[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

geto ‹6› ‹s›

1. rassilise kuuluvuse, usundi vm. alusel diskrimineeritud elanikkonna eraldatud linnaosa. Juutide, neegrite geto.
▷ Liitsõnad: juudi|geto, neegrigeto.
2. piltl ümbritsevast eralduses asuv (räämas) koht. Endine heas korras linnaosa on muutunud getoks. Äärelinna getod.

neto ‹adv›
maj puhtal kujul, pärast pakendi kaalu, kulude, maksude vms. mahaarvamist. Pakendis on viis grammi sahhariini neto, neto viis grammi sahhariini.

reo ‹14› ‹s›
(kerge kirumissõna:) kurinahk, kurivaim, mait, raip, risu. Oh sa reo, prillid jäid koju. Kärbsed, reod, hammustavad valusasti. Ei viitsi sõrmegi liigutada, igavene reo niisugune. Kõik sinu reo süü. Kass, reo, on pääsukese ära murdnud. Vaata reod, mis tegi! Kott, reo, oli liiga raske. Jalad, reod, kipuvad valutama. Kas temast reost siis jagu ei saada? Sihukesele reole tuleks naha peale anda. *.. pomises: „Ikka reod need vandiraiujad ja Ungru krahvid, riisuda laipu nagu viimased hüäänid!” K. Saaber. *„Ole reod,” siunas Pearu silmi pärani ajades, „kisub ja kisub silmad kinni ..” A. H. Tammsaare.

resto ‹6› ‹s›
kõnek restoran. *Olen küll .. elektrilambi valgel jõe põhjast vähki püüdnud ja ka Viljandi restos vähjahooaega pühitsenud. A. Kaal.

retk ‹-e 22› ‹s›
teekond, reis, rännak, käik varem kindlaks määratud eesmärgil ning marsruudil. Noorte loodusteadlaste retk Lahemaale. Nanseni retk läbi Gröönimaa. Thor Heyerdahli retk balsast parvel, Peruust Tuamotu saartele. Otsustati ette võtta retk džunglisse, poolusele. Retk pooluseni ja tagasi. Linnuklubi korraldab huvilistele retke lindude tundmaõppimiseks looduses. Retk läks, viis põhja poole, mäetippu. Meie retke sihtkoht on Koitjärve. Ta on osalenud mitmel retkel hantide juurde. Luurajad asusid retkele vaenlase tagalasse. Muistsete eestlaste malev pöördus tagasi Sveamaa retkelt. Palju mehi hukkus sel retkel. *Varem-hiljem saavad Oru vanad tema öösiste retkede [= ehalkäimiste] jälile ja siis on laulul muidugi lühike lõpp. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: avastus|retk, huvi|retk, hävitus|retk, jahi|retk, jalgsi|retk, jälitus|retk, kala|retk, kalastus|retk, karistus|retk, kauba|retk, kogumis|retk, kontroll|retk, küttimis|retk, laeva|retk, lennu|retk, luure|retk, marja|retk, mere|retk, metsa|retk, mägi|retk, müügi|retk, polaar|retk, pooluse|retk, põgenemis|retk, pääste|retk, püügi|retk, rahu|retk, ratsa|retk, risti|retk, rööv|retk, ründe|retk, rüüste|retk, saagi|retk, seene|retk, suusa|retk, sõja|retk, tasu|retk, uurimis|retk, vaatlus|retk, vallutus|retk, vargus|retk, viikingi|retk, vähi|retk, õhu|retk, õpperetk.

retro ‹6› ‹s›
retrospektiivne teos (eriti film), laad v. käsitlus; minevikku pööratus, retrospektiivsus. Armastab kinos vaadata 1930. aastate retrosid. Mood on pöördunud retrosse. Moes on retro.

rets ‹-i 21› ‹s›
kõnek retsidivist. Ohtlikud retsid.

roto ‹6› ‹s›
trük rotatsioontrükimasin

veto ‹6› ‹s›
keeld. a. jur riigipea keeld seadust kinnitada, vormistada v. välja kuulutada. President pani seadusele veto. Absoluutne veto. Suspensiivne ehk edasilükkav veto. b. (rahvusvahelises õiguses:) ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme keeld heaks kiita otsust, mida saab langetada ainult ühehäälsuse põhimõttel c. kõnek. Õpetaja pani meie plaanidele oma veto. Ma ei saa peole tulla, isa pani veto peale.