[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sõba ‹11› ‹s›

1. etn õlgadel v. puusade ümber kantav piklik suurrätitaoline villane (v. linane) naiste riietusese. Narmastega, tikandiga kaunistatud sõba. Sõbades, sõbadega naised. Võttis sõba õlgade ümber, õlgadele. Naisel oli sõba ümber.
▷ Liitsõnad: pruudisõba.
2. tekk, voodikate, vaip. Puges voodisse sõba alla. *Jürnas võttis sadula tagant sõbad ja laotas need hobustele. A. Kalmus. | piltl kate. *See [= pilv] kattis taeva uduse sõbaga. A. Kurfeldt (tlk).
▷ Liitsõnad: higi|sõba, saanisõba.

sõba silmale ~ silmile laskma, sõba silma(de)le ~ silma peale ~ silmile saama
uinuma, magama (jääma). Ta polnud mitmel ööl sõba silma(de)le saanud. Püüdsin asjatult sõba silmile saada. Saaks paariks tunnikski sõba silmale lasta!