[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

finess ‹-i 21› ‹s›
peensus, üksikasi; peen võte. Psühholoogilised, tehnilised finessid. Finesse tabama, märkama. Tunneb teost kõigis selle finessides. Finessideni viimistletud pallikäsitsus. Taktikalistest finessidest küllastatud lõppmäng. *Igal etendusel olid tal uued võtted ja finessid .. M. Möldre.
▷ Liitsõnad: rütmi|finess, stiilifiness.

grimass ‹-i 21› ‹s›
näomoonutis, näovigur. Viril, põlglik, irooniline, õnnetu, hapukas, harjumuslik, tahtmatu grimass. Grimassi, grimasse tegema. Manab, veab, tõmbab näole inetu grimassi. Naer moondus, virildus, tardus tobedaks grimassiks. Sõbrannad vahetasid tähendusrikka grimassi.
▷ Liitsõnad: hirmu|grimass, pingutuse|grimass, põlguse|grimass, valu|grimass, vihagrimass.

mess1 ‹-i 21› ‹s›
pikemate ajavahemike järel peetav suur, hrl. tööstuslik v. suurkaubanduslik näituslaat. Rahvusvahelised messid. Leipzigi, Brno messid. Messist võttis osa üle kolmekümne riigi.
▷ Liitsõnad: kevad|mess, põllumajandus|mess, raamatu|mess, sügis|mess, turismi|mess, tööstusmess.

mess2 ‹-i 21› ‹s›
missa. *.. ja palunud teda [= lossihärrat] vähemalt lihavõtte ööl oma pidu jätta ja tulla kirikusse messile. J. Parijõgi.

mess3 ‹-i 21› ‹s›
mer laeva juhtkonna, ohvitseride söögiruum laevas. *Kolm tüürimeest ja kolm meistrit – ohvitserid – mis neil hea läbisaamise vastu. Söövad messis, igal oma kajut .. A. Hint.

mess4 ‹-i 21› ‹s›
kõnek lühisõnum, SMS. Saatis messi, et ei saa tulla.

mimees ‹-i 21› ‹s›
biol looma sarnastumine esemega (näit. kiviga, kuivanud lehega), mis ei paku vaenlasele huvi (kaitsekohastumuse vorm)

pimesi ‹adv›

1. pimedas, korralikult nägemata, hrl. käsikaudu liikudes. Ärkasin ja kobasin pimesi ust. Lõin enda pimesi liikudes vastu kapinurka ära. Liikusime edasi peaaegu pimesi. Vihmasajus oli nähtavus halb ja me liikusime pimesi, mälu järgi. Öösel tuli lennata pimesi. *Pimesi päi leidis Jonas tikud ja süütas tahilambi. K. Rumor.
▷ Liitsõnad: poolpimesi.
2. kinnisilmi v. objektile peale vaatamata, seda nägemata. Pani silmad kinni ja üritas rippuvat eset pimesi tabada. Harjunud tööd võib teha kas või pimesi. Kudus pimesi, varrastele pilku heitmata. Ta oli suuteline malepartiid pimesi mängima. Sõdur oskas relva pimesi päi lahti võtta ja kokku panna. || umbropsu. Tulistas pimesi kuuldud hääle suunas. Tõmbasin pimesi pakist kolm kaarti. Merepõhja traaliti pimesi. *Ta varpis pimesi edasi ja eksis hoopis ära. O. Jõgi (tlk).
3. arutult, ilma mõtlemata (hrl. talitsematult toimides). Tormas majast välja ja pistis pimesi jooksu. Loodusjõud tegutsevad stiihiliselt, pimesi. *Kui ta, loll, viimaks ei hakka pimesi lippama, jookseb otse sülle! R. Janno. *Liide kiljatusest ta nagu ärkab, sööstab pimesi päi uksest välja, voolavasse vihma. A. Mägi.
4. piltl liiga usaldavalt, kriitikata, lähemalt mõtlemata, kergekäeliselt, pimedast peast. Naine usaldas, uskus oma meest pimesi. Kõike, kõigesse ei saa pimesi uskuda. Ta armastas, jumaldas sind pimesi. Oli valmis pimesi täitma kõiki ülemuste käske. Järgis kõiki eeskirju pimesi. Pidas pimesi kinni islami õpetusest. Nii suurt ostu ei saa pimesi teha. *Ta pole mõni pimesi töörühmaja, nagu meil neid tihtipeale leida võib.. O. Anton. || lähemalt uurimata, asjasse süvenemata; huupi. Olin dokumendile pimesi alla kirjutanud. Peame enne nõu, pimesi päi ei maksa alustada. *.. vaata ette, vaata vasakule, vaata paremale, ära jookse pimesi trammi tagant välja... A. Kaskneem.

pimesus ‹-e 5› ‹s›
med nägemisvõimetus

pimss ‹pimsi 21› ‹s›
geol laavast tekkinud väga kerge poorne purskekivim, pimsskivi. Must, hall, valge pimss. Pimssi kasutatakse ehitusmaterjalina ning lihvimis- ja puhastusvahendina.

ress ‹-i 21› ‹s›
murd laeva poolmudel mõõtude võtmiseks laeva ehitamisel

rimps ‹-u 21› ‹s›
(paarilisena sõnale rämps): miski kõlbmatu, rämps. *Aias ei ole [pärast tormi] peenarde peal peale rimpsu ja rämpsu mitte midagi. T. Kallas.

räimes ‹räime 19› ‹s›
murd räim. *„Võtame veel,” ütles Teemeister. „Võtame selle terviseks, et igal hommikul tõuseks päike.. ning sinises meres ujuks ilusa nimega kala – räimes!” J. Tuulik.

simss ‹simsi 21› ‹s›
pinda liigendav rõhteend; eraldus- v. ehisliist näit. aknal, sambal, fassaadil. Tikud on eestoa ahju simsil. Hoidsin kamina simsist kinni. Tihane kössitab akna kivist simsil. Kärbsenäpp ehitab pesa majade simssidele. Puudutab sõrmega kappide simsse ja leiab sealt tolmu. *Meie ateljeest viis nimelt akna alt simss maja kõikidest ateljeedest mööda. K. A. Hindrey. *Üleval aga, sammeldunud katuseharjal, saadab kohmakas, laia simsiga korsten rõõmsaid suitsupilvi välja.. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ahju|simss, akna|simss, kamina|simss, kapi|simss, pea|simss, pärg|simss, sokli|simss, vööndsimss.

äri|mees
äri, ettevõtluse alal tegutsev inimene, hrl. mees. Ettevõtlik, aus, kaval ärimees. Laia haardega ärimees. Temas on ärimehe verd. Vaatab ilmaelu ärimehe pilguga. Olen ärimees, poliitika mind ei huvita.
▷ Liitsõnad: suurärimees.