[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

esparsett ‹-seti 21› ‹s›
bot hrl. punakate õitega liblikõieline põuakindel sööda- ja meetaim (Onobrychis)

häda|sööt [-sööda]
sööda vähesuse v. puudumise korral antav asendav sööt

mahlakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. rohkesti mahla (1. täh.) sisaldav, mahlarikas. Mahlakad apelsinid, õunad, marjad. Mahlakad porgandid, kaalikad. Lehmad ahmisid mahlakat rohtu. Noor mahlakas pilliroog, ristikuädal. Mahlakas sööt (silo, juur- ja mugulvilja kui sööda üldnimetus). || (liha- v. kalatoidu kohta). Mahlakas kala, noore looma liha, praad. Hautatud liha on mahlakam kui praetud liha. Praad ujus ütlemata mahlakas kastmes. | piltl. *Tore uudis, mahlakas uudis! Niisugune uudis, et lendate seda maitstes lausa laatsakile. A. Jakobson.
2. piltl (rahvapäraselt) värvikas, jõuline. Mahlakas anekdoot, nali. Mehe jutt oli hästi mahlakas. Mahlakad sõnad, väljendid, ütlused, võrdlused. Kostis mahlakat vandumist, sõimu. Teose keel, sõnastus, stiil on mahlakas. Mahlakas huumor. Aadu oli oma jutustamises, lugudes äärmiselt mahlakas. Vana erusoldat on näidendi mahlakamaid tüüpe. || (hääle kohta:) jõuline ja kõlav, laia tämbriga, vabalt voolav. Lauljal on ilus mahlakas hääl. Naine rääkis mahlaka rinnahäälega. Mahlakas bariton, bass, alt. Naeris oma laia mahlakat naeru. || (värvide, värvitoonide kohta:) värviküllaselt värske, jõuline. Mahlakate erksate värvidega maalitud maastikud. Puude ja põõsaste kevadine mahlakas rohelus. *Palete vägev lihavus oli kaetud hea tervise mahlaka punaga .. B. Linde.
3. hrv lopsakas, priske. Sülitas mahlaka lärtsu. *Olesja prunditas punaseid mahlakaid huuli. L. Vaher. *.. öine vihm hangus varahommikul mahlakateks lumeräitsakateks. E. Tennov.

mesikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
bot ühe- v. kaheaastane liblikõieline kumariini sisaldav sööda-, haljasväetis- ja meetaim (Melilotus). Valge, kollane mesikas. Mesikas õitseb, lõhnab. Põldudel kasvatati mesikat.

naeris ‹naeri 19› ‹s›

1. lihakate juurikatega kaheaastane sööda- ja toidujuurvili (Brassica rapa). Naereid, naerist külvama, maha tegema, kasvatama. || (koos kasvualaga:) naeripõld, naerimaa. Lehmad läksid naerisse, on naeris. Aja lehmad naerist välja.
▷ Liitsõnad: sööda|naeris, söögi|naeris, õlinaeris.
2. selle taime lihakas juurikas. Toored, küpsetatud, keedetud naerid. Nägu nagu tohletanud naeris.
3. ‹liitsõna järelosana› bot esineb mõnedes taimenimetustes
▷ Liitsõnad: kassi|naeris, koeranaeris.

raie|küna
küna sööda katkiraiumiseks

sööda|auruti
põll sööda aurutamise seade. Sigala söödaauruti.

sööda|baas
põll alus, vahendid sööda saamiseks. Lammaste, piimakarja söödabaas. Hea, tugev söödabaas. Karja tootlikkuse tõstmiseks on vaja suurendada, tugevdada söödabaasi.

sööda|hoidla
hoone, ruum vm. ehitis sööda hoidmiseks. Loomafarmi, kanafarmi söödahoidla. Metsloomadele ja -lindudele ehitatakse metsa söödahoidlaid.

sööda|jaotur
põll loomadele sööda etteandmise seade. Söödajaoturiga traktor.

sööda|kriit
põll jahvatatud kriit, mida söödetakse loomadele kaltsiumivaese sööda puhul

sööda|kõlvik
sööda saamiseks kasutatav kõlvik. Looduslikud söödakõlvikud.

sööda|käik
käik laudas sööda etteveoks ja söötmiseks. Kahe söödakäiguga laudaruum.

sööda|köök
ruum sööda ettevalmistamiseks (näit. sigalas, kanalas), karjaköök. Valmis sigala koos mehhaniseeritud söödaköögiga.

sööda|laud
lauake sööda jaoks. Söödalauale lendasid leevikesed. Karpkaladele paigutatakse tiiki mitu söödalauda.

sööda|maa
sööda hankimiseks kasutatav ala. a. koduloomade puhul hrl. karjamaa. Lehmade söödamaal oli kamar põuast kõrbenud. Rändkarjused kolisid paremale söödamaale. Kari lasti söödamaale, aeti söödamaalt koju. Loomade karjatamiseks on tarvis järjest uusi söödamaid. Põhjapõdrakasvatajad rändavad paigast paika uute söödamaade otsingul. *Enne heinaaega olid vanad söödamaad juba mullani paljaks nositud.. E. Tennov. b. (teiste loomade ja organismide puhul). Põder eelistab söödamaana niiskemaid segametsi. Kündev traktor tähendab kajakatele värsket söödamaad. Kaldavöötme põhjaloomastik pakub kaladele soodsat söödamaad. Tihedalt puutüve katvad samblikud on termiitidele rikkalik söödamaa. Seentele on heaks söödamaaks metsaalune kõdu. *.. puhastame tihnikud ja anname puudele ruumi kasvada, korjame igal aastal välja kuivad [puud] ja tuulemurru, et võtta kahjureilt söödamaa.. O. Tooming. c. piltl. Lahkus kodukülast paremaid söödamaid otsima. Sõjaväli oli marodööridele rammus söödamaa. Ebausk võrsub harimatuse ja lihtsameelsuse söödamaal.

sööda|majake
väike ehitis lindudele, loomadele sööda asetamiseks. Lindude söödamajake.

sööda|mürgi(s)tus
vet mürgi(s)tus riknenud, mürgise sööda söömise tagajärjel. Kerge, raske söödamürgi(s)tus. Paar põrsast lõppes söödamürgi(s)tusse.

sööda|nõu
(sööda panemiseks). Mesilaste söödanõu.

sööda|puudus
sööda puudumine v. nappus. Kevadel tuli söödapuudus kätte.

sööda|sõim [-e]
(metsas ulukitele sööda asetamiseks). Metskitsede, jäneste söödasõimed.

sööda|väärtus
põll sööda toiteväärtus. Heina, silo söödaväärtus. Kaer on kõrgema söödaväärtusega kui kartul.

sööt ‹sööda 22› ‹s›

1. toit loomadele. Veiste, hobuste, sigade, kanade, hõberebaste sööt. Talvised, suvised söödad. Taimsed, loomsed, mineraalsed söödad. Silo on mahlakas sööt. Annab, toob lehmadele sööda ette. Kopitanud hein söödaks ei kõlba. Jahimehed varuvad ulukitele sööta. Sügise poole hakkas karjamaal sööta väheseks jääma. Osa teraviljast ja kartulitest läheb söödaks. Lõpnud hobused läksid rebastele söödaks. Kalarapped heideti kajakatele söödaks. *.. ja soovitakse talle „puhka rahus”, kuigi kõik teavad, et laip on maetud ussidele söödaks. V. Adams. | piltl. Rongitäis sõdureid – ainult magus sööt suurtükkidele. Viskasime uusi oksi lõkkesse tulele söödaks. || ‹väliskohakäänetes› kõnek (koduloomade teisale toidule andmise v. seal toidul olemise kohta). Lambad anti, viidi talveks naabertalusse söödale. Lehm oli talvel naabrite laudas söödal.
▷ Liitsõnad: elatus|sööt, haljas|sööt, jõu|sööt, karjamaa|sööt, kore|sööt, kuiv|sööt, kõrs|sööt, lauda|sööt, liha|sööt, lisa|sööt, mineraal|sööt, põhi|sööt, rohu|sööt, sega|sööt, siirde|sööt, silo|sööt, sügis|sööt, talve|sööt, tera|sööt, toorsööt; hobu|sööt, kala|sööt, karja|sööt, lamba|sööt, lehma|sööt, linnu|sööt, looma|sööt, seasööt.
2. toit, toidupala peibutusvahendina; kal õngepüügil kasutatav peibutis kala ligimeelitamiseks. Söödaga varustatud püünis. Karu meelitati söödaks pandud raipega. Jäi sööda lähedale rebaseid varitsema. Vanasti lasti hunti söödalt 'sööda juures', sööda pealt. Paneb juustutükikese hiirelõksu söödaks. Vähid ronisid söödale. Kalapüügil kasutatakse söödaks, söödana usse, väikekala, tehisputukaid. Sööt vingerdas konksu otsas. Poisid panevad õngedele söödad otsa. Päeval muutub kala loiuks ega taha sööta võtta. | piltl. Lubadus on paljas sööt, mille peale ei maksa minna. Uhket värvilist pakendit kasutatakse ostjate söödaks. *Dorrit on sööt, mis ohvitseri sinu maja juurde meelitab. E. Raud.
▷ Liitsõnad: elus|sööt, meelitus|sööt, mürk|sööt, peibutus|sööt, pette|sööt, putuk|sööt, tehis|sööt, õngesööt; hundi|sööt, kala|sööt, karu|sööt, rebase|sööt, roti|sööt, vähisööt.

sööt|ühik
põll sööda toiteväärtuse hindamise ühik (tähis sü). Loomasööda arvestus söötühikutes.

talitus|käik
põll sööda- ja sõnnikukäik laudas

tärklis|väärtus
põll sööda toiteväärtuse hindamise ühik