[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sõrm ‹-e 22› ‹s›

1. üks inimese labakäe viiest pulgataolisest lülidega esiosast; (kasut. ka mõningate loomade, eriti ahvide jäsemete vastava osa kohta). Parema, vasaku käe sõrmed. Esimene, keskmine, nimetu, väike sõrm. Pikad, lühikesed, peenikesed, kondised sõrmed. Töntsakad, tömbivõitu sõrmed. Vanainimese kohmakad sõrmed. Sõrmed on külmast kohmetud. Köntis, konksus, vigastatud sõrm. Sõrme küüs, luud. Sõrmi nipsutama, naksutama. Halas ja murdis 'painutas' masenduses sõrmi. Trummeldab sõrmedega vastu lauda. Mees tõmbas harali sõrmedega läbi juuste. Näitas, osutas, torkas sõrmega. Tõmbas, viipas mind sõrmega lähemale. Ema hoiatas, ähvardas last sõrmega. Laps ajab lugedes sõrmega järge. Ta ei lase endale sõrmegi külge panna 'end puudutada'. Hakkas sõrmedel 'neid abiks võttes' üles lugema, arvutama. Poisid hakkasid sõrme 'sõrmkooku' vedama. Sõrmed valutavad, hakkasid külmetama. Pani sõrme vaikimise märgiks suule. Pistab sõrme valu, erutuse pärast suhu. Pistis sõrmuse sõrme, kannab sõrmes sõrmust, võttis sõrmuse sõrmest. Lõikasin endale kogemata sõrme. Nuuskas nina läbi sõrmede. Varitsejal oli kogu aeg sõrm päästikul. Mees veeretas tükk aega raha sõrmede vahel. Pliiats kukkus sõrmede vahelt maha. Avas vabisevi sõrmi ümbriku. Kurttummad vahetavad mõtteid sõrmede keeles. Rikkal peretütrel iga sõrme jaoks peig, tahtja. Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista 'väga pime'. Keerukamadki töövõtted neil juba selged, käes kui viis sõrme. Tunnen neid paiku nagu oma viit, kümmet sõrme. Sõrmed väsivad hõlpsamalt tehes kui suu süües. | piltl. See oli saatuse sõrm. Nägi selles sündmuses jumala hoiatavat sõrme. Hirm klammerdus külmade sõrmedega Mihkli südame ümber. *Vilsandi madalikud, saartekühmud ja valge tuletorni hoiatav sõrm olid juba mõne tunni eest hägusevõitu silmapiiri taha vajunud. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: esi|sõrm, nimetis|sõrm, osutus|sõrm, pisi|sõrm, sõrmuse|sõrm, väikesõrm; pulksõrm; majakasõrm.
2. vastav sõrmkinda osa. Kindal on üks sõrm katki, hargnenud. Kinnastel on sõrmed nõelutud.
3. sõrme (1. täh.) laius v. pikkus rahvapärase mõõduna. *.. laiad mustad püksid .. olid kolm sõrme lühemad kui õigus .. E. Hiedel (tlk).
4. kujult v. funktsioonidelt sõrme (1. täh.) meenutav masinaosa; varvakujuline ühendus- v. kinnitusdetail. Niidumasinal ühendab sõrm kepsu vikati peaga.
▷ Liitsõnad: juht|sõrm, kolvi|sõrm, tugisõrm.

[millelegi] läbi sõrmede vaatama
midagi halba, keelatut, taunitavat tahtlikult tähele panemata jätma, seda ignoreerima. Seaduserikkumistele ei tohi läbi sõrmede vaadata. Tema sagedastele tööluusidele vaadati algul läbi sõrmede. Vanaisa vaatas noorte üleastumistele enamasti läbi sõrmede.

läbi sõrmede vahtima
millestki (soovitust, ihaldatavast) olema sunnitud ilma jääma. *Ei ma julge vastu panna, muudkui vea aga teisele suupärast koju ja vahi ise läbi sõrmede. E. Särgava.

(oma) sõrme kuradile andma
end millegi ahvatleva võimusesse andma, end millestki kaasa tõmmata laskma. Selle kergemeelse lubadusega oli ta oma sõrme kuradile andnud.

sõrmed enda ~ enese poole
(keegi) koonerdab v. on omakasu peal väljas. *.. rubla valitseb mind .., ikka on mu sõrmed enda poole konksus ja aina kraabin ja kraabin... O. Tooming.

[kelle(le)gi] sõrmede peale ~ sõrmedele vaatama
kellegi tegevust teraselt tähele panema, kellelegi peale passima. *Üle trumpama [pidi] mitte ainult kroonu rannavahid, vaid ka .. Storehovi krahvi Karl Magnus Stenbocki, kes kogu aeg tema sõrmedele püüdis vaadata. H. Sergo.

sõrmed (on) põhjas
puudus (on) käes, raha, toit vm. hädatarvilik otsas v. lõpukorral, näpud (on) põhjas. *Mis hullud mõtted need on? Kevadest saadik elatuda juhuslikust päevatööst, sõrmed alatasa põhjas .. E. Krusten.

[kelle(l)gi] sõrmed sügelevad
kellelgi on kange tahtmine midagi teha. *Sõrmed päris sügelevad kohe, nii tahaks praegu proovida, kuidas kaart [kaardimängus] istub! P. Viiding.

sõrme(gi) liigutama
‹hrl. eitavalt›
1. millekski vähimatki ette võtma, pisutki kaasa aitama. Mõni teine ei liigutaks võõra inimese heaks sõrmegi. Ta ei liigutanud sõrmegi, et oma vastastele kätte maksta. Ise on ta õpetaja, aga sõrme ei liiguta, et kiusamisele piiri panna. Pole seni kuulda olnud, et ministeerium sõrmegi oleks liigutanud asja heaks.
2. mitte midagi tegema, igasugusest tööst loobuma. *.. tihti ei jaksa või ei taha kodus enam sõrmegi liigutada. V. Saar.

sõrmi põletama ~ kõrvetama
midagi (hrl. kahtlast, riskantset) tehes v. teha püüdes õpetust, karistust saama, näppe põletama, näppe kõrvetama. Ole ettevaatlik, et sa selles asjas veel sõrmi ei põleta! *.. aga Miina pole sinu jaoks! Oled ju mõnedki korrad juba tema juures oma sõrmi kõrvetanud! P. Pinna.

[kedagi] ümber sõrme mässima ~ mähkima ~ keerama ~ käänama
kedagi täielikult enda tahte, oma mõju alla saama, kedagi endale kuulekaks tegema. Oskas oma juttudega inimesi ümber sõrme mässida. Vähese haridusega mees, teda on kerge ümber sõrme mässida. Mehkeldab kogu aeg, vaata et keerab sind veel ümber sõrme. *.. sel rahutul ajal osatakse siinmail teenijarahvast peenelt ära osta, piskuga ümber sõrme keerata. E. Vetemaa.