vehkis ümber pea ja hüüdis: „Saagu siia suur linn ja hulk inimesi linna!” J. Kunder. || ‹seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega› juhtuma, tulema. Mis niimoodi saab? Mis saab siis, kui meid koos nähakse? Mis siis minust saab? Ja mis sellest põgenikust sai? Mis nende puudega edasi saab? – Ei saa nendega muud kui pannakse pliidi alla. *Mis „Pääsukesest” [= laevast] saab, seda ei teadnud Martingi, sest Uudepere Anna tuleb ka ise kaasa.. H. Sergo. b. (seoses omadusega). Öö sai tuulevaikne. Remont sai korralik, hea. Pesu saab keetes puhas. On lõng ilus, saab ka kangas ilus. Maja on saanud hästi ruumikas. Retsensioon sai julgustav. Sall sai soe ja kaelale pehme. Rukis sai mullusest kehvem. Laste rõõm sai suurem, kui arvata oskasime. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Eeskava saavat huvitav, lõbus. Romaani teine osa saab esimesest lühem, ainult 250 lehekülge. Tütar saab ema nägu 'ema moodi (näoga)'. Jumestasin hoolikalt, et saaksin võimalikult kena. Õlu on saanud samasugune kui möödunud jõuluks. Jõuluvanata saaks laste kingirõõm poolik. *„Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähme ära,” toonitas poiss. A. H. Tammsaare. c. kõnek (seoses seisundiga:) hakkama. Tal oli kõndides üsna soe saanud. Joo klaas vett, kohe saab sul parem! Tüdrukul sai kiitusest hea meel. *Tundide kaupa võib ta .. istuda ilma sõna lausumata, nii et emal mõnikord tema pärast õudne hakkab, temast kahju saab.. A. H. Tammsaare. d. (seoses teat. hulga, määraga). Külalisi sai tosin. Iga sööja kohta saab kaks muna. Nii sai meid ühtekokku palju. Meie ümbruskonnas saab järvi ligemale poolsada. Koolimajja saab siit napilt kilomeeter, ei saa kilomeetritki. Otse astudes saab meilt naabritele paarsada meetrit. Nüüd sai minu mõõt ka täis 'kannatus lõppes otsa'. e. (seoses ajamääraga). Naabertaluni sai veerand tundi tiidsat astumist. Pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin. Saab juba oma kümme aastat kooli lõpetamisest. See kõik polnud kuigi ammu, sinna saab aastat kaks või kolm. Kevadel saab meie abiellumisest juba neli aastat. || (kellaajaga seoses). Kell saab üks, hakkab üks saama. Kell saab viie minuti pärast seitse. Kell sai kaheksa, siis üheksa, aga ema polnud ikka veel koju tulnud. f. (seoses kuuluvusega). Väiksem karp saab märkide jaoks, märkidele. See pluus saab kostüümi juurde. Talle sai üks kook, mulle teine. Poistele said välivoodid. Anule sai omaette tuba. Saaks see töö mulle!
7. jõudma (2. täh.); pääsema (3. täh.). a. (kohta v. kohast). Saa siis ilusasti koju! Kes koju sai, see kohe puhkama heitis. Varsti saime kohale, pärale. Mees sai lehmaga varakult laadale. Sina pole siit ka veel kaugemale saanud? Saame metsast läbi, kohe ongi Pirgu. Mine, aga vaata, et sa ruttu tagasi saad. Sina ka üle hulga aja linna saanud! Kuidas sa nii äkki siia said? Ma pole ammu kodukanti saanud 'seal käinud'. Kust need lilled on siia vaasi saanud? Nii kui pea padjale sain, jäin kohe magama. Ei mina tea, kuhu su raamat on saanud 'jäänud'. Laev sai sadamasse, mehed maale. Homme saame kohe aega viitmata põllule. Ei saanud paigast, kohalt, edasi ega tagasi. Läks tükike aega, enne kui buss paigalt sai. Katsusin, et kiusajatest eemale sain. Majja sai kahe ukse kaudu. Vanaema sai harva kodunt välja, tütrele külla. Linna oleks saanud jalgsigi. Siga teeb pahandust, kui kartulisse saab. Ma ei saanud hobuse selga muidu kui kivi pealt. Eidekene ei saanud aknalt, nii huvitav oli välja vaadata. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *Aga kuhu ta siis nii pimedas tahtis saada? A. Saal. | piltl. Nende partei mehed on pukki saanud. Kust selline jutt inimeste suhu sai? Kas saad ükskord maast lahti? 'magamast üles'. b. (olukorda, seisundisse, asendisse). Jüri ja Mari said paari. Haige sai ise istukile, püsti. Jookse, et saaksid pakku, peitu! Aegamööda said päevad õhtusse. Talv hakkab jõusse saama. Kõrbes võib ilma veeta hukka saada. Sai sõjas, tulevahetusel, autoavariis surma. Koer sai lapsele õigel ajal appi. Asi saab varsti kombesse, joonde. Kuidas ma sinuga tasa saan, kui sa oma töö eest raha ei võta? Hein sai tänavu kuivana kuhja. Toit saab varsti valmis. Nende maja on nüüd valmis, sarikate alla, katuse alla saanud. Ploomid saavad hiljem valmis kui murelid. Kui aasta täis saab, lähen mujale tööle. Aeg sai täis ja noorik tõi lapse ilmale. Isa sai just äsja 70 täis. Müüja lisas marju, kuni kilo sai täis. Kõigest saab viimaks himu, isu, tahtmine täis. Mul sai sellest küll(alt), villand. Varsti saab kuu täis 'tuleb täiskuu aeg'. Su soovid saavad täide. Asjaga tuleks kiiremini ühele poole saada. Tuleme, kui tööd koomale saavad. Täna saame varakult õhtule. Tema päevad saavad varsti õhtusse 'lõpevad'. Mari sai noorelt sepale mehele. Ta olevat saanud uue töö peale. Nad said sõidu asjus autojuhiga kaubale, kokkuleppele. Lõpuks saadi üksmeelele, ühele meelele. Nad on üsna jõukale järjele saanud. Kui lapsed juba järjele saanud, läheb vanematel kergemaks. Saime viimaks jutu peale, jutuotsale, jutujärjele, jutusoonele. Selles asjas saime selgusele. Laev sai jälle auru alla ja sõideti edasi. Viljasalv on poole peale saanud. | piltl. Tütar olevat linnas leiva otsa, külla otsa saanud. c. (kellegagi v. millegagi ühendusse, seosesse, kokkupuutesse). Järjekord sai minu kätte, minuni. Kõik koolid said ministeeriumi alla. Uudismaa sai kaera alla. Sai varastele, kaklejatele jaole. Sain teie saladuse jälile. Ta oli saanud (hingekarjaseks) suure koguduse peale. Hiired on leiva kallale saanud. Kui see mees toidu kallale saab, teeb puhta töö 'sööb kõik ära'. Sina oma lauluga ööbiku ligi ei saa 'võrreldav ei ole'. d. (tegevusse, teole:) pääsema. Buss sai lõpuks liikuma. Kulus aega, enne kui mehed astuma, liikvele said. Oli juba hilja, kui magama saime. Kui tema kõnelema saab, ei ole jutul lõppu. Jooksu pealt ei saa kohe pidama. Tüdruk oli saanud sakste juurde teenima. Ei saa siit kuidagi põgenema. Oleks hea, kui me varsti minema saaksime, sest kodus oodatakse. Selle ettekäändega saimegi sealt tulema. Jüri katsus, kuidas kähku äestama sai. Kui lapsel õpitud ei ole, siis jalutama ei saa. Vesi sai viimaks jooksma ja loik tühjenes. Lind sai natukese aja pärast jälle lendu. || kõnek (tegevusse käskides, sundides:) hakkama; kasima (2. täh.) Tehke silmapilk, et minema saate! Kas sa kuriloom saad minema! Kas saate juba ükskord astuma! Tee, et kähku turule saad! Kas saad juba ahju otsast alla! *„Kas saate õue! Või ma võtan rihma!” kisendas Helvi laste peale. L. Promet. e. ajaliselt midagi jõudma. Sain ukse sissetungija ees kinni tõmmata. Sai kontrolltöö enne teisi lõpetatud. Sain kartulid kooritud, kirja kirjutatud. Sain just puhkama heita, kui telefon helises. Kui ta sai istet võtnud, koguneti tema ümber. Kui kõik said söönud, asuti minekule. Sai eit lugema hakata, kostis taadi poolt norin. *Sai karu saba tükk aega järves olnud, käskis rebane katsuda, kas saak otsas. A. Jakobson.
8. väljendab tegevuse võimalikkust ja subjekti võimelisust v. võimalust selleks. a. võimeline olema, suutma, võima. Kas sa ikka saad ise käia? Ma ei saanud mõtelda. Ma ei saa seda uskuda. Ei saanud enam pisaraid tagasi hoida. Kui jooma kukub, siis ei saa enam pidama. Prooviti, kes saab kauem vee all olla. Ta ei saanud teistega kaasa rõõmutseda. Kas te ei saa siis omavahel kuidagi leppida? Ta ei saa teisiti toimida. Või temagi saab sinna, selle vastu siin midagi parata. Ta ei saanud olla kirjutamata. Ma ei saanud muidu, teisiti, kui pidin kaasa minema. Ära aita, ma saan isegi, üksigi. Sirutas käe välja nii pikalt kui sai. Üksi sa kahe vastu ei saa. Jooksmises ei saanud keegi Jaani vastu. Surma vastu ei saa. Ei saa sina ka ennast peetud, ikka pead midagi vastu nähvama! Saad sa oma haige käega veel midagi tehtud? Poiss ei saanud tüdrukule kuidagi öeldud, et armastab teda. *Ikka jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! A. Kitzberg. b. võimalust omama. Ta ei saa sinna minna. Tegime kraavile tammi, et vesi ei saaks joosta. Kas saad mulle natuke laenata? Ta on saanud segamatult töötada. Kas sa saad pühadeks maale sõita? Ta sai jälle omas kodus elada. Nad said magada ainult mõne tunni ööpäevas. Kella viieks saan ma küll tulla. Läheks jaanitulele, seal saaks oma nurga rahvast näha. Oma käigust saime teistele rääkida alles õhtul. Istuti, kuhu keegi sai. Ööbis, kus sai. Hoidsime kinni, kust saime. c. ‹hrl. sg. 3. pöördes› võimalik olema, võima. Sirgel teel saab sõita suure kiirusega. Lahkarvamusi saaks ehk klaarida ka riiuta. Kuidas saab sõpra reeta? Too midagi, millest saab süüa teha. Selle rahaga saanuks ehitada mitu maja. Kas saab üldse tõsta sellist süüdistust? Tema juttu ei saa võtta puhta kullana. Seda tegu ei saanud ema eest varjata. Ei saa salata, et pakkumine tundub ahvatlev. Kui õigust rääkida ei saa, tuleb valetada. Osavõtjaid sai ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei saa öelda, et nende suhted oleksid sõbralikud. Tema käitumist ei saa kiiduväärseks pidada. Teda ei saa kenaks nimetada. Nii ei saa enam edasi elada. Temaga saab rääkida kõigest. Koolis tuleb käia, ilma koolita ei saa. Ei saa muidu, kui pean seal ise ära käima. Kui suvilat pole, saab ilma selletagi. Sellise asjaga ei saa naljatada. *Ei saa nii, saab teisiti. Aga saama peab! G. Ernesaks. d. tohtima, võima. Sellest ma ei saa sulle rääkida. Räägi ikka, kui vähegi saad! Ma ei saa kojuminekuga, kohtumisele, lõunalauda hilineda. Saan sulle ainult mõne vihje anda. Ma ei saa ju sinu eest alla kirjutada.
9. ‹hrl. sg. 3. pöördes› piisama, aitama, jätkuma. Saab tänasest, homme teeme edasi! Kas talle ühest naisest ei saa? Saab ainsast sõnast, et tüli jälle puhkeks. Kassile saab hiirtest, jätku linnupesad rahule. Saab juba jutust, asume tegudele! Vihmast hakkab juba saama, nüüd võiks jälle kuiva pidada. Kas saab sellest või valan lisa? Rahast saab veel umbes nädalaks. Mõnele saab vähesest. Sellest kogusest saab talle küllalt. Vihtlesin, et küll sai. Võiks veelgi näiteid tuua, kuid saagu sellest. Raamatuid saab tal riiulile, lauale ja põrandalegi. Tööd on palju, saab kõigile ja mitmeks päevaks. Siit saab endal süüa ja teistele müüa. Saiadest sai lastel terve õhtu maiustada. Seda nalja sai mitmeks ajaks naerda. Nii rasket kotti saab endalgi tirida, mis siis laps sellega teeks! Kelder on hoidiseid täis, saab perenaisel talv läbi võtta. Saiast sai ainult paar korda ampsata. Temast, teda sai ka igale poole. *Ma riidlesin Oskari läbi, et sai. A. Tigane.
10. ‹pöördelised vormid ma-infinitiiviga› esineb tulevikku väljendavates liitvormides. Meie elu saab olema raske. Uuel aastal saavad töönormid suuremad olema, suurenema. Ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema. Ema saaks seda kuuldes pahandama. Saame talle alati tänumeeli mõtlema. Saagu need sütitavad laulud ikka kõlama! Aega saavat tal oma töö jaoks küllalt jääma. *Teie mind ei tundnud ega tunne ega saagi tundma. V. Panso. || (sajatades). Saagu ta kondid soos mädanema! Ärgu saagu su silmavesi lõppema! Saagu su lehmad verd lüpsma!
11. kõnek esineb sisult 1. isikut (v. impersonaali) esindavates passiivilausetes. a. ‹tulevikus›. Kõik saab tehtud 'tehakse' nii, nagu sina soovisid. Kohe homme saavad asjad selgeks räägitud. Saab tuldud 'tulen, tuleme', nagu kokku lepitud. Kooliga on mul lõpp, saab hoopis tööle mindud. b. ‹olevikus›. Tööd saab murtud 'murran, murrame, murtakse' iga päev. *.. ise saab päeviti roogitud uulitsat.. L. Kibuvits. *„Napsi võtad?” Einar muigas: „Noh, vahel saab ka väikselt tehtud”. H. Angervaks. c. ‹lihtminevikus›. Mäletan, et koolis sai käidud 'käisin, käisime' mardipäevast jüripäevani. Terve kilomeeter sai ilmaaegu maha käidud. Lapsepõlves sai kuulatud vanaema lugusid. Külas sai kõvasti söödud ja joodud. Suvel sai aidatud rohimistöödel. Nooremast peast sai tublisti tööd tehtud, ehal käidud, vempe visatud. Sai kätte võetud ja suitsutegemine maha jäetud. Sai poegi koju oodatud, aga ei tulnud neid ühti. Mõnikord sai ööd läbi tantsu vihtuda. Noormehena sai kõvasti tööd teha, tüdrukuid passida. *Jõnn: Oled sa kohaotsimise peal väljas? Mann: Jah, sellepärast sai tuldud. J. Smuul. *.. vahel sai võtta päris looma moodi, küll õlut, küll viina.. R. Vellend. d. ‹täisminevikus›. Õlut on saanud ikka teha, küll endale, küll teistele. *„Sa oskad siis ehitustööd?” päris Kusta. „Saanud kõike tehtud,” vastas Vello. E. J. Voitk. *.. kuida need kahjud iseenesest oleksid saanud sündima ja tulema. O. W. Masing.
12. esineb püsiühendites, mis väljendavad:. a. ‹ka eitavalt› kinnitust, möönmist. Saagu mis saab, mina lähen. Saagu mis saab või tulgu mis tuleb, seda poissi ma ei jäta. Räägin kõik ära, saagu (siis), mis saab. Saagu muud, mis saab, aga uus auto tuleb muretseda. Pean lubaduse täitma, saagu mis tahes. Pole aega jännata, saagu tast, mis saab. Õiget hobust ei saa sellest varsanirust saamagi. Mehele ta ei saanud saamaski. Ta pole targemaks saanud ega saa saamagi. *„Laevale teie selle ilmaga koguni ei saa”. – „Saagu või saamata, see on jumala tahtmine..” ütlesid mehed.. Suve Jaan. b. ebamäärast lubadust. Too mulle ka poest leiba! – Küll(ap) saab. Üks „säh” on parem kui kaks „küll saab!”. || kõnek tagasihoidlik vastus millegi pakkumisele. Tule võta istet! – Küll saab. *„Sööge, võtke ette ja maitske veini!” – „Aitäh, küll saab, väga maitsev..” V. Gross.

sarika|liik [-liigu]
‹hrl. pl.› alkoholiga kostitamine, kui ehitatavale hoonele on sarikad peale saadud. Meil olid eile sarikaliigud. *See polnud jooming. Tegime ehitusmeestele sarikaliiku. H. Kiik.

sauna|puu
‹hrl. pl.› saunaahju küttepuu. Tegime, saagisime saunapuid. Haab saunapuu(de)ks ei kõlba.

sedapuhku ‹adv›
sedakorda, seekord; selleks korraks. Toimuvad järjekordsed võistlused, sedapuhku Käärikul. Sedapuhkugi tegime peatuse veski juures. Ära karda, sedapuhku moraalijutlust ei tule. Sedapuhku on asi naljast kaugel. Sinna see jutt sedapuhku jäigi, midagi ei otsustatud. Hädaoht oli sedapuhku möödas. Mu tervis on sedapuhku jälle korras. No head aega siis sedapuhku! *Lõokese kevadsuvised serenaadid on sedapuhku läbi. K. Põldmaa.

sipukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. murd väike räim, räimepoeg. Sai saagiks ainult mõne sipuka. *Tegime ühiselt selgeks, kui head on verisoola kilud ja kui halvad nende hulka ära eksinud sipukad. E. Kreem.
2. ‹pl.› kõnek siputuspüksid. Pani poisile sipukad jalga.

sisse|põige
põige mingisse kohta. Tegime kojusõidul sissepõike karstialadele.

spontaanne ‹-taanse 2› ‹adj›

1. ettekavatsematu, loomulikult, sundimatult esiletulev, vahetu. Puhkes spontaanne naer, aplaus. See rünnak oli spontaanne enesekaitse. Võimleja liigutused muutusid ajapikku spontaansemaks. Tegime spontaanse ärasõiduotsuse kohe ka teoks. Tundsin spontaanset soovi istuda. Tekkis midagi spontaanse karnevali taolist. Spontaanne loojanatuur. *Ta on ju nii spontaanne, räägib nii suure innuga oma tööst, oma õpinguist.. R. Kaugver.
2. sisemistel põhjustel, ilma otsese välise tõuketa tekkiv, iseeneslik. Spontaanne luumurd, abort. Aatomituuma spontaanne lõhustumine.

spordi|võistlus
Algas, toimus suur spordivõistlus. *Ja kus olid meil spordivõistlused! Jooksu tegime, kõrgust hüppasime, kaugust proovisime.. H. Väli.

sõit ‹sõidu 21› ‹s›

1. sõitmine. Aeglane, kiire sõit. Auto lähenes pöörase sõiduga. Sõit läheb lahti, algab, jätkub. Sõit kulgeb mööda kõrvalteid. Rong aeglustas sõitu. Oli see alles sõit, tuul lausa tuhises kõrvus! Tiigijääl sai uiskudega ilusa pika sõidu. Poisil oli kahju, et sõit nii kiiresti lõppes. Puhus paras tuul ja „Finnid” tegid lahel toredat sõitu. *Mina kuulun nende hulka, kes naudivad sõitu rohkem kui päralejõudmist. L. Hainsalu. *Masin sai käigu ja ketitatud rattad võtsid jääd rõgistades sõidu sisse. M. Raud. || ‹sisekohakäänetes› (märgib hrl. sõitmist kui tööd, täh.:) sõitma, sõitmas, sõitmast. Kallurid on hommikust õhtuni, päev läbi sõidus. Liinilaev on sõidus iga päev. Kui bussijuht õhtuti sõidust tuleb, on ta väsinud. Meil pole täna ühtki vaba autot, kõik on sõidus. Kas sa ei tahaks homme minu asemel sõitu minna? *.. „Johanna” oli üks neid väheseid laevu, mida firma suutis veel sõidus hoida. A. Hint. || traav (v. sörk), kiire minek. Sõitu ei saanud teha, tuli lasta hobusel sammu käia. Mees sundis hobust, kiirustas hobuse sõidule. Vana hobune tönkis vahepeal sõitu. Poiss hüppas täie sõidu pealt hobuse seljast maha. Ära koera karda, näita malka, siis on tal sõit sees.
▷ Liitsõnad: auto|sõit, bussi|sõit, edasi|sõit, jalgratta|sõit, juurde|sõit, katse|sõit, kohale|sõit, laeva|sõit, lennuki|sõit, läbi|sõit, mööda|sõit, otse|sõit, paadi|sõit, peale|sõit, proovi|sõit, ratsa|sõit, raudtee|sõit, ree|sõit, ringi|sõit, rongi|sõit, siia|sõit, sinna|sõit, sisse|sõit, surma|sõit, sõja|sõit, tagasi|sõit, trammi|sõit, tühi|sõit, õhu|sõit, ära|sõit, ülesõit.
2. reis, teekond. Meil on pikk sõit ees. Sea end sõiduks valmis, sõidule. 9. juunil algas meie sõit Kaug-Itta. Sõidu peal jõudsin raamatu läbi lugeda. Adaverre pole palju maad, umbes pooletunnine sõit. Tegime ilusa sõidu lapsepõlveradadele. Puud said metsast välja veetud kolme sõiduga.
▷ Liitsõnad: ameti|sõit, kaug|sõit, mere|sõit, pulma|sõit, välissõit.
3. van raudteerong. Pärastlõunase sõidu pealt tulnud reisijad. Mõtlen tulla õhtuse sõiduga. *Jüri ei sõitnud koju, vaid pidi viimases jaamas enne linna sõidu peale tulema. K. Ristikivi. *Lokerdasime selle hirmsa sõiduga [= kaubarongiga]... O. Luts.
4. sport sõitmine kui sportlik tegevus, spordiala. Jalgratturite nelja päeva sõit. Naiste 10 kilomeetri sõidus Holmenkolleni suusamängudel võitis esikoha rootslanna. || sõiduvõistluste üks osa, distantsi ühekordne sõites läbimine. Purjetaja võitis regatil teise ja kolmanda sõidu ning asus võistlust juhtima. Jääpurjetamises oli ta nelja sõidu järel esimeste hulgas.
▷ Liitsõnad: bobi|sõit, demonstratsioon|sõit, grupi|sõit, kardi|sõit, kiirus|sõit, kooli|sõit, krossi|sõit, maantee|sõit, maastiku|sõit, maneeži|sõit, mitmepäeva|sõit, paaris|sõit, ralli|sõit, rekord|sõit, ringraja|sõit, soojendus|sõit, suusa|sõit, takistus|sõit, tandemi|sõit, teate|sõit, treening|sõit, treki|sõit, tänava|sõit, täpsus|sõit, vaba|sõit, vigur|sõit, võidu|sõit, ökonoomsus|sõit, üksiksõit.
5. piltl tagantsundimine; mahv (2. täh.), tamp, ränk töö. Tööjuhataja oskas ehitajatele sõitu teha, nii et töö lausa kees. Noorsõduritele tehti õppustel kõva(sti) sõitu. Perenaine sai kõige rohkem sõitu, tema oli hommikust õhtuni jalul. Metsatööl said sõitu nii mehed kui riistad ja veoloomad. Ei ole öö ega päeva vahet, kogu aeg on sõit sees, sest töö tuleb valmis saada. *.. kus rohkem külma on ja kuuma / ja suurem sõit / ja kõvem tamp. A. Sang (tlk).

säru1 ‹11› ‹s›
kõnek ergutus, hoog, tagasundimine; nahutamine, päheandmine, peapesu. Kutsar andis, tegi muudkui hobustele säru. Anname aga tööle säru takka! Väljas paukus pakane, toas tegi taat ahjule tulist säru. Ülemus tegi meestele looderdamise eest kõvasti säru. Üleannetu pärast said säru ka teised vennad. Praagitootjatele tehti niisugust säru, et hoia ja keela. Täna teen sulle males säru. Ajaleht tegi pistiseandjale kõvasti säru. *Einoh, mis nüüd, nüüd pole enam midagi, muudkut mootorile säru sisse. A. Hint. || peks, kolk(imine), nüpeldus, nahatäis, keretäis (ka tapluses, sõjas). Oli äge taplus: tegime nende kambale säru. Suurtükid olid kogu aeg valmis vaenlasele säru andma. Kepid kätte ja lähme teeme varastele säru! Kutsikale kuluks õpetuseks tubli säru ära. *.. peab õpetama nagu noort kassi või koerakutsikat: nina sinna, tema lombi või hunniku sisse ja taguotsale tublisti säru! O. Luts.

säärvant ‹-vandi 21› ‹s›
van kerge ülalt lahtine vahesein. Üht tuba eraldas teisest säärvant. Elas tillukeses säärvandiga toas. Üürisime ühetoalise korteri ja tegime selles säärvandi vahele. *.. me kõik elasime ilma autode ja mugavusteta agulikorteris säärvandi taga. V. Beekman.

sörk ‹sörgi 21› ‹s›
väikeste tihedate sammudega mõõdukas jooks, sörkimine; (hobuse kohta:) aeglane traav. Tasane, aeglane, paras sörk. Poisid lasksid kohe sörki jõe äärde. Tegime kerget sörki, et sooja saada. Raine käib hommikul pargis sörki jooksmas 'sörkjooksu tegemas'. Keegi võõras lähenes kiirustaval sörgil. Põgenejad aeglustasid jooksu algul sörgiks ja siis kõndimiseks. Hobune laseb, teeb, jookseb sörki. Sõitsime vaheldumisi kord sammu, kord sörki. Kutsar ergutab sörgi üsna nobedaks traaviks. Sunnib ruuna kiiremale sörgile. Sõit läks kerge sörgiga edasi. Kui Pontut hüüda, läheb ta sörgilt kohe hüpetele üle. | piltl. *Võin öelda, kellega aeg käib sammu, kellega laseb sörki, kellega galoppi, ja kellega seisab sootuks paigal. G. Meri (tlk).
▷ Liitsõnad: koera|sörk, seasörk; paigal|sörk, poolsörk.

süsta|matk
III raskuskategooria süstamatk. Tegime mitmepäevase süstamatka mööda Pedjat. Suviti käidi süstamatkadel.

žest ‹-i 21› ‹s›

1. tundeid, märguannet vms. väljendav tahtlikult rõhutatud keha-, eriti käeliigutus. Jaatav, eitav, hoiatav, kutsuv, peatav žest. Pantomiimilised žestid. Viipekeele, tummade žestid. Dirigendi, näitleja iseloomulikud žestid. Kui keelt ei mõista, tuleb žestid appi võtta. Mõtteid saab väljendada ka õlakehituse, pearaputuse, noogutamise ja teiste žestide abil. Andis žestidega märku, et me vaikiksime. Müra tõttu tuli rääkida rohkem žestidega. Viskas rahakoti laiutava žestiga lauale. Saime suhelda vaid žestide keeles. Teeb käega žesti, mis ütleb rohkem kui kõik sõnad kokku. Tegime klaasist ukse taga igasuguseid žeste, et endast märku anda. Võõra žestidest võis välja lugeda ähvardust. Jutu teevad selgemaks žestid ja miimika.
2. piltl tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud tegu. Lahke vastuvõtt osutus tegelikult tühjaks žestiks. Pank tegi helde žesti: annetas haiglale suurema summa. Noor mees armastab laia žesti, teeb seltskonnale õhtusöögi välja. Tegi oma kangelaslikku tööd tasa ja targu, ilma suuremate žestideta. *.. olin pidanud oma võimalikku abiellumist Riksiga minupoolseks suureks žestiks, peaaegu almuseks.. L. Ruud. *Ta tahtis näida vaprana ja ühteaegu ei julgenud seda, tundes, et iga bravuurne žest võiks paista jõhkrana. R. Kaugver.

teenindus|jaam
teeäärne tankla, kus osutatakse teat. lisateenuseid (näit. toidukaupade müük, tehnohooldus). Tegime peatuse Häädemeeste teeristi teenindusjaamas.

tegema ‹teha, teen, tegin, tegi, tehku, tegev, teinud, tehakse, tehtud 42›
üsna üldise tähendussisuga verb (vahel võib selle asendada mingi konkreetsema verbiga), kasut. sageli ka perifrastilistes ühendites
1. midagi valmistama, tekitama, looma. a. (toidu kohta). Ema hakkas kooki tegema. Lõunaks teen suppi, seapraadi. Kas teen kohvi või teed? Piimaga tehtud puder. Mulle meeldib süüa teha 'toitu valmistada'. Kodupoolist, era tegema. Kes teie peres õlled teeb? 'pruulib'. Tegin talveks moosi ja kompotti. Vanaema oskas head leiba teha 'küpsetada'. Oskad sa verivorste teha? Käis veskil tangu tegemas 'vilja tanguks jahvatamas'. b. (õmblustööga, meisterdades, ehitades vms.). Lasksin endale uue kostüümi teha. Teen 'koon' sulle sünnipäevaks kampsuni. Kingsepp tegi poisile uhked saapad. Isa õpetas, kuidas tuleb vibu teha. Nokitsesin lastele tõukeratast teha. Poiss tegi endale tuulelohe. Ega iga mees osanudki pisuhända teha. Lapsed teevad lumememme. Pääsuke tegi räästa alla pesa. Kiriku juurde tehti kellatorn. Suvel tehti majale uus katus peale. Siia tuleks sild teha. Mehed tegid sohu uut teed. Seisab nagu puust tehtud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. c. tootma. Puitparketti tehakse tammest ja saarest. Selles tsehhis tehakse kalakonserve. Tallinnas tehakse ka dieetjogurtit. d. seades, sättides, kujundades vms. tegevusega midagi tekitama; teat. töödega seotud väljendites. Tegin aseme diivanile, lakka. Lasksin uued lokid teha. Õhtuks teen soengu pähe. Vaja uued passipildid teha (lasta). Käsikirjast tehti mikrofilm. Poisid läksid lepikusse hagu tegema 'raiuma'. Saunaahi tuleb kütte panna, kes läheb puid tegema? 'saagima ja lõhkuma'. Heina tegema 'niitma ja koristama'. Tegime lammastele lehiseid. Ma ei oska koormat teha. Olen meister peenraid tegema. Tegime aia taha suure tule, lõkke. Tegin ahju tule. *Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus ja rükkis kive, tegi uut põldu .. A. H. Tammsaare. || kõnek (külvamise vms. kohta). On õige aeg kaera, otra teha. Rukis on meil juba tehtud. Põld seisab tegemata. Künna see maatükk üles ja tee midagi peale. e. (seoses vaimse tegevusega:) kirjutama (3. täh.), koostama vms. Reporter läks lugu tegema. Tee temast üks lugu lehte! Kirjastuses tehakse entsüklopeedia viimast köidet. Poeg teeb Tallinnas ajalehte. Noorpõlves tegin ma ka luuletusi. Romaanist on tehtud palju tõlkeid. Sina kirjuta sõnad, mina teen viisi. Kes on selle pildi teinud? On sul testament tehtud? Aastaaruanne palun teha homseks. Eelarve on veel tegemata. Seadusi, lepinguid tegema. || (märkmeid, parandusi, täiendusi jm.) kirja panema. Pliiatsiga tehtud märkmed, märkused. Parandused tehke lehe servale. Tööraamatusse tehti sissekanne töövahekorra lõpetamise kohta. f. (abstraktsemalt). Koos tegime tulevikuplaane. Otsust teha ei olnud kerge. Tegin juhtunust omad järeldused. g. sigitama. Poiss tegi tüdrukule lapse, tite. Tehke sugu ja saagu teid palju! *Veart eit oli sul! Niisukest änam ei tehta! A. H. Tammsaare. *.. [Viiu] tegi paari aasta möödudes kellegi laevamehega lapse ja suri sünnitusel. A. Uustulnd. h. van (endast) kasvatama, looma. *Siin paremat kätt põllul oli rukis päid tegemas .. F. R. Faehlmann. *„Sa kõneled kui laps – kui virin laps, kes hambaid teeb,” naeratas Madli .. E. Vilde.
2. (kusemise, roojamise kohta:) laskma. Kits tegi põrandale pabulaid. Laps on veel nii väike, et teeb püksi. Koer tegi mulle jala peale. Tuppa teinud kass sai naha peale. *.. kus lehmade asemed nii puhtad, nagu ei oskakski need lehmad mustust teha .. M. Mõtslane.
3. (hääle, häälitsuse kuuldavale laskmise v. helide, müra vms. tekitamise kohta). Koolmeister tegi kurja, kõva häält. Mu hääl oli nii ära, et ma ei saanud piiksugi, piuksugi teha. Imik hakkas häält tegema. Panin sõrme huultele ja tegin: „Psst!” Tihane teeb tii-tii-tüü, tii-tii-tüü. Loomake tegi peenikest häält. Mardisandid tegid ukse taga kisa ja kära. Ärge tehke lärmi! Poisid, teeme laulu 'hakkame laulma'! Nende pillidega ilusat muusikat ei tee. Tantsuõhtutel tegi muusikat orkester. Bänd tegi poodiumil kõva mürtsu. Keegi teeb pööningul kolinat. Mootor ei teinud piuksugi. Traktor tegi kõrvulukustavat müra. Sellest püssist pole veel pauku tehtud. *Ei tea, kas see vana leierkast on kunagi üldse häält teinud? V. Pant. || (ütlemise, rääkimise kohta). Tuli vastu ja tegi tere 'teretas'. Astusin meestele juurde ja tegin juttu. Rahast juttu ei tehtud. Talle see teema ei meeldinud, tegi kohe teist juttu 'vahetas kõneainet'. Ära tee 'levita' tühje jutte. Toonist ei saanud aru, kas ta teeb nalja või räägib tõsist juttu. *Aga need [= mehed] tegid ainult soh et, noh et, jah et ning läksid oma töö juurde tagasi. A. H. Tammsaare.
4. (hrl. lühemate (suuliste) väljendusvormide kohta:) esitama, jagama vms. Korrarikkujatele tehti märkus. Tegin Annele abieluettepaneku. Ma ei tee sulle mingeid etteheiteid. Maadlejale tehti hoiatus. Tee pakkumine! Vahepeal on tehtud mitmeid korraldusi. Mulle tehti ülesandeks lõkkel silm peal hoida. Ta on meister naistele komplimente tegema.
5. midagi korraldama, organiseerima. Neile tehti ekskursioon Saaremaale. Kartulid tuleb üles võtta, teeme talgud. Lubasin talgulistele teha vägeva peo. Tegin endale tööl vaba pärastlõuna ja läksin randa. Vanemad lubasid pojale teha pulmad, mis pulmad on. Millal te pulmad teete 'abiellute'? Jõulupuud, jõulupidu tehti ikka koolimajas. || rajama, asutama, looma. See oli siis, kui kolhoose tegema hakati. Teeme päris oma võrkpallimeeskonna. *.. kui nad .. nii buurid kui ka inglased maalt välja kihutaksid ja siis ise oma riigi teeksid! A. Hint.
6. põhjustama, esile kutsuma, tekitama. a. (mingit tunnet, tundmust, aistingut, seisundit). Mulle teeb homne eksam tõsist muret. Tahaksin sulle millegagi rõõmu teha. Talle teeb lõbu oravaid kividega pilduda. Joodik poeg tegi emale palju südamevalu, meelehärmi. Õnneks kuul ainult riivas kätt ja ei teinud tõsisemat häda. Ta tegi raske tööga endale viga, oma tervisele kahju. Haav, selg teeb valu. Tegin endale kukkudes haiget. Küll teeb tuska, et televiisor rikki läks. Tormiilm hakkas juba hirmu tegema. Lausa viha teeb, kui mõistmatu sa oled! Talle teeb nalja, kui õnnestub teisi ninapidi vedada. Hüppasin jalalt jalale, et endale sooja teha. Ära tee paanikat! Ta tegi kõigile hea tuju. Tahtsin sulle üllatust teha. Kuum tee meega teeb sulle head. Käitu nii, et oma vanematele häbi ei tee. Temasugune ei tee kärbselegi kurja. Pole ta mulle teinud ei head ega halba. Luuletajale tegi aineline külg raskusi. Ei teeks paha 'poleks paha, oleks hea', kui harjutaksid rohkem. || (pidulikumas väljenduslaadis v. viisakusvormelites). Tehke mulle seda heameelt, head meelt ja tulge õhtul meile. Istuge meie lauda, tehke meile seda au! Selline teos teeks au iga rahva kirjandusele. Ma loodan, et ei tee teile öömajale jäämisega palju tüli. Ärge tehke endale söögitegemisega tüli! b. (nähtuste kohta). Föön teeb sooja tuult. Mesilassülemi kättesaamiseks tuleb vihma teha. Kaater tegi lahingu ajal teistele suitsukatet. Põhjas teevad valgust virmalised. | ‹impers.› (ilmastikunähtuste kohta). Vastu õhtut hakkas tuult tegema. *Enne jõulusid tegi külma ja andis siis hulk värsket lund juurde, nii et talv oli täielik. A. H. Tammsaare. c. nõidumisega, lausumisega midagi esile kutsuma. *Väikesele kolmeaastasele Lindale teinud ta täiad selga .. M. Mõtslane. *Aga titt karjus päeval ja öösel ja nänn ütles: see on tehtud asi. A. Schmuul. d. (täpsemalt määratlemata toime v. mõju kohta). Vaata, mis armastus temaga tegi. Oleme näinud, mis sõda teeb. Kivimüürile ei tee tuli midagi. Lonks viina ei tee midagi, lööb ainult pea selgeks. See ei tee midagi 'sellest pole lugu', et mõni küpsis on kõrbenud. Kerge sadu ei tee mehele midagi. *Karistagu mind, mina olen kõiges süüdi. Minule ei tee see midagi, minu vanemad elavad kaugel, neid nad kooli ei kutsu .. E. Krusten. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Las ta haugub, mis see mehele teeb. Mis inimene põuale, pakasele teha võib. Teatan jah kõigile, mis te mulle ikka teete, teha saate.
7. (kehaliigutuste sooritamise kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega). Tegin tõrjuva liigutuse. Tädi tegi lapsele pai. Õpetaja teeb koolnu kohale ristimärgi. Tegi sügava kummarduse. Kükke, kukerpalli, tiritammi tegema. Tee tädile kniksu, kraapsu, kraapjalga! Hommikvõimlemist, kõva trenni tegema. Tegin sammukese kõrvale, paar arglikku sammu ukse poole. Rohutirts teeb pika hüppe. Jänes tegi põgenedes haake. Tegime uiskudel juba poognaidki. Teeme paar tantsu! Ma ei läinud otse, vaid tegin ringi. Tegin mõned tiirud ümber sündmuskoha. Matkajad tegid saarele ringi, tiiru peale. Mul on vaja veel mõni käik teha. Külalised ei mõelnudki minekut teha. Tegi juba minekut, aga pööras siis uksel ringi. Mina tegin sealt üsna pea tulekut. Teeme õhtuse jalutuskäigu. Hobune tegi kiiret sõitu, uhket traavi, kerget sörki. Suusataja teeb head, tubli sõitu. Laev tegi 'sõitis' kuus miili tunnis.
8. (mitmesuguste tegevuste ja tegude sooritamise kohta). a. (tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta). Tööd tegema. Rügab, lõhub, vihub tööd teha. Mõisas tegu, teopäevi tegema. Kütist, alet tegema. Tegime oma igapäevaseid toimetusi. On suur rõõm midagi teha omaenda aias, krundil, talus. Naised teevad laudas lüpsi. Pärast kartulivõttu tehti järelnoppimist. Kasvuhoones tehti kastidesse esimesed lillekülvid. Tegime ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks. Köögis tuleb remont teha. Praegu tehakse saalis näitemängu proovi. Stuudio tegi siin veealuseid võtteid. Keset talgupäeva tegime lühikese puhkuse. Tegin väikese lõunauinaku. Koosolek otsustas teha vaheaja. Kõneleja tegi tähendusrikka pausi. Sain oma ostud tehtud. Haigele tuleb teha maoloputus. Patsiendile tehti rahustav süst. Kellegagi keppi tegema vulg (suguühte kohta). || (töötamise, toimetamise, talitamise kohta, ilma objektita). Teed ja talitad hommikust õhtuni, aga tulemust pole näha. Noorik kohe tahtis teha ja toimetada. Kes teeb, see saab. Lase mees sööb, siis mees teeb. || (suitsetamise, alkohoolsete jookide joomise kohta). Mehed tegid suitsu. Kui teeks enne ärasõitu ühe piibu? Lähme teeme poti õlut, mõned õlled. Tegime baaris paar pitsi, mõned napsid, väiksed tropid, väiksed viinad. Teeme sada grammi konjakit. Teeme teise jala jaoks ka! (ettepanek teise napsi võtmiseks). Ostu puhul tuli liiku teha. Uue auto liigud on veel tegemata. *„Kas teeme ka midagi või?” päris Vardja, mõõtes asjatundliku pilguga poeriiulitel helkivaid pudeleid. L. Metsar. || (mängude kohta:) mängima. Teeme partii malet! Poisid tegid lumesõda. Teeme õige pimesikku. || esitama, etendama. Ta teeb uues filmis väikest osa. Tegime tonti, vanad voodilinad ümber. Tegin naabri lastele jõuluvana. || katseid, eksameid sooritama. Abituriendid teevad eksameid. Ladina keele eksam on mul tehtud. Lõpueksamid jäid tal haiguse tõttu tegemata. Mitu arvestust sul veel teha on? || ‹objektita› kõnek õpetust andma, karistama, näitama (6. täh.) Ma sulle teen, kui sa siin veel oma nägu näitad! Küll poisid talle nüüd teevad, mis ta siis käib kaebamas. | ‹eitavalt koos ebamäärase objektiga›. Sul on arusaaja ema, ega ta sulle midagi tee! Ära nuta, õpetaja ei teinudki midagi. Ma ei teinud talle midagi, isegi riidlema ei hakanud. b. (tegude, tempude jms. kohta; sageli püsiühendeis). Suuri tegusid, imetegusid tegema. Pattu tegema. Ta on võimeline igasuguseid alatusi tegema. Olge viksid poisid, ärge tehke koerust. Koer oli pahandust teinud: peremehe sussid puruks närinud. Ta on meister krutskeid tegema. Ära tee lolli, et kooli pooleli jätad. Vaja talle kuidagi ninanipsu teha. Mis sigadusi te teete, aknad kõik sisse pekstud! Sohki tegema. Raamatupidaja on suli teinud. Teenet, karuteenet tegema. Tegime koos igasuguseid tempe, tükke. On alati valmis vallatust, vigurit tegema. Tahaks talle mingi vingerpussi teha. On tal tõsi taga või teeb niisama teatrit, tsirkust? Poisid tegid kaebajale kolki, tappa. Purjuspäi kipub ta mürglit tegema. Tuli purjuspäi koju ja tegi skandaali. Teeb oma truudusetule abikaasale ühtepuhku stseene. Taksojuht tegi avarii. Vanamees oli endale otsa (peale) 'enesetapu' teinud. || saavutama. Kergekaallane tegi kaks Pärnu rekordit. Uisutaja tegi hooaja tippmargi. Meie meeskond tegi revanši eelmise turniiri kaotuse eest. || (mingi kokkuleppe sõlmimise kohta). Tegin peremehega kaupa, et ta võtab mu tallu sulaseks. Kaup sai tehtud kahe aasta peale. Lõpetagem sõda ja tehkem rahu! | tehtud! nõus!, oleme rääkinud, oleme kokku leppinud. Jääb siis nii, et kohtume homme? – Tehtud! *Ja see koolivend kutsub teid kõiki minu kaudu endale võõrsile. Lähme. Tehtud! A. Jakobson. c. peale hakkama, ette võtma; korda saatma. Lastel pole suvel linnas midagi teha. Nii kuival heinamaal pole lehmadel midagi teha 'pole midagi süüa'. Ilma võõrkeelte oskuseta ei tee maailmas midagi. Midagi tuleks teha, aga mu pea on tühi. Ma ei oska nende nupslitega midagi teha. Ma ei osanud muud teha kui naerda. Ja mis sa siis nüüd edasi mõtled teha? Kõige targem, mis sa praegu teha saad, on lihtsalt ära minna. Püüan sinu heaks teha, mis saan. Mis tehtud, see tehtud – kahetsemine ei aita midagi. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi tegutsemise kohta). Milleks kohut vaja, andke poistele kere peale ja asi tehtud 'klaar, kombes, ühel pool'. *Nüüd, kus sõit läks pärituult, polnud tal muud teha kui istuda või magada. A. Kalmus.
9. (mingit ala) harrastama v. viljelema; mingil alal tegutsema. Sporti tegema. Noorena tegin rahvatantsu. Teeb kergejõustikku, tõstmist, poksi. Teatritöö kõrvalt on raske estraadi teha. Poeg teeb linnas poliitikat. Pärast ülikooli hakkas ta hoopis äri tegema.
10. kellestki v. millestki kedagi v. midagi (olemuselt, staatuselt teist) kujundama; kedagi v. midagi kellekski v. millekski (teiseks) muutma. Isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha. Pahempoolsed vaated tegid temast revolutsionääri. Sõjaaeg tegi lastest kiiremini täiskasvanud. Tolleaegne poliitika pidi meist tegema venelased. Küll sõjavägi, kroonu, meri poisist mehe teeb! Koerast tehti koduloom juba ammu. Täkust tehti ruun. Kõrvalruumist saaks teha väikese töökoja. Ära tee minu kodust kõrtsi! Helsingist tehti pealinn 1812. a. Ta ei teinud sellest mingit küsimust. See mees ei tee endale karjäärist eluküsimust. Teen su oma talu perenaiseks. Konstantin Suur tegi ristiusu riigiusuks. Ädala võiks juba heinaks teha. Lehm tehti lihaks 'tapeti'. Tegi end ilmarahva naeruks 'naerualuseks'. Ämm tegi minia elu põrguks. Harjutamine teeb meistriks. || kedagi mingile kohale, ametipostile panema. Antsust tehti vallavanem. Ilmselt tehakse temast erakonna esimees. || kellekski v. millekski täisväärtuslikuks muutma. Riie teeb inimese. Keel on see, mis ühest rahvast rahva teeb. *Püksid ja naine ei tee veel meest. A. Liives. *Nugisest teevad nugise sale, painduv keha, tugevad jalad, erksad meeled .. ja veel mõned üksnes nugisele omased käitumisjooned .. F. Jüssi.
11. mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima. Kui vähe on teinekord tarvis, et teist õnnelikuks teha. Ära tee mind õnnetuks! Laul teeb rinna rõõmsaks. See muusika tegi mind kurvaks. Üks mõte teeb mind rahutuks. Laps oli manitsustega araks tehtud. Pahandused teevad mu meele haigeks. Mälestused teevad meid hellaks. Pingeline elu teeb hulluks. Tüdruk püüdis end meeste seltskonnas huvitavaks teha. Suur armastus teeb inimese julgeks. C-vitamiin teeb kahjutuks paljud organismi sattunud mürgid. See ravim teeb su kindlasti terveks. Uus määrus teeb vormistuse keeruliseks. Ta on osanud oma elu kergeks teha. Tegi oma naabrite elu kibedaks. Vihmasabin teeb uniseks. Poolik usk ei tee kedagi õndsaks. Teeme maailma selliseks, et siin on kõigil hea elada. Võta kommi, tee suu magusaks. Laps tegi püksid märjaks 'pissis püksi'. Leil teeb luud-kondid pehmeks. Lasksin end meelitustega pehmeks teha. Kooliskäimine tehti kohustuslikuks. Uudis tehti avalikuks, kõigile teatavaks. Politsei ei ole veel tapetu isikut kindlaks teinud. Kaup sai kindlaks, sirgeks tehtud. Vaja kindlaks, selgeks teha, kellel on õigus. Kõigepealt tuleb lastele tähed selgeks teha. Vaja sotid selgeks, sirgeks, klaariks teha. Ärimees tehti rahast lagedaks. Mind tehti kaardilauas paljaks. Tee tuba pimedaks, tuli surnuks! See rohi teeb sind terveks. Tee mind temaga tuttavaks! Tegime moosipurgi tühjaks. Vargad on korteri tühjaks teinud. Selle otsusega tehti kõik meie ettevõtmised tühjaks. Kes tegi kruusi katki? Teeme köögi, õue, aia korda. Külalised tulevad kohe, tehke end korda! Sõja ajal tehti see küla maatasa. Ei maksa kõike uut kohe maatasa teha. See lahe jook küll purju ei tee. Teeme koogi pooleks. || (seoses näoilme muutmisega). Tegi ükskõikse, uskumatu, kurva, kavala näo. Tegi kurja näo pähe. Ära tee nii haput, haledat, mossis nägu! Ta jälgis hoolega, mis näo me teeme 'kuidas me reageerime'. Tegin näo 'teesklesin', nagu poleks ma neid märganudki. Ta ei teinud teist nägugi 'ei reageerinud mingil moel'. *Mida peenem kelm, seda leebema näo oskas ette teha. A. Hint.
12. (seoses tegelikkuse esitamisega teistsugusena). a. (kedagi v. midagi) mingis teises valguses näitama; (kedagi v. midagi) teistsuguseks väitma, millekski v. kellekski tembeldama. Ära tee end lollimaks kui oled! Ära tee asja hullemaks. Ta oskab end igal pool tähtsaks teha. Katsusin end võimalikult tähelepandamatuks teha. Nad tahtsid mind vargaks teha. Suurtalunik tehti kulakuks. Tema teeb endast alati suure vabadusvõitleja. Pole mõtet vaesusest voorust teha. Inimesed teevad jõe sinna, kus pole mitte ojagi. b. teesklema; ‹eitusega ka› välja tegema (1. täh.) vrd tehtud Sa ainult teed, et oled purjus. Tegi, nagu ei tunnekski mind. Tegin, nagu õpiksin. Et koolist koju jääda, tegin end haigeks. Kui vanemad koju jõudsid, tegin end magama. Midagi nad õiendasid, aga ma ei teinud märkamagi. Ei tee teadmagi, et siin temast räägitakse. Ei tee teise küsimust kuulmagi. Õpetaja ei tee nägemagi, et mina ka vastata soovin. *Tehku, nagu läheksid linna, aga pööraku kaubaaitade taha. Ta .. tuleb järele. A. Hint. *Lasin ennast viimases hädas käpuli ja tegin, et ma mängin, et ma ei ole mängides Liisu tulekut tähelegi pannud. V. Luik. c. mingisugusena paista laskma. Kas see pruun kleit ei tee mind natuke vanaks? Tume riietus teeb näo kahvatuks. *„Väga ilus kampsun! .. See teeb su silmad täiesti siniseks ..” M. Traat.
13. (mingil viisil) toimima, käituma, tegutsema (viisi väljendab adverbiaalne laiend v. kõrvallause). Aega on vähe, teeme lühidalt. Võib-olla tegin ma valesti? Tee ruttu, kähku! Õigesti tehtud! „Hästi tehtud,” kiitis ema poega. Nii on teinud juba meie esivanemad. Kogu aeg ta õpetab: ära tee nii ja ära tee naa. Teed targasti, kui sa teda ei kuula. Ei maksa teha käsu vastu. Poisid, tehke eluga 'kiiresti, ruttu'! Teen, nagu ma heaks arvan. Tee nagu minagi: osta aktsiaid. Ega mina jõua kõigi tahtmist mööda teha! *Et kui meie head lapsed oleme, siis ehk Jumal teeb nii, et Reedu Kõverjalg ei kaebagi emale. J. Parijõgi.
14. (tegelikkuses muutumatuna püsiva olukorra, seisu kohta). a. (ruumis). Tee tegi väikese käänaku. Raudtee teeb siinkohal pöörde. Jõgi tegi pöörde itta. Koridor tegi käänaku vasakule. *Kahe talu piir .. tegi siis järsu pöörde jõele. Samasuguse nurga tegi ka teine piir, mis seisis Aaseme krundi vastu. A. H. Tammsaare. b. (arvude, numbrite kohta:) (kokku) olema, välja tegema (3. täh.) Palk ja honorar kokku tegid oma kümme tuhat krooni kuus. Kui su igapäevane suitsupakk maksab kümme krooni, kui palju see siis kuus teeb? Kui meie rahaks ümber arvestada, teeb see viissada. Lendur oli lennanud 3 600 000 km, mis teeks 90 tiiru ümber maakera. *Kui arvate, et mootor kaalub pool tonni, siis viissada jagada neljale teeb oma sada kakskümmend kilo mehe peale. A. Valton.
15. esineb ütlustes, mis väljendavad võimatust midagi ette võtta v. asjade käiku kuidagi mõjutada. See pole kahjuks meie teha. Jätsime minemata ja kahetsesime pärast, kuid teha 'parata' polnud midagi. Praegu ma ei tule, tee mis tahad. Tehke mis tahate, minul ärisoont pole. Nägin seda oma silmaga pealt, tehke mis tahate 'uskuge või ärge uskuge'. Tee mis tahes, ladvaõunu kätte ei saa. Noored laulavad kiuste keelatud laule, tee mis teed. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Mis sa hing sellisel puhul teha oskad. Mis sa teed maal sellise inimesega, kel põllutööst aimugi pole. Mis teha 'pole midagi parata', nii see on ikka olnud.
16. ‹enamasti käskivas kõneviisis, koos et-kõrvallausega› väljendab kiirele tegutsemisele, kiirustamisele õhutamist (hrl. ähvardamisi) v. osutab väledusele. Tehke, et te kaote! Tee, et sa siit oma kondid koristad 'mine siit minema, kao siit'! Tee, et magama saad! Poiss haaras oma palli ja tegi, et minema sai 'kadus kiiresti'.
17. ‹sg. 3. pöördes seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega›. a. (umbkaudu tähenduses:) millises seisus on, milline on. Mis su tervis teeb? Mis su käsi teeb, kas ikka valutab? Mis teeb 'kuidas on kasvanud' te kartulipõld? Vaja vaadata, mis ilm teeb. Mis teeb su romaan? – Trükitakse. b. (umbkaudu tähenduses:) kuidas elab. Mis isa teeb? 'kuidas isal läheb'.
18. asendab eespool mainitud verbi. Otsustasin paar aastat aiandust õppida, ja nii ma tegingi. *Ta oskas juba tantsida ja tegi seda meeleldi. A. Kalmus. *Nagu Ester hiljem ise tunnistas, olevat ta algul kavatsenud kõigest vaikida. Võib-olla oleks ta seda teinudki, kui ilme poleks teda reetnud. E. Krusten. | keelavates hüüatustes osutab mingile käimasolevale tegevusele. Ära tee! Ärge tehke!

maha tegema

1. (seemneid, istikuid) mulda, maa sisse kasvama panema, külvama, maha panema. Vilja maha tegema. Tegime tänavu odra liiga vara maha. Kui palju sa kartuleid, kapsaid maha tegid? Põllumeestele õpetati, kuidas ube ja herneid maha teha. Kevadised ilmad lasksid põllu 'vilja' korralikult maha teha.
2. halba hinnangut andma, arvustama, laitma, halvustama. Poiss püüdis oma võistlejat tüdruku ees kõigiti maha teha. Ta ei tee kunagi teisi maha. Arvustus oli raamatu põhjalikult maha teinud. Teatrikriitik tegi lavastuse maani maha. Ise teha ei oska, aga maha tegema on meister.
3. kõnek maha kirjutama (1. täh.) Tüdruk tegi ülesande pinginaabri pealt maha.
4. kõnek kokku leppima, (midagi) lõplikult otsustama. Tegime lõpuks kapteniga kauba(d) maha ja asusin tööle. Tegime algusest peale maha, et kumbki ei sega end teise asjadesse. Asi on otsustamata, pole veel midagi kindlat maha tehtud. Tehti maha, et pidu toimub laupäeval. Tegin endamisi maha, et mina sinna enam kunagi ei lähe. See oli nagu maha tehtud – igal pühapäeval sadas.
5. hrv (hinna kohta:) alla jätma. *Kui ostja oled, / teen hinnast maha. H. Mänd.

sisse tegema

1. hoidiseks tegema (koduse hapendamise, soolamise, suhkruga keetmise jms. kohta). Marju, seeni sisse tegema. Meil on kurgid juba sisse tehtud. Tegime talveks kapsaid sisse. *Naine teeb siiani sügiseti koduaia ande hoolsalt sisse. L. Larin.
2. kõnek sissetulekut, tulu andma, sisse tooma. Suur talu küll, aga ei tee midagi sisse. *Põllud seaksin teisiti, loomi peaksin rohkem; koht teeks enam sisse ja me oleksime varsti mõisaga tasa. A. H. Tammsaare.
3. kõnek (edumaa saavutamise kohta spordivõistlustel). Teatemeeskonnas tegin alustuseks sisse minutilise eduaja. Sakslasel ei õnnestunud meie võidusõitjale ringi sisse teha.
4. van varastama, sisse vehkima. *.. keedame ühe toreda kohvi tollest värgist, mis üleeile öösi tegime sisse Viijardi kaupmehe Otsassoni koloniaalfirmast .. R. Roht.

vahelt tegema
kõnek vaheltkasu hankima, vahelt lõikama. Edasi müües tegime väheke vahelt.

ära tegema

1. (midagi) sooritama, lõpuni tegema (ära rõhutab tegevuse lõpetatust, tulemuslikkust). Ta on alati valmis ära tegema musta töö. Oma õppetükid tegi ta ära 'õppis ära' ilma suurema vaevata. Mul on kõik eksamid ära tehtud. Tegime oma ostud ära ja asusime koduteele. Sellele prouale tehakse kõik ette ja taha ära. Tegin aseme, voodi ära 'magamiseks valmis v. päevasesse korda'. Johannes tegi Maalile tite ära. || vulg suguakti sooritama (mehe kohta). Tegin naisele öö jooksul mitu korda ära. || korda saatma, toime panema. Looduskaitse alal on nii mõndagi ära tehtud. Loodame, et pensionäride heaks suudetakse midagi ära teha. Ilma tunnistuse või diplomita pole enam palju ära teha. Mingite nõksudega sel alal suurt ära ei tee. Mis ta õpetab, tehku parem ise midagi ära! Mine vaata, ei tea, mis purjus peaga ära teeb või kuhu läheb. || (paratamatust väljendavas ütluses). Mis sa teed ära, peame hädapärast elama pead-jalad koos.
2. ära nõiduma, ära kaetama. Võib-olla on mu silmad ära tehtud, kuid minu jaoks oled sa ikka maailma ilusaim naine. Vanakurat ise on poisi ära teinud! Kui lehm piima ei andnud, arvati, et pahad naabrid on ta ära teinud. Ehk on keegi ta kurja silmaga ära teinud? Loomad jooksid pööraselt, nagu oleks keegi nad ära teinud. *Põllud on nagu ära tehtud – ei kasvata enam muud kui ohakaid ja oblikaid. M. Mõtslane. *Tunned sa siis nõiasõnu või oskad mõnel muul viisil teist inimest ära teha? H. Sergo. || lummama. *.. ööga tuleb olla ettevaatlik. Ta võib su ära teha. Sest öö on kummaline aeg. F. Jüssi.
3. kõnek kellegi üle võitu (v. üleolekut) saavutama. Meie meeskond tegi tartlastele ära. Pärast pikka diskussiooni tehti ajalehele ära – keelati väljaandmine. *Tol ajal otsiti võimalusi üksteisele ära teha parteilises liinis .. T. Erilaid.

üles tegema

1. (magamisaseme kohta:) korda seadma (magamiseks valmis v. päevasesse korda). Aeg magama minna, tee voodi üles. Külalistele tehti tuppa asemed üles, mina läksin lakka. Voodid olid korralikult üles tehtud, nagu poleks neis magatudki. Juba keskhommik käes, teil asemed veel üles tegemata! Tegin pärast tõusmist oma koiku hoolikalt üles.
2. tulematerjali põlemisvalmis seadma ja süütama. Tegime oksaraagudest lõkke üles. Tehti üles suured lõkked ja asuti liha küpsetama. Kartulivõtjad tegid põlluäärele tule üles. Hea oleks koldesse tuli üles teha, aga pole puid.
3. kõnek (mitmesuguste tööde kohta). a. püstitama, üles ehitama. *Mõni teeb häärberi, teine-kolmas koguni lossi üles. A. Hint. *.. lõhu kõva aed, asja ees, teist taga maha ning hakka siis teda kohe uuesti ise üles tegema. A. H. Tammsaare. b. (metsa- v. põllutööde kohta). *Kas sa, Rein, mäletad seda talvehommikut, kui taludest mindi rahvamaja jaoks metsa üles tegema? Ehitusmaterjali oli vaja. S. Truu. *.. mõnes paigas ei suudetavat kõiki põldusid üles teha [= üles harida] .. J. Vahter.
4. hrv alustama, (otsa) lahti tegema. Teeme otsa üles, küll siis teisedki kaasa löövad. *.. ei leidu meie seas vist ühtki julget meest, kes alguse üles teeks. A. Jakobson.

terve ‹18 või 1›
I. ‹pron› määratlev asesõna
1. näitab, et kõnesolevat eset, kohta, ajavahemikku, isikute rühma käsitletakse täies ulatuses, tervikuna; kogu. Terve nägu läks paiste. Terve põrand värviti üle. Tegime terve pööningu korda. Terve teine korrus seisab tühi. Otsisin sind tervest linnast. Orashein laiutab üle terve aiamaa. Terve ümbruskond on suitsu täis. Lapsed laulsid terve tee. Eile sadas terve päeva. Rong sõitis terve öö. Kavatsen terveks nädalaks maale jääda. Siin jätkub tööd terveks eluks. Terve pere elab ühes toas. Terve suguselts aeti kokku. Terve laudkond vaikis. Terve klass on ühel nõul. Spordipäevast võtab osa terve kool. Seda uudist teab juba terve maja, küla, vald. Olime terves koosseisus kohal. *Terve Euroopa elab nüüd erakordseid ümbersünnipäevi. A. Antson.
2. rõhutab, tugevdab, tõstab esile järgnevat sõna v. lauseosa. Terve hulk küsimusi. Terve virn dokumente, pabereid, kirju. Kuskilt ilmus välja terve kari poisse. Letil seisis terve torn tühje vahvlitopse. Fotograaf tegi terve rea ülesvõtteid. Kokku veeti terved mäed kruusa, liiva. Näilise lihtsuse taga peitub terve maailm mõtteid ja tundeid. Ühest pisiasjast hakkas hargnema terve pikk sündmuste ahel. Rong seisis jaamas terve igaviku. Pidas terve kõne maha. Ajas aastaga terve varanduse kokku. Talle sünnipäevakingi hankimine on ju terve probleem. Mõtle, terve aasta vabadust! Poiss tavatseb terveid tunde lesida ja lakke vahtida. Sellest nähtusest on kirjutatud terveid raamatuid.
II. ‹adj›
1. sellises seisundis olev, kus kogu organism funktsioneerib normaalselt, on heas korras (ka organismi üksikute osade normaalse seisundi kohta), heas tervises olev, mitte haige ega viga saanud. Terve inimene. Terved kopsud, närvid, hambad. Terve süda. Laps sündis terve ja tugevana. Kodus on kõik terved. Ta sai terveks. Tunnen end juba tervena. Kedagi terveks ravima, tegema. Ma pole täna päris terve. Olen täiesti terve. Poiss on terve kui purikas, härg 'hästi terve, täiesti terve'. Ta on elus ja terve. Jalg on juba hulga tervem. Haav on nüüd terve 'paranenud'. Kannatanu luud-liikmed näisid terved olevat. Poiss pääses kimbutajate käest terve nahaga 'suuremat häda v. kahju saamata'. Terved loomad. Terve koer, lehm. Terves kehas terve vaim. *Ehk hobune jõuab huntide eest ära joosta – jääb terveks. A. Hint. | ‹substantiivselt›. Kaitseväkke võetakse ainult terveid. Tervetele pole arsti tarvis. *Tema tundis end peaaegu pidalitõbisena, kes peab tervetest eemale hoiduma .. A. H. Tammsaare. *Haavatuid viidi redelitel eemale, terved tungisid üle surnute võitlusse. F. Tuglas. || (taimede, seemnete jms. kohta:) taimehaigustest ja -kahjuritest puutumata, nakatumata. Terved puud, põõsad. Terved õunapuuistikud. || (püsiühendites hrl. tänu v. hüvastijätu väljendamisel). Ol(g)e terve! Ole sa tuhandeks, tuhandest terve! Ole terve tulemast, aitamast, sõna toomast! Ole terve, et meelde tuletasid. Jää terveks, lapsuke! *Olge terveks ja head kalareisi! A. Kalmus.
2. heast tervisest tunnistust andev, seda väljendav. Terve jume, näovärv. Terve puna põskedel. Tal on terve välimus.
▷ Liitsõnad: ebaterve.
3. tervisele kasulik, tervislik. Terved eluviisid. Elab tervet elu. *Aja vahelgi läbi koduveiniga – see on odavam ja peaasi: palju tervem... O. Luts.
▷ Liitsõnad: ebaterve.
4. loomulik, normaalne, rikkumata, eluterve. Lihtne ja terve elutunnetus. See on igati terve uudishimu. Terve mõistus 'igapäevaelus kujunenud arukus'. Uus juht püüdis kollektiivis luua senisest tervemat õhkkonda. *Ta polnud küll kaugeltki ilmsüütus, aga vaated ja vaistud olid kuidagi tervena säilinud. M. Metsanurk. *Jaa, Muhu rahvariie. Kui palju värve, ilu, kirevust, tööd, tervet maitset! J. Smuul.
▷ Liitsõnad: eba|terve, eluterve.
5. (esemete kohta:) korras ja kasutuskõlblik, mitte katkine. Terved sukad, sokid, kindad. Terved saapad, kingad. Pärast pommitamist polnud linnas ühtki tervet maja. Klaas kukkus käest maha, aga jäi terveks. Ainult üks aknaruut oli terveks jäänud. Isa tegi laste mänguasjad terveks.
6. mitte osadeks lõigatud, tükeldamata. Kartuliseemneks kasutati terveid mugulaid. Kompotis olid terved marjad. Lauale toodi terved tomatid, redised.

tihe ‹-da 2› ‹adj›

1. paljudest üheliigilistest, üksteise kõrval v. suhteliselt lähestikku asetsevatest osadest koosnev; selliselt asetsevate osade, moodustiste kohta; ant. hõre, harv. Tihedad juuksed, kulmud, ripsmed. Tihe habe. Tihe sulestik. Tiheda karvaga koer. Tihe mets, padrik, võsa. Tihe ja hämar kuusik. Tiheda võraga puu. Ilus tihe kuusk. Tihe lehestik. Maja on ümbritsetud tiheda hekiga. Tihe puhmastik, põõsastik. Tihe rohi, muru, hein, kõrkjastik. Pilliroog on tihe nagu müür. Kinni kasvava järve pinnal on tihe taimkate. Orase tihe seis. Rukis on tänavu kõrge ja tihe. Tihe külv. Kaustik oli täis tihedat peent kirja. Tihe kamm, hari. Tihe 'tihedasilmaline' sõel, võrk. Tuisk, udu on nii tihe, et ei näe kahe sammu kauguselegi. Tihe suits. Tihedad valged hambad. Tihedate kortsudega nägu. Puudel olid tihedad oksad. Marjad on kaetud tihedate udemetega. Tihedate trellidega aken. Tihedate pistetega õmblus. *.. laev hakkab nüüd loovima alla lõunasse, kus asundused muutuvad tihedamaks ja elu vilkamaks. P. Vallak. | piltl. Tihe pimedus, hämarus, videvik. *Tihe sügisene öö oli laskunud üle heinamaade ja metsade. A. Viirlaid. || selline, kus midagi esineb rohkelt, paikneb suhteliselt lähestikku. Tihe asustus. Tihe teedevõrk. Tiheda liiklusega tänav. Tihe autode vool. Tihe vihm, lumesadu. Sadu läks üha tihedamaks. Taevas on tihedas pilves 'tihedalt pilvedega kaetud'. Tihe kuulirahe. Tihe inimmurd. Rahvas seisis tihedas summas, tropis. Inimesed ümbritsesid õnnetuspaika tiheda rõngana. Laagri ümber on tihe valve. Marsiti tihedas rivis. Kalad ujusid tihedas parves.
▷ Liitsõnad: rahvatihe.
2. väikeste vaheaegade järel korduv; tihti toimuv v. esinev, sage(dane); ant. harv. Kostsid tihedad plahvatused. Valuhood läksid tugevamaks, aga mitte tihedamaks. Tihe niitmine muudab muru tugevamaks. Tihe kontroll. Oleme tihedas kirjavahetuses. Naabritel polnud tihedamaid kokkupuuteid, tihedamat läbikäimist. Sugulaste tihedad külaskäigud. Hiljem läksid meie kokkusaamised tihedamaks. Mees tõttas tihedal sammul 'kiirete lühikeste sammudega' kodu poole. *Kuid mullikas oli kartlik, võttis juba tihedamaid samme ja pistis viimaks metsa poole kihutama. H. Lepik (tlk). *Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega kuni tuju heaks muutus. F. Tuglas. || selline, kus mingi ajavahemiku sisse on suhteliselt palju (üritusi vms.) mahutatud. Tihe sõidugraafik. Korvpalliliiga mängukalender on tihe. Festivali programm on teadagi ilmatu tihe. Kontserdi kava on tihe ja mitmekesine.
3. kompaktse aine v. keha kohta, mille koostisosad on kõvasti üksteise vastu surutud ja mille struktuuris pole poore ega tühikuid. Tihedad ja poorsed kivimid. Tihedad lõhkeained. Tihe betoon. Tihe pinnas. Vihm peksis mulla tihedaks. Tihedaks tambitud lumi. Kadakal on tihe puit. Tihe ja tugev paber. Tiheda viljalihaga ploomid. Tihe sidekude. Tihe riie. Tihedad kardinad, eesriided. Nägu varjas tihe loor. Kihnu troi on hästi tiheda koega. Vanutamine teeb villase riide paksemaks ja tihedamaks. Ta oskab heegeldada nii tihedaid kui pitsilisi mustreid. *.. Merike oli kogu oma saleduse juures ümar ja tiheda [= pringi, tihke] lihaga. K. A. Hindrey.
4. kokkusurutud, kontsentreeritud; sisurikas. Tihe sõnastus, stiil. Tihe teos, raamat. *Rosa oli kirjutanud nii tihedat teksti, et ütleb viie lausega inimese kohta kõik ära. V. Reest. *Raamatud on tihedamad kui elu. Nendes on elu ekstrakt. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: info|tihe, mõtte|tihe, sisutihe.
5. selline, kus liite- v. ühenduskohad on avadeta, piludeta, pragudeta; ‹liitsõna järelosana› millegi suhtes kindel v. pidav, mitteläbilaskev. Tihe seotis, tapp. Tihedad vuugid. Et jahi kere oleks vettpidav, püütakse plangutus teha nii tihe kui võimalik. Paadikere topiti tõrva ja takkudega tihedaks. *Ta seadis aampalkidele lage, tegi seda savi ja lubjakrohviga tihedaks. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: auru|tihe, gaasi|tihe, heli|tihe, valgus|tihe, vee|tihe, õhu|tihe, õlitihe; ebatihe.
6. (vedelate ainete kohta:) paks, veniv. Tihe kissell. Tiheda konsistentsiga kanarbikumesi. Te olete terve, veri ei ole enam nii tihe.
7. tõhus, toekas, rammus. Tihe toit, söök. *Georg kallas endale ja mulle uue kannu head tihedat mihklipäeva õlut .. J. Kross.
8. (väljendab millegi intensiivsust). Näkku, palgetele tõusis tihe puna. Puhus tihe '(ühtlaselt) tugev' lõunatuul. Tuul keeras järjest tihedamaks. Tuppa sugenes tihe 'täielik' vaikus. Riike seovad tihedad majandussidemed. Tutvus muutus peagi tihedaks sõpruseks. || kõnek (tegevuse kohta:) pingeline, tugev, kõva. Tegime mitu tundi tihedat tööd. Loetust arusaamine nõudis kohati üsna tihedat mõttetööd. Võistlus on tihe ja terav. Osavõtjaid oli palju ja konkurents tihe. Oli tihe 'tegus' tööpäev. Oli tihe tegemine, et teistega sammu pidada. Esikohtade pärast käis tihe rebimine. *Tuleb tihe minek selle tuisanud teega, pole näha rada ega roobast .. E. Tammlaan.
▷ Liitsõnad: konkurentsi|tihe, töötihe.

tihke ‹1› ‹adj›

1. tihedasti koosseisev; struktuurilt, koostiselt, konsistentsilt tihe. a. (aine kohta:) kõva, sitke; paks. Tihke maa, muld. Vihmast tihkeks muutunud pinnas. Tihke savi, pori. Tihkeks tallatud tee. Põllud on kohati üsna tihkeks ja tänka kuivanud. Märg tihke liiv. Kaevasime endale tihkesse lumme varjulised koopad. Tihke ja sitke puit. Sinilille tihked nahkjad lehed. Tihke konsistentsiga kreem, mesi. Tihke tainas, puder. Tihke seapekk, tailiha. Tihked klimbid. Hõõrus leivatüki tihkeks ja pani õnge otsa söödaks. Marineerimiseks sobivad tihkema lihaga kalad. Tihkeks vahuks klopitud munavalged. b. (keha v. selle osade kohta:) prink. Tihked lihased. Tihked siredad sääred. *„Issand jumal!” vähkres Milla Prohveti haardes, kui see oma kareda habeme tüdruku tihkete rindade vahele surus. A. Uustulnd. c. (rohu, juuste, karvkatte vms. kohta). Tihkeks kasvanud õuemuru. Tihke karvaga loom. Juuksed on tihked, kamm ei käi hästi läbi. d. (õhu, udu vms. kohta:) paks, raske. Õhk on tolmust ja suitsust tihke. Merelt tõusis tihke udu. Korstnast kerkis tihket suitsu. Puud ja majad kadusid tihkesse vinesse. | piltl. Tihke pimedus, hämarus, videvik.
2. raske, tugev. Tuba on täis tihket viinahaisu. Vagunis levivad tihked lehad. Maad võttis tihke vaikus. || kõnek pingeline, kõva, intensiivne. Tegime tihket tööd. Oli tihket tegemist, et kõik asjaosalised kokku ajada. Vaenlasele anti tihket tuld.

tiir1 ‹-u 21› ‹s›

1. ringjoone vm. suletud kõverjoone kujuline liikumine, ring (3. täh.) Kuu teeb tiiru ümber Maa. Tegin tiiru ümber maja. Pääsukesed teevad põllu kohal vilkaid tiire. Poiss tegi jalgrattaga õue peal paar tiiru. Jooksja teeb staadionil viimast tiiru. Luiged tiirutasid järve kohal, laskudes iga tiiruga ikka madalamale. Veevedaja tuleb juba teise tiiruga. Lennuk tuleb tiiruga tagasi. Turistid tegid linnale tiiru peale 'käisid v. sõitsid linna läbi'. Maiustustekauss teeb veel ühe tiiru 'käib käest kätte'. *Nahkhiir tegi loogelisi tiire veskipea ümber. J. Semper. *Kange jook põletas tühja sisikonda, jooksis siis väsinud jalgadesse, tegi seal tiiru ära ning tõusis pähe. J. Peegel. || liikumine mitte otse, vaid kaarega (kellestki v. millestki mööda). Jälgede segamiseks tegi põgenik suure tiiru. Tulin koju ilmatu tiiruga, küla kaudu. || tantsutuur. Tantsib ühe tiiru Mallega. Volli keerutab, teeb paar tiiru. Tantsis kõigiga oma tiirud. Lõõtsutas polkat tantsides juba esimeste tiirude juures. *Paarid lasid toas tiiru, saarlane venitas keskel lõõtsa .. O. Kool. || pööre (1. täh.) Hooratas tegi veel mõne tiiru, enne kui seisma jäi.
▷ Liitsõnad: täistiir.
2. mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine (lähtepunkti tagasi tulemisega), käik (3. täh.), ringkäik; niisama ringikõndimine, jalutuskäik vms.; tuur. Käisin tiiru poes. Teen vahepeal tiiru postkontorisse. Ootas maja ees, kuni sõber sees tiiru ära tegi. Enne ärasõitu Eestist tegi ta tiiru Saaremaale sugulaste juurde. Uitasime metsas, tegime tiiru mereranda. Aega on, võiks teha tiiru pargis. Pea juba huugab õppimisest, teen väljas väikese tiiru. Pärast tunde tegin linna peal pikki tiire. *Mats käib tiiru kemmergus, vaatab ärevalt kella .. J. Sarapuu. *Tööl algas hommik nagu tuhanded eelmised: kõigepealt tiir läbi lauda ja loomadele pilk peale .. V. Lattik.

tippen-toppen ‹adv›
kõnek tipp-topp. *Siis me tegime veel Eerika juures natuke õmblustööd ja minu meelest sai täitsa tippen-toppen. T. Kallas.

toestik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
ka ehit mäend toed, tugikonstruktsioon. Ajutine, alaline toestik. Kaeveõõne toestik on puidust, kivist, metallist või muust materjalist. Silla, pukkveski toestik. Toestiku paigaldamine, eemaldamine. Toestiku tugevus, vajumine. Tegime toestiku ronitaimede jaoks. | piltl. *Teadus ei ole mitte ühiskonna elumahlu imev vähkkasvaja .., vaid ühiskonna toestik ja kasvustimuleerija. H. Õiglane.
▷ Liitsõnad: ankur|toestik, betoon|toestik, kaar|toestik, kande|toestik, kilp|toestik, kimp|toestik, kivi|toestik, liht|toestik, metall|toestik, nihk|toestik, orel|toestik, puit|toestik, punnvai|toestik, raam|toestik, rake|toestik, ramm|toestik, raudbetoon|toestik, riit|toestik, rõngas|toestik, suru|toestik, vai|toestik, varistustoestik; kaevandus|toestik, laetoestik.

tolmu|mask
hingamiselundeid tolmu eest kaitsev mask. Tegime endale ise riidest tolmumaskid.

tubli ‹6› ‹adj›

1. tunnustust vääriv, omadustelt hea ja sobiv. a. (elusolendite kohta:) mingil alal tulemuslikult tegutsev, igati mingitele tingimustele v. ootustele vastav. Tubli töömees, treial, pootsman, aednik. Tublit õpilast toodi teistele eeskujuks. Tita on tubli roomama. Uno on tublim pillimees kui sina. Meie klassi peetakse füüsikas kõige tublimaks. Ain on kõigiti tubli mees: tugev, rahulik, järjekindel. Olge edaspidi niisama tublid! Mis sa töinad, katsu ikka tubli olla! Äbarik kutsikas kasvas tubliks koeraks. Metsvint on selle poolest tubli, et ta hävitab kahjureid ja laulab väsimatult. Väike, aga tubli. *Tubli perenaine saab tast Soosaarele, töökas, kokkuhoidlik, vähenõudlik, lahke. M. Metsanurk. b. (esemete kohta:) nõuetekohane, tugev, kasutuskõlblik, töökorras. Õpetab, milline peaks olema tubli kiik. Tellis endale tubli kasuka. Vali hästi tublid jalanõud, mis vees ja poris vastu peaksid. Vanad müürid osutusid veel täiesti tubliks. Kell on küll vana, aga tubli, pole kordagi parandamist vajanud. *Krigoljuk otsib mõttes oma vana mõõka .. Oli tubli tükk tööriistaks. O. Kool. c. (nähtuste, olukordade vms. kohta:) kiiduväärt. Tublid kavatsused, tulemused, teod. Abituurium tegi tubli algatuse. Ka teine koht on tubli saavutus. „Tubli töö!” kiitis meister õpipoissi. Ah lõpetasid kooli ära? See on tubli! Vaata kui tubli, et meeles pidasid! *Heidist oli aga väga tubli, et ta oma süü üles tunnistas. S. Truu. d. (kinnitust, nõusolekut v. mööndust märkivana). Tubli, oleme siis kokku leppinud. Aga teistele mitte üks sõna! – Tubli, jäägu nii.
2. (jõult) tugev, kange, kõva, äge. Tubli müks, võmm, obadus. Vennad proovisid jõudu: kumb on tublim. Nii tubli tuulega ei maksa merele minna. Isa ähvardas anda tubli keretäie, nahatäie, sauna. Peeti maha tubli tüli, lööming. Ätil on käsivarres veel päris tublit jõudu. Vahepeal tegi ruun üsna tublit sõitu. Mida lähemale kodule, seda tublima hooga astuti. Lubab tütrele tublid pulmad teha. Pärast tublit leili hüpati jääauku. Haiguse saab ainult tubli kadakasuitsuga majast välja. Asi nõuab veel tublit uurimist.
3. kõnek (üsna) suur, priske, kopsakas, kõva, kenake. Tõi ilmale tubli poisslapse. Kehalt nagu tubli tammetüvi. Sikutas paati tubli ahvena. Tubli rusika suuruste viljadega puu. Järgneme talle tubli vahemaa tagant. Ta oli käinud juba tubli tüki teed 'hulk maad'. Kollektiiv on tubli sammu edasi astunud. Võttis tubli annuse unerohtu. Lapsed said tubli noosi marju, seeni. Loodetakse tublit saaki. Tänavu kasvab tubli hein. Metsast ilmus järsku tubli salk vaenlasi. Joob tubli kruusitäie vett. Tegime tublid napsid, tropid. Tuul keerutab katuselt tubli sähmaka lund krae vahele. Uuel töökohal lubati tublit palka maksta. Tubli kõhutäis, söömaaeg. Rüüpab tubli lonksu, sõõmu, janu õlut. Põrand oli kaetud tubli tolmukorraga. Tubli hunnik hagu. Meestel tublid leivakotid ligi. Tubli leivakäär, lihakäntsakas. Lõikab endale tubli tüki, jupi vorsti. Jõuludeni on veel tubli tükk maad 'hulk aega'. Sul jääb veel tubli tükk õigust ülegi. Sa oled minust tubli tüki 'märksa' enesekindlam. Iseenesest kurvas loos oli ka tubli annus 'kõvasti, kenakesti' koomikat. *Kõik kolm perekonda on õnnelikud, igal on oma tubli leib majas. A. Kitzberg. || rõhusõnana kinnitab, et midagi on mainitavast hulgast, määrast pigem rohkem kui vähem. Rikke kõrvaldamine võttis tubli kaks tundi. Mees on naisest oma tubli kümme aastat vanem. Linna tuleb oma tubli sada kilomeetrit ära. Ta oli emast tubli pool pead pikem. Laev võtab peale tubli 300 tonni lasti. Tubli söömavahe kulus ettevalmistusteks. Neiust on tehtud tubli tosin pilte. Haaranud veetoobri, kallas ta sellest tubli poole teisele kaela. Tubli kümmekond laidu on asustamata.

tuim ‹-a 22› ‹adj›

1. puudutuse vm. füüsilise ärrituse vastu tundetu (v. vähese tundlikkusega). Külmunud ninaots, halvatud kehapool oli täiesti tuim. Liikumatusest, pikaajalisest seismisest on jalad lausa tuimad. Varbad läksid jääkülmas vees tuimaks. Liigutab tuimaks jäänud sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Süst võttis lihase kiiresti tuimaks. Kõige hirmsamgi haav muutub kunagi tuimaks armiks. Leinaja seisis tardunult, tuimana vihma ja külma suhtes. Ühel on närvikava tuimem kui teisel. Olin väsimusest tuim kui ront. *Mõned vanemad hobused, .. kelle nahk oli tuim ohjalõngi ja malakagi vastu, jäid maha. A. Mälk.
2. meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav. a. (valu vm. negatiivse tundega seoses:) pakitsev, mitte eriti intensiivne, nüri. Tuim valu ristluis, rinnus. Pikapeale muutus kõhuvalu tuimemaks. Hamba tuima tuikamist võis esialgu välja kannatada. Tuim nälg puurib sisikonda. Teda valdas tuim roidumus. Tundis peas tuima raskust. Temas tõusis tuim viha. *Ta ei mänginud [kaarte] mitte tuima tüdimusega nagu tema partner, vaid puhanud värskusega. P. Viiding. b. (toidu kohta:) mahlatu, maitsevaene. Mida vanem rabarber, seda tuimem. Külmutatud kala on võrdlemisi tuim. Turult ostetud loomaliha oli tuim ja puine. Porgandid jäid talve jooksul tuimaks kui saepuru. c. (hääle, heli kohta:) tuhm. Tuima kõlaga klaver. *Tuimade paugatustega lendasid [auto]uksed kinni. L. Metsar (tlk). d. (värvuse v. valguse kohta:) ilmetu, tuhm, ähmane. Maali tuim hall koloriit. Ruumi sisekujundus oli värvilahenduselt tuim. Tuppa hakkas immitsema tuima koiduvalgust. Sügispäikese tuimad kiired.
3. (meelte ja vaimse suutlikkuse kohta:) kehvavõitu, tönts, vilets, raske taibuga. Vanakese kõrvakuulmine on juba üsna tuim. Ränk töö tegi meeled tuimaks. Poiss oli võrdlemisi tuima peaga 'õppimiseks halva mäluga'. Oskab kõige tuimemalegi õpilasele aine selgeks teha. *Peastrehkenduses on Arnold aeglasem, tuimem. M. Traat.
4. loomult võrdlemisi tundetu, vähese innukusega, külm, osavõtmatu, ükskõikne; vaimselt loid, huvi(de)ta, mitte ergas. Hingelt, loomult tuim inimene. Armastuses tuim naine. Peab küll väga tuim olema, kui selline asi ei eruta. Ta on hea õpilane, ainult hirmus tuim: miski ei näi teda huvitavat. Oled sina ka alles tuim tükk! Jäi teiste õnnetuse suhtes väliselt täiesti tuimaks. Valitseja pidas rahvast tuimaks massiks. Aja jooksul muutume ikka tuimemaks ja tölbimaks. Mis muudab särtsaka neiu tuimaks naiseks? Raske saatus on ta südame tuimaks teinud. Sõjamöllus tuimaks kulunud närvid. Hobune seisab liikumatuna ja tuimana kui puutükk. Tuim pilk, vaade, ilme, käepigistus. Tegime pähe tuimad näod, nagu poleks midagi juhtunud. Millest võib nii tuim suhtumine tingitud olla? Talus kõike tuima ükskõiksusega.
5. (üksluisuse tõttu) väheelamuslik, igav, ebahuvitav; väljendusvaene, ilmetu. Viiuli tuim saagimine. Esines uinutavalt tuima kõnega. Peab raamatupidamist tuimaks tööks. Tuli ette tuima tuupimistki. Seekord kujunes kokkutulek eriti tuimaks. Kuulsa pianisti mäng oli täna kuidagi tuim. Miira laseb tööhobuse tuima sörki. Mõni elu või asi, tühipaljas tuim vindumine! Tuim vihmapäev venis lõpuks õhtusse. Kunst pole looduse tuim kopeerimine. Pilt mõjus elutu ja tuimana. Tuim maastik, arhitektuur.
6. halb, jäik, kõva, ebamugav vms. Tuim vikat ei lähe ka käiates paremaks. Ahi oli pärast ülevärvimist märksa tuimemaks 'vähem soojendavaks' jäänud. See riie on tuim ja kange, osta mõni pehmem ja langevam. Magada tuli tuimal lavatsil. Toolid olid istumiseks kuidagi tuimad. Suusarada võib suurest sõitmisest tuimaks muutuda.

tuleviku|kavatsus
kavatsus tuleviku suhtes. Suured, ebamäärased tulevikukavatsused. Oma tulevikukavatsustest ta palju teistele ei rääkinud. Vestlesime ja tegime tulevikukavatsusi. Mõnigi kaunis tulevikukavatsus varises kokku.

tuleviku|plaan
‹hrl. pl.› plaan, kavatsus tulevikuks. Poisil on suured tulevikuplaanid. Teatri, muuseumi tulevikuplaanides on .. Tegime, ehitasime koos tulevikuplaane. Rääkis mulle oma tulevikuplaanidest. See asi ei sobi minu tulevikuplaanidesse.

tund ‹tunni 21› ‹s›

1. 1/24 ööpäevast, 60 minutiga võrduv ajaühik (tähis t., h); sellise kestusega ajavahemik. Ööpäevas on 24 tundi. Kell näitab kümnendat tundi. Veerand, pool, kolmveerand tundi. Kahe tunni pärast. Neli tundi tagasi. Kell on tervelt pool tundi ees, järel. Töötas päevas kümme tundi. Laps magas päeval peaaegu kolm tundi. Film kestab kaks tundi ja 20 minutit. Sõitsime Tallinnast Tartusse kahe tunniga. Veel pool tundi sõitu ja olemegi kohal. Eksami alguseni, tööaja lõpuni on jäänud paar tundi. Aega on selleks umbes tund. Ole mulle mõni tund abiks. Võid tunniks (ajaks) õue mängima minna. Tulen tagasi tunni (aja) pärast. Tund läheb, kulub tunni järel. Möödus tund, teine, kolmaski, aga kedagi ei saabunud. Tunnist tundi ikka üks ja seesama. Tunnid venisid ja venisid. Viibisin kunstimuuseumis tunde. Istus tundide viisi, tundide kaupa oma raamatute taga. Teenis 50 krooni tunnis. Auto sõitis 120 kilomeetrit tunnis. Akadeemiline tund (kõrgkooli loenguaja järgi, 45–50 min.) Suvine tund enam kui talvine päev. *Alles vastu hommikut magan tunni või teise rahulikumat und. O. Luts. || (mingi vahemaa mõõduna). Sinna on mõne tunni tee, mõni tund teed. *Pool tundi maad siit otse põhja poole on põlise metsa keskel lage koht .. E. Bornhöhe. || oma eripäraga aeg, osa ööpäevast. Varane, hiline tund. Hommikune, lõunane, õhtune, öine tund. Kesköine tund. Oli vaikne pärastlõunane tund. Vaimude tund 'kummituste aeg (hrl. südaöö)'. *Töötamiseks ei jätkunud päeva valgetest tundidest. K. Rumor. || sellise kestusega (ka lühem v. tunduvalt pikem) kindlaks otstarbeks määratud ajavahemik. Vaikne tund 'kuni paaritunnine puhkeaeg laste- v. raviasutuses'.
▷ Liitsõnad: pool|tund, täis|tund, veerandtund; tähetund; amper|tund, kilovatt-|tund, vatt-tund; auto|tund, inim|tund, tingtund; lennu|tund, puhke|tund, saate|tund, seisu|tund, sõidu|tund, treeningu|tund, töö|tund, ületund; hommiku|tund, hämariku|tund, keskpäeva|tund, kesköö|tund, koidu|tund, lõuna|tund, puhte|tund, päeva|tund, pärastlõuna|tund, südaöö|tund, videviku|tund, õhtu|tund, öötund; keelu|tund, komandandi|tund, politseitund; info|tund, kõne|tund, palve|tund, piibli|tund, teabe|tund, vastuvõtutund.
2. hrl. 45-minutiline ajavahemik õppetöö põhivormina. Ladina keele, usuõpetuse tund. Esmaspäeviti on meil kuus tundi. Reedel algavad tunnid kell üheksa ja lõpevad pool kaks. Esimene, kolmas, viimane tund on joonistamine. Homme jääb, jäetakse emakeele tund ära. Täna andis tunde praktikant. Õpetaja annab, peab tundi. Alustame tundi. Lõpetame tunni. Kell helises tundi, tunnist välja (tunni algust v. lõppu kuulutava kellahelina kohta). Tundidest poppi tegema, pausi panema. Miks sa tunnist puudusid? Hilines tundi. Õpilane jäeti pärast tunde 'peale tundide lõppemist karistuseks v. järeleõppimiseks koolimajja'. Ära sega tundi! Õppealajuhataja tuli tundi kuulama. Õpetaja lahkus poole tunni pealt. Tänaseks on tunnid läbi. Hakati tundi 'tunnis õpitut' vastama, üles ütlema. Tuletage eilne tund meelde. Tundideks õppima, ette valmistama. Lahtine tund 'näidistund'. Õpetaja koormus on 18 tundi nädalas. Annab keeltekoolis tunde. Võtab matemaatikas eraõpetajalt tunde. *Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ajaloo|tund, bioloogia|tund, füüsika|tund, grammatika|tund, joonistus|tund, keele|tund, keemia|tund, kirjandus|tund, klaveri|tund, konversatsiooni|tund, käsitöö|tund, laulu|tund, lugemis|tund, matemaatika|tund, muusika|tund, rehkendus|tund, solfedžo|tund, sõidu|tund, tantsu|tund, tööõpetus|tund, viiuli|tund, võimlemistund; vahetund; aine|tund, klassijuhatajatund; asendus|tund, era|tund, harjutus|tund, järeleaitamis|tund, klassi|tund, kooli|tund, kordamis|tund, lemmik|tund, muster|tund, näidis|tund, praktika|tund, proovi|tund, rühma|tund, saali|tund, võimla|tund, õppetund; nädalatund.
3. (oma eripäraga) aeg; (õige, sobiv) hetk. Raskel tunnil ei olnud temast abi. Need olid ilusad tunnid, kus me kõike koos tegime. Kätte on jõudnud tasumise tund. Otsustav tund on käes. Lahkumise tund on ligi. Saabus kojuminemise tund. Kodumaa vabastamise tund ei ole enam kaugel. Oli neidki, kes lahkusid kodupaigast hädaohu tunnil. Käsikiri jääb sahtlisse oma tundi ootama. Poisid, tund on tulnud! (märguandena millegi alustamiseks). || elu lõpp, suremise aeg; millegi eksisteerimise lõpp. Vanamees hakkas tundma, et tema tund ei ole enam kaugel. Ta otsekui aimas, et viimne tund on lähedal, käes. Haige arvas, et tema tund on tulnud. Tundus, nagu oleks lähenemas maailma viimne tund. *Missuguses mundris ta ükskord, kui tund kätte tuleb, Käina kirikuaias Liisu kõrvale pannakse, seda ta ise enam ei näe. H. Sergo. *.. tahaksin paluda, et kui mu tund [= elamise aeg] täis saab, siis ma sureksin äkilist surma kevadisel päeval .. I. Talve.
▷ Liitsõnad: elu|tund, jõude|tund, lahkumis|tund, piibu|tund, rüsina|tund, suitsu|tund, söögi|tund, tasumis|tund, tipp|tund, tusa|tund, tähe|tund, une|tund, üksindustund; surmatund.

turakas ‹-ka, -kat 2›

1. loll, tobu. a. ‹adj› Poiss on paras turakas. Päris turakas ta nüüd ka pole. Turakad teenijatüdrukudki on mehele saanud. b. ‹s› Nemad, kaks vana turakat, müüsid maja maha! *Sest need Jaagusilla turakad ei läbenud oodata ja saatsid palvekirja Riigagi. M. Traat.
2. ‹s› teat. kaardimäng. Turakat mängima. Hakkasime ajaviiteks turakat taguma. Lööks õige partii turakat!
▷ Liitsõnad: paaris|turakas, valeturakas.
3. ‹s› kaotaja kaardimängus. Tegime ta mitu korda järjest turakaks. Ühel korral võitsin, kolmel korral jäin turakaks.

tuur1 ‹-i 21› ‹s›

1. millegagi tutvumiseks v. mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, niisama ringikõndimine v. -sõitmine, käik v. sõit (lähtepunkti tagasitulemisega), tiir. Puhkajad tegid ümbruskonnas tuuri. Homme teen tuuri mere poole. Teeme väikese tuuri, hingame värsket õhku! Hulkusin niisama mööda linna, tegin tuuri Toompeal. Tegime järvel paadiga pika tuuri. Turistid tegid linnas mitu tuuri. Uus päev algas suvitajatel tuuriga ümber saare. Sõidan rattaga väikese tuuri. Tegime autoga ühe tuuri maale. Ta on kaugsõiduautojuht, teeb pikki tuure 'otsi'. Valvurid võiksid oma valvekorra ajal paar tuuri rohkem teha. || turnee, ringreis. Lauljad sõitsid tuurile. Ansamblit ootavad ees mitmed tuurid naaberriikides. Bänd on alles noor, kuid ega tuurid ja plaadid tulemata jää.
2. mitmepäevased jalgrattavõistlused. Saaremaa tuur. Belgias ja Itaalias peetud tuurid. Kataloonia tuuri teine etapp. Tuuri üldpikkus, üldvõitja. Esimesena lõpetas tuuri taanlane. Tuur on lõppenud ja tulemused teada.
▷ Liitsõnad: rahu|tuur, velotuur.
3. ringjoone v. seda meenutava kõverjoone kujuline liikumine, ring. Jooksin tuuri ümber maja. *.. [luiged] tõusid lendu, joonistasid aia kohal tuuri ja kaugenesid, kuni sulasid ühte taevasinaga. O. Tooming.
4. terviklik osa tantsust; ringikujuline tantsimine, tantsuring. Kaheksa tuuriga „Tuljak”. Tantsusaalis keerlesid paarid viimaseid tuure. Tantsis tuuri polkat. Tegi tüdrukuga paar tuuri tantsu. Tuldi selleks, et tuur tantsu lüüa. Noored läksid põrandale ja tegid oma tuurid ära. *Iga tuuri järele hüpatas ta preilit kui udusulge üles. M. Aitsam.
▷ Liitsõnad: tantsutuur.
5. ‹hrl. pl.› kõnek (seoses mootori töötamisega:) pööre. Mahajahtunud mootor ei taha tuure peale võtta. Juht lõi masinale tuurid sisse. Pani mootorrattale parajad, kõvad tuurid peale. Helikopter võtab juba tuure üles. Mootor kogub rahulikult tuure. Mootoril on tuurid sees, peal. Mootor töötab suurte, tugevate tuuridega. Masin võttis tuure juurde ja sõit läks lahti. Lisas masinale tuure. Võta tuure vähemaks! *„Kutsu kas või kogu vabavaht välja, aga aur olgu punase peal ja masinal täied tuurid!” käsutas kapten .. H. Sergo. || piltl hoog. Pidu kogub tuure. Inflatsioon võtab tuure juurde. Suvitushooaeg on täied tuurid sisse saanud.
▷ Liitsõnad: täistuur.
6. kõnek tuju, tahtmine; tuhin, õhin. Tal on naisevõtmise tuurid (sees, peal). Tüdrukul on jälle uued tuurid, nüüd tahab ta modelliks saada. Tal on täna teised tuurid. Poisile tuli praalimise tuur peale. Kes sulle selle ilmaparandamise tuuri sisse ajas? Mis tuurid sul küll peal käivad! Kui tuur peale tuleb, võib ta mitu päeva jutti viina võtta. *.. [Lonni] oli viimased päevad pisut tuurist ära, nagu oleks tal kellegi peale aina süda täis. A. H. Tammsaare. *Tal [= kassil] tuligi vahel niisugune loll tuur peale üle tee kadarikku linde püüdma minna. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: jonni|tuur, jooma|tuur, tantsutuur.
7. kõnek (bravuurse, hoogsa purjusoleku kohta) vrd tuuris Võttis baaris tuurid sisse. Mees sai kõrtsis kõvad tuurid peale. Kui juba paras tuur sees, hakkab ta tüli norima. Täna ei saa tuuri sisse, viin ei maitse. *Ta oli enne uue ülemuse palge ette ilmumist .. väikesed liigud teinud ning oli parajas tuuris .. L. Vaher.

tõkestus ‹-e 5› ‹s›

1. tõkestamine; tõkestumine; tõkestatud-olek. Kogelemine on kõnehäire, mis avaldub kõne kuuldavas ja nähtavas tõkestuses. Haige mõttekäigus tuleb sageli ette tõkestusi. Verejooksu tõkestus.
▷ Liitsõnad: kõnetõkestus.
2. see, mis tõkestab. a. tõkestav asjaolu, takistus. *Meile ei tehtud mingit tõkestust, liikusime, kus tahtsime, tegime, mis süda soovis. R. Janno. b. tõkestav objekt (rajatis vms.). Tellingud ja töölaudised olgu varustatud piiretega või muu tõkestusega. *Juba sadaski tõkestustest viskodasid, nooli, nuie ja tapreid värava-avajatele. M. Metsanurk.

töö|vaheaeg
vaheaeg töös. Tegime töövaheaja. Pikemateks töövaheaegadeks tuleb tööriistu õlitada.

vaart ‹vaardi 21› ‹s›
kõnek hoog (1. täh.), liikumiskiirus. Jooksjad tulid täie vaardiga. Auto, paat kihutas täie vaardiga sündmuskohale. Tõld lähenes täie vaardiga, täiel vaardil. Perenaine tormas suure vaardiga kodu poole. Tegime küll head vaarti, aga põgenejale järele ei jõudnud. Autol oli kõva vaart sees. Paneb astumisele vaarti juurde. *.. aga rannaelule panin omajagu vaarti juurde ja mõnelgi on tänada! A. Mälk.

vahetus1 ‹-e 5› ‹s›

1. vahetamine. a. millegi teisele andmine ja samalaadse v. millegi muu vastusaamine. Vastastikune kinkide vahetus. Vilja vahetus rannas kalade vastu. Kollektsionäärid hangivad uusi marke vahetuse teel. Tegime vahetust: tema andis mulle oma sulepea, mina talle vastu kaustiku. Muuseum täiendab kogusid ostude teel, samuti vahetustest teiste muuseumidega. Korterite vahetusest ei tulnud midagi välja. Poistel läksid riidehoius mütsid vahetusse 'vahetati ekslikult ära'. Mustale on kasulik lippude vahetus 'väljavahetamine (males)'. Pärast mõningaid vahetusi 'vigurite väljavahetusi' lepiti partiis viiki. b. asendamine uue v. uutega. Riiete vahetus ei võtnud palju aega. Kellavedru on rikkis ja vajab vahetust. Hobuste vahetus postijaamades. Valvepostide vahetus. Poolaja lõpul tegi meie meeskond kaks vahetust. Põgenikule oli suureks abiks sagedane asukoha vahetus. c. mõtete, arvamuste vastastikune esitamine. Toimus äärmiselt kriitiline arvamuste vahetus.
▷ Liitsõnad: kauba|vahetus, koha|vahetus, käigu|vahetus, positsiooni|vahetus, raja|vahetus, usu|vahetus, vahi|vahetus, vahtkonna|vahetus, verevahetus; info(rmatsiooni)|vahetus, kirja|vahetus, kultuuri|vahetus, mõtte|vahetus, pilgu|vahetus, sõna|vahetus, teabe|vahetus, teatevahetus; tulevahetus.
2. ajavahemik, mille möödumisel üks inimeste rühm (näit. töölised, õpilased, puhkajad) vahetub teise samasuguse rühmaga. Vabrikus on vahetustega, kahe vahetusega töö. Vabrik, kaevandus töötab kahes, kolmes vahetuses. Ma töötan sel nädalal päevases, öises vahetuses. Õppetöö toimus koolis sõjajärgsetel aastatel kahes vahetuses: hommikupoolses ja pärastlõunases. Vahetuse lõpp on õhtul kell kaheksa. Ema oli olnud õmblustöökojas tööl kaks vahetust järjest. Puhkekodus kestis vahetus 12 päeva. *Neil kulus transportööri ümberpaigutamiseks kogu vahetus, kaheksa tundi. E. Krusten.
3. inimeste rühm (v. inimene), kes teat. ajavahemiku järel vahetub teise samasuguse rühmaga (v. üksikinimesega). Äsja alustas tööd esimene vahetus. Öine vahetus lõpetas töö. Teatesuusatamises asusid stardijoonele teise vahetuse sõitjad. Roolimehele, vahimadrusele tuli vahetus. Valves oldi kahes vahetuses, kolm meest korraga. | piltl. Noortest on sirgumas uus vahetus, kes jätkab meie põlvkonna tööd.
▷ Liitsõnad: öövahetus.
4. vahetumine. Valitsuse, võimude vahetus. Põlvkondade, sugupõlvede vahetus. Automaatne tulede vahetus valgusfooris. Ainete vahetus taimedes. Aastaaegade lakkamatu vahetus. Niguliste kirik on ehitatud 13. ja 14. sajandi vahetusel 'nende vahetumise paiku'. See võis toimuda meie ajaarvamise vahetuse paiku.
▷ Liitsõnad: aasta|vahetus, nädala|vahetus, sajandivahetus; gaasi|vahetus, geeni|vahetus, liidri|vahetus, põlvkonna|vahetus, sule|vahetus, vee|vahetus, õhuvahetus; aine|vahetus, energia|vahetus, soojusvahetus.
5. üheks vahetamiseks vajalike (riietus)esemete kogus, komplekt. Kaasas oli kaks vahetust pesu ja sügismantel. *Teiseks oli „Santa Marial” kindlasti korralik käsilogi ja mitu vahetust häid purjesid. H. Sergo.

vaikne ‹-se 2› ‹adj›

1. (hääle, helide, kõne jms. kohta:) mitte vali, nõrgalt v. vähe kuulda olev, tasane; hääletu v. häälte poolest vähene. Räägib vaikse häälega, vaiksel häälel. Kuulsime vaikset naeru. Vaiksed, sosinal öeldud sõnad. Lindude vaiksed häälitsused. Metsa vaikne kohin. Vaikne vihmakrabin katusel. Vaikne koputus. Keeras raadio vaiksemaks. Tema sõnade peale jäi ruumis korrapealt vaikseks. Toas oli imelikult vaikne, sest kell seisis. Maja, majas oli täiesti vaikne. Õues oli pime ja vaikne. Kõndisime mööda vaikset metsateed. Elan vaikses põiktänavas. Kuulatasin: ümberringi oli kõik vaikne. Oli nii vaikne, et võinuks kuulda nööpnõela kukkumist. Vaikne õhtu, vaiksed öötunnid. Olime hästi vaiksed, et mitte linde hirmutada. Peied olid tagasihoidlikud ja väga vaiksed. Lahkunut mälestati vaikse leinaseisakuga. On vaikne nagu hauas. Vaikne tund 'pärastlõunane puhkeaeg ravi- ja lasteasutuses'. Vaikne nädal 'ülestõusmispühadele eelnev nädal'. *Nüüd muutus peres üsna vaikseks: Andres oli tumm, Mari keeletu, nagu varjaksid nad kahekesi mõnda paha asja. A. H. Tammsaare. || (ilma, looduse kohta:) tuuletu vm. suhtes liikumatu. Täna tuleb ilus vaikne ilm. Vaikse ilmaga kostavad hääled kaugele. Sadu jääb järjest vaiksemaks 'vähemaks'. Järve pind oli vaikne kui peegel. Meri ei ole siin kunagi päris vaikne 'lainetuseta'. Vaiksed lahesopid. Vaikses vees liigub paat teisiti kui lainetavas vees. Oli väga vaikne: isegi haavalehed ei liikunud. Oli vaikne nagu enne äikest. Jaanuari lõpul püsisid vaiksed kõvad külmad.
▷ Liitsõnad: haud|vaikne, hiir|vaikne, surm|vaikne, tummvaikne; ime|vaikne, peegel|vaikne, tuulevaikne.
2. rahulik, vagane; talitsetud. Elame vaikset elu. Oli vaikne argipäev, pealelõuna. Siin kolkas on vaiksed olud. Kolis pealinnast maakohta, kus on vaiksem. See vaikne poiss ei riku koolis korda. On vaikne inimene, ei tema kedagi sega. Väga vaiksed mehed, ei lärmi ega naeru. Vaikse loomuga mees, naisterahvas. Iseloomult oli Tiit vaikne ja kinnine. Ema oli vaikne ja alati tasakaalukas. Pull oli vaikne ja taltsas. Naise nägu, pilk oli ütlemata vaikne. Tal on alati vaikne naeratus näol. Tema vaikne huumor köitis vestluskaaslasi. *Kokkuleppel arstidega mängis Tihhomirov hullu, mitte märatsevat, vaid vaikset hullu. J. Smuul. || vähe rääkiv, vähese jutuga, sõnaaher. Ta oli vaikne mees, rohkem kuulas kui rääkis. Miks sa täna nii vaikne oled? Sõnakehv vanaisa muutub järjest vaiksemaks. *Saarlane, kes arvas, et on liialt paljugi lobisenud, jäi vaikseks. E. V. Saks.
3. sõnatu, sõnades väljendamata. Vaikne õnn, rõõm, nukrus. Jälgib vaikse valuga, vaikse murega sündmuste käiku. Tema toimimisviis äratas minus vaikset imestust. Südames on vaikne lootus paranemisele. Tal oli olnud vaikne soov tööga täna lõpule jõuda. Tegime seda nagu vaiksel kokkuleppel. Noormehe vaikseks unistuseks on kõrgkooli minna.
4. (liikumise kohta:) vähese kiirusega, aeglane. Vaikne tuul. Tuul on vahepeal vaiksemaks jäänud. Jõe vool on siin hästi vaikne. Lõkke kohalt tõuseb vaikne suitsuvine. Kultuurialases tegevuses oli tunda vaikset 'vähest' edasiminekut. *Meri oli kurruline vaikseist laineist .. A. Kalmus.

välja valama
midagi millestki valama, välja kallama. Valab piima pudelist välja. Vala must vesi kausist välja! | piltl. Kellegi peale, kellelegi oma viha, pahameelt välja valama. Valas emale kõik südame pealt välja, kogu oma südamevalu välja. *.. päike valab välja oma jumalikku valgust, õhud ilutsevad .. Juh. Liiv. || kõnek alkoholi joomiseks klaasidesse valama. *.. tegin konjaki lahti ja valasin välja ja kohe tegime esimesed pitsid .. M. Unt.

valge|valu
(vähene) päevavalgus. Õhtuti jõuti veel valgevalus, valgevaluga koju. Hommikul ärgati valgevalus. Tegime tööd niikaua, kui valgevalu veel vähegi võimaldas.

viisi|päraselt ‹adv›
(< viisipärane). Kõik sai viisipäraselt kokku lepitud. Külaline esitles end viisipäraselt. Tegi daamidele viisipärase kummarduse. *Tegime oma töö ja saatsime oma õhtud viisipäraselt mööda .. K. Ristikivi.

viski ‹6› ‹s›
linnastest saadud kääritatud meskit destilleerides ja destillaati tammevaadis laagerdades valmistatud kange alkohoolne jook. Šoti, Iiri, Kanada viski. Rüüpas soodaveega lahjendatud viskit. Tellis viski jääga. Tegime baaris mõned viskid.
▷ Liitsõnad: maisiviski.

väike(ne) ‹väikese e. väikse, väikest, väikesesse e. väiksesse e. väikesse, väikeste, väikesi e. väikseid e. väikeseid, väikestesse e. väikseisse e. väikesisse e. väikeseisse 5 või 4› ‹adj›

1. (mõõtmeilt, pinnalt, kogult, mahult alla keskmise:) lühike (ja kitsas), madal; peenike. a. (esemete, loodusobjektide v. -nähtuste kohta). Väike tikutops, mapp, märkmik, linik. Väike laud, peegel, tahvel. Väike suvila, ärklituba, süvend. Õige väikeste akendega kelder. Meie vald on maakonnas väikseim. Eesti polegi kõige väiksem riik Euroopas. Väike peenramaa, aialapp, puudesalu. Saar keset merd oli väikene kui täpe. Väike metsajärv, tiik. Suur jõgi toitub väikestest allikatest. Väikeste vesikondadega kraavid. Rand oli täis suuremaid ja väiksemaid kive. Mida kõrgemale tõusis lennuk, seda väiksemaks jäid puud ja majad. Ostis väikese tuututäie kompvekke. Väike kohvitass, hõbekett, käekell, hammasratas. Väikesed küünekäärid. Väike sõiduauto, aiatraktor. Tõi väikese käsivankri täie mulda. Nende rahvarõivastega tuleb kanda väikest kikktanu. Kiir andis Tootsile väikse kärbatanud õuna. Põuaga jäid kapsapead väikeseks. Sõime magusaid väikseid saiu. Ristküliku väiksem külg. Mingi looma väikeste jälgede rida lumel. Nii väikese silmaga nõelu vanaema ei kasuta. Andis juubilarile väikese kingipaki. Vastuvõtul pakuti väikesi ja tikuvõileibu. Toiduportsjonid jäid üha väiksemaks. Maasikaid sai ainult väikese kruusitäie. Maitseb likööri väikeste lonksude kaupa. Mis see väike viin 'vähene kogus viina' suurele mehele ikka teeb! Lähme teeme väiksed õlled. Maanteelt pööras väike jalgrada metsa vahele. Laps tipib väikeste sammudega. Kesalilled on nagu väikesed päikesed. Olgu x mingi lõpmatult väike suurus. Tal on väike ja kribuline käekiri. Hoiatus oli nii väikeses kirjas, et palja silmaga ei loegi. See lühend algab väikese tähega 'väiketähega'. Kella väike osuti 'tunniosuti'. Väike must kleit on klassikaline peokleit. Pintsak on sulle (liiga) väikene. Võttis kaalus juurde, nii et riided jäid kõik väikeseks. Ära mine nii väikese 'kerge' riidega õue! See kala saab elada ka väikeses vees. Väike auk laseb laeva põhja. *Suure talu tütar läks nii väiksesse paika. Joonal ehk seitse hektarit oli maad, meil üle saja. H. Kiik. || ‹substantiivselt› kõnek naps, lonks viina vm. kanget alkoholi. *„Ühe väikese võib ikka võtta, ega see meest maha löö,” seletas üks [mees] ja pakkus Hellamaale õlleklaasitäit viina. E. Kindluste. b. (elusolendite v. nende kehaosade kohta). Väike orav, nirk, hiir. Tahab endale väikest sülekoera. Väiksemad kalad visatakse vette tagasi. Pöialpoiss on meie väikseim värvuline. Sagis ringi sipelgaid ja muid väikesi mutukaid. Väike igerik mehike. Bušmanid on väikest kasvu. Väikese kondiga 'nõrga kehaehitusega' kiitsakas naine. Võttis tüdruku väikese käe oma kätte. Tal olid suured silmad ja väike suu. Armas väike nöbinina, väike ümmargune lõug. Kasvatas endale väikesed vuntsid. Jänese väike sabatups. Puges ennast väikseks kägardades aiaaugust läbi. c. rõhutab väiksust mingi liigi, sordi v. tõu, keha- v. taimeosa vm. olulise tunnusena. Väike hobukastan, läätspuu, igihali. Väike kortsleht, mungalill, vesikupp. Väike mürkel, torik. Väike ogahai, tobias. Väike varvas, vaagen. Väike vereringe. Väikesed häbememokad. Väike trumm on orkestris enim kasutatav löökpill. Väike sekund, terts, sekst, septim muus teat. intervallid. Väike oktaav muus esimesest oktaavist madalam oktaav.
▷ Liitsõnad: ime|väike(ne), kaduv|väike(ne), putuk|väike(ne), üliväike.
2. arvuliselt, hulgalt v. protsentuaalselt keskmisest madalam; mittepiisav. a. vähestest koosnev v. väheseid hõlmav; kasin, napp. Väikesed arvud, protsendid. Väike õhuniiskus, kullasisaldus. Väike sündivus, suremus, iive. Väikesed saagid, tiraažid. Väike rahvas, suguharu, perekond. Väike linn, küla. Suure väljalangevuse tõttu jäi kooli tänavune lend väikeseks. Pargi keskossa on istutatud väike rühm hõbekuuski. Klassis kujunes välja mitu väiksemat sõpruskonda. Väikese orkestri koosseisu kuulus seitse pillimeest. Talus peetakse üsna väikest karja. Ostjad nurisevad väikese kaubavaliku pärast. Ainult väike osa ekspordist läheb naaberriikidesse. Termoelemendi kasutegur osutus tühiselt väikeseks. Ülo oli neist kõige väiksema jutuga. Väike slämm bridžis 'slämm ühe tihi äraandmisega'. b. (rahaliselt, summalt, väärtuselt). Väike laen, võlg. Väikesed palgad, sissetulekud, pensionid. Korteriüür oli väga väike. See on ju lausa väike varandus! Ei oska väikese rahaga läbi ajada. Tuhat krooni pole sugugi väike raha. Jälgis, et kulutused oleksid väikesed.
3. kasut. mitmesuguste ajahetkede v. -vahemike kirjeldamisel. a. ajaliselt lühike, lühiajaline; vähe aega kestev. Väike peatus. Minu staaž on pensioni saamiseks liiga väike. Tegi väikese jalutuskäigu. Etendus jätkus väikese vaheaja, pausi järel. Nüüd kuluks ära väike puhkus. Olen väikese unega. Väikse ajaga tegime ära hulga tööd. b. alaealine; (üsna) noor v. noorem (sageli vihjega ka kasvule). Õpetab väikestele inimestele tänaval liiklemist. Kodus on ainult väike pere 'lapsed'. Tal on kaks väikest venda. Väike Mikk on kaheksa-aastane. Väiksem poiss käib alles lasteaias. Ta on õdedest väikseim. Lapsed olid selles tööks alles liiga väikesed. Kui mu isa oli alles väikene mees, elas ta vanavanemate juures. Juba väiksena tahtis ta arstiks saada. Kord väikesest peast 'väiksena' sattusin ussiga vastamisi. Väikesest peale, saadik on Mari väga suure isuga. Hobusel on väike varss. || ‹substantiivselt› laps, alaealine; ant. täiskasvanu, täisealine. Väikeste mängud. Jaanitulele tulid nii suured kui väikesed. Ema annab väikesele rinda. Väikesed käivad koolis hommikupoolses vahetuses. Väikesed olgu vait, kui suured räägivad. Mis sa narrid väiksemaid!
4. määralt, tugevuselt, mõjult tavapärasest, keskmisest vähesem, madala intensiivsusega, nõrk. Väike lainetus, tuul, lumesadu. Esineb juba väikest öökülma. Suhteliselt väikese heledusega täht. Kõrgemal on õhurõhk väiksem. Maavärin tõi kaasa ainult väikseid purustusi. Väikese elektrijuhtivusega materjal. Turbal on väike kütteväärtus. Keerab ahju kuumuse väiksemaks. Väike 'nõrk' elektripirn. Seelikul on väike klošš. Andis väikese laksu, nipsu. Tal on väike, kuid kauni tämbriga hääl. Ärkab väiksemagi krabina peale. Laskis väikest vilet. Et poleks kuulda mitte väiksematki piuksu! Pikapeale hakkan tundma ka väikest valu. Väiksemgi pingutus väsitas mägironijat. Tal on pidevalt väike palavik. Väike häda kõnek kusehäda. Ei tundnud väiksematki kahetsust, hirmu. Hinges kripeldas väike süütunne. Ujus väikese vaevaga üle jõe. Mul pole väiksematki tahtmist sinna minna. Teine vaatus jättis väiksema mulje kui esimene. See on ainult väike patt. Meil oli väikesi lahkarvamusi. Kahest halvast vali väiksem. Plaani tuleb väikseid muutusi teha. Selleks on väga väike võimalus. Sama kehtib suuremal või väiksemal määral kõigi kohta. Kõpitseb väikest viisi 'veidi, tasapisi' aias. Pidas ennast väiksel viisil 'mõnevõrra' kirjanikuks. *.. hommikul hakkasin väikese valgega [= poolhämaras] vagu ajama ja nii kuni keskpäevani .. K. Aben (tlk).
5. vähese tähtsuse v. tähendusega, tühine, väärtusetu. Sõdades kannatavad alati kõige enam just väikesed 'lihtsad, tavalised' inimesed. Väiksel inimesel ei maksa suure saksaga kohut käia. Kõrge ülemuse asemel tuli keegi väiksem (asja)mees. Asja kordaajamiseks on ta liiga väike ametnik. Väike, kolmanda järgu kunstnik. Näitlejale anti mängida vaid väikesi osi. Suured vargad istuvad tõllas, väikesed ripuvad võllas. Lapsed teevad väiksemaid koristustöid. Tegin käsikirja ainult mõned väikesed parandused. Mul on sulle üks väike palve. Ära tülitse nii väikese asja pärast! Nohu pole sugugi väike asi 'tühiasi'. Kella parandamine on tema käes väike asi 'käkitegu'. Mis haav see ka on, lihtsalt väike kriimustus. Ah, see oli paljalt väike arusaamatus, eksitus, äpardus. Klaasi purunemine on muuga võrreldes väike õnnetus. Ei andesta väiksematki valet. Endine elu näis väike ja mannetu. *Tõepoolest, pole kuigi raske / saada väikeseks Danteks, Catulliks .. B. Alver. || tagasihoidlik, vähenõudlik, liialdusteta. Väike sööja, väikese söömaga laps. Väike võtja, suitsumees. Väike kõnemees, laulumees. Väike pidu, koosviibimine. Pulmad peeti väikesed. Väikese huumoriga jutustatud lugu.

välja|sõit
sõites kuskilt lahkumine, kuhugi suundumine. Väljasõit fjordi varjust oli väga kaunis. Väljasõidu aeg on märgitud piletile. Bussi väljasõiduni jäi veel aega. Ilm on lennuki väljasõiduks otsekui tellitud. Kiirabi tegi päevas tervelt 60 väljasõitu. Vanemuurija oli parajasti väljasõidus 'lähetuses'. || huvireis, lõbusõit. Pühapäeval tegime väljasõidu mägedesse. Korraldati väljasõite Tallinna lahele. || (teelt) kõrvalekaldumine. Libedus põhjustas teelt väljasõidu. Ettevaatust väljasõidul oma sõidureast! Võistlus lõppes rajalt väljasõiduga.

õlu ‹õlle, õlut, õllesse, õllede, õllesid, õlledesse 33 või kõnek õlu, õlut 6› ‹s›
tärkliserohkest toorainest (hrl. odralinnastest) kääritades saadud vähese alkoholisisaldusega jook. Hele, tume õlu. Kange, lahja õlu. Tšehhi õlu. Saare õlu. Õlut pruulima, tegema. Otri õlleks pruulima. Tegime linnased õlleks. Pühadeks, talguteks keedeti õlut. Tegu, laar õlut. Kibu, kapp, kann, toop, kruus, pott, klaas õlut. Pudel, purk õlut. Kast, korv õlut. Laskis vaadist, ankrust õlut. Õlut jooma. Teeme paar kannu õlut! Võtame mõned õlled. Mehed kulistasid õlut otse pudelist. Mis pulmad need ilma õlleta ikka on. Külalisi kostitati õllega. Kadedus lõi pähe nagu õlu. Ma sulle näitan, kuidas Luukas õlut teeb (ähvardav ütlus).
▷ Liitsõnad: linnase|õlu, maisi|õlu, odra|õlu, porsa|õlu, riisiõlu; ingveri|õlu, kadakaõlu; kodu|õlu, poe|õlu, pudeli|õlu, purgi|õlu, vaadiõlu; joodu|õlu, jõulu|õlu, matuse|õlu, nääri|õlu, pulma|õlu, pühade|õlu, varruõlu.

ära|olek
mujal, teises kohas olemine, eemalolek. Lühike, kauane äraolek. Astus pärast pikka äraolekut taas kodumaa pinnale. Mehe alatiste äraolekutega oli naisel raske harjuda. Minu äraolekul, äraoleku ajal oli linn tundmatuseni muutunud. Uni on äraolek karmist reaalsusest. || (puhkeoleku kohta). Mõnus äraolek heas seltskonnas. Tegime endale rannas head äraolekut.

üksildane ‹-se 5› ‹adj›

1. hingeliselt üksi, sõpradeta olev; eraklik, seltsimatu, endassesulgunud. Üksildane inimene, mees, naisterahvas. Üksildane unistaja, esteet. Üksildane juurteta rändur. Ta on oma loomult üksildane. Tundis end ajuti ääretult üksildasena ja mahajäetuna. Ta on üksildane hing, kellel pole siin maailmas ühtegi lähedast. || üksiolu ja üksildustunnet sisaldav, seda väljendav v. äratav. Tuli oma üksildaselt jalutuskäigult. Kogu tema elu oli üksildane. Kurtis oma üksildase vanaduse, vanapõlve üle. Karjalapse suved olid nukrad ja üksildased. Oleks ükski sõber, kes aitaks mu üksildasi tunde mööda saata! Kostis nõmmelõokese üksildast laulu. *Aastad nooruse ja lapsepõlve vahemaal on elu kõige üksildasem aeg, mõtles ta. A. Kalmus.
2. eraldi olev, kõrvaline, üksik. Valis pargis üksildase pingi ja istus sellele. Pöördus maanteelt üksildasele metsateele. Ööbis üksildases jahionnis, hütis. Tegime peatuse üksildases mägedevahelises külas. Elab maal võrdlemisi üksildases kohas, kolkas. Selles üksildases paigas liikus harva inimesi. Kunagisest üksildasest järvest on nüüdseks saanud suvitajate meelispaik. Lihavõttesaar on maailma kõige üksildasem asustatud saar. *Klassitoas ahju taga, kus oli vana soldati üksildane ase, möllab üksainus tulemeri .. M. Traat.

üld|joon
‹hrl. pl.› üldine, põhiline, peamine joon (2. täh.) Puidutööstuse arengu üldjooni. Meie muinasusundi üldjooni. *Mul polnud kindlat sõidusihti, kuigi kompassita püüdsin tüüri hoida üldjoones [= üldiselt] lõunasse. J. Jaik. || üldjoontes põhijoontes, ligikaudu. Rääkisin isale üldjoontes kogu loo ära. Tegime üldjoontes kindlaks kahjude suuruse. Tean dokumendi sisu vaid üldjoontes. Üldjoontes näib see väide paika pidavat. Meie olukord on üldjoontes sarnane.