[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 artikkel

rehi ‹rehe, reht e. rehte 33› ‹s›

1. etn ruumid (rehielamus) v. eraldi hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks. Rehi koosnes harilikult rehetoast ja rehealusest. Mõisahoonetest on säilinud viinaköök ja rehi. Reht kütma. Rukis veeti põllult rehte, rehe alla. Vanasti peksti vilja rehes, rehe all. *Elumaja – sammeldunud katusega rehi ühes kahe kambriga – seisis esiküljega vastu lõunat. M. Metsanurk. *Madalalt käis aur ja suits mööda külatänavaid, rehtedes madises vartade mütsumine .. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: mõisa|rehi, suitsurehi; elurehi.
2. eelmises kuivatatav ja pekstav vili; ühekorraga rehetoas partele ahetav v. ahetud kogus vilja, rehetäis. Esimene rehi aheti partele. Reht(e) üles panema. Reht(e) peksma. Vili on koristatud ja rehed pekstud. Rehi kuivas parsil. Rehi rukkeid. *Küla kohal heljus rehtede lõhn ja mõisa viljapeksumasin undas päevast päeva. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: rukkirehi.
3. rehepeks, rehetöö. Rehele minema. Käisime naabertalus rehel. Väsinud teomehed tulid rehelt. *Isa tõuseb varsti, hakkame rehele. A. H. Tammsaare. *Heinaajal palkasin päilisi, sügisesed rehed tegime talgutega. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: mõisa|rehi, rukkirehi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur