[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

südame|tunnistus

1. omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes ning emotsionaalses kõlbelises enesekontrollis väljenduv isiksuse omadus, süüme. Paha, halb südametunnistus sundis sõpru vältima. Selle mehe südametunnistus pole puhas 'tal on midagi halba hingel'. Musta südametunnistusega inimene. Võttis kuulda oma südametunnistuse häält. Tunneb südametunnistuse piinu. Südametunnistus piinab, vaevab. Seda teha käskis minu südametunnistus. Südametunnistus ei luba nõnda toimida, on selle vastu. Paistab, et kõrge ametnikugi südametunnistus ärkas. Püüdis oma südametunnistust mingi vabandusega rahustada. Talitasin oma südametunnistuse järgi. Kui palju keegi annetab, see on igaühe südametunnistuse asi. Südametunnistuseta inimene, karjerist, petis. Kuidas võib nii toimida, kas sul südametunnistust sugugi pole? Tema südametunnistusel 'hingel, südamel' lasub mitmeid kuritegusid. Südametunnistuse kohtu eest pole pääsu.
2. piltl (mingi kollektiivi, ajajärgu vm. kõige ausamate, vastutustundlikumate esindajate kohta). See poeet oli oma rahva südametunnistus. *Meile oli August oma põlvkonna südametunnistus. V. Panso.

südametunnistusele koputama
kedagi tema südametunnistusele apelleerides millekski mõjutama. Remondimeeste südametunnistusele peab koputama, et nad korralikumalt ja hoolikamalt oma tööd teeksid. *Rääkige teie temaga. Noomige. Koputage ta südametunnistusele. Manitsege. O. Tooming.