[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sõna|kuulelik
käske ja korraldusi vastuvaidlematult täitev, kuulekas; ant. sõnakuulmatu. Ta oli alati hea ja sõnakuulelik laps, õpilane. Sõnakuulelikud teenrid, käsutäitjad, kannupoisid. Sõnakuulelikumat abilist ei leia sa kusagilt. Ori pidi olema sõnakuulelik oma isandale. Sõnakuuleliku loomuga koer. *Tema väed vallutasid Poola ja viimast püüti muuta Rootsi sõnakuulelikuks vasalliks. A. Vassar. | piltl. *Vee ja harja abil muutuvad juuksed peagi sõnakuulelikeks ning siledaiks. B. Alver.