[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ruske ‹1› ‹adj›
punakaspruun, pruunikaspunane. Verelomp oli rusket värvi. Nahk on päikeses(t) ruskeks põlenud. Talus peeti rusket piimakarja. Hiirhall ruskete täppidega täkk. Ostab kraeks ruske rebasenaha. Teetolmust rusked saapad. Tee oli rebaseliiva karva ruske. Pihlamarjad tõmbuvad järjest ruskemaks. Sügis on ruske aastaaeg. Päike loojus ruskena. Kalju oli ruske kui roostetanud raud. *Meri põles ehakumas nagu alemaa, tuhkhall, ruskete viirgude joostes üle kurrulise pinna.. A. Kalmus. | ‹substantiivselt›. Ruske 'ruske lehm, punik' hakkas musta-valgekirju karja hulgas kohe silma. *Sügis jagas metsale heldelt erepunast, kuldset ja rusket.. S. Kadari (tlk).
▷ Liitsõnad: hele|ruske, kohv|ruske, kollakas|ruske, mustjas|ruske, puna|ruske, pruun|ruske, rebase|ruske, telliskivi|ruske, tuli|ruske, veriruske.