[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ees|riie
millegi ees rippuv (kangas)kate varjamiseks v. eraldamiseks, kardin. Paks, tihe, läbipaistev, õhuke eesriie. Villased, linased, sitsist, pitsist eesriided. Tõmbab eesriided akna ette. Lükkas eesriide akna eest. Tuul liigutas akna õhulist eesriiet. Ukseava kattis pehme villane eesriie. Keedunurk oli toast eesriidega eraldatud. Astus voodit varjava eesriide taha. | piltl. Läbi tibutava vihma eesriide näis kõik hall. Aastatuhandete eesriie varjab meie eest kaugete esivanemate elu. || teater näitelava saalist eraldav rippkate. Eesriie avaneb, tõuseb, kerkib. Eesriie langeb, sulgub. Mõned näidendi stseenid esitati eesriide ees.
▷ Liitsõnad: akna|eesriie, lava|eesriie, ukse-eesriie; samet|eesriie, sits|eesriie, tülleesriie.

gondel ‹-dli, -dlit 2› ‹s›

1. pikk lamedapõhjaline terava püstise vööri ja ahtriga üheaeruline paat Venezias kanalitel ja laguunidel sõitmiseks. Kas olete gondliga sõitnud?
2. (rippuv) sõidu- v. kaubaruum, näit. aerostaadil, köisraudteel. Kinnine, lahtine gondel. Laskumisel purunes õhupalli gondel. Vaateratta gondlitesse istusid uued sõita soovijad.
▷ Liitsõnad: kauba|gondel, sõidugondel.
3. voolujooneline mootorikate (lennukil, spordimootorrattal jne.)

kaela|ripats
kaelas ketikese otsas kantav rippuv ehe

kardin ‹-a 2› ‹s›
hrl. akna, ukse ees rippuv (tekstiilmaterjalist) kate, eesriie. Sitsist, tüllist, pitsist kardinad. Aknalauani, põrandani ulatuvad kardinad. Akna ees olid tihedad, kahekordsed kardinad. Tõmbab kardinad (akna) ette, (akna) eest kõrvale. Läbi paksude kardinate ei paista päike tuppa. Piilub kardina vahelt tänavale. Aken on ilma kardinata. Ukseava varjasid kardinad. Peitis end kardina taha.
▷ Liitsõnad: marli|kardin, pits|kardin, plüüš|kardin, riba|kardin, sits|kardin, tüll|kardin, varbkardinad; akna|kardin, külg|kardin, pimendus|kardin, rull|kardin, ukse|kardin, voodikardin.

kella|kõra
kella (1. täh.) sees rippuv kõra, kellatila

kella|pomm
keti otsas rippuv raskus, mis paneb kellamehhanismi liikuma

lae|lamp
laes asetsev v. rippuv valgusti

lont|hari
lopsakas ühele küljele rippuv lehthari. Lontharjaga kukk, kana.

mantel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›

1. mitmesuguse kuju ja tegumoega ülerõivas. Meeste, naiste, laste mantlid. Pikk, lühike, lai, taljes, kehasse töödeldud, raglaanlõikega mantel. Õhuke, kerge, paks, voodrita, sooja voodriga, vatiiniga, karusnahkne, karusnahkse kraega mantel. Mantel on juba võrdlemisi kulunud. Jakist on vähe, nüüd käiakse juba mantliga. Paneb, ajab mantli selga. Võtab mantli seljast (maha). Mehel oli mantel seljas ja müts peas. Miks sa mantlis, mantliga istud? Mantel õlgadel, üle õla. Mantel eest lahti. Nööbi oma mantel kinni. Dominikaani mungad kandsid musta, kapuutsiga mantlit. | piltl. *.. valge mantli ja rohelise mütsiga õigeusu kabel .. J. Piiper. || lindude selja ja tiibade kattesulestik. Hõbekajakal on sinihall mantel.
▷ Liitsõnad: drapp|mantel, koverkot|mantel, kummi|mantel, nahk|mantel, nailon|mantel, plastikaat|mantel, present|mantel, sametmantel; hommiku|mantel, kasuk|mantel, keiser|mantel, kevad|mantel, klošš|mantel, kolmveerand|mantel, ranna|mantel, suve|mantel, sügis|mantel, talve|mantel, telk|mantel, tolmu|mantel, vihmamantel.
2. kõnek (peksmise kohta:) nahatäis, keretäis. Sai niisuguse mantli, et mäletab. *Küll me talle veel ükskord mantli anname, kui ta järele ei jäta! V. Beekman.
3. zool. a. limuste ja käsijalgsete keha seljapoolelt külgedele alla rippuv ning keha kattev nahakurd b. mantelloomade keha kattev sültjas väliskest, tuunika
4. tehn väliskest, ümbris vms. (ka manteltoru, ratta väliskummi vms. kohta)

nöör|riiul
nööridega laest rippuv riiul. Hiired ei pääse nöörriiulile toiduainete kallale.

poksi|kott [-koti]
raske rippuv kott poksilöökide harjutamiseks

purikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. (suur) haug. Kena priske paarikilone purikas. Kalle püüdis paar purikat. Siit jõest on ka purikaid välja tiritud. *Väiksest hauginolgist oli kasvanud päris paras purikas. H. Jõgisalu. *Aga kas ojas ahvenaid on? – On. – Purikaid on? – On. A. Sepp.
2. keegi suur ja tugev, purakas (2. täh.) Poiss on juba paras purikas. Tolle emise põrsad olid enneolematud purikad. *.. mis me teeme teiesuguse purikaga! Te õhetate ju lausa tervisest. A. Antson. | (püsivõrdlustes). Laps on terve nagu purikas. Peagi saavad tüdrukud jälle terveks kui purikad. Priske, tugev, suur, tore poiss kui purikas. Need on vast poisid nagu purikad! *Vara veel kõnelda surmast, sõber! Mees nagu purikas! P. Vallak.
▷ Liitsõnad: haugi|purikas, havi|purikas, kalapurikas; jonnipurikas.
3. ülalt nõrguva vedeliku kristalliseerumisel tekkiv rippuv koonusjas moodustis, hrl. jääpurikas. Räästasse tekivad pikad purikad. Purikad tilguvad, sädelevad. Taadi habeme küljes rippusid tillukesed purikad. Pidin sind oodates purikaks külmuma. Koopa laes on lubjakivi purikad.
▷ Liitsõnad: jääpurikas.

puusa|põll
etn naistel vöö vahel rippuv piklik kaunistatud rätt ühel v. mõlemal puusal. Tikandi ja tuttidega puusapõll.

rinna|lott
(veise) rippuv nahavolt rinnal, lott (2. täh.) Härja rinnalott lohises peaaegu mööda maad. Tugevasti arenenud rinnalotiga veisetõug.

ripats ‹-i 2› ‹s›

1. rippuv ehe v. ilustus; ehte rippuv osa; tilguti. Tal on kaelas kullast, merevaigust ripats. Risti-, südamekujuline ripats keti otsas kandmiseks. Ripatsitena on kantud ka münte ja kuljuseid. Ripatsitega rinnaehe, kõrvarõngad. Uuriketi ripats. Lühtrite ripatsid tilisevad laes. || mõni muu rippuv detail v. moodustis. Tõmbluku ripats. *Vana harjumust mööda kobasid käed väravas raudvõru rasket kaheksatahulist ripatsit. V. Traat (tlk).
▷ Liitsõnad: kaela|ripats, kõrvaripats; klaas|ripats, kristall|ripats, kuldripats; ristripats; ajuripats.
2. piltl kellestki v. millestki täielikult sõltuv isik, kellegi käsutäitja; sellises sõltuvuses olev riik vms. Inimest võib ähvardada oht muutuda masina ripatsiks. *Armeenia muutus kiiresti Taga-Kaukaasia iseseisvusliikumise lipulaevast Venemaa ripatsiks ja teenriks. V. Vilpsaar. *Endisest poolfeodaalsest kiriku ripatsist arenes vallakool .. kodanlikuks algkooliks. A. Elango. || miski v. keegi ebaoluline v. vähetähtis, tarbetu lisand vms. Näidendi viies vaatus osutub ülearuseks ripatsiks. *Euroopa pole mitte lihtsalt maaosa, veel vähem suure Aasia ripats, tal on täiesti oma nägu. I. Talve.

ripp|asend
rippuv asend. Nahkhiired jäävad talveunne rippasendis.

ripp|kõrv
rippuv, lontis kõrv. Spanjelil on suured rippkõrvad.

ripp|lamp
(laest) rippuv valgusti. Pühakukuju ees põles ripplamp.

ripp|mootor
ahtris rippuv äravõetav paadimootor

ripp|riiul
seinal rippuv riiul

ripp|vaas
(laest) rippuv lillevaas. Kasvatan rippvaasis luuderohtu.

ripp|võrk
(eriotstarbeline) rippuv võrk. Piljardilaua rippvõrk.

riputis ‹-e 5› ‹s›

1. mingi rippuv ese v. detail. Tiirlev pillirookõrtest riputis lae all.
2. see, mis on peale riputatud. Tuhksuhkrust riputisega kook.

roni|köis
sport püst- v. kaldasendis rippuv jäme köis ronimisharjutusteks

roni|latt
sport rippuv ümmargune sile latt ronimisharjutusteks

rõhud ‹rõhkude 21› ‹s› pl
etn naiste rahvarõivaisse kuuluv vöö küljes rippuv vaskkettidest ehe. Rõhkusid kanti taga puusal. Rõhkudega vöö.

sadula|jalus
sadula küljes rippuv jalus

sammal|habe
habemena rippuv sammal (näit. puudel). Iidsed sammalhabemes puud. *Kummardus üle kalju punaõites mänd, sammalhabe tuules lehvimas. F. Tuglas.

sofitt ‹-fiti 21› ‹s›
teater lava ülemist osa varjav rippuv dekoratsioon

stalaktiit ‹-tiidi 21› ‹s›
geol karstikoopa laest rippuv tilkekivi. Laest ripuvad alla pliiatspeened stalaktiidid. Torujas stalaktiit. Ülalt langeb stalaktiitidest kardin.

suur|rasvik
anat soolte ees rippuv rasvik (omentum majus)

taba|lukk [-luku]
rippuv lukk, ripplukk. Suur, raske, rauast tabalukk. Ukse ees ripub roostes tabalukk. Torkas tabaluku obadustest läbi ja keeras kinni. Hoiab raha tabalukuga lukustatud kastis. | piltl. *Pange siis südamele varakult tabalukk ette ja kõik on korras! Ükskõiksus pikendab eluiga. M. Traat.

tahvel ‹-vli, -vlit 2› ‹s›

1. korrapärase (hrl. nelinurkse) kujuga õhem tükk mingit ainet v. materjali, selline ese(meosa), plaat. Tahvel šokolaadi. Tahvliteks pressitud jõusööt. Pruunides tahvlites tisleriliim. Plekist tahvel. Too paar tahvlit pappi. Tahveluks koosneb raamist ja tahvlitest. Lõi sahvriuksest tahvli välja. Vankrikere tahvlid. Tuul keerutas kõnnitee kandilistelt tahvlitelt tolmu. Jää lagunes tahvliteks. *.. vaata parem, mihane tihe ja plink tallanaha tahvel .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: graniit|tahvel, hõbe|tahvel, kivi|tahvel, klaas|tahvel, marmor|tahvel, metall|tahvel, nahk|tahvel, plekk|tahvel, puu|tahvel, savi|tahvel, tina|tahvel, vineertahvel; katte|tahvel, uksetahvel; liimi|tahvel, šokolaaditahvel.
2. (seinal rippuv) alus, plaat info edastamiseks. Teadete tahvel. Tahvel majaelanike nimedega. Seinal rippus tahvel tekstiga: „Varisemisoht”. Töösaavutused märgiti tahvlile. Tahvel ukse kohal teatab, et siin töötab kingsepp. Iluuisutamiskohtunik näitab tahvlit, millel on hindenumber. || mälestustahvel. Haual polnud ei risti ega tahvlit. Vabadusvõitleja mälestuseks pandi majaseinale tahvel.
▷ Liitsõnad: au|tahvel, hoiatus|tahvel, häbi|tahvel, info(rmatsiooni)|tahvel, keelu|tahvel, kuulutus|tahvel, reklaam|tahvel, teabe|tahvel, teadetetahvel; haua|tahvel, memoriaal|tahvel, mälestus|tahvel, nimetahvel.
3. puhastatav alus, plaat kirjutamiseks. a. seinal rippuv v. jalgadel seisev suurem alus hrl. klassis v. loenguruumis. Õpetaja kirjutas ülesande tahvlile. Kirjutab kriidiga tahvlile oma nime. Nühkis lapiga tahvli puhtaks. Juku kutsuti tahvli ette, juurde vastama. Must, valge tahvel. b. endisaja koolis iga õpilase kasutuses olnud kirjutusplaadike. Kiltkivist tahvlile kirjutati krihvliga. Lapsed võtsid oma tahvlid ja hakkasid kirjutama. Kirjutas tahvli mõlemad küljed täis. *Tiuks rehkendas. Põlvedel oli tal suur, punase raami ja katkise nurgaga tahvel .. O. Luts. || ‹liitsõna järelosana› plaat, millele vanasti vajutati tähemärke, jooniseid jm, näit. savitahvel
▷ Liitsõnad: klassi|tahvel, kooli|tahvel, loengutahvel; kiilkirja|tahvel, vahatahvel vrd valgustahvel.
4. pilditahvel. Värvitrükis tahvlid. Entsüklopeedia tahvlid.
▷ Liitsõnad: värvitahvel.
5. tahvelmaal. Püha õhtusöömaaega kujutav tahvel.

tali ‹11› ‹s›
tehn
1. rippuv tõsteseade, mille põhiosa on vints
▷ Liitsõnad: elektri|tali, käsi|tali, pneumotali.
2. vähemalt kahest plokist ja trossist v. ketist koosnev ülekandemehhanism, polüspast, liitplokk
▷ Liitsõnad: paaditali.

tilguti ‹1› ‹s›

1. eseme rippuv osa, ripats. Lühtri tilgutid. Rohelisest kivist tilgutitega kõrvarõngad. Tüdrukul on kõrvas säravad tilgutid. Hõbeketi küljes olid südamekujulised tilgutid. *.. ainult küünlajalgade tilgutid tilisesid, kui veoauto majast mööda sõitis. E. Hiedel (tlk).
▷ Liitsõnad: klaastilguti.
2. pandla, sõle keel. Kahe tilgutiga püksipannal. Prees kinnitati tilgutiga rinnale rõivaste külge.
3. ka farm tilgutuspudel vm. -vahend. Haige pandi kohe tilguti alla. Mitmel patsiendil olid torud ninas ja tilgutid veenis.

trapets ‹-i 2› ‹s›

1. mat nelinurk, mille kaks külge on paralleelsed ning kaks külge mitteparalleelsed. Võrdhaarne, täisnurkne trapets. Trapetsi alused, haarad, kõrgus, pindala.
2. sport nööride v. trosside otsas rippuv kang, millel sooritatakse võimlemisharjutusi (ka tsirkuses), rippkang. Harjutused trapetsil.
3. mer paatide ja kergete jahtide tugisüsteem

tõlv ‹-a 23› ‹s›
ka etn kurikas, nui. Tõlvaga tambiti pesust vett välja. Naised tagusid, virutasid tõlvadega märga pesu. Jahu löödi kottides tõlvaga kinni. Vaenlase vastu lasti käiku tinanuiad ja vasksed tõlvad. *Naised plaksutasid tõlvu, puserdasid, seebitasid, nühkisid ja väänasid vett. R. Sirge. || nööri otsas rippuv puupakk karude eemalepeletamiseks mesitarude kallalt. *Meemaiaste karude tõrjeks kasutati .. [taru] suuaugu ees rippuvat tõlva, mis mesikäpale, kes selle pahaselt kõrvale lükkas, järjest kõvemini pähe kolksas. A. Viires.
▷ Liitsõnad: pesu|tõlv, puutõlv vrd soetõlv.

vibu|häll
etn painduva ridva otsas rippuv häll. Vibuhäll kinnitati perenaise voodi lähedale lakke. Vibuhällid ja jalashällid.

vilja|kaar
aiand kaarjalt rippuv viljaoksi täis oks

voki|sarv
voki küljes rippuv sarv määrdega

vöö|kee
vöö küljes rippuv kee

vöö|kett [-keti]
ehtena vöö küljes rippuv kett

vöö|kott [-koti]
vöö küljes rippuv kott; vööl kantav kott. Rahvariiete juurde kuulub vöökott. Ostis mobiiltelefoni jaoks vöökoti.