[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

reformima ‹42›
reformi teel muutma, ümber korraldama. President reformis valitsust. On tarvis reformida hariduse sisu. Eesti keele õigekirjutust on korduvalt reformitud.

rehvima ‹42›
mer purjelina osaliselt kokku siduma v. kerima purjepinna vähendamiseks tavalisest tugevamas tuules v. tormis. Madrused ronisid raadele ja mastide otsa, et purjesid rehvida. Ilmamuutust oodates hoidus rehvitud purjedega laev kalda lähedale. *.. kuna laev laineil tugevasti hüppas ning tantsis, rehviti suurpuri. A. Kalmus.

reivima ‹42›
reivil pidutsema

reltima ‹reldin 42›
hrv teatama, (ära) rääkima. *.. reldib iga meel, / et ainult kade, õel ja jallis / võib olla inimene veel. V. Adams.

remontima ‹-mondin 42›
remonti (1. täh.) tegema. Tuba, korterit, maja, autot remontima. Sild, tee vajab remonti, tahab remontida. Värskelt remonditud koolimaja. Lind remondib oma pesa igal aastal.

resima ‹37›
murd rebima, närima. *Ta ootas, kuni koerad oma käpad jääkasvudest puhtaks resivad .. N. Baturin.

retortima ‹-tordin 42›
tehn retortides utma. Põlevkivi retortima.

roolima ‹42›
rooli abil sõidukit vm. ettenähtud kursil hoidma v. vajalikke manöövreid sooritama. Laeva, paati, autot, traktorit roolima. Poiss roolib ratast ühe käega. Osavalt roolides pääseb kärestikkudest mööda. Roolitav seiramisradar. | piltl. *Jahuse labidaga roolib ta ahjust välja tulipalavaid pätse. E. Tegova.

roovima ‹42›
roovlatte v. -laudu sarikate külge kinnitama. Katus rooviti kahe päevaga.

salvima ‹42›

1. salviga võidma. Haavu salvima. Tema keha salviti kallite võietega. Keha oli üleni sisse salvitud, haavad seotud. | piltl. *Nõnda salvis ta mind magusa valega ja esimest korda elus tundsin ma, missugune imeline asi on vale. A. H. Tammsaare.
2. (võidmisega seotud kirikliku pühitsemiskombe, usulise riituse kohta). Piiskopiks, kuningaks salvima. Alamad olid truud oma salvitud valitsejale. Ülemöödunud sajandil lasksid paljud talupojad end vene usku salvida. Preester tuli haigele jumalaarmu andma ja teda salvima. *Ta [= papp] salvis pisikest, andis uuele jumalasulasele nimeks Aleksei.. J. Peegel.
3. salvitud piltl õlitatud, tehtult magus v. mahe. Salvitud hääl, toon. *See õline, salvitud olek temas kutsub praegu kõige rohkem protesti välja. K. A. Hindrey.

solkima ‹solgin 42›
ära rikkuma, kehvaks, kõlbmatuks muutma. Kassimait solkis joogivee. Tilk tökatit solgib meepoti. Ära luba lapsel toitu solkida. Mis sa põldu solgid? Ainult solgid tööd. Oskab hardaimadki hetked ära solkida. Hea idee on põhjalikult solgitud. Oma head nime ta solkida ei luba. On's emakeel solgitud? *Et need prostoid saaremaa sõnad aina ühtelugu suhu kipuvad! Ole kogu aeg valvel, et juttu ära ei solgi. E. Tegova. | piltl. *Solkisid mul kogu supi ära, vennas! Kes siis inimesega nii otsekoheselt asju ajab! H. Luik (tlk). | (tüdruku, naise äranarrimise kohta). Mann pole solkida tüdruk! Vaata, et poisid piigasid ära ei solgiks.

solvama ‹solvata 48›
kelleski ülekohtu-, alandustunnet tekitama v. tekitada püüdma, kedagi haavama (2. täh.) Sa solvasid teda. Pinginaabrid solvavad teineteist, kuidas oskavad. Mind ei saa keegi solvata. Märkus, naer solvas. Peep solvab alati teisi. Sõnadega, tahtmatult solvama. Polnud südant teda oma keeldumisega solvata. Karistamine ei tohi last solvata. Solvatud mees. Oli solvatud teise jahedast olekust. Tunneb end sügavalt, rängalt solvatuna. Olin südame-, hingepõhjani solvatud. Solvav hüüdnimi. Ütleb midagi solvavat. Ei jäta teist tõvevoodiski solvamata. *Meid solvas see, et üks meie hulgast oli olnud niivõrd silmakirjalik. J. Peegel. || midagi sügavalt puudutama, riivama. Ära solva mu usku. Solvatud mõistus, tunded, enesearmastus, uhkus. See solvab peremehe au. Kriisked solvasid kõrva.

solvuma ‹37›
end solvatuna tundma, haavuma. Solvusin ta jutust. Luges kirja ja solvus väga. Poiss oli rängalt, sügavasti, hingepõhjani solvunud. Ütlesin halvasti, kuid ema ei solvunud põrmugi. Vaatab solvunud inimese pilguga. Teeb solvunud näo. Ma pean nüüd minema, loodetavasti sa ei solvu. Kergesti solvuv mees.

soovima ‹42›

1. midagi tahtma, soovi omama v. avaldama. Võistlustest võivad osa võtta kõik, kes seda soovivad. Kes soovib sõna? Soovisin teada, millal rong väljub. Ta soovib juubeli ajal suuremat tähelepanu vältida. Isa ei soovinudki inimestega kokku puutuda. Keda te soovite? Kas sa soovid veel suppi? Mida perenaine soovib? Soovin kolme vaba päeva. Sooviti, et küsimused esitataks kirjalikult. Hakkame minema, kui sa seda soovid. Võtke seda, kuidas (ise) soovite. Mine ära! – Kuidas soovite! Ta oskused jätavad (paremat) soovida 'on puudulikud, ebapiisavad'. Distsipliin, varustus, figuur jätab soovida pole piisavalt hea. Soovida oleks neiu laulu kohta seda, et ta oma häält paremini valitseks. || igatsema, lootma, ihaldama. Kuidas ma sooviksin sind taas kohata! Ma soovin, et sa oleksid rahul. Ta soovib sulle ainult head. Keegi ei soovinud neile halba. Eks sa mine, kui nii väga soovid. Ostis lapsele kõik, mis see soovis. Naine soovib kangesti last. Soovida võib paljugi. Ma ei soovi enam midagi. Soovib vanu aegu tagasi. Paremat elu pole soovidagi. Käin seal, kus süda soovib. Vali välja, mis süda soovib. Lugesin niipalju, kui süda soovis. Soovin ta surma. Kui täht langeb, peab midagi soovima. Ei oskagi muud, rohkem soovida, kui et sa terveks saaksid. Juku oli oodatud, loodetud ja soovitud poeg. Lõpuks sain soovitud raamatu. Uuringud ei andnud soovitud tulemusi. Ta polnud seltskonnas soovitud. Soovimata külalised.
2. häid soove ütlema (sageli kindlakskujunenud väljenditega ühenduses v. nende koosseisus). Soovin õnne! Soovime edu! Tulija ütles tere ja soovis jõudu. Soovisin vennale head õhtut, head päeva, head teed, head paranemist. Mees soovib head jätku, jätku leivale. Õed soovisid teineteisele head ööd. Soovisin talle kaunist suve, õnnelikku reisi, kõike head. Kalameestele sooviti kombekohaselt: „Kivi kotti!”.