[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aas1 ‹-a 23› ‹s›

1. silmus, (lihtsam v. kokkutõmbamata) sõlm v. selle element. Köie otsa seoti aas. Nöör seoti aasa, aasast pisteti puupulk läbi. Sõlme tegemist alustatakse aasast. Rihm oli seotud aasana väravaposti külge. Liuglev aas 'kinnilibisev aas(sõlm)'. Surnud aas 'kinnilibisematu aas(sõlm)'. Froteepind moodustub väikestest aasadest. Aas lastakse sõrmedelt maha ning tõmmatakse varrastele kinni. *Siin harutasid nad .. hea tüki aega, enne kui said kõik [õngenööri] aasad ja keerud koera jalgade ümbert lahti. R. Sirge. || piltl silmusjas looge, käänak. Põgenedes teeb jänes haake ja aasu. *Suured käänakud ja aasad, mis viivad sõitjad mõnikord otsekui tagasi .. V. Saar.
2. hrl. U-kujuline metallist kinnitusvahend, obadus. Aasa seina lööma, kruvima. Aknahaagid tuleb korralikult aasa panna. Haak on aasas. Värava tabalukk ei tahtnud hästi aasa minna. Uks tõmmati kinni ning raudkramp loksatas aasa. Ehitusplokil on kraanakonksu jaoks aasad.
▷ Liitsõnad: akna-|aas, ukseaas; metall|aas, raud|aas, vaskaas.
3. kaarekujuline niidist, nöörist, riidest, metallist jne. moodustis, hrl. rõiva kinnisel. Jaki, kleidi, pluusi, seeliku, pükste, mantli, kasuka haagid ning aasad. Pükste värvlil on aasad püksirihma hoidmiseks. Vihmavarjul on nöörist aas.
▷ Liitsõnad: niit|aas, nööbi|aas, nöör|aas, rihma-aas.

alus|kleit

1. (kerge, õhulisest riidest) kleidi all kantav kleit. Šifoonkleidi all kantakse tihedast siidist aluskleiti.
2. kombinee

aplikatsioon ‹-i 21› ‹s›
alusmaterjalile kinnitatud riidest, vildist, nahast vms. materjalist kujunditega pinnakaunistus. Efektse aplikatsiooniga rannakleit. Õmbles, kleepis aplikatsioonid peale.

armjakk ‹-jaki 21› ‹s›
lai paksust riidest palitu (vene talupoegadel)

barett ‹-reti 21› ‹s›
lame, hrl. ümar nokata (riidest) müts (mõnel maal ka ametipeakattena). Must, beež barett peas. Kannab baretti, käib baretiga. Naine, mees pani bareti pähe.

hedebo ‹1› ‹s›
tekst tikand, mille puhul riidest väljalõigatud mustriosad täidetakse pitsiga. Hedebot õmblema.

hommiku|mantel
(hrl. hommikul) kodus kantav paksemast riidest (šenillist, froteest) mantlitaoline rõivas. Maani ulatuv hommikumantel.

kaha1 ‹11› ‹s›

1. varrega eseme laiem v. jämedam nõgus v. õõnes ots. Piibu, lusika, kulbi kaha. Võttis piibu ja hakkas tubakat kahasse toppima.
2. murd kahv. *Osav kalamees ja vähipüüdja nagu ta oli – pani kahad vette .. J. Parijõgi.
3. zool varrega riidest võrkkott putukate v. veeloomade püüdmiseks

kaltsu|nukk [-nuku]
pehmest riidest nukk

kande|raam
kahest rööppuust ja neile kinnitatud laudadest, riidest vm. materjalist kandevahend. Haige asetati kanderaamile, viidi kanderaamil autosse. Muld ja kivipraht veeti, kanti kanderaamidega ära.

kesa|püksid pl
murd suvel heinaajal kantud pikad valged kodukootud takusest riidest püksid. *Ent sealt too Metsatalu peremees ise lähenebki juba, pastlad paljaste jalgade otsas, valged kesapüksid üles kääritud .. A. Jakobson.

kodu|villane ‹adj›

1. kodus kedratud v. kootud villane. Koduvillane lõng. Koduvillane riie. || vastavast riidest valmistatud. Koduvillane kuub, jakk, seelik. Püksid olid tal koduvillased.
2. piltl tahumatu, puuduliku kasvatuse v. haridusega; kodukootud. Koduvillane maapoiss. Koduvillane filosoofia.

koka|müts [-i]
koka valgest riidest kõrge müts

korsett ‹-seti 21› ‹s›

1. ülakeha, vöökohta ning puusi vormiv ja toetav naiste pesuese. Kitsas korsett. Korsetiga kinninööritud keha. Korsetti kandma.
2. med ülakeha kaitsev paindumatu riidest, nahast, plastmassist vm. materjalist ortopeediline abivahend (näit. lülisamba haiguste ja vigastuste puhul)

kott ‹koti 21› ‹s›

1. riidest, paberist, plastikaadist vm. materjalist kinnine, suletava suuga ese millegi hoidmiseks v. transportimiseks; vastav ese koos sisuga. Takune, linane kott. Kerge, raske, täis, tühi kott. Kotti õmblema, lappima, nõeluma. Kott oli asju täis tuubitud. Koti põhjas on veel natuke riisi. Kallab, valab suhkru kotti. Tsementi hoiti kottides. Tõstab kotid vankrile, laadib kotid veoauto peale. Kott õlal, seljas. Võtab koti õlale, selga. Eit kohendas küljealust kotti, et ase oleks pehmem. Jõuluvana tuli suure kotiga. Tõi lammastele kotiga heinu. Agitaator ähvardatud kotti ajada. Õpime veel natuke ja siis koti peale 'magama'. Rõivad rippusid tal kotina seljas. Mantel oli suur nagu kott. Raputas vastast nagu kotti. Lund tuli nagu kotist, nagu kotiga 'rohkesti'. Oli pime nagu kotis. Siin elame nagu kotis 'teadmata, mis mujal toimub'. Täna öösel magasin nagu kott 'väga sügavalt, väga raskesti'. Tühi kott ei seisa püsti. Ega põrsast kotis osteta. Ega kott ääri nuta. Ülekohus ei seisa kotis. *Pehmelt nagu kott langes August põrandale. T. Lehtmets. || kotitäis (ka mõõduna). Kott jahu, pool kotti kruupe. Kolm kotti vilja, kartuleid. Suhkrut, soola on laos veel kottide kaupa. || ‹hrl. liitsõna järelosana› eriotstarbeline, ka mõneti erineva tegumoega ese. Otsib kotist peenraha. Ära ikka osta, kui kott ei kanna. Poiss pistis raamatud ja vihikud kotti. Postiljon võttis kotist kirja.
▷ Liitsõnad: agana|kott, alus|kott, aseme|kott, heina|kott, iste|kott, jahi|kott, jahu|kott, jää|kott, kael|kott, kaera|kott, kala|kott, kaltsu|kott, kande|kott, kartuli|kott, kerja|kott, kinga|kott, kingi|kott, kommi|kott, kooli|kott, kõlka|kott, käe|kott, laastu|kott, leiva|kott, liiva|kott, lõnga|kott, madratsi|kott, magamis|kott, meremehe|kott, moona|kott, nisu|kott, odra|kott, padja|kott, pakke|kott, pea|kott, peenraha|kott, poksi|kott, posti|kott, põhu|kott, raamatu|kott, raha|kott, ranna|kott, reisi|kott, rukki|kott, sadula|kott, sandi|kott, seemne|kott, selja|kott, soojendus|kott, soola|kott, spordi|kott, suhkru|kott, sule|kott, sulg|kott, sõduri|kott, sängi|kott, sööda|kott, tangu|kott, teatri|kott, toidu|kott, tubaka|kott, turu|kott, vilja|kott, villa|kott, voodi|kott, väetise|kott, vähi|kott, õlekott; kile|kott, kummi|kott, nahk|kott, paber|kott, plastikaat|kott, puldan|kott, võrkkott.
2. väliskujult eelmist meenutav moodustis. a. (tursunud silmaaluste kohta). Suured, sinised, tumedad kotid silme all, silmade ümber. b. (millegi muu kohta). *Ainult suur valge pelikan oma vägeva kotiga noka all kasutab seda kalarikkust. Ü. Kurvits (tlk).
▷ Liitsõnad: eos|kott, loote|kott, munandi|kott, mäda|kott, pisara|kott, rebukott.
3. kõnek piiramisrõngas, piirkond täielikult ümber piiratud (suurte) väeosadega (enamasti sisekohakäänetes). Kuramaa kott. Mitu väeosa jäi, sattus kotti. Pataljonil õnnestus kotist välja murda. Ringiminekumanöövriga püüti vastast kotti ajada.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› piltl (inimese kohta, kui rõhutatakse mingit tema laiduväärset iseloomujoont)
▷ Liitsõnad: ihnus|kott, kiusu|kott, kurjuse|kott, patu|kott, põrgu|kott, une|kott, vale|kott, õelusekott.

krepp1 ‹krepi 21› ‹s›

1. tekst märjana tugevasti kokkutõmbuv krobeline riie (varemalt enamasti siid). Villane krepp. Hiina krepp 'krepdešiin'.
▷ Liitsõnad: kleidi|krepp, mantli|krepp, siid|krepp, ülikonnakrepp.
2. leinamärgina kasut. laineliselt volditud õhuke poolläbipaistev must riie; sellest riidest leinaside. Leinaruumid on musta krepiga dekoreeritud. Krepiga ülelöödud puusärk. *Kes tahab, kivinegu valus, / krepp kübaral, peos nuturätt.. B. Alver.
▷ Liitsõnad: leinakrepp.
3. krepp-paber. *Vanale, aga ikka veel lopsakale kummipuule oli ümber pandud roosat kreppi.. A. Must.

kubanka ‹6› ‹s›
madal tallenahast karusmüts lameda riidest v. nahast põhjaga

kuliss ‹-i 21› ‹s›

1. teater raamile pinguldatud riidest v. papist õhuke teisaldatav sein, millele on maalitud dekoratsiooniosa. Kulisse tegema, maalima, paigaldama, vahetama. Metsa, aeda kujutavad kulissid. Näitlejad kogunesid kulisside taha, ootasid kulisside taga oma etteastet. | piltl. *Nagu armetu kepphoone vajus Siimoni rahuliku esinemise kuliss. I. Jaks.
2. kitsas taimede riba. a. põll aiand õrnu kultuure külmade tuulte eest varjav kõrgemate taimede riba; erosiooni tõkestamiseks v. lume kogumiseks jäetud kündmata maariba b. mets raiel alles jäetav metsariba

kunst|lill
paberist, riidest vm. materjalist lill. Kunstlillede kimbuke jakirevääril. Kunstlilledega kaunistatud kübar.

kätis ‹-e 4› ‹s›

1. hrl. mitmekordsest riidest lai varrukavärvel (meestesärkidel, kleitidel jm.), mansett. Tärgeldatud kätised. Kätistega käised. Laiade kätistega kleit. Pintsakukäistest paistsid triiksärgi kätised.
2. sõrmedeta v. ka labata kindavars randme kaitseks külma vastu (näit. kaluritel)

köögi|kinnas
‹hrl. pl.› paksust riidest kinnas kuumade kööginõude tõstmiseks

küürimis|lapp
jämedakoelisest riidest lapp peam. põranda pesemiseks

lederiin ‹-i 21› ‹s›
tehn õhuke riidest alusel tehisnahk

linane ‹-se 4› ‹adj›

1. linakiust tehtud v. töödeldud (kedratud, punutud, kootud); sellisest riidest. Linane lõng, niit, nöör, köis. Linane kangas, riie. Linane voodi- ja ihupesu. *Ühel [mängu]hobusel ja suurel härjal on isegi jalad all ning linased sabad taga. A. H. Tammsaare. | ‹substantiivselt›. Pleegitamata linasest köögirätid. Särgid tehti pleegitatud linasest.
▷ Liitsõnad: pool|linane, täislinane.
2. hrv lina(kiude) meenutav. *.. linased juuksed kui metskuldi harjas. J. Oengo. *„Rumal!” sosistas Linda ja laskis oma linase pea mehe õlale. H. Sergo.

linna|riie
van
1. vabrikus kootud riie, poeriie (vastandina maariidele, kodukootud riidele). Kõik tahtsid linnariidest ülikonda, maavillasest enam ei hoolitud.
2. vabrikus valmistatud riidest ning linnaliku tegumoega riietusese. Ka maanoored hakkasid linnariideid kandma.

juurde lõikama

1. rõiva õmblemiseks lõigete järgi tükke riidest välja lõikama. Ülikonda, mantlit, kleiti juurde lõikama. Laseb püksid juurdelõikajal juurde lõigata, ise õmbleb (valmis). *Ja kuubede jaoks võtab vanamees alati ise mõõdu ja lõikab juurde.. O. Luts.
2. (näit. väikekohale) lisamaad, juurdelõiget andma

magamis|raam [-i]
raamikujuline (punutud v. riidest põhjaga) alus, millel magatakse. *.. nöörpõhjaga magamisraam kambri paremal pool seinas. E. Vilde.

manisk ‹-i 2› ‹s›
meeste omaaegne särgi peale kinnitatav valgest riidest rinnaesine. Noormeestel olid maniskid kaelas, ees. Pani endale maniski kaela, ette. Vanaisa kandis pidulikel puhkudel maniskit. || piltl (looma, linnu valge vm. erinevat värvi rinnaesise kohta). Valge maniskiga must koer, kass. *.. isalinnul [= laanepüül] kurgu all valge palistusega must manisk, emalinnul valge manisk, kõhu alt mõlemad valge-pruunitähnilised. K. Põldmaa.

mantel|kleit
mantli lõikega hrl. paksemast riidest (tänava)kleit

markiis2 ‹-i 21› ‹s›
(hrl. kaupluse, kohviku vms.) välisseinal akna kohal paiknev katusetaoline riidest päikesevari

mask ‹-i 21› ‹s›

1. puidust, riidest, vahast, papist vm. materjalist näokate, mille eesmärgiks on muuta kandja mittetuntavaks v. teha ta teat. inimese v. olendi näoliseks. Vanad rituaalsed, kultuslikud maskid. Indiaanlaste maskid. Antiikteatri maskid. Naisel oli mask ees. Ants pani maski ette, võttis maski (näo) eest. Maskides mardisandid. Kallaletungija nägu varjas mask. | piltl. Kuulajate näol oli täieliku ükskõiksuse mask. Villemi nägu tardus maskiks 'muutus ilmetuks, läbitungimatuks'. Varjas oma tundeid ranguse maskiga. *See võis olla pila, ent võis olla ka surmtõsine elumõte eneseiroonia maski all. V. Adams.
▷ Liitsõnad: karnevali|mask, looma|mask, tantsu|mask, teatrimask; kips|mask, surimask.
2. maski (1. täh.) kandev, maskeeritud isik (näit. maskiballil). Balli maskide hulgas oli doominoid, pajatseid, korstnapühkijaid, türklasi. *Mööda Praha juudilinna liikusid rongkäigus ülemeelikud maskid .. L. Metsar (tlk).
3. näo ees kantav (v. sinna asetatav) vahend kaitseks, steriilsuse tagamiseks vm. otstarbeks. Gaasitorbiku mask. Lestade ja maskiga allveesportlased. Vehklejad kannavad maski. Keevitaja silmi kaitseb mask. Operatsiooni juures on meditsiinitöötajatel maskid ees. Gripi puhul soovitatakse kanda marlist maski. Narkoosiaparaadi mask.
▷ Liitsõnad: gaasi|mask, hapniku|mask, kaitse|mask, kummi|mask, marli|mask, narkoosi|mask, tolmu|mask, vehklemismask.
4. naha iluraviks hrl. lühikeseks ajaks näole määritav ainete kiht. Maskid toidavad, tugevdavad ja värskendavad nahka.
▷ Liitsõnad: kurgi|mask, muna|mask, toitemask.
5. fot läbipaistmatu ekraan, mis pildistamisel, kopeerimisel v. kujutise projitseerimisel varjab mingit osa kaadrist valguskiirte eest

Mulgi indekl, mulgi indekl
Mulgimaale v. mulkidele omane. Mulgi murre. Mulgi kapsad 'hautatud hapukapsad sealiha ja tangudega'. Mulgi puder 'kartulipuder tangudega'. Mulgi korbid 'soolaka kattega korbid'. Mulgi rätt etn mütsitaoliselt ümber pea seotud valgest riidest rätt. Oh seda mulgi jonni!

paja|lapp

1. kuuma keedunõu tõstmisel kasutatav mitmekordsest riidest lapp. Ema askeldab pliidi juures, pajalapp peos.
2. nõudepesulapp

parukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
pea kuju järgivale (riidest) alusele kinnitatud juustest v. juuksesarnasest materjalist kate, mis asendab v. varjab kandja oma juukseid. Naiste, meeste, lokitud parukas. Kannab oma juustest tehtud parukat. Näitlejat pildistati grimeeritult ja parukas. Parukat kammima, värvima, parandama. Proovib parukat, paneb paruka pähe. Parukas ei püsinud hästi peas. Paruka alt tuli nähtavale kiilaspea. || piltl juuksed. Tal on võimas, metsik, paks parukas. Parukas on pikaks kasvanud. Ta parukas on niisugune, et käärid ei hakka peale.

paslik ‹-u 2› ‹s›
(tihedast villasest riidest, õhukesest vildist v. karusnahast) kapuutsitaoline peakate, mille pikad seotavad otsad pööratakse sallina ümber kaela; peakott, tuisukott. Paslik peas. Tõmbas pasliku üles, laskis pasliku õlgadele. Paslikuga presentkuub. Ratsaväelastel oli must burka ja punane paslik.

pesu1 ‹11› ‹s›

1. pesemine. Tööriiete, toidunõude, akende, põrandate pesu. Riideid pesusse, pessu andma, panema. Särgid on kõik pesus. Pluus oli pesus kokku tõmmanud, välja veninud. Need plekid lähevad pesus välja. Ainult üks kord pesus käinud kleit. Hiljutise pesu järele lõhnav laudpõrand. Poisid puhtad nagu pesust tulnud. *Azhari mošee muessini hüüd, mis kutsus pesule ja palvele, oli kile.. H. Saari (tlk).
▷ Liitsõnad: akna|pesu, hamba|pesu, käte|pesu, masin|pesu, nõude|pesu, põrandapesu; peapesu; rahapesu.
2. pestavad v. äsja pestud riideesemed. Valge, kirju pesu. Puhas, must pesu. Pesu pesema, keetma. Peseb pesu käsitsi, masinaga, harjaga, lehelisega, seebiga, pesupulbriga. Pani pesu likku, keema. Pesu on vannis leos. Pesu loputama, (välja) väänama. Pani, riputas pesu kuivama. Pesu pritsima, kokku panema, rullima, kolkima, triikima. Hea puhta pesu lõhn. Töötas pesumajas pesu väljaandjana. *.. ja alati olid seal [hoovis] nöörid risti-rästi üleval ja mitmed pesud kuivamas. M. Raud.
3. ‹sg.› pealisrõivaste all kantavad alusrõivad, aluspesu, ihupesu; ka riidest laua- ja voodipesu jms. Valge, roosa, lilleline, täpiline pesu. Kunstsiidist pesu. Tikandiga, trükitud mustriga pesu. Paks uhutud trikoost pesu. Raviva toimega pesu. Pesu õmblema. Lapitud, nõelutud, katkine pesu. Panin puhta pesu selga. Pesu on mustaks saanud, mustaks läinud. Vahetab iga päev pesu. Kannan talvel sooja pesu. Tõmbas mantli pesu peale ja jooksis trepile. Ta oli õhukese pesu väel. Võttis reisile kaasa kaks vahetust pesu. Pani voodisse puhta pesu, vahetas voodis pesu.
▷ Liitsõnad: imiku|pesu, klants|pesu, kloriin|pesu, laste|pesu, mako|pesu, meeste|pesu, naiste|pesu, puuvill|pesu, ravi|pesu, sauna|pesu, siid|pesu, suve|pesu, talve|pesu, trikoo|pesu, vahetus|pesu, ööpesu.

pesu|pluus
pestavast riidest pluus. Seelik ja paar pesupluusi peab ikka kaasas olema.

pikk|-kuub
etn paksust villasest riidest pikk meeste v. naiste pealisrõivas. Meeste, naiste pikk-kuub. Mulgi, Tartumaa, Järvamaa pikk-kuub. Kandis põlvini ulatuvat pikk-kuube. Pikk-kuues Hiiu taat. || (üldisemalt:) pikem kuub vm. pikem pealisrõivas (ka teistel rahvastel). *Möödus apteeker. Tal oli must pikk-kuub seljas, nankingpüksid jalas.. M. Sillaots (tlk). *Etruski haruspeksid, seljas poolde säärde ulatuv violetne tuunika, mille peal ilma käisteta punane pikk-kuub laia kollase äärisega.. L. Metsar.

pilli|kott [-koti]
tugevast riidest pehme vooderdisega kott tšello, kontrabassi vm. pilli hoidmiseks

pilu ‹11› ‹s›

1. kitsas piklik väljalõige, ava v. pragu. a. tehtud v. jäetud kitsas ava v. vahe milleski. Postkasti, kirjakasti pilu. Pistsin mündi aparaadi pilusse. Hoiukarbi pilu. Õhu ringlemiseks on sauna lavaruumi põranda lähedusse jäetud pilu. b. pragunemisel tekkinud kitsuke (looduslik) lõhe v. pragu milleski. Vooluvesi oli pae sisse kulutanud urkeid, pilusid ja lehtreid. Putukate vastsed poevad puukoore piludesse ja pragudesse. Kõik praod ja pilud seinas topiti takkudega kinni. Lutikad elutsesid vana puuvoodi piludes. c. vahe, pragu, kust paistab valgust, mille kaudu võib piiluda vms. Katuse piludest paistis valgust sisse. Telgis oli veel pime, aga läbi kitsaste pilude immitses valgust. Poisid vahtisid kuuriseina pilude vahelt sisse. Tõmbasin kardinad ette, aga väljavaatamiseks jätsin pisikese pilu. Uks lükati praokile ja pilust vaatas kellegi uudishimulik silm. Rätik oli niiviisi ümber pea mässitud, et ainult silmade jaoks oli jäetud pilu. *Avati kõrvaltoa uks. Läbi kitsa pilu võis vaevu näha, kuidas süüdati tuli.. M. Jürna. d. kitsas ava kehas. Ahvi neelu- ja suuõõs on omavahel ühenduses kitsa pilu kaudu. e. silmalaugude, huulte kitsas vahe. Naeratades ahenesid silmad kaheks kitsaks piluks. Mehe umbusklikud silmad tõmbusid kitsasteks piludeks. Tal olid veidi pilus silmad 'oli veidi pilusilmne'. Ta seiras mind pilusse tõmbunud laugude vahelt. Pigistas oma õhukesed huuled ahtaks piluks. *Liide laud avanevad, alul kitsaks piluks, siis võtavad silmaterad sihi. A. Mägi. f. lõhe pilvkattes. Pilvkattesse ilmuvad pilud ja pilvitus hakkab vähenema. Pilvede pilust näitas end päike. Tähed pilkusid pilvede pilust.
▷ Liitsõnad: laske|pilu, õhupilu; kardina|pilu, katuse|pilu, seina|pilu, ukse|pilu, vaatepilu; huule|pilu, häbeme|pilu, hääle|pilu, lõpuse|pilu, silma|pilu, suupilu; pilve|pilu, päikese|pilu, valguspilu.
2. tekst auguline tikand, mis saadakse riidest koe- v. lõimelõngu (v. mõlemaid) välja tõmmates ning allesjäänud lõngu rühmiti ühendades, pilutikand. Valge, värviline pilu. Ühesuunaline pilu (välja on tõmmatud kas koe- v. lõimelõngu). Kahesuunaline pilu (välja on tõmmatud nii koe- kui ka lõimelõngu). Piludega kaunistati naiste ja meeste särke, naiste käiseid, põllesid, tanusid, linikuid ja rätikuid.
▷ Liitsõnad: liht|pilu, mähk|pilu, põim|pilu, sõlm|pilu, võrkpilu.

pime|kott [-koti]
fot riidest pisipimik kassettide ja kaamerate laadimiseks

puldan ‹-i, -it 2› ‹s›
jäme linane v. kanepine riie. Puldanist kate, veelähker, tööpõll, telgid, kotid. Ta kandis seljas jämedast puldanist rõivast. Puldanist õlarihm risti üle rinna. *Maa möirgab ja turul puldanist poed / lendavad uperkuuti. B. Alver. || sellest riidest kate. Puldaniga kaetud laadung, varustus, autokast. Kaupmees tõmbas puldani üle müügikraami. Vaiade külge tuulevarjuks seotud puldan.

puu|villane
puuvillakiust tehtud v. töödeldud; sellisest riidest. Puuvillane lõng, niit, kangas. Purjed õmmeldi puuvillasest riidest. Puuvillane ihu- ja voodipesu. Poiss oli õues puuvillastes pükstes.

pätt2 ‹päti 21› ‹s›
etn hrl. Saaremaa ja Muhu tihedalt läbinõelutud riidest v. nöörist tallaga pastlataoline tööjalats v. suss. Tõmbas kiiresti pätid jalga. Kandis jalas riidest pätte. Roositud, väljaõmmeldud pätid olid peojalatsid.

pätu ‹6› ‹s›
kõnek riidest suss. *Jalatseiks olid tal riidest pätud, mida ehtisid punased topsud. J. Madarik.

püüli|püks
kõnek
1. ‹pl.› veski seadmetes õhukesest riidest pükstetaoline kott, millest püülijahu läbi valgub
2. argpüks. *Värdi tõukas Ludvi kerge müksuga küljeli ja tõusis püsti. „Sa ära vilista [= luiska], va püülipüks!”sõnas ta.. R. Janno.

püünis|vöö
aiand viljapuu tüvele seotav paberist, riidest, traatvõrgust, õlgedest vm. materjalist riba tüvedel talvituvate kahjurputukate püüdmiseks

lahti riietama
riidest lahti võtma, riideid seljast (ja jalatseid jalast) ära võtma. Mees hakkas naist lahti riietama. Sa pole end isegi lahti riietanud.

lahti riietuma
end lahti riietama, end riidest lahti võtma. Arst palus patsiendil lahti riietuda. Riietus lahti ja hüppas vette. Heitis lahti riietumata pikali.

rõivas ‹rõiva 19› ‹s›

1. hrl. riidest v. nahast valmistatud kehakate, riietusese, riie (2. täh.) Uued, paksud, pidulikud, puhtad rõivad. Valged rõivad sobivad noorukesele pruudile. Ülikond ei ole ta igapäevane rõivas. Poiss kannab venna vanu rõivaid. Daam oli karusnahkseis rõivais. Ta heitis kõigi rõivastega voodisse. Tüdruk armastab liibuvaid rõivaid. Toit ja rõivad on siin talus priid. Mul on uusi jalanõusid ja rõivaid vaja. Rõivaid selga panema, seljast võtma. Ta riietus, riietati vanadesse rõivastesse. Neiu õpib rõivaste konstrueerimist ja modelleerimist. || (kogumõistena:) rõivastus. Mustas rõivas matuselised. Mees pole muutunud, ainult rõivas on teine. Peaks talvise rõiva kevadise vastu vahetama.
▷ Liitsõnad: alus|rõivas, pealis|rõivas, valmis|rõivas, ülerõivas; argi|rõivas, eri|rõivas, kaitse|rõivas, kevad-sügis|rõivas, kodu|rõivas, laste|rõivas, leina|rõivas, linna|rõivas, meeste|rõivas, naiste|rõivas, pidu|rõivas, pulma|rõivas, pühapäeva|rõivas, rahva|rõivas, spordi|rõivas, suri|rõivas, suve|rõivas, tali|rõivas, talve|rõivas, teenistus|rõivas, tänava|rõivas, töö|rõivas, vormi|rõivas, öörõivas; karus|rõivas, nahk|rõivas, siidrõivas.
2. murd kangas, riie (1. täh.) Hallist rõivast undruk. *.. õhuke rõivas püüabki tuult ja lõbusalt paat purjetab ranna poole. B. Alver.

rätik ‹-u 2› ‹s›
(hrl. neli- v. kolmnurkne) riidest ese kindlaks otstarbeks, rätt. a. (pea, kaela, õlgade vm. kehaosade katmiseks v. kaunistamiseks). Linane, puuvillane, villane, siidist rätik. Ruuduline, lilleline, kirju rätik. Pitskoelised rätikud. Paneb rätiku pähe, kaela. Võttis õlgade ümber, õlgadele pehme sooja rätiku. Kauni mustriga rätik peas, pea ümber, ümber pea. Mustas rätikus, musta rätikuga lesknaine. Libe rätik kipub kuklasse, silmile vajuma. Murdis ruudukujulise rätiku kolmnurkselt kokku. Mees armastab kaelas lipsu asemel kanda rätikut. Kleiti kaunistati vööle või puusadele seotud rätikuga. Rätikuga tui, tanuga öökull. b. (kuivatamiseks v. pühkimiseks). Pärast pesemist hõõrun keha kareda rätikuga. Kuivatab puhta linase rätikuga nõusid. Kuivatan käsi rätikusse. || taskurätt. Pühib, kuivatab rätikuga pisaraid. Nuuskab rätikusse nina. Valge rätik rinnataskus teeb ülikonna pidulikuks. *Nii kui lausud pehmema sõna, kohe sul silmad jälle rätikus... M. Raud. c. (kurnalapina, mähkimisvahendina vm. otstarbeks). Tee kurnati läbi linase rätiku. Rätikusse mähitud komps. Sõdur mähib rätikud ümber jalgade. Ema sidus haigele lapsele külma vette kastetud rätiku ümber pea. Need sõnad ärritasid teda nagu punane rätik härga. d. med rätikside. Marlist rätik. Lahas kinnitatakse kolmnurkse rätikuga.
▷ Liitsõnad: batist|rätik, frotee|rätik, marli|rätik, pits|rätik, satään|rätik, siid|rätik, sits|rätik, šifoon|rätik, tüllrätik; jala|rätik, kaela|rätik, pea|rätik, puusa|rätik, rinna|rätik, suur|rätik, õla|rätik, ülerätik; leina|rätik, lese|rätik, pruudi|rätik, pühapäeva|rätik, talunaiserätik; higi|rätik, ilu|rätik, käte|rätik, köögi|rätik, nina|rätik, nõude(kuivatus)|rätik, pühke|rätik, salv|rätik, serveerimis|rätik, silma|rätik, suu|rätik, taskurätik.

rätik|side [-me]
med hrl. kolmnurkne riidest v. marlist pehme mähis

rätt ‹räti 21› ‹s›
rätik. Villane rätt peas, õlgadel. Sidus pähe punaseruudulise räti. Naine kandis musta rätti. Lapsed mähiti rättidesse ja sallidesse. Seon, köidan kaela kirju räti. Jalas pastlad ja takused rätid. Sättis rinnataskusse värvilise räti. Tõmbas taskust räti, et nina nuusata. Kuivatab puhta rätiga nägu, toidunõusid. Mulgi rätt etn mütsitaoliselt ümber pea seotud valgest riidest rätt. See rätt ei kõlba kaela, mis jalas olnud.
▷ Liitsõnad: frotee|rätt, higi|rätt, jala|rätt, kaela|rätt, käte|rätt, köögi|rätt, nina|rätt, pea|rätt, pioneeri|rätt, pits|rätt, puusa|rätt, pühke|rätt, salv|rätt, siid|rätt, sits|rätt, suu|rätt, suur|rätt, tasku|rätt, vöö|rätt, õlarätt.

rüü ‹14› ‹s›

1. kehakate, rõivas. Lai, avar rüü. Kullaga, hõbedaga tikitud rüü. Kirevas, mustas rüüs naine. Mehel oli seljas pikk kotitaoline rüü. Võttis mingi rüü ümber. Rüü lainetas ratsaniku õlgade ümber. Vöödiline rüü üll, väljus ta vannitoast. Tantsijanna esines pikas läbipaistvas vöötatud rüüs. *Ka rahvahulk liikus mustades ja hallides rüüdes, lisaks õudne ja masendav muusika.. M. Möldre. || eriotstarbeline rõivas; ametirüü. Munga, nunna must, lihtne rüü. Mustas rüüs preester. Põgenes vanglast vaimuliku rüüs. Kirikuisade rüüd kumavad kullas, purpuris ja sametis. || etn lõikelt pikk-kuuega sarnanev valgest linasest riidest suvine ülerõivas; setudel naiste umbkuuetaoline valgest villasest riidest pikk pidulik pealisrõivas || (kogumõistena:) rõivad, rõivastus. Keskaegses rüüs näitleja. Tuleb riietuda soojemasse rüüsse. Muiste käidi loomanahkadest rüüs. Ülikond on tema jaoks harjumatu rüü. Paksus talvises rüüs on inimene kohmakas. *Hoolimata oma suurest rikkusest kandis ta üpris lihtsat rüüd: jalas olid tal lambanahksed kintskaatsad, säärte ümber valgest villast sukad ja seljas sinisest kalevist kuub. E. Kippel. *Rahvarõivais noor pidi käituma väärikalt, ei tohtinud esivanemate rüüs käia restoranis ega suitsetada. U. Toomi. | piltl. Kirjanik esitas oma mõtted allegooria, mõistujutu rüüs. Laul on saanud omapärase orkestraalse rüü. Seaduste keeleline rüü. Lehtpuud said selga rohelise rüü. Sügisene mets on kirjus rüüs. Kevadel ehib kogu loodus end uue rüüga.
▷ Liitsõnad: munga|rüü, narri|rüü, nunna|rüü, paavsti|rüü, vaimuliku|rüü, vangi|rüü, ülikurüü; purpur|rüü, samet|rüü, siidrüü; leina|rüü, missa|rüü, peo|rüü, pidu|rüü, pulma|rüü, pühapäeva|rüü, suri|rüü, sõjarüü; raud|rüü, rõngas|rüü, soomusrüü; kevad|rüü, suve|rüü, sügis|rüü, värvirüü.
2. kiht, kest, sulestik v. miski muu kattev v. ümbritsev. Rabakana talvine rüü on valge. Forelli värvikirev rüü. Maja on saanud uue rüü. Maad kattis värskest lumest pehme rüü. Ümbruskond mähkus hämaruse rüüsse. Udu peitis kõik oma rüüsse. || zool looma keha osaliselt v. täiesti kattev, hrl. kilbistest koosnev tugev kaitsekest. Merikilpkonna rüü. Devoni rüükalad olid kaetud tugeva luuplaatidest rüüga.
▷ Liitsõnad: kilp|rüü, lehe|rüü, pulma|rüü, seemne|rüü, sule|rüü, õierüü; härma|rüü, lumerüü.

seina|kate

1. seina pealmine kiht, seina kattekiht. Kahhelplaatidest, punasest puust seinakate.
2. seina külge kinnitatav tapeet, riidest kate vms. Köögi seinakate olgu pestav. Pikiitriibuline seinakate muudab ruumi väiksemaks ja kõrgemaks.

soni1 ‹11› ‹s›
hrl. paksemast riidest v. nahast ja (samast materjalist) nokaga meestemüts. Nupuga, lame, kirju soni. Siiludest soni. Poiss kergitab soni. Tõmbab soni silmadele. Kuklasse lükatud soni.

spinnaker ‹-i, -i 10› ‹s›
mer kergest riidest keraja pinnaga lisapuri spordilaevadel. Spinnaker suurendab jahi kiirust.

suu|rätik
(riidest) salvrätik. Linane pilutatud suurätik. Teelaua, lõunalaua suurätikud. Suurätik asetatakse laua katmisel taldriku kõrvale.

suusa|püksid pl
suusatamisel kantavad pikad v. ainult üle põlve ulatuvad tihedast riidest püksid. Armastab igal ajal kanda suusapükse, käia suusapükstega, suusapükstes.

šanell|kostüüm
pehmest topilisest riidest kraeta (hrl. kantidega) kerge kostüüm, Chaneli kostüüm. *Inesel oli seljas hallikassinine šanellkostüüm kreemi pluusiga, mis alles eile õhtul valmis sai. A. Pervik.

takune ‹-se 4› ‹adj›

1. takust tehtud v. töödeldud; sellisest riidest. Takune nöör, köis, lõng. Takune kangas. Takune seelik, põll, kuub, tekk, jalarätt. Sulane tõmbas jalga takused püksid. Vahetas takuse särgi linase vastu. Ta ainsaks ihukatteks oli takune kott. *Tekilina oli kolkimata-pesemata takusest riidest ja kibekõva ja torkis läbi särgi. A. Schmuul.
2. takku meenutav, pulstunud, tokerjas. Takuse habemega vanamees. Takused juuksed. Vilets takune koerakrants.

tekk1 ‹teki 21› ‹s›

1. hrl. magamisel peale võetav riidest kate, (voodi)vaip. Villane, puuvillane, vateeritud, kerakiudtäidisega tekk. Kaamelikarva(de)st tekk. Triibuline, ruuduline, hall, pruun tekk. Paks, õhuke, kulunud, kare, pehme, kohev, kerge tekk. Tekki kuduma, valmistama. Viskas voodile kiiruga teki peale. Lapsed, ruttu teki alla! 'magama'. Võta teine tekk peale, kui külm hakkab. Tõmbasin teki üle pea. Puges sooja teki alla. Lükkas palavaga teki kõrvale. Haige ajab kogu aeg tekki pealt ära. Öö läbi tuli käia lapsele tekki peale panemas. Erutusest ei tulnud teki allgi und. Teki aset täitis tal kasukas. Hobusemees sidus looma kinni ja laotas talle teki seljale. Saani juurde kuulus veel kena tekk. | piltl. Vaikinud loodust katab lume valge tekk.
▷ Liitsõnad: atlass|tekk, baika|tekk, karus|tekk, karva|tekk, lapi|tekk, pikee|tekk, samet|tekk, satään|tekk, siid|tekk, sule|tekk, sulg|tekk, vati|tekk, vatt-|tekk; hobuse|tekk, jala|tekk, magamis|tekk, päeva|tekk, saani|tekk, sõidu|tekk, sõduri|tekk, vankri|tekk, vooditekk; pilve|tekk, sambla|tekk, udutekk.
2. van millelegi kaunistuseks laotatav vaip; põrandavaip, -riie. Kast on roosilise tekiga kaetud. *Kambri põrand oli üle ja üle kalli tekiga kaetud .. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: jalg|tekk, põranda|tekk, sadulatekk.

tennis ‹-e 4› ‹s›
sport
1. sportmäng, mida mängitakse reketi ja väikese nailonkattega kummipalliga, viimast reketiga üle väljakut poolitava madala võrgu lüües. Staadionil, hallis, pargis mängitakse tennist. Tennist harrastatakse kogu maailmas.
▷ Liitsõnad: laua|tennis, muru|tennis, seinatennis.
2. ‹hrl. pl.› kummitallaga ja riidest v. nahast pealsega kontsata spordijalats (algselt vaid tennisemänguks). Valged, ruudulised tennised. Võimlemistundi võtke kaasa dressid ja tennised. Tennistes tüdrukud.

tolmu|mantel
tihedast riidest kerge mantel. Kannab kapuutsiga tolmumantlit. Mehel oli seljas hele tolmumantel.

tunked ‹6› ‹s› pl
tugevast riidest pihikpüksid, mis tõmmatakse hrl. teiste riiete peale (peam. töötegemisel). Purjeriidest tunked. Lubjalaigulised, õlised tunked. Tõmbas tunked selga, jalga. Tööline kandis tunkesid ja kummisaapaid. Sinistes tunkedes töömehed. Tunkedes mees pesi autot. Väikelaste tunked.
▷ Liitsõnad: töötunked.

tuule|jakk
tuulekindlast riidest jakk. Kapuutsiga tuulejakk. Õmbles endale telgiriidest tuulejaki.

tuule|jope
tuulekindlast riidest kerge jope. Voodriga tuulejope.

täis|villane
villase koe ja villase lõimega, puhtast villakiust tehtud; sellisest riidest v. lõngast. Täisvillane ja poolvillane kangas. Täisvillane lõng. Täisvillased mundrid. Soe täisvillane kampsun. | ‹substantiivselt›. Täisvillasest kostüüm.

ulster ‹-i, -it 2› ‹s›
karedakarvalisest villasest riidest pikk avaralõikeline meestemantel

vatman1 ‹-i, -it 2› ‹s›
etn kodukootud vanutatud täisvillane riie. Vatmanist pikk-kuub, vammus. Vahetas takuse riide vatmani vastu. || sellest riidest kuub. *Poistel juba kalevist püksid ja vatmanid .. J. Kunder.

villane ‹-se 4› ‹adj›

1. villakiust tehtud v. töödeldud (kedratud, kootud, heegeldatud); sellisest riidest. Villane heie, lõng, kangas, mööbliriie. Villased kindad, sukad, sokid. Villane müts, sall, kampsun. Teismelised ei hooli villasest aluspesust. Vanaisa kandis kodukootud villaseid pükse. Villane jakk, ülikond, mantel. *Õnneks on korseti pealmine kiht villane ning soojendab hästi keha. K. Kender. | ‹substantiivselt›. Meditsiiniasutuste personal ei kanna villast. Heegeldas villasest pitsi.
▷ Liitsõnad: läbi|villane, pool|villane, täisvillane; kodu|villane, linna|villane, maa|villane, poevillane.
2. kohevalt, rohkelt karvane. Pehme villane karupoeg. Mehel olid villased käsivarred nagu ahvil. *.. riisutud lehtede alt ukerdasid sinililled, kaelad veel kanged ja villased. S. Ekbaum. | (taimenimetustes). Villane lodjapuu, katkujuur.
3. piltl kommetelt, käitumiselt tahumatu, rohmakas; algeline, saamatu. Villane maapoiss võib olla tublim inimene kui lakutud linnavurle. Kosis villase talutüdruku. Su nali jäi pisut villaseks, see ei aja kedagi naerma. *Kurat võtku sind kogu su lolli pea ja villaste kätega .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: kodu|villane, maavillane.

vormi|riietus
ühesugusest riidest ja ühtse tegumoega riietus, mida kannavad sama elukutse v. tegevusalaga isikud, vorm. Raudteelaste, sidetöötajate vormiriietus. Sõjaväe, ohvitseri vormiriietus. Õpilased kandsid vormiriietust.
▷ Liitsõnad: paraadvormiriietus.

õmblema ‹õmmelda 49›
niiti nõela abil riidest vm. materjalist läbi pistes midagi ühendama, kinnitama, kaunistama; sel moel hrl. mingit riideeset valmistama. Käsitsi, masinaga õmblema. Ema õmbleb kogu perele riided selga. Suveks tuleb uued kleidid õmmelda. Laskis endale mantli õmmelda. Ta ei oska pükse õmmelda. Meistri juhatusel õmmeldi uued purjed. Voodilinu, käterätte, peakatteid, kindaid õmblema. Õmbles laudlinale narmad külge ja kaunistused peale. Õmble nööp ette! Õmbles dokumendid kuuevoodri vahele. Halvasti õmmeldud ülikond. Haava (kinni) õmblema.