[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sõna kuulama ~ kuulma

1. kellegi käsule, korraldusele, arvamusele alistuma, kuuletuma. Lapsed peavad oma vanemate sõna kuulama. Poiss on ülekäte läinud, ei kuula enam sõna. Teda kästi vait olla ja sõna kuulata. *Siin oli ta juht .. Teised kuulsid ta sõna ja järgnesid talle meeleldi. A. Kalmus. *Ta oli iseennast maha salates isa sõna kuulda võtnud ja koju jäänud. E. Krusten.
2. kellegi tahtele alludes vajalikult toimima. Joobnu, haige tahtis tõusta, aga jalad ei kuulanud sõna. Tahtis nööpi kinni panna, aga kohmetunud sõrmed ei kuula sõna. Eks tööd tuleb niikaua teha, kui käed-jalad veel sõna kuulavad. Suu kuivas ja keel ei kuulanud sõna. *Püss, mis äsja tõrkus, kuulas jälle küti sõna. J. Piiper. *Raske laev kuulis ta osava käe sõna nagu peru hobune tugevat meest. A. Kalmus.