[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

söötis ‹adv›
(pikemat aega) harimata, kündmata olekus. Maa on söötis. Õige peremees ei hoia põldu söötis. Sõjapäevist söötis põllulapid. *Nõlvakualune seisis veel söötis ja seal kasvas lepa- ja kasevõsa. P. Vallak. | piltl. Noor kultuurijuht leidis eest peaaegu täiesti söötis tööpõllu. See spordiala on meil söötis.