[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ilus ‹-a 2› ‹adj›

1. esteetiliselt meeldiv, kaunis; kunstielamust pakkuv. Ilus naine, mees, laps, poiss. Ilusaim tüdruk terves linnas, kogu ümbruskonnas. Ilusad silmad, juuksed, käed, liigutused. Ilusa kehaga võimleja. Ilus hobune, hirv, põder. Ilusad lilled, pargipuud. Ilus loodus, maakoht, rand. Ilusad punased õunad. Ilus pilt, maal, vaas. Ilus maja, kodu, mälestussammas. Ilusad tantsud. Ilus hääl, laul, muusika. Aknast avanes ilus vaade. Tegeleb kõige ilusaga. Kui ilus võib seal olla! Kahekümneaastane tüdruk ja kolmeaastane märatsälg on kõige ilusamad. Tõrvakändki on ilus, kui ära ehitad. | (nõrgenenud tähenduses). *Aga siis leidis ta ühel ilusal päeval, et aiaauk ongi juba kinni. A. H. Tammsaare. *Ühel ilusal hommikul oli kõik .. vald kisa täis .. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: ime|ilus, piltilus.
2. praktika, tegeliku elu nõudeile vastav (seetõttu väliseltki kauniks peetav, muljet avaldav). Ilus talvetee. Ilusad põllud, viljad, orased. Ilus rukis, ristik, ädal. Jõhvikad, maasikad olid ilusad. Tükk ilusat läbikasvanud liha. Nad said ilusa suure korteri. Kaasmängija andis ilusa söödu. Valitsevad ilusad 'selged, päikesepaistelised' ilmad. Sel aastal oli ilus suvi, talv.
3. hea, kiiduväärt, tubli, viisakas, kombekohane. Ilus tegu. Pole ilus valetada. Polnud temast ilus teiste häda puhul rõõmu tunda. Väga ilus, et tedagi ei unustatud. *Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte .. ja just nende hulka minna ei olnud Arno arvates ilus. O. Luts. | iroon. Ilusad tulemused, tagajärjed küll! Ilus sõber, pole midagi ütelda! Ilus kord valitseb selles majas! *Üks töötab ja teine magab, ilus küll! M. Traat. || lahke, sõbralik. Oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! *„Ma saan ju ilusast jutust ka aru,” pomises ta.. V. Gross.
4. mõnus, meelepärane, tore; õnnelik. Ilus puhkus, olemine. Ilusad kavatsused, lootused. Ilusaid lubadusi on ennegi antud! Mis viga ilusaid sõnu teha. Said ilusat põlve pidada. Ilusad unenäod. Elu on ilus. Ilus oli teda kuulata. Koos veedeti mõned ilusad päevad. || (teatavaksvõtmist, nõustumist väljendava sõnana). *„Sellest jätkuks... enam kui vajagi,” ütles Andres. „Ilus. Ja kui ei jätku, tule tagasi,” ütles onu. A. Jakobson.
5. kõnek kaunis suur v. rohke, tubli, priske, kopsakas, kenake vms. Ilus raha, sissetulek, teenistus. Palk oli ilus. Hind kah ilus! Võiks ilusa kopika kokku ajada. Ilus summake jäi tasku. Said mehed ilusa noosi! Sellest on mõni ilus aasta möödas.

lühi|sööt [-söödu]
sport (pallimängudes:) sööt väikese vahemaa taha

mäng ‹-u 21› ‹s›

1. tegevus, mida harrastatakse tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks, tegevusrõõmuks (tegevusena üldse, sellise tegevuse teat. liigina v. konkreetse juhuna); mängimine. Mis lastel muud kui aina mäng. Ka kassipoegadel käib kogu aeg mäng ja hullamine. Ei nendel mängust isu täis saa. Omaette mäng nukkudega polnud pooltki nii huvitav kui mängud teiste lastega. Võtke mind ka mängu 'mängima'! Kes mängu segab, rikub, mingu mängust välja. Selles mängus oli Ants hobune. Mängus, mänguga 'mängides' möödus aeg märkamatult. Kui üks mäng ära tüütas, alustati mõnda muud mängu. Mis mängu me järgmiseks mängime? Hakkame „Tagumist paari” või muud mängu, kus joosta saab! Lumesõda on talvine, kekskast suvine mäng. Teab palju seltskondlikke, rahvalikke mänge. *.. lasti mängu teha ning tantsu lüüa .. E. Särgava. || reeglitega seotud ja eelnevalt harjutatud võistluslik tegevus. Meeskonna hoogne, jõuline, võidutahteline, ilmetu, loid mäng. Tennisist võitis, kaotas mängu. Jäähokis lõppes mäng viigiga. Meie naiskonna mäng ei klappinud. Kus, millal on „Kalevi” järgmine mäng? Paar mängu veel ja ongi turniir läbi. Mängu esimesel, teisel poolajal. Mõni minut enne mängu lõppu. || ‹pl.› spordipidustused, suured võistlused. Gladiaatorite mängud. Kihnu–Ruhnu mängud. || teat. mängimiseks vajalikud vahendid, hrl. komplektina. Millist mängu osta kümneaastasele poisile? Sain kingiks mängu, kus oli igasuguseid ehitusklotse. Üks mängu kuuluvatest nuppudest on puudu. Hakkame malet mängima, mäng on juba üles seatud. Lapsed, pange mäng kokku, homme mängite jälle. || ‹genitiivis, liitsõna esiosa taoliselt› kõnek mängu-, mängimis-. Oh kui pisike koer nagu mängu! Kas su püss on päris või mängu? *„Missugune potike!” hüüdsid tüdrukud. „Tibatilluke ...” – „See on mängu!” lausus paks Mišuk. L. Nurkse (tlk).
▷ Liitsõnad: ajaviite|mäng, arvuti|mäng, hasart|mäng, hüppe|mäng, jooksu|mäng, jõu|mäng, kaardi|mäng, kabe|mäng, keksu|mäng, kulli|mäng, kurni|mäng, lapse|mäng, laua|mäng, laulu|mäng, liikumis|mäng, loov|mäng, loto|mäng, luure|mäng, maastiku|mäng, male|mäng, mõtlemis|mäng, mälu|mäng, nuku|mäng, numbri|mäng, osavus|mäng, palli|mäng, pandi|mäng, peituse|mäng, piljardi|mäng, pimesiku|mäng, rahva|mäng, ring|mäng, seltskonna|mäng, sõna|mäng, täringu|mäng, viske|mäng, õnne|mäng, ühismäng; esikoha|mäng, finaal|mäng, hoki|mäng, jalgpalli|mäng, jäähoki|mäng, kaitse|mäng, keha|mäng, kokku|mäng, korvpalli|mäng, lõpp|mäng, paaris|mäng, positsiooni|mäng, ründe|mäng, sõprus|mäng, söödu|mäng, tennise|mäng, treening|mäng, võrkpalli|mäng, väravpalli|mäng, üksikmäng; olümpia|mäng, rüütli|mäng, suve|mäng, tali|mäng, talispordi|mäng, võimlemis|mäng, võistlus|mäng, üliõpilasmängud.
2. piltl naljategemine, vigurdamine, mängitsemine. Osav, terane sõnade mäng. Ta ei saa naljast aru ega mõista mängu. See polnud armastus, see oli vaid mäng. Ära arva, et mu tujutsemine oli mäng. Usu, asi on mängust kaugel 'tõsine'. See pole enam mäng, nüüd on tal tõsi taga. *.. sest nemad [= noored poisid] võivad sinu mängu tõsiselt võtta. Nemad võivad mängu armastusena võtta. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kometi|mäng, nalja|mäng, narrimäng.
3. (hrl. riski v. kombineerimisega seotud) tegevus. Peenike, kaval, poliitiline, diplomaatiline mäng. Majanduses käib kahtlane, surimuri mäng. Mis mäng teil meie vastu, meie selja taga käib? See mäng teil läbi ei lähe. Ohtlik mäng elu ja surma peale. Karujaht on meeste mäng, kuhu naistel pole asja. Ebaausat mängu ta kaasa ei tee. Mängib ausat mängu 'tegutseb ausalt'. Musta mängu ärge mind segage, tõmmake. Mängu sekkusid veel mitmed huvitatud riigid. Kui rusikast jäi väheks, tulid mängu kivid ja kaikad. Tõi tehnoloogia loomisel mängu originaalse idee. Pani korteri saamiseks mängu oma suured tutvused, rängad rahad, hea suuvärgi. Mängus on hiiglasummad, elu, au, tunded, saamahuvid. Mind see äri ei huvita, jätke mind mängust välja. Mitmed, keda oli arvestatud, jäid ise mängust välja. Tema arvates olen juba mängust väljas. Tema mäng on mängitud, läbi 'on milleski kaotajaks jäänud, lüüa saanud'. *.. siis maksab vara ja eluga mängida, sest mängu hind on vabadus .. E. Bornhöhe. || töö. Vana kella parandamisega on mängu omajagu. Oli heinaga mängu mis oli, aga tehtud ta sai. Mäng tasus vaeva, sain jalgratta ise korda. *.. kõik käe-jala juures, laut mehhaniseeritud – nuppude mäng ... V. Lattik. || olukord, lugu. *Aga natukese aja pärast kordus endine mäng, jällegi kostis saksakambrist: „Kõrtsile toop viina!” A. H. Tammsaare.
4. zool loomade eriline käitumisviis paarimisajal. Imetajate, kalade, putukate mäng. Tetrede, kurgede, metsiste mäng. Konnade kudemisaegne krooksuminegi on mängu element, kuulub mängu. Mõnede lindude mäng avaldub mängulennus.
5. piltl (mitmesuguste vahelduste, liikumiste, muutumiste, varieerumiste kohta). Päikesekiirte, valguse ja varjude, lainete mäng. Sügisese metsa värvide mäng. Lihaste mäng naha all. Silmade, pilkude, miimika mäng. Raidkuju rõivavoltide mäng. *Vaatasin su puusade imeilusat mängu. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ilme|mäng, näo|mäng, valgus(e)|mäng, varju|mäng, vee|mäng, värvi(de)mäng.
6. osatäitmine lavastuses; van näitemäng, lavateos. Näitleja kaasakiskuv, nüansirikas mäng. Arvustus kiitis peategelase mängu. Ühe osatäitja mänguga ei saa kuidagi rahul olla, ta on mängult isetegevuslase tasemel. *Võru tohter olla kokku seadnud eesti keeles ajaloolise mängu Peeter I kroonimisest.. O. Kruus. *„Vanemuisesse” jõuti hilisel ööl. Pool mängu oli möödas. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: kannatus|mäng, kurb|mäng, kuulde|mäng, laulu|mäng, nalja|mäng, näitemäng.
7. pillimäng; instrumentaalmuusika. Pianisti kütkestav hingestatud mäng. Kõik nad on musikaalsed inimesed, armastavad laulu ja mängu. K. A. Hermanni „Laulu ja mängu leht” oli esimene eesti muusikakuukiri.
▷ Liitsõnad: ansambli|mäng, ava|mäng, eel|mäng, järel|mäng, koos|mäng, orkestri|mäng, saate|mäng, soolo|mäng, äratusmäng; flöödi|mäng, harfi|mäng, kandle|mäng, kitarri|mäng, klarneti|mäng, klaveri|mäng, lõõtspilli|mäng, oreli|mäng, pasuna|mäng, pilli|mäng, tšello|mäng, viiulimäng; kellamäng.

põrke|sööt [-söödu]
sport (näit. korvpallis)

püüdmis|oskus
(palli püüdmisel). Söödu- ja püüdmisoskuse treenimine.

randme|sööt [-söödu]
sport palli söötmine randmeliigutustega (näit. korvpallis)

rinna|sööt [-söödu]
(korvpallis:) sööt rinna kohalt

ründe|sööt [-söödu]
sport palli söötmine ründelöögiks

söödu|harjutus
harjutus palli vm. vahendi söötmiseks. Tehti vaheldumisi viskeid, põrgatamist ja sööduharjutusi.

söödu|mäng
sport ohtrasti võistkonnasisest palli v. litri söötmist kasutav mäng. Treeniti söödumängu.

söödu|tehnika
sport võtted palli vm. vahendi söötmisel. Meeskond täiustab oma söödutehnikat.

söödu|täpsus
sport täpsus söötmisel. Meeskonna söödutäpsus jättis soovida.

söödu|viga
sport söötmisel tehtav viga. Esines palju sööduvigu ja pallikaotusi.

sööt1 ‹söödu 21› ‹s›
sport palli, litri vm. vahendi edasitoimetamine teisele oma võistkonna mängijale. Hea, täpne sööt. Kõrged, madalad söödud. Annab, teeb kiire söödu. Mängija sai söödu ja viskas värava. *Väljakul käisid söödud välkkiirelt käest kätte. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: haak|sööt, kaar|sööt, lühi|sööt, otse|sööt, põrke|sööt, randme|sööt, rinna|sööt, ründe|sööt, tagasi|sööt, vintsööt.

sööt2 ‹söödu 21› ‹s›
söömine, sööming. *Ehkki söödud olid söödud ja joodud joodud, polnud neist kontvõõrastest vabanemine kaugeltki nii lihtne. I. Pau.

tagasi|sööt [-söödu]
sööt rünnaku vastassuunas

tehnika ‹1› ‹s›

1. loodusjõudude ja -varade rakendamisel põhinevate teadmiste, töövõtete ja -oskuste kogum; vastav rakendusteadus. Tehnika areng, ajalugu, võidukäik. Vanaaja, 20. sajandi, tänapäeva tehnika. Teaduse ja tehnika revolutsioon, uusimad saavutused. Kõrgelt arenenud tehnika ja tööstus. Füüsika etendab tehnikas väga tähtsat osa. Uus lennuväli ehitatakse tehnika viimase sõna järgi. Poiss tunneb suurt huvi tehnika vastu.
▷ Liitsõnad: agro|tehnika, andmetöötlus|tehnika, arvuti|tehnika, arvutus|tehnika, digi(taal)|tehnika, ehitus|tehnika, elektro|tehnika, foto|tehnika, galvano|tehnika, heli|tehnika, helio|tehnika, hüdro|tehnika, intellekti|tehnika, kosmose|tehnika, ohutus|tehnika, psühho|tehnika, püro|tehnika, raadio|tehnika, raketi|tehnika, sanitaar|tehnika, side|tehnika, soojus|tehnika, sõja|tehnika, süsteemi|tehnika, zoo|tehnika, trüki|tehnika, valgus|tehnika, valgustustehnika; nüüdistehnika.
2. tehniliste vahendite kogum; masinate, seadmete, mehhanismide jms. kogum. Ajakohane, tänapäevane, moodne tehnika. Mahajäänud tehnika takistab tootmist. Uue tehnika rakendamine. Päästeteenistuse suur probleem on tehnika puudumine.
▷ Liitsõnad: büroo|tehnika, lahingu|tehnika, lava|tehnika, meditsiini|tehnika, mõõte|tehnika, puur(imis)|tehnika, põllumajandus|tehnika, pääste|tehnika, ravi|tehnika, side|tehnika, stuudio|tehnika, sõjatehnika.
3. mingi sihipärase tegevuse võtete ja meetodite kogum; selliste võtete ja meetodite valdamine. Tantsija demonstreeris suurepärast, esmaklassilist tehnikat. Maadlejatel tuleb veel tehnikat viimistleda. Ujujate väsimatu töö tehnika kallal. Imetlesime maailmameistrite tehnikat. Hea tehnikaga ründemängija. Rahul ei oldud harjutuste tehnikaga. Kõladega kudumine on üks vanemaid vöökudumise tehnikaid. || kunstiteose loomise menetlus. Kunstnik viljeleb mitut tehnikat. Mustvalget tehnikat kasutav graafik. Välja oli pandud mitmesuguses tehnikas eksliibriseid.
▷ Liitsõnad: arvutus|tehnika, digi(taal)|tehnika, foto|tehnika, graafika|tehnika, heegel|tehnika, hingamis|tehnika, hüppe|tehnika, jooksu|tehnika, kaunistus|tehnika, kirja|tehnika, kompositsiooni|tehnika, kudumis|tehnika, kunsti|tehnika, kõne|tehnika, käsitöö|tehnika, külvi|tehnika, laskumis|tehnika, laulu|tehnika, lugemis|tehnika, luule|tehnika, löögi|tehnika, maadlus|tehnika, maali(mis)|tehnika, mnemo|tehnika, mängu|tehnika, operatsiooni|tehnika, paljundus|tehnika, pidurdamis|tehnika, pintsli|tehnika, pöörde|tehnika, riimi|tehnika, skulptuuri|tehnika, stardi|tehnika, sõidu|tehnika, söödu|tehnika, tantsu|tehnika, teostus|tehnika, trüki|tehnika, tõste|tehnika, viiulimängu|tehnika, viske|tehnika, vokaal|tehnika, värsitehnika; akvarelli|tehnika, aplikatsiooni|tehnika, filee|tehnika, filigraani|tehnika, fresko|tehnika, graveer(imis)|tehnika, guaši|tehnika, intarsia|tehnika, joon|tehnika, kohrutus|tehnika, kollaaž|tehnika, laastu|tehnika, lõike|tehnika, mosaiigi|tehnika, mosaiik|tehnika, narmas|tehnika, niello|tehnika, noalõike|tehnika, panus|tehnika, pindpõime|tehnika, prits|tehnika, punumis|tehnika, puulõike|tehnika, põime|tehnika, põletamis|tehnika, põletus|tehnika, retušš|tehnika, riba|tehnika, rips|tehnika, rüiu|tehnika, sega|tehnika, sõlm|tehnika, söövitus|tehnika, sügavtrüki|tehnika, tempera|tehnika, vaselõike|tehnika, vesivärvi|tehnika, voolimistehnika.

treening ‹-u 2› ‹s›

1. treenimine (ka vastav puhk, kord, tund vms.). Balletirühma, ansambli treeningud. Heaks laskuriks saadakse pingsa treeninguga. Seesugused harjutused on hea musklite treening. Pärast mõnepäevast treeningut tuli ta arvuti käsitsemisega hästi toime. Psühhoteraapias on oluline osa autogeensel treeningul. Mälu saab arendada treeninguga. || sport sportlase kehaliste võimete ja tahte sihipärane arendamine. Sportlaste süstemaatiline, visa treening. Suusatajate, olümpiavõistlejate treeningud. Treeningu intensiivsus, tihedus. Treeningud toimusid staadionil, metsaradadel. Käidi hoolikalt treeningus, treeninguil. Ruttas võimlasse treeningule. Mitu tundi treeningut ühtejärge. Tegi treeningut koos võistkonnakaaslastega. Sportlane kaotab ilma treeninguta oma vormi.
▷ Liitsõnad: jooksu|treening, korvpalli|treening, maadlus|treening, poksi|treening, suusa|treening, võrkpallitreening; jää|treening, sise|treening, ujula|treening, võimla|treening, välistreening; eel|treening, jõu|treening, kiirus|treening, rühma|treening, seina|treening, soojendus|treening, söödu|treening, vastupidavus|treening, ühistreening.
2. ‹pl.› kõnek treeningupüksid (vahel ka treeninguülikond). Tal olid jalas rohekad treeningud. Noorukina ei häbenenud treeningutes ringi joosta. *Siis tuli ema õue. Tal olid treeningud seljas nagu meilgi. H. Mänd.

vale|sööt [-söödu]
sport ebaõige sööt

viga ‹vea 25› ‹s›

1. eksimus reegli, normi, standardi, fakti vms. vastu, kõrvalekaldumine õigest sooritusest. Mardi arvutustes oli palju vigu. Mul polnud etteütluses ühtki viga. Õpetaja parandas õpilaste vihikutes vigu. Pärast kontrolltööd tuli teha vigade parandus. Vigade analüüs. Ränk, jäme, tühine, tüüpiline viga. Teeb vigu nii kirjas kui kõnes. Kardab vigu teha. Töötasu arvestamisel ilmnes vigu. Teksti on sattunud eksitav viga. Metodoloogiline, taktikaline, strateegiline viga. Tegi pallingul, servi vastuvõtmisel vea. Mängija sai viienda vea ja lahkus mängust. || soovimatuid tagajärgi kaasa toov, ses mõttes vale otsustus, käitumine, tegutsemine vms. Teed suure vea, kui jätad sünnipäevale tulemata. Tark õpib ka teiste vigadest. || füüs mat mõõtmis-, vaatlus- v. arvutustulemuse erinevus vastava suuruse tõelisest väärtusest. Mõõteriistad näitavad mõõdetavat suurust teatud veaga. Juhuslik viga. Vigade teooria (matemaatilise statistika haru).
▷ Liitsõnad: arvutus|viga, fakti|viga, grammatika|viga, hooletus|viga, hääldamis|viga, hääldus|viga, interpunktsiooni|viga, kasvatus|viga, keele|viga, kirja|viga, kirjavahemärgi|viga, kirjutus|viga, koma|viga, käitumis|viga, loogika|viga, murde|viga, mõõte|viga, mõõtmis|viga, näpu|viga, objekti|viga, ortograafia|viga, pallingu|viga, pisi|viga, reguleerimis|viga, ründe|viga, sihtimis|viga, säritus|viga, söödu|viga, topelt|viga, trüki|viga, tõestus|viga, tüüp|viga, vaatlus|viga, välte|viga, õigekirja|viga, ümardamisviga.
2. korrast ära olek. a. (mehhanismil, masinal vms.:) rike, häire, tõrge. Kellal on mingi viga, et ta ei käi. Mart parandas vea mootoris ja sõit läks edasi. Pärast starti tekkis raketi juhtimissüsteemis viga. b. (materjalil, tootel:) mehaaniline vigastus vms., mis põhjustab kõrvalekalde normist, standardist v. halvendab kvaliteeti. Hoidiste tegemiseks võetakse ainult valminud ja vigadeta marju. Tema mündikogus on ka mõned vigadega mündid. c. (elusolendil, taimedel:) haigus, tõbi, häda; puue. Tal peab olema mingi sisemine viga, jääb järjest kõhnemaks. Sai raskest tööst eluaegse vea külge. Mis vea kätte ta suri? *Minu tikerberidel näib olevat mingi viga sel aastal, mingi haigus kallal või nii. I. Jaks. d. (üldisemalt:) vigastus, kahjustus. Poiss kukkus puu otsast alla ja sai viga. Raskelt viga saanud mees toimetati haiglasse. Ärge tehke talle viga! Auto on õnnetuses kõvasti viga saanud. *.. [isa] astus rasketes töösaabastes ettevaatlikult trepiastmeil, et meie nukutoad ei saaks viga. L. Promet.
▷ Liitsõnad: ihu|viga, keha|viga, põie|viga, pöia|viga, rühi|viga, südame|viga, terviseviga.
3. puudus, puudujääk, häda, miski häiriv. a. see, mis ei võimalda kellelgi v. millelgi olla täiuslik, häiriv omadus, kalduvus v. nähtus, nõrk v. negatiivne külg. Igal inimesel, ametil, asjal on oma(d) head ja vead. Ta ainus viga on tema talumatu riiakus. Reinul on see viga, et ta armastab kiidelda. Tunnista oma vigu! Tema otsib, näeb, leiab teistes ainult vigu. Kirjutisel on üks suur viga: üldsõnalisus. Minial on mitu viga, ämmal ei häda kedagi. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. || nlj (tunnustavalt). Masinate kallal nokitsemine oli Elmaril juba vana viga. b. (üldisemalt, mitmesugustes ütlustes). Miks sa nutad, mis sul viga on? Mis sul viga on, et sa nii morn oled? Mis autojuhi ametil viga? Tüdrukul pole viga midagi. Ega sel naisterahval viga ole. Viljasaagil polnud sel aastal viga. Ilmal ei ole täna vigagi. Kuidas läheb? – Pole viga. Polnud seal elul viga ühti. Asjata keeldusid, konjakil pole viga. Mis siin viga elada – värske õhk ja merevesi! Mis viga teiste seljas liugu lasta. Mis sul viga rääkida. Mis sul viga – tuled töölt ja keerad magama. Ah, mis teil viga, te rikas inimene! *Ei teeks viga [= poleks paha], kui sinagi ivake harjutaksid. A. Jakobson. *„Viga's siin murul on mängida,” seletas Kaarel .. A. H. Tammsaare. || lohutavates ütlustes ja viisakusvormelites. Pole viga, küll lepite jälle ära. Pole viga, varsti harjud ära. Vabandust! – Pole viga. Pea valutab pisut, aga sellest pole viga 'sel pole tähtsust, sellest pole lugu'.
▷ Liitsõnad: figuuri|viga, ilu(dus)|viga, loomu|viga, perekonnaviga; jooma|viga, viinaviga.
4. midagi põhjustav asjaolu v. tegur, süü. Oma viga, kui hakkama ei saa. Ega ma sind nii väga süüdistagi, viga on muidugi minus endas. Sa polegi rõõmus? – Vähese viina viga. Suvel maal on tal kombeks ilmatu palju süüa, vist värske õhu viga. *Maas viga või kündjas, kes seda teab, kui vili ei kasva. A. Mägi. *Arnil ei ole isu, või on see söögi viga .. V. Uibopuu.

värava|sööt [-söödu]
sport sööt, millest lüüakse värav

õige ‹1›

1. ‹adj› tõele, tegelikkusele vastav; veatu; ant. vale, väär. Kõik on õige, mis ma räägin. Sünniaeg passis oli õige. Nutikas kuulaja tegi õige järelduse. Vali õige vastus. Jutustas toimunust õiges järjekorras. Esitas asja õiges valguses 'nii nagu asi oli'. Päikesekella vari näitab õiget aega. Seadis, pani kella õigeks. Arvestus, ennustus osutus õigeks. *Venelastel on ju oma kommetega ristiusk, mida nad õigeks peavad. G. Helbemäe. || tegelik, tõeline, päris, ehtne. Miku õige nimi on Mihkel. Jahilooma ei tohtinud kutsuda tema õige nimega. Viiu pole ta õige ema. Õige süüdlane jäigi karistamata. Mehe dokumendid olid õiged. See pole õige kuld. Nuttis laval õigeid pisaraid. Hakkas meile aja jooksul oma õiget nägu 'tegelikku loomust' näitama.
▷ Liitsõnad: ainu|õige, ebaõige.
2. ‹adj› (parimini) eesmärgile viiv, otstarbekas, antud juhul vajalik v. nõutav, sobiv, hea; ant. vale, väär. Hoiab lilli varjus, aga see pole õige. Hakkame minema! – Õige mõte. Need pole vihmase ilma jaoks õiged saapad. Õige oleks olnud vara magama minna. Laev kaldus õigest kursist kõrvale. Tuletorn näitab meremeestele õiget teed. Hobune ei püsinud õigel teel. On oma elu õige joone peale saanud 'elu laabub'. Tema käib ikka õiget jalga 'toimib õigesti'. Õigelt teelt kõrvale kalduma ka piltl. Kaotas õige suuna ka piltl. Vali õige sõidukiirus. See on õige võti. Ole õigel ajal sadamas! Siin on õigem sõnad lahku kirjutada. Õige toitumine, hingamine, mõtlemine. Korvpallur tegi õige söödu. Kiri läks õigele inimesele, õigetesse kätesse. Ta on just õige inimene seda tööd tegema. Mari on Mardi jaoks õige naine. Ei tea, kas ta sai asjast õiget moodi aru. Raamat avanes õigelt kohalt. Seadis paberid õigesse järjekorda. Tee, nagu õigemaks pead. Kõige õigem oleks tegu üles tunnistada. Koputas õigetele ustele. Otsib elus õiget kohta. On alati õigel ajal õiges kohas. Prillid kukkusid kulmudelt oma õigesse paika tagasi. Igas asjas peab õiget mõõtu tundma. Peole minekuks polnud õiget tuju. Ma pole täna õiges vormis. Viski ja sooda tuleb segada õiges vahekorras. Küll ma ajan asjad õigeks. Auto tühikäik tuleb õigeks seada. || (ütlustes millegi korrast ära oleva kohta). Loomad on rahutud, see pole õige asi. Meie tüdrukuga pole õige lugu, asi (rasedust kahtlustav ütlus).
▷ Liitsõnad: ainu|õige, ebaõige.
3. ‹adj› tõeline, igas suhtes mõõtu väljaandev, täisväärtuslik, kvaliteedilt hea. Õige eestlane. Õige mees kaitseb oma perekonda. Õiget sõpra tunned hädas. Temast pole õiget töömeest. Tast ei saanudki õiget abieluinimest. Lukk õiget varast ei pea. Pole tast enam õiget elulooma. Viimaks ometi on õige talv käes! Elas läbi oma esimese õige tormi. Õhtul hakkas peale õige napsivõtmine. Õigest magamisest polnud enam juttugi. Nüüd alles saime tööle õige hoo sisse. Pole enam seda õiget elurõõmu.
4. ‹adj› aus; õiglane, moraalne; õigustatud, põhjendatud, alusega. Käis majas ringi nagu õige mees kunagi. Tal on õige süda rinnus. Arvab, et võtta sealt, kust annab, on õige (tegu). Last lüüa pole õige. Õige etteheide. Erapooletu ja õige otsus. Õiget karistust on kergem kanda. Ta süüdimõistmine on õige. Kas võtate, tunnistate süüdistuse õigeks? || süüta, süütu; patuta. Kedagi õigeks mõistma. Vaene tehti süüdlaseks ja rikas jäi õigeks. Kui keegi sind lööb, anna vastu, kui õige oled. Teab end õige olevat.
5. ‹adj› sirge; ant. viltu(ne). Õige nina. Vaod jooksid õigetes ridades. *.. nüüd võis Joonas end täiesti õige hoida, selg sirge, pea püsti. H. Sergo. || ‹translatiivis› sirgu, otseks; korda. Kõverad naelad taoti õigeks. Raami kõverused suruti õigeks. Viltuvajunud katus tuleb õigeks ajada. Kohendas mütsi õigeks. Pane pilt seinal õigeks. Seadis õlapaelad õigeks. || otsene, otse-. Kõige õigem on tee läbi metsa.
6. ‹adj› (möönva, kinnitava sõnana; ka vastavates ühendites:) tõsi (jah), tõsi (küll), tõepoolest, just nii, nii see on. Õige küll, võlg on tasumata. Tuleb minna. – Õige mis õige. Õige ta on, aega on vähe. See on jumala õige, võin vanduda.
7. ‹s› keegi, kes on millegi poolest õige. a. (tõeliselt sobiva partneri kohta). Ootab oma õiget. Ta pole veel seda õiget leidnud. b. patuta, süüta inimene. Ainult õiged lähevad Issanda juurde. Saatan püüab õigeid oma võrku meelitada.